{"id":10025,"date":"2022-04-15T13:27:16","date_gmt":"2022-04-15T10:27:16","guid":{"rendered":"http:\/\/193.40.33.167\/teatmik\/?p=10025"},"modified":"2025-02-28T10:48:20","modified_gmt":"2025-02-28T08:48:20","slug":"mis-on-kirjakeel","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/mis-on-kirjakeel\/","title":{"rendered":"Mis on kirjakeel"},"content":{"rendered":"\n

S\u00f5na kirjakeel<\/em> on mitmet\u00e4henduslik ja t\u00e4histab keelekasutuses mitut asja.<\/p>\n\n\n\n

Kirjakeel<\/strong> ehk \u00fchiskeel<\/strong> (ka: \u00fchiskirjakeel<\/strong>) on \u00fchtne, k\u00f5nes ja kirjas \u00fcldrahvalikult kasutatav keel, keele tuumosa, mis k\u00e4ibib suhtluses, kirjanduses, ajakirjanduses ja mujal. Kirjakeele omandab valdav osa emakeelseid inimesi, s.t kirjakeel ei ole \u00fche kitsa haritlasr\u00fchma keel. Kirjakeelt ses t\u00e4henduses vastandatakse tavaliselt murdekeelele. Kirjakeelde kui \u00fchiskeelde kuulub ka hulk \u00fcldtarvitatavaid oskuss\u00f5nu. Iga keelekasutaja teeb ise keelelisi valikuid suhtlusolukorra j\u00e4rgi. Normi seisukohast kujutab kirjakeel\/\u00fchiskeel endast objektiivset normi<\/a> ehk lihtsalt keelt. Normingud<\/a> on seotud \u00fcksnes kirjakeele s\u00f5nade \u00f5igekirja ja k\u00e4\u00e4namisega, aga mitte t\u00e4hendustega.<\/p>\n\n\n\n

\u00dchtne kirjakeel on \u00fcsna hiline n\u00e4htus ja v\u00e4lja kujunenud umbes poolteist sajandit tagasi, ainult \u00f5ige pisut enne moodsat rahvust ennast. Just \u00fchine kirjakeel on olnud see, mis k\u00f5iki rahvusena \u00fchte seob. Oma olemuselt on kirjakeel traditsioon.<\/p>\n\n\n\n

\u00dcks osa kirjakeelest kui \u00fchiskeelest on standardkeel<\/strong> ehk normikeel<\/strong> ehk normikirjakeel<\/strong>. See on normeeritud kirjakeel ehk \u00fchtne, korrastatud, kirjas ja k\u00f5nes kasutatav keelekuju, mida tavaliselt vastandatakse normimata keelele (n\u00e4iteks argikeelele). Standardkeel h\u00f5lmab ametlikku suhtlust, eesk\u00e4tt ameti- ja halduskeelt, ka teaduskeelt ja kooli\u00f5petust. Riigi seisukohast on standardkeel \u00fcks olulisemaid allkeeli, kuid siiski vaid \u00fcks allkeel teiste seas. Normi m\u00f5ttes r\u00e4\u00e4gime siinpuhul normingutest<\/a>, mis siingi on seotud eesk\u00e4tt \u00f5igekirja ja k\u00e4\u00e4namisega, ka keelekasutuse hea stiili soovitustega, aga mitte t\u00e4henduste normimisega.<\/p>\n\n\n\n

Kirjakeel<\/strong> v\u00f5ib olla ka kirja pandud, kirjutatud tekstide keel, kirjalik keel, tavaliselt vastandatuna suulisele keelele. Niipea kui \u00fchele keelele luuakse kiri, algab normimine kui teadlike kokkulepete kujundamine: kuidas m\u00e4rkida h\u00e4\u00e4likuid, kuidas t\u00e4histada \u00fcldkeelendi k\u00e4ibimist nimena v\u00f5i nime \u00fclds\u00f5nana, kuidas siduda lause osi jne.<\/p>\n\n\n\n

