{"id":10028,"date":"2022-04-15T13:29:05","date_gmt":"2022-04-15T10:29:05","guid":{"rendered":"http:\/\/193.40.33.167\/teatmik\/?p=10028"},"modified":"2026-09-09T15:40:49","modified_gmt":"2026-09-09T12:40:49","slug":"keelekorralduse-teisenemine","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/keelekorralduse-teisenemine\/","title":{"rendered":"Keelekorralduse teisenemine"},"content":{"rendered":"\n

Eesti keelekorraldus on olnud pidevas arenemises ja j\u00e4tkab arenemist. Seda kajastavad omal moel ka selle valdkonna kirjeldamiseks kasutatud terminid.<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5igepealt oli \u00f5igekirjutus<\/strong>. Jakob Hurt avaldas 1864. a uut kirjaviisi propageeriva raamatukese pealkirja all “L\u00fchikene \u00f5petus \u00f5igest kirjutamisest parandatud viisi”. 1918. a ilmus “Eesti keele \u00f5igekirjutuse-s\u00f5naraamat”, esimene \u00d5S.<\/p>\n\n\n\n

Seej\u00e4rel tuli \u00f5igekeelsus<\/strong> \u2013 s\u00f5na, mida on olnud raske teistesse keeltesse t\u00f5lkida ja mis isegi t\u00f5lgituna \u00e4ratab kerget v\u00f5\u00f5ristust (inglise keeles on kasutatud t\u00f5lget orthology<\/em>). 1918. a \u00d5Si parandatud ja t\u00e4iendatud v\u00e4ljaanne (I k\u00f6ide 1925, II k\u00f6ide 1930, III k\u00f6ide 1937) oli “Eesti \u00f5igekeelsus-s\u00f5naraamat”.<\/p>\n\n\n\n

1930. aastatel sai tuntuks ka keelekorraldus<\/strong>. Valter Tauli avaldas 1938. a raamatu “\u00d5igekeelsuse ja keelekorralduse p\u00f5him\u00f5tted ja meetodid”. 1970. aastatel see termin juurdus, t\u00f5rjudes \u00f5igekeelsuse<\/em> tagaplaanile. S\u00f5naraamatu nimetusse see s\u00f5na siiski ei j\u00f5udnud, kuigi \u00d5S 1999 k\u00e4sikirja t\u00f6\u00f6nimetus oli \u00fcksvahe keelekorralduss\u00f5naraamat.<\/p>\n\n\n\n

Vahem\u00e4rkusena olgu \u00f6eldud, et keelekorraldus<\/em> v\u00f5ib t\u00e4hendada v\u00e4hemalt kolme eri asja:<\/p>\n\n\n\n

    \n
  1. Kirjakeele teadlik arendamine, rikastamine, stabiliseerimine ja ajakohastamine. Temas toimub keeleideaali otsimine ning selle poole liikumiseks keelesoovituste andmine ja normingute fikseerimine. (T. Erelt, Eesti keelekorraldus. Tallinn 2002, lk 15)<\/li>\n\n\n\n
  2. Vaste inglise terminile language planning<\/em>, mille sisu on laiem, h\u00f5lmates ka keelepoliitikat, keele\u00f5ppe korraldust jne. Traditsiooniline, kitsamas t\u00e4henduses keelekorraldus on selles jaotuses korpuskorraldus (ingl corpus planning<\/em>).<\/li>\n\n\n\n
  3. \u00dcks kahest v\u00f5istlevast suunast 1910.\u20131930. aastate eesti keele arendamises: keelekorralduslikku suunda juhtis J. V. Veski, keeleuuenduslikku suunda J. Aavik.<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n

    \u00d5petlik on ka j\u00e4lgida ka keelen\u00e4htuste iseloomustamiseks kasutatud s\u00f5nu. Siis, kui domineeris \u00f5igekeelsus<\/em>, olid keelendid \u00f5iged<\/em> v\u00f5i v\u00e4\u00e4rad<\/em> (vigased<\/em>). Kui v\u00f5imule p\u00e4\u00e4ses keelekorraldus<\/em>, siis hakati keelendeid hindama headeks<\/em> ja halbadeks<\/em>, k\u00e4ibele tuli v\u00e4ljend heakeelsus<\/em>. Veel hiljem on kasutatud s\u00f5nu sobiv<\/em> ja sobimatu<\/em> (ka v\u00e4hesobiv<\/em>, raskesti sobiv<\/em> jne). Need k\u00f5ik on hinnangus\u00f5nad, mida on olnud raske siduda teaduslike p\u00f5hjendustega.<\/p>\n\n\n\n

