{"id":10694,"date":"2022-05-04T23:00:37","date_gmt":"2022-05-04T20:00:37","guid":{"rendered":"http:\/\/193.40.33.167\/teatmik\/?p=10694"},"modified":"2025-08-25T17:11:41","modified_gmt":"2025-08-25T14:11:41","slug":"kiri-ja-tahestik","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/kiri-ja-tahestik\/","title":{"rendered":"Kiri ja t\u00e4hestik"},"content":{"rendered":"\r\n
\r\n\r\n

L\u00fchik\u00e4sitlust vt p\u00f5hireeglite alt (reegel 1<\/a>).<\/p>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n

Kiri<\/strong> on graafiliste m\u00e4rkide s\u00fcsteem keelelise v\u00e4ljenduse fikseerimiseks ning ajas ja ruumis edastamiseks. Maailmas kasutatavad kirjad v\u00f5ib jagada kahte p\u00f5hit\u00fc\u00fcpi: 1) need, mille p\u00f5himeetod on v\u00e4ljendada s\u00f5nu v\u00f5i morfeeme (logograafilised kirjad, nt hiina, jaapani) ja 2) need, mis fikseerivad h\u00e4\u00e4likuid (fonograafilised kirjad). Viimaseid v\u00f5ib omakorda liigitada allt\u00fc\u00fcpidesse vastavalt sellele, kas kiri annab edasi silpe (silpkirjad, nt amhara, devanaagari, tai), peamiselt konsonante (ebat\u00e4ielikud h\u00e4\u00e4likkirjad, nt araabia, heebrea) v\u00f5i (peaaegu) k\u00f5iki h\u00e4\u00e4likuid, nt armeenia, kreeka, ladina.<\/p>\n\n\n\n

Eesti keel kasutab ladina, st h\u00e4\u00e4likkirja. Ladina kirja kasutab valdav osa maailma keeltest, sh enamik Euroopa keeli (albaania, hispaania, inglise, l\u00e4ti, poola, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, soome, taani jt), suur osa Aafrika (hausa, somaali, suahiili, suulu jt) ning Ameerika (ket\u0161ua, navaho jt) keeli ning osa Aasia keeli (filipiini, indoneesia, vietnami jt). Need keeled on sageli ladina kirja oma vajaduste jaoks kohandanud, v\u00f5ttes kasutusele lisam\u00e4rkidega (diakriitikutega) t\u00e4hti<\/a> v\u00f5i t\u00e4heteisendeid (nt saksa \u00df, aserbaid\u017eaani \u0259) v\u00f5i j\u00e4ttes k\u00f5rvale ebavajalikke t\u00e4hti, mis v\u00f5ivad esineda nt vaid v\u00f5\u00f5rkeelsetes nimedes.<\/p>\n\n\n\n

Eesti t\u00e4hestik<\/strong> on j\u00e4rgmine:<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

Aa, Bb, Dd, Ee, Ff, Gg, Hh, Ii, Jj, Kk, Ll, Mm, Nn, Oo, Pp, Rr, Ss, \u0160\u0161, Zz, \u017d\u017e, Tt, Uu, Vv, \u00d5\u00f5, \u00c4\u00e4, \u00d6\u00f6, \u00dc\u00fc.<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

Neist t\u00e4htedest f<\/em>, \u0161<\/em>, z<\/em> ja \u017e<\/em> on kasutusel \u00fcksnes v\u00f5\u00f5rs\u00f5nades<\/a>, st uuemates laens\u00f5nades, mis ei ole eesti h\u00e4\u00e4likus\u00fcsteemi veel t\u00e4ielikult kohandatud. Neid on nimetatud v\u00f5\u00f5rs\u00f5nat\u00e4htedeks. Muud eesti t\u00e4hestiku t\u00e4hed on vastavalt omas\u00f5nat\u00e4hed.<\/p>\n\n\n\n

Eesti \u00f5igusaktides kasutatakse nimetust \u201eeesti-ladina t\u00e4hestik<\/strong>\u201c. Selle all m\u00f5eldakse eesti t\u00e4hestiku t\u00e4hti ja lisaks k\u00f5iki muid ladinakirjaliste keelte t\u00e4hti, mida meil tsitaats\u00f5nade<\/a> ja v\u00f5\u00f5rnimede<\/a> kirjutamisel v\u00f5idakse kasutada, n\u00e4iteks poola \u0142<\/em>, taani \u00e6<\/em>, \u00f8<\/em>, t\u0161ehhi \u00e1<\/em>, \u010d<\/em>, \u0159<\/em> jne.<\/p>\n\n\n\n

