Soome keel on eestlastele v\u00f5\u00f5rkeel, kuid me saame sellest ka \u00f5ppimata \u00fcht-teist aru, sest tegu on sugulaskeelega. See teeb soomekeelsed nimed eesti keeles kahepaikseks: k\u00e4\u00e4nata neid muutumatult nagu v\u00f5\u00f5rkeelseid s\u00f5nu tundub sageli imelik, sest meenuvad l\u00e4hedased eestikeelsed s\u00f5nad, ent soome k\u00e4\u00e4namisreeglid on eesti keelest samas sedav\u00f5rd erinevad, et neid ei saa rakendada.<\/p>\n\n\n\n
Soome Laadivahelduslike nimedega on keerulisem, sest vahel tuleb tekitada vorme, mida ei ole ei eesti ega soome keeles, nt Selliseid ebareeglip\u00e4rasusi tuleb ette teisigi. N\u00e4iteks \u00f6eldes, et miski Ka kohak\u00e4\u00e4nete kasutamine Soome kohanimedes on hall ala, sest enamasti ei j\u00e4rgita eesti keeles soome pruuki ( Soome nimede k\u00e4\u00e4namine v\u00f5\u00f5rnimede eeskujul (ka kohak\u00e4\u00e4netes) sobib \u00fcldiselt enamikul juhtudel, eriti siis, kui on karta, et kuulaja-lugeja ei oska soome keelt piisavalt h\u00e4sti, et ise k\u00e4\u00e4ndevormist l\u00e4htenime tuletada. Kui aga seda hirmu ei ole, siis v\u00f5ib improviseerida eestip\u00e4rase k\u00e4\u00e4namisega, leppides sellega, et t\u00e4pseid juhiseid pole.<\/p>\n\n\n\nnen<\/code>-l\u00f5pulisi nimesid on eesti keeles v\u00f5imalik k\u00e4\u00e4nata nii nagu v\u00f5\u00f5rnimesid (nt Kekkonen<\/code> : Kekkoneni<\/code>, Halonen<\/code> : Haloneni<\/code>), ent samuti eesti ne<\/code>-liiteliste s\u00f5nade eeskujul (omastavas Kekkose<\/code>, Halose<\/code>). <\/p>\n\n\n\nWuolijoki<\/code>, omastav Wuolijoe<\/code> (soome Wuolijoen<\/code>, vrd eesti j\u00f5e<\/code>) ja osastav Wuolijoke<\/code> (soome Wuolijokea<\/code>, vrd eesti j\u00f5ge<\/code>). Selliste s\u00f5nade k\u00e4\u00e4namise soovitused ei ole ranged, tegu on pigem erandliku ja vahel lihtsalt traditsioonilise k\u00e4\u00e4namisega. Samas on ka siin v\u00f5imalik k\u00e4\u00e4nata v\u00f5\u00f5rnimena Wuolijoki : Wuolijoki<\/code>.<\/p>\n\n\n\nilmub Helsingin Sanomates<\/code>, oleme ajalehe nime Helsingin Sanomat<\/code> muutnud ainsuslikuks (Helsingin Sanoma<\/code>) ja k\u00e4\u00e4nanud seda eesti mitmuse t\u00fcvega (vrd s\u00f5numites<\/code>). Kusagil tuleb aga piir ette: kui eurotekstides oli tarvis k\u00e4\u00e4nata (ilma t\u00f5lkimata) Soome t\u00f6\u00f6vaidlusinstantsi Ty\u00f6tuomioistuin<\/code> nimetust, siis tundus v\u00e4him segadust tekitav sees\u00fctleva vorm Ty\u00f6tuomioistuin\u2019is<\/code> (v\u00f5\u00f5ruse toonitamiseks isegi \u00fclakomaga, vrd soome\u00a0Ty\u00f6tuomioistuimessa<\/code><\/em>).<\/p>\n\n\n\nollakse Tamperes<\/code>, vrd soome ollaan Tampereella<\/em><\/code>). Siiski tundub eestip\u00e4rase k\u00e4\u00e4namise korral m\u00f5ni soome v\u00e4liskohak\u00e4\u00e4nde vorm v\u00f5imalik, nt alal\u00fctlev k\u00e4\u00e4ne Riihim\u00e4el<\/code> nimest Riihim\u00e4ki<\/code>, vrd soome Riihim\u00e4ell\u00e4<\/em><\/code>. Kui seda nime k\u00e4\u00e4nata v\u00f5\u00f5rnimena, siis sobiks vaid Riihim\u00e4kis<\/code>. Samas n\u00e4iteks linnanimi Kauniainen<\/code> l\u00e4heb soome keeles k\u00e4\u00e4namisel mitmuslikuks (ollaan Kauniaisissa<\/code><\/em>), ent eesti keeles seda matkida tundub liig julge (ollakse Kauniaistes<\/code>), mist\u00f5ttu eelistaks pigem vormi Kauniainenis<\/code>.<\/p>\n\n\n\n