    Kui XX sajandi esimese poole keelekorraldus oli enamasti preskriptiivne ehk ettekirjutav ning eriti k\u00e4skiv-keelav oli see 1940.\u20131960. aastatel, siis 1970. aastatest peale on toimunud keelekorralduse liberaliseerumine, k\u00e4skude-keeldude asemele on tulnud soovitamine. Avalik kuvand keelekorraldajast kui vigade tagaajajast on siiski visa kaduma.<\/p>\n\n\n\n

    T\u00e4nap\u00e4ev<\/h4>\n\n\n\n

    T\u00e4nap\u00e4eva eesti keelekorraldus on j\u00f5udmas uude arenguj\u00e4rku. K\u00e4imas on intensiivsed arutelud \u2013 koostamisel on keelekorralduse teooriat puudutav k\u00e4siraamat ja m\u00f5nedki k\u00fcsimused on veel lahtised \u2013, aga olulisema v\u00f5ib kokku v\u00f5tta j\u00e4rgmiste punktidega.<\/p>\n\n\n\n

      \n
    1. Terminina on kasutusel olnud ka keelearendus<\/strong>, mis on v\u00f5rreldav keelekorraldusega traditsioonilises t\u00e4henduses. Inglise vastena sobib sisust l\u00e4htuvalt language development<\/em>, corpus planning<\/em>, m\u00f5neti ka language management<\/em>.<\/li>\n\n\n\n
    2. Normingud ja soovitused peavad tuginema uurimustele, olema teaduslikult p\u00f5hjendatud. (Tuginemist teadust\u00f6\u00f6 tulemustele mainiti ka varem, aga see polnud nii keskne n\u00f5ue kui praegu.)<\/li>\n\n\n\n
    3. Uurimisobjektiks on kogu kirjakeel<\/a>, \u00fchtne, k\u00f5nes ja kirjas \u00fcldrahvalikult kasutatav keel. Standardkeel<\/a> on \u00fcks kirjakeele osa. Kirjakeeles ehk \u00fchiskeeles korrastame seda osa, mida on vaja avaliku, haridus- ja t\u00f6\u00f6sf\u00e4\u00e4ri ladusaks asjalikuks kommunikatsiooniks.<\/li>\n\n\n\n
    4. Kus v\u00f5imalik, liigutakse deskriptiivse, kasutusp\u00f5hise keelearenduse poole. St p\u00fc\u00fctakse kirjeldada objektiivset normi<\/a>. Eesk\u00e4tt puudutab see morfoloogiat, kuiv\u00f5rd ortograafia on suuresti kokkuleppeline.<\/li>\n\n\n\n
    5. Eelistatakse reegleid ja soovitusi, mis annavad \u00fcldp\u00f5him\u00f5tted, v\u00e4lditakse selliseid, mis eeldavad \u00fcksikjuhtumite meeldej\u00e4ttu.<\/li>\n\n\n\n
    6. Keele k\u00f5ige muutlikuma osa, s\u00f5navara vallas v\u00e4hendatakse \u00fcldisi ettekirjutusi. Ollakse teadlikud, et tegelikult saab normida v\u00e4ga v\u00e4he, sest keeles\u00fcsteem on avatud ja muutlik. Teksti, t\u00e4psemalt isegi tekstilauset ei saa normida, sest on tugevasti seotud kontekstiga ja v\u00e4ga mitmekesiste s\u00f5nastusv\u00f5imalustega.<\/li>\n\n\n\n
    7. Austatakse keelekasutaja valikuvabadusi ja toetatakse tema ise otsustamise julgust. Kasutajat p\u00fc\u00fctakse rohkem informeerida, v\u00e4hem \u00f5petada.<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n
      \n