Lisades ladina alust\u00e4hestiku t\u00e4hed, on eestikeelsetes teatmeteostes, nimestikes, s\u00f5naraamatutes jm t\u00e4hestikulisel j\u00e4rjestamisel aluseks j\u00e4rgmine t\u00e4hestik (eesti-ladina j\u00e4rjestust\u00e4hestik<\/strong>):<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n\r\n

Aa, Bb, Cc, Dd, Ee, Ff, Gg, Hh, Ii, Jj, Kk, Ll, Mm, Nn, Oo, Pp, Qq, Rr, Ss, \u0160\u0161, Zz, \u017d\u017e, Tt, Uu, Vv, Ww, \u00d5\u00f5, \u00c4\u00e4, \u00d6\u00f6, \u00dc\u00fc, Xx, Yy.<\/p>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n

V\u00f5\u00f5rt\u00e4hed on selles loendis c<\/em>, q<\/em>, w<\/em>, x<\/em>, y<\/em>, niisamuti k\u00f5ik diakriitikutega t\u00e4hed, ligatuurid ja teisendt\u00e4hed, mis eesti t\u00e4hestikku ei kuulu. Lisam\u00e4rkidega t\u00e4hed<\/a>, mis selles loendis ei esine, j\u00e4rjestatakse oma p\u00f5hit\u00e4he alla, nt \u010d<\/em> j\u00e4rjestatakse kokku c<\/em>-ga; \u00e1<\/em>, \u00e0<\/em>, \u00e2<\/em> ja \u00e5<\/em> pannakse kokku a<\/em>-ga jne. Ligatuure j\u00e4rjestatakse tavaliselt nagu kahte eraldi t\u00e4hte, nt \u00e6<\/em> j\u00e4rjestatakse nagu ae<\/em>. Teisendt\u00e4he<\/a> j\u00e4rjestamiseks selgeid juhiseid anda on raske, l\u00e4htuda v\u00f5ib l\u00e4himast alust\u00e4hest (nt \u025b<\/em> nagu e<\/em>, \u0254<\/em> nagu o<\/em>, \u0292<\/em> nagu z<\/em>) v\u00f5i h\u00e4\u00e4ldusest (aserbaid\u017eaani \u0259<\/em> nagu eesti \u00e4<\/em>). Islandi \u00d0 \u00f0<\/em> v\u00f5rdsustatakse j\u00e4rjestamisel dh<\/em>-ga, \u00de \u00feth<\/em>-ga. Eesti perekonnanimesid sisaldavates loendites on vahel tavaks j\u00e4rjestada w<\/em>-ga nimed kokku v<\/em>-t\u00e4he alla.<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4hestiku ajalugu<\/h2>\n\n\n\n

Ladina t\u00e4hestik oli meie ajaarvamise alguseks 23t\u00e4heline: A, B, C, D, E, F, G, H, I, K, L, M, N, O, P, Q, R, S, T, V, X, Y, Z. Keskajal lisandusid seniste t\u00e4htede teisenditena J (I teisend), U (V kursiivne vorm) ning W (VV ligatuur). Seega kujunes ladina alust\u00e4hestikuks 26 t\u00e4he komplekt. V\u00e4iket\u00e4hed tekkisid suurt\u00e4htede teisendina samuti keskajal.<\/p>\n\n\n\n

