Sisukord
Süstemaatiline register
Registris on Sõnaveebi Linguae andmebaasis esinevad eestikeelsed märksõnad. Kirje struktuuri ja täpsemaid selgitusi vt registri sissejuhatusest.
Tähistus ja lisasümbolid:
- kood – mustas kastis on ISO kood kas keelte (ISO 639-1, 639-2, 639-3, 639-5) või kirjade (ISO 15924) tähistamiseks;
- † hääbunud keel, ajalooline kiri või rahvas, aegunud keelerühm;
- ° muudatus, võrreldes Linguae senise andmebaasiga, mida viimati uuendati 2013 (⁺ – uus kanne).
— — —
IeI: India keeled
India keeled
inc. Rahvas: indialane, indialased. Asuala: Aasia.- †
braahmi kiri
(Brāhmī) Brah.
Variandid: † gupta kiri; † tamili braahmi kiri. devanaagari kiri
(देवनागरी Devanāgarī) Deva.- †
grantha kiri
Gran.
Variandid: † pallava kiri - †
kharošthi kiri
(Kharoṣhṭhī) Khar. - †
šaarada kiri
(Shāradā) Shrd.
IeI1: Kesk-India keeled
Kesk-India keeled
bhili keel
(Bhilī) bhb. Rahvas: bhili, bhilid. Asuala: India (Maharashtra, Madhya Pradesh). Kõnelejaid: 1,3 mln.bradži keel
(Braj) bra. Rahvas: bradž, bradžid. Asuala: India (Haryana, Rajasthan, Uttar Pradesh). Kõnelejaid: 44 000.bundeli keel
(Bundelī) bns. Rahvas: bundeli, bundelid. Asuala: India (Madhya Pradesh, Uttar Pradesh). Kõnelejaid: 644 000.gudžarati keel
(ગુજરાતી ભાષા Gujarātī bhāṣhā) gu/guj. Kiri: gudžarati. Rahvas: gudžarat, gudžaratid. Asuala: India (Gujarat). Kõnelejaid: 45 mln.
Kirjad: gudžarati kiri (ગુજરાતી લિપિ Gujarātī lipi) Gujr.harjaanvi keel
(Haryāṇvī) bgc. Rahvas: harjaanvi, harjaanvid. Asuala: India (Haryana, Rajasthan). Kõnelejaid: 13 mln.hindi keel
(हिन्दी Hindī) hi/hin. Kiri: devanaagari. Asuala: India. Kõnelejaid: 275 mln.
Murded: khariboli murre (खड़ी बोली Khaṙī bolī ~ कौरवी Kauravī).- †
hindustani keel
~ hindi-urdu keel. Kiri: araabia, devanaagari. Asuala: India, Pakistan. ♦ Hindi ja urdu varasem koondnimetus. kannaudži keel
(Kannaujī) bjj. Rahvas: kannaudži, kannaudžid. Asuala: India (Uttar Pradesh). Kõnelejaid: 9,5 mln.khaandeši keel
(Khāndeshī) khn. Rahvas: khaandeši, khaandešid. Asuala: India (Maharashtra). Kõnelejaid: 1,5 mln.pandžabi keel
(ਪੰਜਾਬੀ Pańjābī) pa/pan. Kiri: araabia (Pakistanis), gurmukhi (Indias). Rahvas: pandžab, pandžabid. Asuala: India (Pandžab), Pakistan (Pandžab). Kõnelejaid: 105 mln.
Kirjad: gurmukhi kiri (ਗੁਰਮੁਖੀ Gurmukhī) Guru.parja keel
(Parya) paq. Rahvas: parja, parjad. Asuala: Afganistan, Tadžikistan, Usbekistan. Kõnelejaid: 4300. ♦ Lähim mustlaskeeltele.radžastani keel
(Rājasthānī) raj. Rahvas: radžastanlane, radžastanlased. Asuala: India (Rajasthan). Kõnelejaid: ?. ♦ Kirev murdekooslus, ka makrokeel.maalvi keel
(Mālwī) mup. Rahvas: maalvi, maalvid. Asuala: India (Madhya Pradesh, Rajasthan – Mālwa). Kõnelejaid: 10,4 mln.maarvari keel
~ marvari keel (Mārwāṙī) mwr. Rahvas: maarvari, maarvarid. Asuala: India (Rajasthan). Kõnelejaid: 13 mln.mevari keel
(Mewari) mtr. Asuala: India (Rajasthan). Kõnelejaid: 2 mln.
sauraštra keel
(Saurāṣhṭra) saz. Kiri: ladina, sauraštra, tamili. Asuala: India (Tamil Nadu). Kõnelejaid: 310 000.
