{"id":672,"date":"2017-08-14T13:06:19","date_gmt":"2017-08-14T10:06:19","guid":{"rendered":"http:\/\/selgesonum.ee\/?page_id=672"},"modified":"2022-09-22T11:40:22","modified_gmt":"2022-09-22T11:40:22","slug":"esinejad-ja-ettekanded","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/selgesonum\/varasemad-uritused\/konverents-2017\/esinejad-ja-ettekanded\/","title":{"rendered":"Esinejad"},"content":{"rendered":"

SELGE S\u00d5NUMI KONVERENTSI ESINEJAD JA ETTEKANDED<\/strong><\/p>\n

 <\/strong><\/p>\n

Karin Aleksandrov<\/strong><\/p>\n

Esinejast<\/u><\/p>\n

Karin Aleksandrov on pikka aega t\u00f6\u00f6tanud Maksu- ja\u00a0Tolliameti teenindusvaldkonnas, kus ta on viimastel aastatel p\u00f5hjalikumalt tegelenud ka\u00a0ameti selge s\u00f5numi edendamisega.<\/p>\n

Ettekandest<\/u><\/p>\n

Karin r\u00e4\u00e4gib r\u00f5\u00f5mudest ja\u00a0karidest, millega ta on kokku puutunud oma asutuse ametlike dokumentide jm kirjalike tekstide arusaadavuse parandamisel ning e-teenuste lihtsustamisel. Maksu- ja\u00a0Tolliamet sai 2016. aasta selge s\u00f5numi v\u00f5istlusel edendaja auhinna.<\/p>\n

 <\/strong><\/p>\n

Elina Pallasvirta<\/strong><\/p>\n

Esinejast <\/u><\/p>\n

Elina Pallasvirta t\u00f6\u00f6tab soome keele eksperdina Soome Maksu- ja\u00a0Tolliametis. Elinal on Helsingi \u00dclikooli magistrikraad soome keele alal ning praegu \u00f5pib ta doktori\u00f5ppes.<\/p>\n

Ettekandest<\/u><\/p>\n

Soome Maksu- ja\u00a0Tolliametis toimub aastatel 2013\u20132019 mahukas tarkvarauuendus, mille k\u00e4igus kirjutatakse \u00fcmber ka\u00a0vanad kirjap\u00f5hjad jm asutuse dokumendid. Ametisse on v\u00f5etud kaks t\u00e4iskohaga keeletoimetajat, kes koost\u00f6\u00f6s maksuspetsialistidega koostavad \u00fchtses vormingus selged kirjap\u00f5hjad, millest kodanik kergesti aru saaks.<\/p>\n

 <\/strong><\/p>\n

Sissel Motzfeldt, Ragnhild Samuelsberg<\/strong><\/p>\n

Esinejatest<\/u><\/p>\n

Ragnhild Samuelsberg<\/strong> t\u00f6\u00f6tab Norra Laste, V\u00f5rd\u00f5iguslikkuse ja\u00a0Sotsiaalse Kaasatuse Ministeeriumis, kus tema p\u00f5hit\u00f6\u00f6 on asutuse selge keele arendamine, eelk\u00f5ige eeln\u00f5ude ja\u00a0keeruliste valitsusdokumentide selgekeelne koostamine ja\u00a0toimetamine. Kommunikatsiooni alal on ta t\u00f6\u00f6tanud \u00fcle 30 aasta: Laste, V\u00f5rd\u00f5iguslikkuse ja\u00a0Sotsiaalse Kaasatuse Ministeeriumi, Norra Rahvusteatri ja\u00a0Norra T\u00f6\u00f6h\u00f5ivedirektoraadi kommunikatsioonijuhina, televisiooniprogrammi eestvedajana, toimetajana ning ajakirjanikuna. Ragnhild on pidanud ka\u00a0selge keele loenguid nii\u00a0\u00fclikoolides kui\u00a0ka era- ja\u00a0riigiasutustes.<\/p>\n

