{"id":10529,"date":"2022-04-25T16:18:00","date_gmt":"2022-04-25T13:18:00","guid":{"rendered":"http:\/\/193.40.33.167\/teatmik\/?p=10529"},"modified":"2024-10-23T19:52:27","modified_gmt":"2024-10-23T16:52:27","slug":"sonaliigid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/sonaliigid\/","title":{"rendered":"S\u00f5naliigid"},"content":{"rendered":"\r\n
\r\n

L\u00fchidalt<\/h4>\r\n<\/div>\n\n\n

Keel koosneb s\u00f5nadest ja nendevahelistest suhetest, mida aitavad m\u00f5ista s\u00f5naliigid <\/strong>\u2013 kindlaid vormi- ja t\u00e4hendustunnuseid jagavad s\u00f5nad. <\/p>\n\n\n\n

Ideaalis on samasse s\u00f5naliiki kuuluvatel s\u00f5nadel sarnased s\u00f5namuutmisomadused <\/strong>(n\u00e4iteks nimis\u00f5nad k\u00e4\u00e4nduvad, tegus\u00f5nad p\u00f6\u00f6rduvad, sides\u00f5nad ei muutu) ning lausepositsioonid <\/strong>(nimis\u00f5na esineb lauses enamasti aluse v\u00f5i sihitisena), aga ka \u00fcldisem t\u00e4hendus <\/strong>(omaduss\u00f5nad viitavad omadusele). On ka s\u00f5naliike, mida iseloomustavad teatud pragmaatilised <\/strong>ehk kontekstip\u00f5hised t\u00f5lgendusviisid, n\u00e4iteks peegeldavad m\u00f5ned h\u00fc\u00fcds\u00f5nad k\u00f5neleja hoiakut v\u00f5i emotsionaalset seisundit. S\u00f5namuutmisviiside j\u00e4rgi v\u00f5ib eesti keele s\u00f5naliigid jagada j\u00e4rgmistesse r\u00fchmadesse:<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Joonis 1.<\/strong> Eesti keele s\u00f5naliigid s\u00f5namuutmistunnuste p\u00f5hjal<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n\r\n

Pikemalt<\/h4>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n

Ajaloost<\/h2>\n\n\n\n

S\u00f5navara piiritlus ning jaotus on keeleteaduses ning ka filosoofias l\u00e4bi aegade t\u00e4helepanu k\u00f6itnud teema. S\u00f5nu jagati liikidesse juba vanas Kreekas \u2013 vaieldi n\u00e4iteks selle \u00fcle, kas on m\u00f5ttekas r\u00e4\u00e4kida \u00fchest v\u00f5i mitmest s\u00f5naklassist, kuidas s\u00f5navara jaguneb[1]<\/sup>, kui l\u00e4htuda rohkemast kui \u00fchest klassist, ning milline on s\u00f5naliikide suhe reaalmaailmaga. Uurimisainest pakuvad s\u00f5naliigid t\u00e4nase p\u00e4evani. Arutletakse j\u00e4tkuvalt s\u00f5naliigipiiride \u00fcle, v\u00f5rreldakse neid eri keeltes v\u00f5i uuritakse n\u00e4iteks, mis j\u00e4rjekorras ilmuvad s\u00f5naklassid lapsekeelde.<\/p>\n\n\n\n

Keeleteooriate edenedes on j\u00f5utud arusaamisele, et s\u00f5naliigid ei ole universaalsed kategooriad selles m\u00f5ttes, et keeled v\u00f5ivad erineda nii s\u00f5naliikide arvu kui neid m\u00e4\u00e4ratlevate omaduste poolest. \u00dchtset ja l\u00f5plikku k\u00f5ikidele keeltele ja kasutusaladele sobivat s\u00f5naliigis\u00fcsteemi ei ole niisiis olemas, kuid traditsiooniliselt eristatakse k\u00fcmmet p\u00f5hilist s\u00f5naliiki (eesti keeles puudub neist nimis\u00f5na sugu, m\u00e4\u00e4ratust v\u00f5i m\u00e4\u00e4ramatust kirjeldav l\u00fchis\u00f5na ehk artikkel):<\/p>\n\n\n\n