Kirjad: sauraštra kiri Saur.urdu keel
(اردو Urdū) ur/urd. Kiri: araabia. Rahvas: urdu, urdud. Asuala: Pakistan, India. Kõnelejaid: 60 mln.
Murded: Deccani murre (دکھنى Dakkhinī).landa kiri
(Lańḍā). ♦ N-ö sabata kirjade üldnimetus Pandžabis, hõlmab hodžki, hudavadi, mahaadžani.- †
mahaadžani kiri
(Mahājanī) Mahj. ♦ Kasutati maarvari ja pandžabi keele kirjapanekuks.
IeI1R: mustlaskeeled
mustlaskeeled
mustlaskeel
~ roma keel (Romani čhib) rom. Kiri: ladina. Rahvas: mustlane, mustlased ~ roma, romad. Asuala: Euroopa. Kõnelejaid: 6 mln. ♦ Makrokeel, hõlmab kõik siinse jaotise keeled.Balkani mustlaskeel
(Balkan Romani) rmn. Kiri: ladina. Asuala: Euroopa (peamiselt Bulgaaria, Serbia). Kõnelejaid: 524 000.
Rahvad: bojaš, bojašid.Balti mustlaskeel
rml. Kiri: ladina. Asuala: Leedu, Läti, Poola. Kõnelejaid: 58 000.Baski mustlaskeel
(Erromintxela) emx. Asuala: Hispaania, Prantsusmaa. Kõnelejaid: 500.domari keel
rmt. Asuala: Egiptus, Iraan, Türgi jt. Kõnelejaid: 4 mln.
Rahvad: karatši, karatšid.Ibeeria mustlaskeel
(Caló) rmq. Asuala: Hispaania, Portugal. Kõnelejaid: 40 000.Karpaadi mustlaskeel
rmc. Asuala: Slovakkia, Tšehhi, Ukraina, Ungari. Kõnelejaid: 461 000.sinti mustlaskeel
(Sinto) rmo. Kiri: ladina. Rahvas: sinti, sintid. Asuala: Euroopa (Austria, Saksamaa jt). Kõnelejaid: 315 000.
Rahvad: manušš, manušid (Manush, Manouche).Soome mustlaskeel
(Romanó Kaló) rmf. Kiri: ladina. Asuala: Soome. Kõnelejaid: 7000.Valahhia mustlaskeel
(Romani chib, Vlax Romani) rmy. Kiri: ladina. Asuala: Euroopa (Rumeenia jt). Kõnelejaid: 1,5 mln.
Rahvad: kalderaš, kalderašid; lovar, lovarid; serv, servid.Walesi mustlaskeel
(Welsh Romani) rmw. Kiri: ladina. Asuala: Suurbritannia (Inglismaa, Wales).kaale
, kaaled (Kale). Asuala: Euroopa. ♦ Üks mustlaste endanimetusi (mh Ibeeria, Soome ja Walesi mustlastel). Muid endanimetusi: roma, sinti.
IeI2: Ida-Kesk-India keeled
Ida-Kesk-India keeled
avadhi keel
~ idahindi keel (Avadhī) awa. Kiri: devanaagari. Rahvas: avadhi, avadhid. Asuala: India (Bihar, Madhya Pradesh, Uttar Pradesh). Kõnelejaid: 20 mln.bagheli keel
(Baghelī) bfy. Kiri: devanaagari. Rahvas: bagheli, baghelid. Asuala: India (Madhya Pradesh). Kõnelejaid: 7,7 mln.tšatisgarhi keel
(Chattīsgaṙhī) hne. Kiri: devanaagari. Rahvas: tšatisgarhi, tšatisgarhid. Asuala: India (Chattisgarh). Kõnelejaid: 17,5 mln.