Sissel C. Motzfeldt <\/strong>t\u00f6\u00f6tab vanemn\u00f5unikuna Norra Avaliku Halduse ja\u00a0E-riigi Ametis. Alates 2012. aastast on Sisseli p\u00f5hit\u00f6\u00f6 juhtida projekti \u201eSelge keel seadustes ja\u00a0m\u00e4\u00e4rustes\u201c. Varem on ta vedanud projekti \u201eSelge keel Norra avalikus teenistuses\u201c. Sissel on t\u00f6\u00f6tanud 40 aastat kommunikatsioonijuhi ja\u00a0-n\u00f5ustajana Norra valitsusasutustes. Tal on mitmek\u00fclgne strateegiakujunduse ja\u00a0klientide kaasamise kogemus.<\/p>\n

Ettekandest<\/u><\/p>\n

Sisseli ja\u00a0Ragnhildi arvates v\u00f5ib seaduskeele muutmise protsessi v\u00f5rrelda Norra pikkade talvedega. See protsess on karm, lumine ja\u00a0libe, kuid samas l\u00f5bus ning t\u00e4is tormakust ja\u00a0p\u00f5nevust. Sisseli ja\u00a0Ragnhildi esinemisel kohtate kahte ebatraditsioonilist b\u00fcrokraati, kes on vabatahtlikult v\u00f5tnud endale \u00fclesande v\u00f5idelda kantseliidiuduga. Oma esitluses annavad nad \u00fclevaate Norra keskvalitsuse selge seaduse projekti viie aasta t\u00f6\u00f6 tulemustest.<\/p>\n

 <\/strong><\/p>\n

Kiira Udu<\/strong><\/p>\n

Esinejast<\/u><\/p>\n

Kiira Udu on P\u00e4\u00e4steameti arendusosakonna n\u00f5unik. Ta on seal t\u00f6\u00f6tanud eri ametikohtadel \u00fcheksa aastat ning puutunud palju kokku nii\u00a0kirjutamise, s\u00f5na- ja\u00a0s\u00f5numiseadmise kui\u00a0ka meediasuhtlusega.<\/p>\n

Ettekandest<\/u><\/p>\n

P\u00e4\u00e4steameti s\u00f5numid on vahel julged, vahel kurvad, aga sotsiaalmeedias levivad nad kiiresti. Kiira ettekanne vaatleb P\u00e4\u00e4steameti s\u00f5numite muutumist aja jooksul.<\/p>\n

 <\/p>\n

Ingrid Olsson<\/strong><\/p>\n

Esinejast<\/u><\/p>\n

Ingrid Olsson on professionaalne rootsi keele n\u00f5ustaja. Ta on t\u00f6\u00f6tanud mitmes Rootsi riigiasutuses, muu hulgas Rootsi Posti- ja\u00a0Telekommunikatsiooniametis. Praegu t\u00f6\u00f6tab ta Rootsi Keelen\u00f5ukogus (Spr\u00e5kr\u00e5det) keelen\u00f5ustajana ning tema vastutusala on selge keel avalikus sektoris.<\/p>\n

Ettekandest<\/u><\/p>\n

Ingrid annab l\u00fchikese \u00fclevaate selge keele kujunemisest Rootsis ning seej\u00e4rel r\u00e4\u00e4gib ta viimase aja selge ja\u00a0ametikeele uurimustest Rootsis.<\/p>\n

 <\/strong><\/p>\n

Aino Piehl<\/strong><\/p>\n

Esinejast<\/u><\/p>\n

Aino Piehl on t\u00f6\u00f6tanud alates 1998. aastast Soome Kodumaiste Keelte Instituudis euro- ja\u00a0seaduskeele n\u00f5ustajana. Ta koordineerib ka\u00a0instituudi selge keele tegevusi.<\/p>\n