Sel viisil on kirjakeele<\/em> t\u00e4hendusi kirjeldatud nii EKI \u00fchends\u00f5nastikus<\/a> (2021), eesti keele seletuss\u00f5naraamatus<\/a> (2009) kui ka \u00f5igekeelsuss\u00f5naraamatus \u00d5S 2018<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Kirjakeelele vastandatakse sageli argikeelt<\/strong> ehk k\u00f5nekeelt<\/strong> ehk igap\u00e4evakeelt<\/strong>. \u00dcldjuhul m\u00f5eldakse selle all spontaanset, tavaliselt suulist, aga ka kirjalikku keelekasutust, samas kui kirjakeel on valdavalt kirjalike (ja toimetatud) tekstide keel. T\u00e4nap\u00e4eva kirjakeeltesse tuleb aina rohkem k\u00f5nekeele elemente, nagu ka rahvusvahelist s\u00f5navara. Eestis on sellele osutanud keeleteadlane akadeemik Huno R\u00e4tsep juba 1979. aastal.<\/p>\n\n\n\n

Kirjakeele osa on oskuskeel<\/strong>, erialase suhtlemise keel, mida kasutatakse teaduses, kunstis ja muudel aladel. Oskuskeel l\u00e4htub oma erialavajadustest. Keelekasutuses vastandatakse oskuskeelt sageli \u00fcldkeelele<\/strong>. Samas tegelikus keeletarvituses kuulub \u00fcldkeelde hulk \u00fcldtarvitatavaid oskuss\u00f5nu. Vaata ka \u00dcldkeel ja oskuskeel<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Kirjakeele ajaloost<\/h4>\n\n\n\n

Eesti kirjakeelt hakati k\u00f5nekeele baasil looma 16. sajandi reformatsiooni m\u00f5jul. Eesti keelealal kujunes tollal kaks erineva murdetaustaga kirjakeelt: p\u00f5hjaeesti ja l\u00f5unaeesti kirjakeel. Keeleteadlased on arvanud, et eesti kirjakeele arendajate hulgas v\u00f5is leiduda ka eesti emakeelega tegelasi, ent eesti kirjakeele l\u00f5id siiski teiskeelsed inimesed. See on \u00fcks eesti erip\u00e4rasid teiste Euroopa praeguste rahvastega v\u00f5rreldes. K\u00f5ige prominentsemad kirjakeele loojad olid esimese eesti keele grammatika autor Heinrich Stahl (159?\u20131657) ja piiblit\u00f5lkija Anton Thor Helle (1683\u20131748).<\/p>\n\n\n\n

Kuni 19. sajandi keskpaigani arendati eesti kirjakeelt eesk\u00e4tt sihiga teha temast parem praktiline t\u00f6\u00f6riist pastoritele oma t\u00f6\u00f6\u00fclesannete t\u00e4itmiseks. Talupoegade tegeliku keelepruugi tundma\u00f5ppimine kuigi t\u00e4htis ei tundunud. P\u00f5hjalikuma eesti keele ainese kogus sajandi teises pooles kokku F. J. Wiedemann, kes koostas mahuka eesti-saksa s\u00f5naraamatu (1869) ja p\u00f5hjaliku deskriptiivse grammatika (1875).<\/p>\n\n\n\n

K. Ross on t\u00f5denud, et vahe kirjakeele ehk kirikukeele ja k\u00f5nekeele ehk talurahva keele vahel oli 19. sajandi keskpaigani eriti suur. Haritud keele etaloniks kujunes lauluraamatutes ja kalendrites kasutatud 18. sajandi keelevariant. 19. sajandi “k\u00f5ige parema, puhtama, ehedama ja eestilikuma eesti keelega” kirjameheks on \u00fcksmeelselt peetud Otto Wilhelm Masingut (1763\u20131832).<\/p>\n\n\n\n

