Sisukord
Selles osas fikseerime olulisemad muutused üksiksõnade kirjakujus, mis on EKI ühendsõnastikus tehtud alates 2022. aastast. Sissekanded on järjestatud kronoloogiliselt aastate kaupa, uusimad eespool.
Aastal 2023
galajagaala- Sõna gala oli varem vormistatud üksnes püstkirjas, st tavalise võõrsõnana, mis tähendab, et seda tuleks hääldada [gala] ja osastava vorm peaks olema (seda) gala. Tegelikus kasutuses on valdav hääldus olnud [gaala] ja osastava vorm (seda) galat [gaalat].
hinkali,hinkaal,hinkaali- Varem normingus fikseeritud kujule hinkali lisaks on tegelikus kasutuses näha ka muid kujusid. –i võib kalduda sõna lõpust kaduma, kuna üldiselt on eesti keeles –i-lõpuline nominatiiv haruldane.
kamikazejakamikadze- Varem üksnes tsitaatsõnana fikseeritud kirjakuju kõrval on tegelikus kasutuses näha ka mugandit.
karatejakaratee- Sõna karate käänamisel peaks osastava vorm olema (seda) karatet, vrd osuti : osutit. Tegelikus kasutuses võib näha kirjapilti (harrastatakse) karated, mida hääldatakse [karat`eed], seega kirjapilt ei vasta hääldusele.
kasarmjakasarmu(26.05.2023)- Kuigi sõnaraamatutes on pikka aega ainsa sõnakujuna esitatud nimetavas käändes kasarm, on tegelikus kasutuses valdav olnud kasarmu. Arvatavasti on kaasa aidanud analoogia sõnadega elamu ja valamu.
lukumjalokum- Varem normingus fikseeritud kujule lukum lisaks on tegelikus kasutuses näha ka kuju lokum.
polügoonjapolügon- Sõna polügoon on küllalt sage, seetõttu on lõppsilbi täishäälik lühenenud, seda ka kirjapildis (polügon).
penaltijapenalt- Varem normingus fikseeritud kujule penalti lisaks on tegelikus kasutuses näha ka kuju penalt. –i võib kalduda sõna lõpust kaduma, kuna üldiselt on eesti keeles –i-lõpuline nominatiiv haruldane. EKI ühendsõnastikus kõnekeelseks märgendatud vorm penalt käändub kahtmoodi: penalt : penalti : penaltit ja penalt : penaldi : penalti.
quichejakišš- Varem üksnes tsitaatsõnana fikseeritud kirjakuju kõrval on tegelikus kasutuses näha ka mugandit.
spiruliinajaspirulina- Tegelikus kasutuses on esisilbirõhuga spirulina saanud valdavaks. Rõhu nihkumine esisilbile ja järgsilbi lühenemine on loomulik nähtus muganemisprotsessis.
tsunamijatsunaami- Sõna tsunami peaks jaapanipäraselt häälduma nii, et rõhk on teisel silbil, ent selle täishäälik on lühike: [tsun´ami]. Et eesti keeles on lühike rõhuline silp sõna sees väga haruldane, on see tegelikus kasutuses muutunud pika täishäälikuga silbiks, millele on rõhku tavalisem panna: [tsunaami].
vanilljavanilje- Varem normingus eelistatud kuju vanill on tegelikus kasutuses käibel mõnevõrra vähem kui kuju vanilje. Mõlemad kirjakujud on mugandamiskäigult võimalikud.
Aastal 2022
aarja,aarjalanejaaaria,aarialane- Vorme aarja ja aarjalane eelistati varem kui lähtekeele sanskriti vormile lähemaid. Tegelikus kasutuses on kirjakujud aaria ja aarialane väga sagedased ning aarja ja aarjalane harvad.
adaptatsioonjaadaptsioon- Adaptatsioon lähtub ladina kui lähtekeele (adaptatio) kuju eelistamisest (eesti keelde on see tulnud saksa keele kaudu). Adaptsioon lähtub inglise keele kui vahenduskeele sõna adaptation rööpvormist adaption. Tegelikus kasutuses esineb kuju adaptatsioon rohkem kui kuju adaptsioon.
duplikaatjadublikaat- Duplikaat lähtub ladina kui lähtekeele kujust (duplicātus), vahenduskeel on saksa (Duplikat). Dublikaat on saadud vene keele vahendusel (дубликат). Tegelikus kasutuses esineb duplikaati kaks korda rohkem kui dublikaati.
fokuseerimajafokusseerima- Fokusseerima on laen saksa keelest (fokussieren) ning on loogilisem ka seetõttu, et sisaldab eeri(ma)-liidet, mis on tüüpiline saksa keele kaudu tulnud võõrsõnadele. Tegelikus kasutuses esinevad fokuseerima ja fokusseerima peaaegu sama sagedusega. Vt ka “Hääldusele mittevastavad võõrsõnad“.
guanakojaguanaako- Varem on normingus fikseeritud kirjakuju guanako, kuid nii tegelikus kasutuses kui ka sõnastikes on käibinud paralleelselt ka kirjakuju guanaako. Sõna tuleb hispaania sõnast guanaco saksa keele kaudu (sks Guanako).
kommunitseerimajakommunikeerima- Kommunikeerima lähtub ladina kui lähtekeele kujust (communicare), kommunitseerima on saadud saksa keele vahendusel (kommunizieren).
liivrjalivr- Varem on normingus fikseeritud kuju liivr, kuid nii tegelikus kasutuses kui ka sõnastikes on käibinud paralleelselt kuju livr. Sõna tuleb ladina keelest prantsuse keele kaudu pr livre < ladina libra. Otsene vahenduskeel on kas saksa või vene keel. Kui kirjakuju liivr toetub pigem saksa keele kujule, siis livr toetub pigem vene keele kujule, arvatavasti seetõttu on normimisel eelistatud teist kuju.
seksuoloog,seksuoloogiajaseksoloog,seksoloogia- Varem on normingus fikseeritud kirjakujud seksuoloog ja seksuoloogia, kuid nii tegelikus kasutuses kui ka sõnastikes on käibinud paralleelselt ka kirjakujud seksoloog ja seksuoloogia. Sõna on moodustatud ladina sõnast sexus ‘sugupool’ ja järelliitest -loog, –loogia ning tulnud eesti keelde ilmselt saksa keele kaudu (sks Sexuologe, Sexuologie). Saksa keeles on kasutusel samuti analoogsed rööpkujud (sks Sexologe, Sexologie). Tegelikus kasutuses on sagedasemad kirjakujud seksuoloog ja seksuoloogia.