IeI3: Ida-India keeled
Ida-India keeled
angika keel
(Ańgikā bhāṣā) anp. Rahvas: angika, angikad. Asuala: India (Bihar). Kõnelejaid: 740 000.assami keel
(অসমীয়া ভাষা Asamīyā bhāṣhā) as/asm. Kiri: bengali. Rahvas assam, assamid ~ assamlane, assamlased:. Asuala: India (Assam). Kõnelejaid: 15 mln.bengali keel
~ bangla keel (বাংলা ভাষা Bāṁlā bhāṣhā) bn/ben. Kiri: bengali. Rahvas: bengal, bengalid. Asuala: Bangladesh, India (Lääne-Bengal). Kõnelejaid: 190 mln.
Kirjad: bengali kiri (বাংলা লিপি Bāṁlā lipi) Beng.bhodžpuri keel
(भोजपुरी भाषा Bhojpurī bhāṣhā) bho. Kiri: devanaagari. Rahvas: bhodžpuri, bhodžpurid. Asuala: India (Bihar, Jharkhand). Kõnelejaid: 26 mln.bišnuprija keel
(Imār ṭhār ~ Biṣhṇupriyā Maṇipurī) pby. Kiri: bengali. Rahvas:. Asuala: India (Assam, Manipur, Tripura). Kõnelejaid: 450 000.maadžhi keel
(Mājhī) mjz. Rahvas: maadžhi, maadžhid. Asuala: India, Nepal. Kõnelejaid: 42 200.magahi keel
(मगही Magahī) mag. Kiri: devanaagari. Rahvas: magahi, magahid. Asuala: India (Bihar, Jharkhand). Kõnelejaid: 13 mln.maithili keel
(मैथिली भाषा Maithilī bhāṣhā) mai. Kiri: devanaagari, tirhuta. Rahvas: maithili, maithilid. Asuala: India (Bihar, Jharkhand). Kõnelejaid: 22 mln.oria keel
(ଓଡ଼ିୟା Oṙiyā, Odia) or/ori. Kiri: oria. Rahvas: oria, oriad. Asuala: India (Odisha). Kõnelejaid: 30 mln.
Kirjad: oria kiri (ଓଡ଼ିୟା ଲିପି Oṙiyā lipi) Orya.rohingja keel
(Ruáingga, Rohingya) rhg. Rahvas: rohingja, rohingjad. Asuala: Bangladesh, Myanmar (Arakani osariik). Kõnelejaid: 1,5 mln.
Kirjad: rohingja kiri.siloti keel
(Silôṭi) syl. Kiri: bengali, siloti. Rahvas: siloti, silotid. Asuala: Bangladesh, India. Kõnelejaid: 10 mln.
Kirjad: siloti kiri (Silôṭi Nagôri) Sylo.- .
tšaakma keel
(Changma Khoda, Chākmā) ccp. Kiri: tšaakma, ladina. Rahvas: tšaakma, tšaakmad. Asuala: Bangladesh, India. Kõnelejaid: 600 000.
Kirjad: tšaakma kiri (Ajhā pāṭh) Cakm. tšatgaija keel
~ tšitagongi keel (Chāṭgāīm̐yā buli) ctg. Kiri: araabia, ladina. Rahvas: tšatgaija, tšatgaijad. Asuala: Bangladesh. Kõnelejaid: 13 mln.- †
kaithi kiri
Kthi. ♦ Oli XIX saj kasutusel Põhj-Indias angika, bhodžpuri, magahi, maithili jt keelte kirjapanekuks. tirhuta kiri
(Tirhutā ~ Mithilākṣhar) Tirh. ♦ Peamiselt maithili, ent ka assami, bengali jt keelte kirjapanekuks.
