{"id":10707,"date":"2022-05-05T00:07:40","date_gmt":"2022-05-04T21:07:40","guid":{"rendered":"http:\/\/193.40.33.167\/teatmik\/?p=10707"},"modified":"2024-06-25T14:16:01","modified_gmt":"2024-06-25T11:16:01","slug":"kirjaviis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/kirjaviis\/","title":{"rendered":"Kirjaviis"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Kirjaviisi<\/strong>&nbsp;all m\u00f5istetakse v\u00e4ljakujunenud \u00f5igekirjatava, reeglistikku selle kohta, kuidas k\u00f5neldud keelt kirja panna ja kuidas seda lugeda. Eesti keele ajaloos on tavaks eristada kolme kirjaviisi:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li><strong>korrap\u00e4ratu kirjaviis<\/strong>&nbsp;vanimatest eesti keele kirjalikest m\u00e4lestistest alates kuni XVII sajandi l\u00f5puni, mille eeskujuks olid p\u00f5hiliselt ladina ja alamsaksa lugemistavad; p\u00f5hiautorid M\u00fcller, Stahl, Koehll, Rossihnius;<\/li><li><strong>vana kirjaviis<\/strong>, mille t\u00f5id k\u00e4ibele Bengt Gottfried Forselius ja Johann Hornung XVII sajandi l\u00f5pul ning mille eeskujuks oli p\u00f5hiliselt \u00fclemsaksa ortograafia;<\/li><li><strong>uus kirjaviis<\/strong>, mida hakati propageerima XIX sajandi keskpaiku (Eduard Ahrens) ja mis muutus \u00fcldkasutatavaks 1870. aastatest alates; eeskujuks oli soome ortograafia.<\/li><\/ul>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Vana kirjaviisi erinevused uuest kirjaviisist<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Erinevused uuest kirjaviisist:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>pikka t\u00e4ish\u00e4\u00e4likut m\u00e4rgiti lahtises silbis \u00fchekordselt: <em>koli<\/em>, <em>ue<\/em>, <em>jama<\/em>, <em>wie<\/em>, <em>asa<\/em> (vrd uues kirjaviisis <code>kooli<\/code>, <code>uue<\/code>, <code>jaama<\/code>, <code>viie<\/code>, <code>aasa<\/code>);<\/li><li>l\u00fchikest t\u00e4ish\u00e4\u00e4likut m\u00e4rgiti lahtises silbis j\u00e4rgneva kaash\u00e4\u00e4liku topeldamisega: <em>temma wanna lukku kollin<\/em> (uues kirjaviisis: <code>tema vana luku kolin<\/code>).<\/li><\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Vana kirjaviis v\u00f5imaldas kahetist t\u00f5lgendust, nt vana kirjaviisi <em>kannu<\/em> = uue kirjaviisi <code>kannu<\/code> (omastav v\u00f5i osastav s\u00f5nast <code>kann<\/code>) v\u00f5i <code>kanu<\/code> (mitmuse osastav s\u00f5nast <code>kana<\/code>).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u00dchesilbilises s\u00f5nas ei m\u00e4rgitud h\u00e4\u00e4liku pikkust (<em>al<\/em> \u2019all\u2019, <em>p\u00e4<\/em> \u2019pea\u2019), v.a pikk t\u00e4ish\u00e4\u00e4lik kinnises silbis (<em>weel<\/em>). Seega kirjutati nt <em>ma<\/em>, osastav <em>maad<\/em>, mitmuse omastav <em>made<\/em> (vrd uues kirjaviisis <code>maa<\/code>, <code>maad<\/code>, <code>maade<\/code>).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">K\u00f5ikuv oli h\u00e4\u00e4likupikkuse m\u00e4rkimine s\u00f5nas kaugemal, kaasr\u00f5hulises silbis (<em>innimessed<\/em>&nbsp;~&nbsp;<em>innimesed<\/em>).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>j<\/em>-i puhul topeldust enamasti ei kasutatud (<em>maja<\/em>&nbsp;~&nbsp;<em>maia<\/em>&nbsp;~&nbsp;<em>maea<\/em>&nbsp;\u2019maja\u2019).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">T\u00e4hele tuleb panna, et vanas kirjaviisis tekste ei saa lugeda uue kirjaviisi reeglite j\u00e4rgi. Kui vanas kirjaviisis oli&nbsp;<em>temma kulus Irru k\u00fclla alla<\/em>, siis tuleks seda lugeda nii, nagu uues kirjaviisis oleks&nbsp;<code>tema kuulus Iru k\u00fcla alla<\/code>&nbsp;(kahes viimases s\u00f5nas tuleb \u00fchtlasi silmas pidada vana kirjaviisi ebat\u00e4psust, sest uue kirjaviisi s\u00f5nad&nbsp;<code>ala<\/code>&nbsp;ja&nbsp;<code>alla<\/code>&nbsp;kirjutati vanas kirjaviisis \u00fchtemoodi&nbsp;<em>alla<\/em>).