{"id":10712,"date":"2022-05-05T00:43:51","date_gmt":"2022-05-04T21:43:51","guid":{"rendered":"http:\/\/193.40.33.167\/teatmik\/?p=10712"},"modified":"2024-06-25T14:16:57","modified_gmt":"2024-06-25T11:16:57","slug":"oigekirjapohimotted","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/oigekirjapohimotted\/","title":{"rendered":"\u00d5igekirjap\u00f5him\u00f5tted"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>\u00d5igekiri<\/strong>&nbsp;ehk&nbsp;<strong>ortograafia<\/strong>&nbsp;esineb p\u00f5hiliselt kahes t\u00e4henduses:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>tavaline, \u00fcldkasutatav kirjutusviis (vastandina nt h\u00e4\u00e4ldust edasiandvale transkriptsioonile e h\u00e4\u00e4lduskirjale);<\/li><li>\u00f5igekirjanormidele vastav kirjutusviis (vastandina \u201evigasele kirjale\u201c).<\/li><\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u201eOrtograafia\u201c v\u00f5ib t\u00e4hendada ka \u00f5igekirja\u00f5petust, st \u00f5petust kirjakeele kirjutusnormidest: kuidas kasutada t\u00e4hti, kirjavahem\u00e4rke jm.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">1. Eesti \u00f5igekirja alusp\u00f5him\u00f5te on&nbsp;<strong>foneetiline<\/strong>&nbsp;ehk&nbsp;<strong>h\u00e4\u00e4ldusl\u00e4heduse<\/strong>&nbsp;p\u00f5him\u00f5te: kirjapilt tugineb eesk\u00e4tt h\u00e4\u00e4ldusele. Eesti \u00fcldkasutatav kirjaviis ei anna k\u00fcll paljudel juhtudel edasi k\u00f5iki fonoloogiliselt olulisi n\u00e4htusi, nt v\u00e4ldet ega palatalisatsiooni ehk peenendust, kuid teksti m\u00f5istmist see enamasti ei sega. Mh on eesti kirjaviis foneetiliselt lihtne, sest eri h\u00e4\u00e4likuid m\u00e4rgitakse kindla t\u00e4hega, mitte t\u00e4he\u00fchenditega (nt&nbsp;<em>\u0161<\/em>, mitte&nbsp;<em>sh<\/em>), ja h\u00e4\u00e4ldus on kirjapildist lihtsalt tuletatav.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">2. <strong>Traditsiooni<\/strong> p\u00f5him\u00f5te t\u00e4hendab seda, et m\u00f5nel juhul on kirjapilt kokkuleppeliselt v\u00e4lja kujunenud, s\u00f5ltumata tegelikust h\u00e4\u00e4ldusest. Traditsiooni p\u00f5hjal on kinnistunud <em>h<\/em> kasutamine s\u00f5na alguses (vrd <code>arutama<\/code> ja <code>harutama<\/code>), arvs\u00f5nade kokku- ja lahkukirjutamine (<code>kakssada<\/code>, aga <code>kaks tuhat<\/code>) ning nt kolmesilbiliste v\u00f5\u00f5rs\u00f5nade l\u00f5ppsilbi pikkuse m\u00e4rkimine (<code>apelsin<\/code>, <code>mandariin<\/code>; <code>kabinet<\/code>, <code>minarett<\/code>).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">3. <strong>Morfoloogiline<\/strong> ehk <strong>morfeemiline<\/strong> p\u00f5him\u00f5te v\u00f5imaldab kirjapildis s\u00e4ilitada s\u00f5nat\u00fcve v\u00f5i liidet muutmatult, kuigi naaberh\u00e4\u00e4likute m\u00f5jul v\u00f5ib see suulises tarvituses teiseneda. Nii kirjutatakse <code>kand\/sin<\/code> (vrd <code>kand\/ma<\/code>), kuigi h\u00e4\u00e4ldatakse [<em>k`antsin<\/em>]; <code>m\u00fc\u00fc\/ja<\/code> (vrd <code>jooks\/ja<\/code>), kuigi h\u00e4\u00e4ldatakse [<em>m`\u00fcia<\/em>]. Selle p\u00f5him\u00f5tte rakendamine on m\u00f5nikord kokkuleppeline, vrd <code>k\u00e4rb\/se<\/code> (nimetav <code>k\u00e4rb\/es<\/code>), aga <code>t\u00f5rk\/sa<\/code> (nimetav <code>t\u00f5rg\/es<\/code>).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">4. <strong>Semantiline<\/strong> ehk <strong>t\u00e4hendusp\u00f5him\u00f5te<\/strong> tuleb m\u00f5nikord arvesse s\u00f5nade kokku- ja lahkukirjutamisel (vrd <code>vana ema<\/code> ja <code>vanaema<\/code>, <code>valla maja<\/code> ja <code>vallamaja<\/code>), samuti nt nimede eristamisel (vrd <code>kaasik<\/code> ja perekonnanimi <code>Kaasik<\/code>).<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Kirjandus<\/h2>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li><strong>Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare,<\/strong>&nbsp;<a href=\"http:\/\/dspace.ut.ee\/handle\/10062\/29437\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Eesti keele grammatika II. S\u00fcntaks. Lisa: Kiri<\/a>. Tr\u00fckki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari ja \u00dclle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, lk 330, 335\u2013337.<\/li><li><strong>Tiiu Erelt,<\/strong>&nbsp;Eesti ortograafia. Viies, t\u00e4iendatud tr\u00fckk. Toimetanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016, lk 4\u20135.<\/li><\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Foneetiline, traditsiooni, morfoloogiline ja semantiline p\u00f5him\u00f5te.<\/p>\n","protected":false},"author":8,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1494],"tags":[1137,619,1136],"class_list":["post-10712","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-laiendatud-oigekirjareeglid","tag-haalduslahedus","tag-oigekiri","tag-ortograafia"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10712","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/8"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10712"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10712\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11006,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10712\/revisions\/11006"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10712"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=10712"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=10712"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}