Ettekandest<\/u><\/p>\n

Soome valitsus on selget halduskeelt vahelduva eduga arendanud ja\u00a0toetanud alates 1970. aastatest. 1981. aastal koostati esimene riigiasutuste selge keele juhis, 1996 anti v\u00e4lja seaduseeln\u00f5u koostaja k\u00e4siraamat, 2003 lisati haldusmenetluse seadusesse selge keele n\u00f5ue ning 2017 \u00fcllitati peaministri b\u00fcroo juhis. Aino r\u00e4\u00e4gib, kuidas see k\u00f5ik on s\u00fcndinud, ning r\u00f5hutab, et\u00a0kuigi selge suhtluse eelised on \u00fcldtunnustatud, tuleb valitsuse igap\u00e4evat\u00f6\u00f6s p\u00f6\u00f6rata pidevalt t\u00e4helepanu teadlikkuse ja\u00a0oskuste arendamisele.<\/p>\n

 <\/p>\n

Margus Simson<\/strong><\/p>\n

Esinejast<\/u><\/p>\n

Margus Simson on viimase 17 aasta jooksul ehitanud eri valdkondade iseteeninduskeskkondi ning uurinud p\u00f5hjalikult kasutajate k\u00e4itumist internetis. Paljudele kasutajatele m\u00f5eldud keskkondi luues on \u00e4\u00e4rmuslik lihtsus alati k\u00f5ige t\u00e4htsam, ilma selleta teenust edukalt kasutama ei hakata.<\/p>\n

Ettekandest<\/u><\/p>\n

Digitaalsete teenuste maailmas peavad inimesed ise k\u00f5ikide asjadega hakkama saama, seega on lihtsus \u00fclioluline. Lihtne t\u00e4henduses \u2019k\u00fcll ta hakkama saab\u2019 ei ole enam piisav, vaja on \u2019see toimus k\u00f5ik iseenesest \u00e4ra ja\u00a0ma sain \u00f5igel hetkel kogu vajaliku info\u2019. Digitaalses maailmas peavad lihtsad olema ka\u00a0sellised uued suunad, nagu automaatika, suurandmed, liitreaalsus, k\u00f5ne, tehisintellekt ja\u00a0kliendik\u00e4itumise anal\u00fc\u00fcs.<\/p>\n

 <\/p>\n

Tanel K\u00e4rp<\/strong><\/p>\n

Esinejast<\/u><\/p>\n

Tanel K\u00e4rp on kasutajakogemuse disainer, iduettev\u00f5tja, \u00f5ppej\u00f5ud ja\u00a0konsultant. Ta on loonud veebi- ja\u00a0mobiilseid lahendusi \u00fcle 15 aasta, omandanud bakalaureusekraadi graafilise disaini ning magistrikraadi virtuaalkeskkondade loomise alal. Tanel k\u00e4sitleb disaini kui\u00a0v\u00f5imsat t\u00f6\u00f6riista, millest ei olene pelgalt uute toodete ja\u00a0teenuste edu, vaid\u00a0mis\u00a0m\u00f5jutab iga p\u00e4ev meie elu nii\u00a0\u00fcksikisiku kui\u00a0ka \u00fchiskonna tasandil.<\/p>\n

Ettekandest<\/u><\/p>\n

Tehnoloogia \u00fclikiire arengu t\u00f5ttu tuleb iga p\u00e4ev turule meile hoomamatult keerukaid tooteid, millega koos suureneb ka\u00a0meid \u00fcmbritsev infom\u00fcra. Et\u00a0selles kaootilises protsessis mitte aru kaotada, vaid\u00a0orienteeruda ja\u00a0\u00f5iges suunas edasi liikuda, on tarvis infodisainerite abistavat k\u00e4tt. Tanel r\u00e4\u00e4gib n\u00e4idete p\u00f5hjal kasutajakesksest infodisainist, mis\u00a0see on, kuidas seda tehakse, ning selgitab, miks see k\u00f5ik ikkagi niiv\u00f5rd oluline on.<\/p>\n