Esimene samm eesti keele teadliku korraldamise teel astuti 30. juunil 1872, kui Tartus pidas oma teist koosolekut Eesti Kirjameeste Selts ning kus presidendiks valitud Jakob Hurt s\u00f5nastas \u00fche eesm\u00e4rgina “Eesti kirja keelt harida, teda t\u00e4ielisemaks ja \u00fchetasasemaks teha”. Mitmed tolleaegsed \u00f5igekirja otsused j\u00e4id eesti kirjakeelde p\u00fcsima (nt h<\/em>-h\u00e4\u00e4lik s\u00f5na algul).<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5igi keelte ajaloos on vaieldud kirjandusliku etalonkeele ja rahva k\u00f5nekeele suhte \u00fcle. Kas kirjakeel peaks olema v\u00f5imalikult universaalne ja tuginema ratsionaalsetele ning selgetele reeglitele v\u00f5i l\u00e4htuma mingi konkreetse paiga keeletarvitusest ning arvestama keele varieerumist ja ebareeglip\u00e4rasust? Eri aegadel on erinevad keelearendajad olnud neis k\u00fcsimustes erinevatel seisukohtadel.<\/p>\n\n\n\n

Vaata ka Eesti keelekorralduse teisenemisest<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Termineid<\/h4>\n\n\n\n

Inglise keeles t\u00e4histab kirjakeelt kui \u00fcldkeelt general language<\/em>, ka literary language<\/em>, standardkeelt standard language<\/em>. Kirjakeelt kui k\u00f5nekeelest kujunenud kirjutatud varianti, kirja pandud keelekuju t\u00e4histab written language<\/em>, ka literary language<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Kirjandus<\/h2>\n\n\n\n
    \n
  • Tiit Hennoste 2000. Eesti keele allkeeled. Tartu: Tartu \u00dclikooli Kirjastus.<\/li>\n\n\n\n
  • Krista Kerge 2003. Eesti kirjakeele m\u00f5tteruum. \u2012 Emakeele Seltsi aastaraamat 49 (2003), lk 7\u201222.<\/li>\n\n\n\n
  • Krista Kerge 2012. Kas keelt on vaja normida? \u2013 Oma Keel, lk 84\u201389.<\/li>\n\n\n\n
  • Rein Kull 2000. Oskuskeel ja \u00fcldkeel: erisused ja samasused. \u2013 Keel ja Kirjandus 8, lk 545\u2013557.<\/li>\n\n\n\n
  • Raimo Raag 2008. Talurahvakeelest riigikeeleks. Tartu: Atlex.<\/li>\n\n\n\n
  • Kristiina Ross 2019. Meie ja teie kirjakeel. \u2013 Keel ja Kirjandus 1-2, lk 57\u201368.<\/li>\n\n\n\n
  • Huno R\u00e4tsep 2002 [1979]. Eesti kirjakeele s\u00f5navara rikastamise p\u00e4evaprobleeme. \u2013 S\u00f5naloo raamat. Tartu: Ilmamaa, lk 191\u2013204.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n

    Koostanud Margit Langemets<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    S\u00f5na\u00a0kirjakeel<\/em> on mitmet\u00e4henduslik ja t\u00e4histab keelekasutuses mitut asja.<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[990],"tags":[591,592,1053,1052,1049,1047,1048,616,1051,1046,1050,1045,833],"class_list":["post-10025","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-mis-on-muutunud","tag-kirjakeel","tag-kirjakeele-norm","tag-konekeel","tag-lounaeesti-keel","tag-normeeritud-keel","tag-normikeel","tag-normikirjakeel","tag-norming","tag-pohjaeesti-keel","tag-standardkeel","tag-suuline-keel","tag-uhiskeel","tag-uldkeel"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10025","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10025"}],"version-history":[{"count":87,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10025\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":23473,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10025\/revisions\/23473"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10025"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=10025"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=10025"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}