S\u00f5naliik<\/th>N\u00e4ited<\/th><\/tr><\/thead>
nimis\u00f5na ehk substantiiv<\/td>raamat, torm, minek<\/em><\/td><\/tr>
tegus\u00f5na ehk verb<\/td>jooksma, kartma, teadma<\/em><\/td><\/tr>
omaduss\u00f5na ehk adjektiiv<\/td>hea, kollane, maitsev<\/em><\/td><\/tr>
m\u00e4\u00e4rs\u00f5na ehk adverb<\/td>kiiresti, v\u00e4ga, \u00f5nneks<\/em><\/td><\/tr>
ases\u00f5na ehk pronoomen<\/td>tema, mis, milline, mitmendik<\/em><\/td><\/tr>
kaass\u00f5na ehk adpositsioon<\/td>taga, vahele, t\u00f5ttu<\/em><\/td><\/tr>
sides\u00f5na ehk konjunktsioon<\/td>ja, kui, ent, aga<\/em><\/td><\/tr>
arvs\u00f5na ehk numeraal<\/td>\u00fcks, kolmas, veerand<\/em><\/td><\/tr>
artikkel <\/td>inglise the, a<\/em><\/td><\/tr>
h\u00fc\u00fcds\u00f5na ehk interjektsioon<\/td>aih, hurraa, tohoh, halloo<\/em><\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

Liigitamise p\u00f5hjused<\/h2>\n\n\n\n

S\u00f5naliikidel on nii teoreetilisi kui praktilisi kasutuseesm\u00e4rke. Keeleteaduses<\/strong> annavad s\u00f5naliigid<\/em> v\u00f5imaluse \u00fcldistada, anal\u00fc\u00fcsida keele \u00fclesehitust ning keeli omavahel v\u00f5rrelda. S\u00f5naliikide abil saame kirjeldada n\u00e4iteks s\u00f5nade k\u00e4\u00e4namist ja p\u00f6\u00f6ramist, s\u00f5natuletust ning ka s\u00f5nade kasutust lauses. Keele eri tasandite \u00fchendajatena peegeldavad s\u00f5naliigid keele grammatilist struktuuri ning kuuluvad seega nii s\u00f5navara kui grammatika alasse. <\/p>\n\n\n\n

Ka keeleteaduse uurimistulemusi rakendavatel aladel nagu keele\u00f5ppes<\/strong>, keelehooldes <\/strong>ja s\u00f5naraamatut\u00f6\u00f6s <\/strong>annavad s\u00f5naliigid aluse keelematerjali liigendamiseks ja kirjeldamiseks. Keeletehnoloogias<\/strong> on s\u00f5nede varustamine s\u00f5naliigim\u00e4rgendiga ning sellele j\u00e4rgnev mitmetisi t\u00f5lgendusi v\u00e4listav \u00fchestamine protsess, mis annab p\u00f5hja kogu keelekogu ehk tekstikorpuse edasisele anal\u00fc\u00fcsile[2]<\/sup>.<\/p>\n\n\n\n

Kuidas liigitada<\/h2>\n\n\n\n

S\u00f5naliigitus s\u00f5ltub keele \u00fclesehitusest ja liigituse eesm\u00e4rkidest. Liigendada v\u00f5ib kitsamalt<\/strong>, piirdudes p\u00f5his\u00f5naliikidega, v\u00f5i laiemalt<\/strong>, eristades p\u00f5his\u00f5naliikide sisemisi eristuvaid osi. N\u00e4iteks eesti keele k\u00e4\u00e4nduvad s\u00f5nad ehk nimis\u00f5nad, omaduss\u00f5nad, arvs\u00f5nad ja ases\u00f5nad v\u00f5ib liigitada \u00fcldisemalt k\u00e4\u00e4nds\u00f5nadeks. Nimis\u00f5nad jagunevad omakorda \u00fcld- ja p\u00e4risnimedeks ning arvs\u00f5nad p\u00f5hi- ja j\u00e4rgarvs\u00f5nadeks. Kaass\u00f5nad jaotatakse nende asendi j\u00e4rgi peas\u00f5na suhtes ees- ja tagas\u00f5nadeks.<\/p>\n\n\n\n