 <\/p>\n

Piret Reinson<\/strong><\/p>\n

Esinejast<\/u><\/p>\n

Piret Reinson on \u00f5ppinud inglise filoloogiat ja\u00a0majandust ning rahvusvahelist \u00e4rijuhtimist. Tema magistrit\u00f6\u00f6 teema oli loomemajandus ja\u00a0disain. Piret on turundus- ja\u00a0kommunikatsioonivaldkonnas tegutsenud juba \u00fcle 20 aasta, suurema osa sellest ajast panganduses, Hansapangas ja\u00a0Nordeas. Ta on t\u00f6\u00f6tanud ka\u00a0avalikus sektoris, olles ETV turundusjuht. Alates 2016. aastast t\u00f6\u00f6tab Piret Ettev\u00f5tluse Arendamise Sihtasutuse turundusjuhina. Koost\u00f6\u00f6s Eesti Disainimeeskonnaga juhtis Piret Eesti br\u00e4ndi uuendamise projekti, mille tulemus avalikustati selle aasta alguses.<\/p>\n

Ettekandest<\/u><\/p>\n

Piret r\u00e4\u00e4gib sellest, mida kujutab endast Eesti br\u00e4ndi digitaalne teenus (estonia.ee, brand.estonia.ee, toolbox.estonia.ee) ning kuidas j\u00f5uti Eesti kolme peamise s\u00f5numini: digitaalne \u00fchiskond, puhas keskkond ja\u00a0nutikad inimesed. Lisaks arutleme selle \u00fcle, mis\u00a0on kuvand ja\u00a0mis on br\u00e4nd ning millised on meie v\u00f5imalused Eestist tugev br\u00e4nd luua.<\/p>\n

 <\/p>\n

Katrin Hallik<\/strong>, Katre Kasemets<\/strong><\/p>\n

Esinejatest<\/u><\/p>\n

Alates 2010. aastast on Katrin Hallik ja\u00a0Katre Kasemets Eesti Keele Instituudist propageerinud Eestis selge keele m\u00f5tteviisi. Sel teemal on avaldatud kogumikke, \u00fcksikartikleid, peetud loenguid ning antud intervjuusid. 2013. aastal korraldati esimene rahvusvaheline selge keele konverents, 2014. aastal algatati selge s\u00f5numi auhinna v\u00f5istlus. Sel s\u00fcgisel korraldatakse teine rahvusvaheline konverents ja\u00a0neljas selge s\u00f5numi v\u00f5istlus. Eesti selge keele kogukond aina kasvab.<\/p>\n

Ettekandest<\/u><\/p>\n

Katrini ja\u00a0Katre ettekanne k\u00e4sitleb seda, miks selge suhtlus oluline on, mida on Eestis selge keele alal tehtud ja\u00a0kuidas selle teemaga edasi minna. Konverentsiga avatakse ka\u00a0neljas selge s\u00f5numi v\u00f5istlus, kuhu saab v\u00f5istlust\u00f6id esitada septembri l\u00f5puni.<\/p>\n

 <\/p>\n

Konverentsi esinejad ja\u00a0ettekanded pdf-is<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

SELGE S\u00d5NUMI KONVERENTSI ESINEJAD JA ETTEKANDED   Karin Aleksandrov Esinejast Karin Aleksandrov on pikka aega t\u00f6\u00f6tanud Maksu- ja\u00a0Tolliameti teenindusvaldkonnas, kus ta on viimastel aastatel p\u00f5hjalikumalt tegelenud ka\u00a0ameti selge s\u00f5numi edendamisega. Ettekandest Karin r\u00e4\u00e4gib r\u00f5\u00f5mudest ja\u00a0karidest, millega ta on kokku puutunud oma asutuse ametlike dokumentide jm kirjalike tekstide arusaadavuse parandamisel ning e-teenuste lihtsustamisel. Maksu- ja\u00a0Tolliamet sai Loe edasi ><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":21,"featured_media":0,"parent":653,"menu_order":2,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-672","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/selgesonum\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/672","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/selgesonum\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/selgesonum\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/selgesonum\/wp-json\/wp\/v2\/users\/21"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/selgesonum\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=672"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/selgesonum\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/672\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1997,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/selgesonum\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/672\/revisions\/1997"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/selgesonum\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/653"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/selgesonum\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=672"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}