IeI4: Põhja-India keeled
Põhja-India keeled
pahari keeled
idapahari keeled
⁺nepali keel
~ nepaali keel (नेपाली भाषा Nepālī bhāṣhā) ne/nep. Kiri: devanaagari. Rahvas: nepallane, nepallased. Asuala: Nepal. Kõnelejaid: 15 mln.
keskpahari keeled
⁺garhvali keel
(Garhwali) gbm. Rahvas: garhvali, garhvalid. Asuala: India (Himachal Pradesh, Uttarakhand). Kõnelejaid: 2,9 mln.kumaoni keel
kfy. Rahvas: kumaoni, kumaonid. Asuala: India (Uttarakhand). Kõnelejaid: 2,3 mln.
läänepahari keeled
⁺bhadravahi keel
(Bhadrawahi) bhd. Kiri: araabia, devanaagari. Rahvas: bhadravahi, bhadravahid. Asuala: India (Jammu ja Kashmir). Kõnelejaid: 53 000.dogri keel
(Ḍogrī bhāṣā) doi. Rahvas: dogri, dogrid. Asuala: India (Jammu ja Kashmir). Kõnelejaid: 2,1 mln.
Kirjad: taakri kiri (Tākrī) Takr.džaunsari keel
(Jaunsari) jns. Rahvas: džaunsari, džaunsarid. Asuala: India (Uttarakhand). Kõnelejaid: 100 000.himatšali keel
(Himachali) him. Rahvas: himatšali, himatšalid. Asuala: India (Himachal Pradesh). ♦ Katusnimetus Himachal Pradeshis räägitavate keelte (sh dogri, mandeali) kohta.kullu keel
kfx. Kiri: devanaagari. Rahvas: kullu, kullud. Asuala: India (Himachal Pradesh). Kõnelejaid: 109 000.Mahasu pahari keel
bfz. Kiri: devanaagari. Asuala: India (Himachal Pradesh). Kõnelejaid: 1 mln.
Murded: Baghati murre; Keonthali murre; šodotši murre.mandeali keel
mjl. Kiri: devanaagari. Rahvas: mandeali, mandealid. Asuala: India (Himachal Pradesh). Kõnelejaid: 900 000.sirmauri keel
srx. Kiri: devanaagari. Rahvas: sirmauri, sirmaurid. Asuala: India (Himachal Pradesh). Kõnelejaid: 400 000.tšambeali keel
(Chambeali) cdh. Kiri: devanaagari. Rahvas: tšambeali, tšambealid. Asuala: India (Himachal Pradesh). Kõnelejaid: 130 000.
IeI5: Loode-India keeled
Loode-India keeled
katšhi keel
(Kachchhī bhāṣā) kfr. Kiri: devanaagari. Rahvas: katšhi, katšhid. Asuala: India (Gujarat). Kõnelejaid: 866 000.lahnda keel
~ lehnda keel ~ läänepandžabi keel (Lahińdī) lah. Kiri: gurmukhi. Rahvas: lahnda, lahndad. Asuala: Pakistan. ♦ Makrokeel, hõlmab mitut keelt, sh seraiki.seraiki keel
(Sarā’īkī zabān) skr. Kiri: araabia. Rahvas: seraiki, seraikid. Asuala: Pakistan (Pandžab). Kõnelejaid: 13,8 mln. ♦ Osa lahnda makrokeelest.
Kirjad: † Multani kiri.sindhi keel
(Sindhī) sd/snd. Kiri: araabia. Rahvas: sindhi, sindhid. Asuala: Pakistan (Sindh). Kõnelejaid: 17,5 mln.
Kirjad: hodžki kiri (Khojki) Khoj; hudavadi kiri ~ sindhi kiri (Khudawadi) Sind.