S\u00f5nu liigitatakse \u00fcldiselt kolme p\u00f5hikomponendi, t\u00e4henduse<\/strong>, s\u00f5namuutmisreeglite <\/strong>ja lausefunktsioonide <\/strong>p\u00f5hjal. Vastavalt vajadusele v\u00f5ib kasutada neist k\u00f5iki kolme v\u00f5i ka ainult kahte v\u00f5i isegi \u00fchte (nagu joonisel \u00fclal). See liigitusp\u00f5him\u00f5te eeldab niisiis, et sama s\u00f5naliigi s\u00f5nad k\u00e4ituvad \u00fche keelekomponendi sees sarnaselt. Vaatleme neid kolme keeletasandit eraldi.<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4hendus<\/h3>\n\n\n\n

Emakeeletunnis harjutame s\u00f5naliikide m\u00e4\u00e4ramisel k\u00fcsimustamist ja teame, et nimis\u00f5nad vastavad k\u00fcsimusele kes? mis?<\/em>, omaduss\u00f5nad k\u00fcsimusele missugune?<\/em>, m\u00e4\u00e4rs\u00f5na k\u00fcsimusele kuidas?<\/em> ning arvs\u00f5na k\u00fcsimusele kui palju? <\/em>S\u00f5naliikide viitesuhteid v\u00e4lismaailmaga v\u00f5ib \u00fcldistada j\u00e4rgmiselt: nimis\u00f5nad t\u00e4histavad asju (esemeid, kohti, olendeid jne); ka k\u00f5ik nimed on nimis\u00f5nad. Omaduss\u00f5nad kirjeldavad asjade omadusi, arvs\u00f5nad nende hulka ja j\u00e4rjekorda ning ases\u00f5nad asendavad teisi k\u00e4\u00e4nds\u00f5nu. Tegus\u00f5nad aga n\u00e4itavad tegevust, seisundit ja muutumist. M\u00e4\u00e4rs\u00f5nad v\u00e4ljendavad kohta, aega, viisi, seisundit, hulka ja m\u00e4\u00e4ra. <\/p>\n\n\n\n

S\u00f5nade jaotamine nende kategoriaalse t\u00e4henduse<\/strong> j\u00e4rgi on aga \u00fcldistus, mis s\u00f5nade l\u00e4hemal vaatlusel ei pruugi alati paika pidada. N\u00e4iteks v\u00f5ib nimis\u00f5na t\u00e4histada muutumist (protsess<\/code>, <\/em>katastroof<\/code>, <\/em>operatsioon<\/code>) ning tegus\u00f5na kesks\u00f5navormid viitavad reeglip\u00e4raselt omadusele (laulev<\/code>, <\/em>tunnustatud<\/code>). V\u00f5imalus v\u00e4ljendada abstraktseid m\u00f5isteid pole piiratud s\u00f5naliigiga, see on nimis\u00f5nadel (armastus<\/code>, <\/em>kahju<\/code>), tegus\u00f5nadel (armastama<\/code>, <\/em>kahjustama<\/code>), omaduss\u00f5nadel (armas<\/code>, <\/em>kahjulik<\/code>) ja ka m\u00e4\u00e4rs\u00f5nadel (armsasti<\/code>, <\/em>kahjulikult<\/code>).<\/p>\n\n\n\n

Vastavalt t\u00e4henduse iseseisvusele jaotatakse s\u00f5nu ka t\u00e4ist\u00e4henduslikeks <\/strong>ja mittet\u00e4ist\u00e4henduslikeks <\/strong>s\u00f5nadeks. T\u00e4ist\u00e4henduslikud s\u00f5nad, nagu raamat<\/code>, jooksma<\/code>, t\u00e4htis<\/code>, ei vaja konteksti, nad kannavad endas piisavalt t\u00e4hendust. Neid nimetatakse ka s\u00f5nastiku\u00fcksusteks. Mittet\u00e4ist\u00e4henduslikud s\u00f5nad on \u201cpleekunuma\u201d ehk abstraktse t\u00e4hendusega ning toetuvad t\u00e4henduse t\u00e4ielikuks realiseerumiseks kontekstile. Need v\u00f5ivad olla iseseisvad (n\u00e4iteks s\u00f5na kes<\/code> <\/em>lauses Laps, kes jookseb \u00f5ues<\/em>) v\u00f5i abis\u00f5nad (j\u00e4lile<\/code> \u00fchendis j\u00e4lile j\u00f5udma<\/em>).<\/p>\n\n\n\n