Eesti t\u00e4hestik oli XIX sajandil j\u00e4rgmine: a, b, d, e, g, h, i, j, k, l, m, n, o, p, r, s, t, u, w, \u00f5, \u00e4, \u00f6, \u00fc<\/code>. T\u00e4hti c<\/em>, f<\/em>, q<\/em>, v<\/em>, x<\/em>, y<\/em>, z<\/em> v\u00f5idi vahel kasutada v\u00f5\u00f5rnimedes ja muganemata v\u00f5\u00f5rs\u00f5nades. T\u00e4hed f<\/em> ja z<\/em> (ts<\/em>-h\u00e4\u00e4liku m\u00e4rkimiseks) v\u00f5ttis C. R. Jakobson kasutusele oma geograafia\u00f5pikus 1868. a, ent \u0161<\/em>-h\u00e4\u00e4likut m\u00e4rgiti tollal veel sh<\/em>-ga, vahel sch<\/em>-ga. T\u00e4htede \u010d<\/em>, \u0161<\/em> ja \u017e<\/em> kasutusele v\u00f5tu ettepanek tehti hiljemalt 1900. a (Ansomardi), l\u00f5pliku heakskiidu said \u0161<\/em> ja \u017e<\/em> 1918. a ilmunud \u201eEesti keele \u00f5igekirjutuse-s\u00f5naraamatus\u201c. \u00dchtlasi hakkas muutuma z<\/em>-t\u00e4he h\u00e4\u00e4ldus, senise saksap\u00e4rase ts<\/em>-h\u00e4\u00e4lduse asemele tuli aegam\u00f6\u00f6da arusaam, et see t\u00e4ht esindab v\u00f5\u00f5rkeelte helilist s<\/em>-h\u00e4\u00e4likut (vene \u0437<\/em>), mis eesti h\u00e4\u00e4lduses esineb k\u00fcll helituna.<\/p>\n\n\n\n

XX sajandi algusk\u00fcmnendeil hakkas w<\/em>-t\u00e4ht j\u00e4rk-j\u00e4rgult asenduma v<\/em>-t\u00e4hega, esimesi m\u00e4rke v<\/em> kasutamise kohta leiab 1905. aastast (Gustav Suits) ja 1907. aastast (Eesti Kirjandus). 1919.\u20131920. a otsustati Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonna koosolekutel w<\/em> asemel tarvitada v<\/em>-d. Sealt alates muutus v<\/em> eelistatavaks, 1930. aastatel ainusoovitatavaks, ent alles 1930. aastate l\u00f5puks oli ta enam-v\u00e4hem juurdunud. \u00dchtlasi t\u00e4hendas see, et n\u00fc\u00fcd loeti w<\/em>-d v\u00f5\u00f5rt\u00e4heks.<\/p>\n\n\n\n

Kahetine on olnud suhtumine k\u00fcsimusse, kas \u010c kuulub eesti t\u00e4hestikku v\u00f5i mitte. L\u00e4htudes arusaamast, et eesti t\u00e4hestiku t\u00e4hti peab saama kasutada eesti (v\u00f5\u00f5r)s\u00f5nade kirjapanemiseks, on \u010c samasugune v\u00f5\u00f5rt\u00e4ht nagu n\u00e4iteks t\u0161ehhi \u0158, st neid kasutatakse vaid v\u00f5\u00f5rnimede kirjapanekuks. V\u00f5\u00f5rs\u00f5nades ei kirjutata nt \u010dekk<\/em>, \u010dello<\/em>, pu\u010d<\/em>, vaid t\u0161ekk<\/em>, t\u0161ello<\/em> ja put\u0161<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Eesti t\u00e4hestikj\u00e4rjestuses on erandlikult muudetud ladina alust\u00e4hestiku j\u00e4rjestust: Z ei paikne t\u00e4hestiku l\u00f5pus, vaid koos \u017d-ga S-i ja \u0160 j\u00e4rel. Seda tehti omal ajal foneetilistel kaalutlustel, et r\u00fchmitada kokku sisih\u00e4\u00e4likud. Vabariiklik \u00f5igekeelsuskomisjon arutas Henn Saari esildise alusel 1983. a seda, kas mitte paigutada Z (ja \u00fches sellega \u017d) t\u00e4hestiku l\u00f5ppu, ent otsustas j\u00e4\u00e4da senise j\u00e4rjestuse juurde.<\/p>\n\n\n\n

Eestikeelset teksti tr\u00fckiti 1930. aastateni valdavalt gooti kirjas, t\u00e4psemalt fraktuuris. Fraktuurkirjas tehakse vahet l\u00fchikesel (s<\/em>) ja pikal (\u017f<\/em>) s<\/em>-il, samuti on fraktuurkirja ajastut arvesse v\u00f5ttes tavaks kasutada w<\/em>-d v<\/em> asemel. Vt gooti kirja kasutamise reegleid l\u00e4hemalt<\/a>. T\u00e4nap\u00e4eval kasutatakse valdavalt antiikva kirja.<\/p>\n\n\n\n

Kirjandus<\/h2>\n\n\n\n