IeI5D: dardi keeled
dardi keeled
dameli keel
(Dāmya bāṣa) dml. Rahvas: dameli, damelid. Asuala: Pakistan (Khyber Pakhtunkhwa). Kõnelejaid: 5000.gavarbati keel
(Gawar-Bati) gwt. Rahvas: gavarbati, gavarbatid. Asuala: Afganistan (Kunar), Pakistan. Kõnelejaid: 9500.kalaša keel
(Kalasha) kls. Rahvas: kalaša, kalašad. Asuala: Pakistan (Khyber Pakhtunkhwa). Kõnelejaid: 5000.kašmiiri keel
(Koshur, Kashmiri) ks/kas. Kiri: araabia (Pakistanis), devanaagari (Indias). Rahvas: kašmiir, kašmiirid ~ kašmiirlane, kašmiirlased. Asuala: India, Pakistan. Kõnelejaid: 3 mln.khovari keel
(Khowār) khw. Rahvas: khovar, khovarid. Asuala: Pakistan (Khyber Pakhtunkhwa). Kõnelejaid: 242 000.pašai keel
(Pashayi). Rahvas: pašai, pašaid. Asuala: Afganistan. Kõnelejaid: 108 000. ♦ Makrokeel.edelapašai keel
(Southwest Pashayi) psh. Asuala: Afganistan (Kabul).kagupašai keel
(Southeast Pashayi) psi. Kiri: araabia. Asuala: Afganistan (Laghmān). Kõnelejaid: 54 400.kirdepašai keel
(Northeast Pashayi) aee. Asuala: Afganistan (Kunar). Kõnelejaid: 54 400.loodepašai keel
(Northwest Pashayi) glh. Asuala: Afganistan (Kāpīsā, Laghmān). Kõnelejaid: ?.
phalura keel
phl. Kiri: araabia. Rahvas: phalura, phalurad. Asuala: Pakistan (Khyber Pakhtunkhwa). Kõnelejaid: 10 000.šina keel
(Shina) scl. Rahvas: šina, šinad. Asuala: Pakistan (Gilgit-Baltistan). Kõnelejaid: 320 000.šumašti keel
(Shumashti) sts. Rahvas: šumašti, šumaštid. Asuala: Afganistan (Kunar). Kõnelejaid: 1000.- †
votapuri keel
(Wotapuri) wsv. Rahvas: votapuri, votapurid. Asuala: Afganistan (Nūristān).
IeI5DK Kohistani keeled
Kohistani keeled
bateri keel
btv. Rahvas: bateri, baterid. Asuala: Pakistan (Khyber Pakhtunkhwa). Kõnelejaid: 29 000.kalami keel
gwc. Rahvas: kalami, kalamid. Asuala: Pakistan (Khyber Pakhtunkhwa). Kõnelejaid: 40 000.maijani keel
(Indus Kohistani, Maiyã) mvy. Kiri: araabia. Rahvas: maijan, maijanid. Asuala: Pakistan (Khyber Pakhtunkhwa). Kõnelejaid: 220 000.tirahi keel
tra. Rahvas: tirahi, tirahid. Asuala: Afganistan (Nangarhār). Kõnelejaid: 100.
IeI6: Lõuna-India keeled
Lõuna-India keeled
konkani keel
~ goa keel (कोन्क्णी Konkṇī) kok. Kiri: devanaagari. Rahvas: konkani, konkanid. Asuala: India (Goa). ♦ Makrokeel.marathi keel
(मराठी भाषा Marāṭhī bhāṣhā) mr/mar. Kiri: devanaagari. Rahvas: marathi, marathid. Asuala: India (Maharashtra). Kõnelejaid: 65 mln.
Kirjad: † modi kiri (मोडी Moḍī).
IeIN: Nuristani keeled
Nuristani keeled
aškuni keel
(Ashkun) ask. Rahvas: aškun, aškunid. Asuala: Afganistan (Kunar). Kõnelejaid: 1200.kati keel
bsh. Rahvas: kati, katid. Asuala: Afganistan, Pakistan. Kõnelejaid: 19 400.prasuni keel
prn. Rahvas: prasuni, prasunid. Asuala: Afganistan (Nūristān). Kõnelejaid: 1000.vaigali keel
(Waigali) whk. Rahvas: vaigali, vaigalid. Asuala: Afganistan (Kunar, Nūristān). Kõnelejaid: 1500.
IeIP: praakriti keeled
- †
praakriti keeled
pra. - †
apabhranša
(Apabhraṁsa). ♦ Hiliskeskperioodi India keelte üldnimetus. - †
ardhamagadhi keel
(Ardhamāgadhī Prākrit) pka. Asuala: India. - †
magadhi keel
(Magadhi Prakrit). Asuala:. India. - †
maharaštri keel
(Mahārāṣṭri Prākrit) pmh. Asuala: India. - †
nija keel
(Niya Prakrit). Asuala: India. - †
paišatši keel
(Paisaci). Asuala: India. - †
sauraseeni keel
(Sauraseni Prākrit) psu. Asuala: India.