S\u00f5namuutmine<\/h3>\n\n\n\n

Vormi poolest jagunevad s\u00f5nad muutuvateks <\/strong>ja muutumatuteks<\/strong>. Muutuvate s\u00f5nade hulka kuuluvad k\u00e4\u00e4nds\u00f5nad ehk noomenid ning p\u00f6\u00f6rd- ehk tegus\u00f5nad. Eesti keele s\u00f5naliigid v\u00f5ib muutumisviiside p\u00f5hjal jaotada \u00fcldistavalt[3]<\/sup> nelja r\u00fchma (vt joonis 1):<\/p>\n\n\n\n

    \n
  1. k\u00f5neviisis, ajas ja isikus muutuvad s\u00f5nad ehk tegus\u00f5nad;<\/li>\n\n\n\n
  2. k\u00e4\u00e4ndes muutuvad s\u00f5nad ehk k\u00e4\u00e4nds\u00f5nad (nimis\u00f5nad, omaduss\u00f5nad, arvs\u00f5nad, ases\u00f5nad);<\/li>\n\n\n\n
  3. ilma grammatiliste k\u00e4\u00e4ndevormideta k\u00e4\u00e4nduvad s\u00f5nad (enamasti kohak\u00e4\u00e4ndelisi sarju moodustavad m\u00e4\u00e4r- ja kaass\u00f5nad nagu k\u00f5rval : k\u00f5rvale : k\u00f5rvalt<\/em>);<\/li>\n\n\n\n
  4. muutumatud s\u00f5nad (teatud omaduss\u00f5nad nagu eri<\/em>, katoliku<\/em>; m\u00e4\u00e4r- ja kaass\u00f5nad, side- ja h\u00fc\u00fcds\u00f5nad).<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n

    Lausefunktsioon<\/h3>\n\n\n\n

    Selle j\u00e4rgi, kuidas s\u00f5nad lauses k\u00e4ituvad, v\u00f5ib neid jagada iseseisvateks <\/strong>ja mitteiseseisvateks <\/strong>ehk abis\u00f5nadeks. Iseseisvad s\u00f5nad saavad olla lauseliikmed (alus, \u00f6eldis, sihitis v\u00f5i \u00f6eldist\u00e4ide) ning seet\u00f5ttu s\u00f5ltumatud fraasid. Abis\u00f5nad \u00fcksi fraasina esineda ei saa, nad seovad omavahel lause moodustajaid (nii k\u00e4ituvad n\u00e4iteks sides\u00f5nad) v\u00f5i toimivad nagu tunnused v\u00f5i liited (n\u00e4iteks abim\u00e4\u00e4rs\u00f5nad verbi\u00fchendites: peale<\/code> hakkama<\/em>). <\/p>\n\n\n\n

    Kui \u00fchendame eesti keele p\u00f5his\u00f5naliikide anal\u00fc\u00fcsis t\u00e4henduskriteeriumid lausefunktsioonidega, saame j\u00e4rgmise liigituse:<\/p>\n\n\n\n

    \"\"<\/figure>\n\n\n\n

    Joonis 2.<\/strong> Eesti keele s\u00f5naliigid t\u00e4hendus- ja lausestruktuuri kirjeldavate tunnuste p\u00f5hjal<\/p>\n\n\n\n

    <\/p>\n\n\n\n

    <\/p>\n\n\n\n

    V\u00f5ib t\u00f5deda, et s\u00f5namuutmisp\u00f5hine liigitus (vt joonis 1) ei kattu t\u00e4hendus- ja lausefunktsiooni kriteeriumite alusel loodud liigitusega (joonis 2).<\/p>\n\n\n\n