      Keelearendus on teadusp\u00f5hine kaasaaitamine keele loomulikule arengule, et edendada keelelist m\u00f5tteselgust ja v\u00e4ljendusrikkust.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

      Normitavusest<\/strong> keelen\u00e4htuste valdkondade kaupa annab \u00fclevaate j\u00e4rgmine tabel (NB! tabel on esialgne, avatud diskussiooniks). Tegevuste all on silmas peetud keelekasutusse sekkumise maksimumi, sest loomulikult eeldab nt normingute ja soovituste andmine \u00fchtlasi objektiivse normi kirjeldust \u2013 teadmist selle kohta, kuidas keelt tegelikult kasutatakse. Mis tahes tegevustega v\u00f5ivad kaasneda selgitused, nt selle kohta, kuidas k\u00fcsimust keelekorralduses varem on k\u00e4sitletud.<\/p>\n\n\n\n

      Ei ole p\u00f5hjust muretseda, et paljude valdkondade puhul tegevuseks m\u00e4rgitud objektiivse normi kirjeldus t\u00e4hendaks kirjakeele kaitseta j\u00e4tmist. Pigem vastupidi \u2013 tegelik kasutus on sageli tugevam argument kirjakeele stabiilsuse tagamisel kui soovitus, kuidas “peaks olema”.<\/p>\n\n\n\n

      Valdkond<\/th>Tegevused<\/th><\/tr><\/thead>
      \u00f5igekiri<\/td>normingud<\/td><\/tr>
      h\u00e4\u00e4ldus<\/td>objektiivse normi kirjeldus[1]<\/sup><\/td><\/tr>
      morfoloogia<\/td>normingud<\/td><\/tr>
      rektsioon<\/td>objektiivse normi kirjeldus<\/td><\/tr>
      \u00fchildumine<\/td>objektiivse normi kirjeldus<\/td><\/tr>
      s\u00f5navalik<\/td>selgitused ja soovitused<\/td><\/tr>
      \u00fcldkeele s\u00f5nade t\u00e4hendus[2]<\/sup><\/td>objektiivse normi kirjeldus<\/td><\/tr>
      s\u00fcntaks<\/td>objektiivse normi kirjeldus<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

      M\u00e4rkused.<\/p>\n\n\n\n

        \n
      1. H\u00e4\u00e4ldus v\u00f5ib olla normatiivne selles osas, kus sellest s\u00f5ltub k\u00e4\u00e4ndt\u00fc\u00fcp, nt otsus<\/code> (II v\u00e4lde) \u2013 mitmuse osastav otsuseid<\/code>, raskus<\/code> (III v\u00e4lde) \u2013 raskusi<\/code> ja raskuseid<\/code>.<\/li>\n\n\n\n
      2. Oskuskeele s\u00f5nade t\u00e4henduse kohta v\u00f5ib kehtida erialane kokkulepe. Sedam\u00f6\u00f6da, kuidas mingi oskuss\u00f5na muutub \u00fcldkeelsemaks, hakkavad tema kohta kehtima \u00fcldkeele s\u00f5nade omadused, vrd oskuskeelne parvlaev<\/code> ja \u00fcldkeelne praam<\/code>.<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n

        Koostanud Peeter P\u00e4ll<\/p>\n\n\n\n

        <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

        Eesti keelekorraldus on olnud pidevas arenemises ja j\u00e4tkab arenemist. Seda kajastavad omal moel ka selle valdkonna kirjeldamiseks kasutatud terminid \u00f5igekirjutus, \u00f5igekeelsus, keelekorraldus, keelearendus<\/em>. Kiirpilk minevikku ja t\u00e4nap\u00e4eva.<\/p>\n","protected":false},"author":8,"featured_media":13426,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[990],"tags":[1065,1064,618,619],"class_list":["post-10028","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-mis-on-muutunud","tag-keelearendus","tag-keelekorraldus","tag-oigekeelsus","tag-oigekiri"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10028","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/8"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10028"}],"version-history":[{"count":47,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10028\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":30068,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10028\/revisions\/30068"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/media\/13426"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10028"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=10028"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=10028"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}