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Vana kirjaviisi tunnuseid v\u00f5ib kohata m\u00f5nes eesti perekonnanimes: M\u00e4ggi, Orro, Sallo, Subbi. Neid loetakse t\u00e4nap\u00e4eval uue kirjaviisi reeglite j\u00e4rgi <em>orro<\/em> (mitte <em>oro<\/em> ega <em>oru<\/em>), <em>sallo<\/em> (mitte <em>salo<\/em> ega <em>salu<\/em>), v.a topelt \u2013<em>bb<\/em>-, \u2013<em>dd<\/em>-, \u2013<em>gg<\/em>-, mille puhul on veel s\u00e4ilinud vana kirjaviisi j\u00e4rgi lugemine (toodud n\u00e4idetes <em>m\u00e4gi<\/em>, <em>subi<\/em>). Vana kirjaviisi j\u00e4rgivad \u00fcksikud kohanimed (peamiselt katastri\u00fcksuste nimed) oleksid aga t\u00e4nap\u00e4eval eksitavad, sest kohanimesid ollakse harjunud lugema uue kirjaviisi reeglite j\u00e4rgi.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Vanas kirjaviisis tekste tsiteerides j\u00e4etakse tavaliselt kirjaviis muutmata (teatud eesm\u00e4rkidel, nt \u00f5pikutes, v\u00f5ib selle siiski teisendada ka uude kirjaviisi). Uues kirjaviisis tekste tsiteerides on sageli tavaks&nbsp;<em>w<\/em>&nbsp;asendada&nbsp;<em>v<\/em>-ga.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Eestikeelse k\u00f5ne t\u00e4psemaks kirjapanekuks v\u00f5ib kasutada&nbsp;<strong>h\u00e4\u00e4ldusp\u00e4rast transkriptsiooni<\/strong>, millest meil levinuim on Eemil Nestor Set\u00e4l\u00e4 loodud soome-ugri transkriptsioon; rahvusvaheliselt on tuntuim Rahvusvahelise Foneetikaassotsiatsiooni (IPA) t\u00e4hestik. Transkriptsioon v\u00f5ib olla ka fonoloogiline, milles m\u00e4rgitakse vaid t\u00e4henduse seisukohalt olulisi h\u00e4\u00e4ldusseiku (sh v\u00e4ldet ja palatalisatsiooni). Kirjakeele normi kajastavad s\u00f5naraamatud kasutavad tavakirjaviisis m\u00e4rkimata fonoloogiliste n\u00e4htuste t\u00e4histamiseks tavaliselt lisam\u00e4rke (\u00d5S 2018-s m\u00e4rgitakse III v\u00e4ldet graavisega, nt&nbsp;<code>s`ammuma<\/code>, r\u00f5hulist j\u00e4rgsilpi akuudiga, nt&nbsp;<code>ekl\u00b4ektika<\/code>, ja palatalisatsiooni sirge \u00fclakomaga, nt&nbsp;<code>kul'u<\/code>).<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Kirjandus<\/h2>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li><strong>Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare,<\/strong>&nbsp;<a href=\"http:\/\/dspace.ut.ee\/handle\/10062\/29437\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Eesti keele grammatika II. S\u00fcntaks. Lisa: Kiri<\/a>. Tr\u00fckki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari ja \u00dclle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, lk 341\u2013343.<\/li><li><strong>Tiiu Erelt,<\/strong>&nbsp;Eesti ortograafia. Viies, t\u00e4iendatud tr\u00fckk. Toimetanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016, lk 4.<\/li><li><strong>Raimo Raag<\/strong>, Talurahva keelest riigikeeleks. Tartu 2008, lk 45\u201348, 69\u201377.<\/li><\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Uus ja vana kirjaviis.<\/p>\n","protected":false},"author":8,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1494],"tags":[1135,1079,1080],"class_list":["post-10707","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-laiendatud-oigekirjareeglid","tag-soome-ugri-transkriptsioon","tag-uus-kirjaviis","tag-vana-kirjaviis"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10707","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/8"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10707"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10707\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11005,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10707\/revisions\/11005"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10707"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=10707"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=10707"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}