    <\/p>\n\n\n\n

    S\u00f5naliigipiiride voolavus<\/h2>\n\n\n\n

    \u00dcldisemalt eristatakse ka suletud <\/strong>ja avatud s\u00f5naliike<\/strong>. S\u00f5naliigi avatus v\u00f5i suletus seisneb v\u00f5imes v\u00f5tta omaks uusi s\u00f5nu. Avatud s\u00f5naliikide hulka kuuluvad n\u00e4iteks tegus\u00f5nad, omaduss\u00f5nad ja nimis\u00f5nad \u2013 uued s\u00f5nad lisanduvad enamasti nendesse r\u00fchmadesse. Suletud s\u00f5naliigid moodustavad keeles suhteliselt muutumatu r\u00fchma, mille liikmete arv on piiratud. N\u00e4iteks sides\u00f5nad on \u00fcks v\u00e4hemuutuv suletud s\u00f5naliik. <\/p>\n\n\n\n

    Eesti keele omap\u00e4ra on, et ka m\u00e4\u00e4r- ja kaass\u00f5nad moodustavad suhteliselt avatud s\u00f5naklassid. \u00dcks keeles pidevalt toimivaid mehhanisme on k\u00e4\u00e4nds\u00f5navormidest m\u00e4\u00e4r- v\u00f5i kaass\u00f5nade kujunemine. See n\u00e4htus tuleb eriti selgelt esile kehaosi t\u00e4histavate s\u00f5nade kohak\u00e4\u00e4ndeliste vormide puhul. Nii oleme saanud taga- ja m\u00e4\u00e4rs\u00f5nad k\u00f5rval<\/code>, <\/em>peas<\/code>, <\/em>jalust<\/code>, <\/em>k\u00e4tte<\/code>, <\/em>sappa<\/code>, <\/em>kannule<\/code>, mis v\u00f5ivad moodustada kahe- v\u00f5i kolme vormiga sarju (k\u00f5rval : k\u00f5rvale : k\u00f5rvalt<\/em>). See tendents ei piirdu sise- ja v\u00e4liskohak\u00e4\u00e4nete (k\u00f5rini<\/code>) ega kehaosas\u00f5nadega (tasuta<\/code>, tuules<\/code>) ning m\u00e4\u00e4rs\u00f5nastuda ja kaass\u00f5nastuda v\u00f5ivad ka liits\u00f5nad nagu eesotsas<\/code>, <\/em>esiplaanil<\/code>, <\/em>hingep\u00f5hjani<\/code>. Muutevormid, mis on alles kujunemas iseseisvaks s\u00f5naks, on EKI \u00fchends\u00f5nastikus t\u00e4histatud s\u00f5naliigiga “siirdevorm<\/strong>“, nt kamaluga<\/a>, kooris<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

    Loomulik keel on paindlik ning lubab oma vahendeid taaskasutada. Nii pole midagi ebaharilikku selles, et s\u00f5nu saab kasutada eri s\u00f5naliikides. N\u00e4iteks s\u00f5na vigur<\/code> v\u00f5ib esineda nii omadus- kui nimis\u00f5nana: vigur poiss<\/em> ja poisi vigur<\/em>. Tegus\u00f5nade kesks\u00f5navormid k\u00e4ituvad omaduss\u00f5nade sarnaselt, v-kesks\u00f5nad isegi k\u00e4\u00e4nduvad: <\/em>jooksev<\/code> laps : <\/em>jooksvale<\/code> lapsele<\/em>. S\u00f5nad k\u00fc\u00fcrus<\/code>, <\/em>longus<\/code> ja krussis<\/code> vastavad nii omaduss\u00f5na tuvastavale k\u00fcsimusele missugune?<\/em> kui m\u00e4\u00e4rs\u00f5nale viitavale k\u00fcsimusele kuidas?<\/em> Ka v\u00f5ib k\u00fcsida, kas klirinal<\/code>, siuhti<\/code> ja m\u00fcraki<\/code> on m\u00e4\u00e4r- v\u00f5i h\u00fc\u00fcds\u00f5nad? Selliseid mitmetim\u00f5istmisi ja piiride voolavust talub keel probleemideta. <\/p>\n\n\n\n

    Kirjandus<\/h2>\n\n\n\n