IeIS: singali-maldiivi keeled
singali-maldiivi keeled
maldiivi keel
~ divehi keel ~ mahli keel (ދިވެހި Dhivehi) dv/div. Kiri: taana. Rahvas: maldiivlane, maldiivlased. Asuala: Maldiivid. Kõnelejaid: 300 000.
Kirjad: † divehi kiri (Dhivehi Akuru); † eveela kiri (Evēla Akuru); taana kiri (ތާނަ އަކުރު Thaana Akuru) Thaa.singali keel
(සිංහල භාෂාව Siṁhala bhāṣhāva) si/sin. Kiri: singali. Rahvas: singal, singalid. Asuala: Sri Lanka. Kõnelejaid: 14 mln.
Kirjad: singali kiri (සිංහල අක්ෂර Siṁhala akṣhara) Sinh.veda keel
(Veddah) ved. Rahvas: veda, vedad. Asuala: Sri Lanka. Kõnelejaid: 300.
IeIX: muud India keeled
- †
paali keel
(Pāḷi) pi/pli. Asuala: India. sanskrit
~ sanskriti keel (संस्कृतम Saṁskṛtam) sa/san. Kiri: devanaagari. Asuala: India.
Kirjad: † siddhami kiri.
IeL: itali keeled
itali keeled
itc.- †
faliski keel
(Faliscan) xfa. Rahvas: falisk, faliskid. Asuala: Itaalia. - †
herniku keel
(Hernican) xhr. Rahvas: hernik, hernikud. Asuala: Itaalia. ladina keel
(lingua Latina) la/lat. Rahvas: latiin, latiinid (ajaloos). Asuala: Vatikan, Itaalia.- †
lõunapitseeni keel
(South Picene) spx. Asuala: Itaalia. - †
marrutsiini keel
(Marrucinian) umc. Rahvas: marrutsiin, marrutsiinid. Asuala: Itaalia. - †
marsi keel
(Marsian) ims. Rahvas: mars, marsid. Asuala: Itaalia. - †
oski keel
(Oscan) osc. Kiri: vanaitali. Rahvas: osk, oskid. Asuala: Itaalia.
Rahvad: abellaan, abellaan (Abellānī); alfatern, alfaternid (Alphaterni); aurunk, aurungid (Auruncī); frentaan, frentaanid (Frentānī); hirpiin, hirpiinid (Hirpīnī); karatseen, karatseenid ~ karakeen, karakeenid (Caracenes); kaudiin, kaudiinid (Caudīnī); lukaan, lukaanid (Lūcānī); penter, pentrid (Pentrī); pitsent, pitsendid (Picentes); sabell, sabellid (Sabellī); samniit, samniidid (Samnītēs). - †
pääligni keel
(Paelignian) pgn. Rahvas: pääligni, päälignid. Asuala: Itaalia. - †
sabiini keel
(Sabine) sbv. Rahvas: sabiin, sabiinid. Asuala: Itaalia. - †
sikuli keel
(Siculan) scx. Rahvas: sikul, sikulid. Asuala: Itaalia. - †
umbri keel
(Umbrian) xum. Rahvas: umbri, umbrid. Asuala: Itaalia. - †
vestiini keel
(Vestinian) xvs. Rahvas: vestiin, vestiinid. Asuala: Itaalia. - †
volski keel
(Volscian) xvo. Rahvas: volsk, volskid. Asuala: Itaalia. - †
ääkvi keel
(Aequian) xae. Rahvas: ääkvi, ääkvid. Asuala: Itaalia. - †
vanaitali kiri
(Old Italic) Ital. ♦ Sh etruski ja oski kiri. - †
ausoonlane
, ausoonlased (Ausonēs). Asuala: Itaalia. - †
bruti
, brutid (Bruttiī). Asuala: Itaalia. - †
rutul
, rutulid (Rutulī). Asuala: Itaalia.