{"id":10724,"date":"2022-05-05T02:44:33","date_gmt":"2022-05-04T23:44:33","guid":{"rendered":"http:\/\/193.40.33.167\/teatmik\/?p=10724"},"modified":"2026-04-20T14:05:47","modified_gmt":"2026-04-20T11:05:47","slug":"viitamine-2","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/viitamine-2\/","title":{"rendered":"Viitamine"},"content":{"rendered":"\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Bibliograafiaviited<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Viitamiss\u00fcsteeme on erinevaid ja viidete vormistamisel tuleks j\u00e4rgida konkreetses tr\u00fckises, v\u00e4ljaandes, asutuses (kirjastus, \u00fclikool) vm j\u00e4rgitavat s\u00fcsteemi. K\u00f5ige suuremad erinevused v\u00f5ivad olla selles, kuidas vormistatakse viidetele vastavaid bibliokirjeid, nt mis l\u00fchendeid neis kasutatakse, kuidas reastatakse ja eristatakse kirje osi (autor, pealkiri, ilmumiskoht ja -aeg), kuidas esitatakse veebiallikaid. Valdkonniti v\u00f5ib olla olulisi v\u00e4ljaandeid, millest viitamisel eeskuju v\u00f5etakse, nt j\u00e4rgitakse eesti keeleteaduses suuresti ajakirja Keel ja Kirjandus ning Emakeele Seltsi aastaraamatu viitamistava.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Bibliograafiaviiteks v\u00f5ib olla 1) number v\u00f5i 2) autori nimi ja aastaarv. Numbrit v\u00f5ib asendada ka t\u00e4rn vm s\u00fcmbol, autori nimele ja aastaarvule v\u00f5ib lisada lehek\u00fcljenumbri(d). <\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Numbriga viitamine<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Numbriga viitamise korral v\u00f5ib numbrile vastav bibliokirje olla sama lehek\u00fclje joonealuses v\u00f5i t\u00f6\u00f6 l\u00f5pus. Tabeli allika- jm viited paigutatakse otse tabeli alla, samasse k\u00e4ivad ka m\u00e4rkused.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kui viide k\u00e4ib kogu lause v\u00f5i l\u00f5igu kohta, pannakse viitenumber otse lausel\u00f5pupunkti j\u00e4rele. Kui viide h\u00f5lmab vaid m\u00f5nd s\u00f5na, pannakse viitenumber selle s\u00f5na j\u00e4rele (ja enne kirjavahem\u00e4rki, kui see peaks s\u00f5nale j\u00e4rgnema). Nt<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><small>P\u00f5hiseaduse \u00a7 107 lg 1 n\u00e4eb ette, et seadused kuulutab v\u00e4lja Vabariigi President.<sup>10<\/sup>&nbsp;Seega ei saa seadus j\u00f5ustuda ilma Vabariigi Presidendi poolt v\u00e4lja kuulutamata. Presidendi sellist funktsiooni on kirjeldatud ka kui teatava riiginotari<sup>11<\/sup>&nbsp;\u00fclesannete t\u00e4itmist. Seaduse v\u00e4ljakuulutamine presidendi poolt sarnaneb p\u00e4ris notari tegevusega<sup>12<\/sup>, aidates tagada \u00f5iguskindlust<sup>13<\/sup>. \u00dcldjuhul ei ole aga president kohustatud seadust v\u00e4lja kuulutama.<sup>14<\/sup>&nbsp;P\u00f5hiseaduse \u00a7 107 lg 2 kohaselt v\u00f5ib ta j\u00e4tta Riigikogus vastuv\u00f5etud seaduse v\u00e4lja kuulutamata ning saata selle Riigikogule tagasi uueks arutamiseks ja otsustamiseks. Seega on presidendil veto\u00f5igus ning seaduse v\u00e4lja kuulutamata j\u00e4tmise p\u00f5hjus v\u00f5ib olla nii juriidiline kui ka n\u00e4iteks poliitiline.<sup>15<\/sup><\/small><\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Bibliokirje algab viitenumbriga. Autori eesnimi v\u00f5i eesnimet\u00e4ht (viited tuleb \u00fchtlustada, st k\u00f5igil autoritel \u00fchtviisi kas eesnimet\u00e4ht v\u00f5i eesnimi v\u00e4lja kirjutatud) on enne perekonnanime ja autori nimi t\u00f5stetakse kirjaga esile. Ilmumiskoha ja kirjastuse vahel on koolon. Kogumikus, ajakirjas v\u00f5i ajalehes ilmunud artikli pealkirja punktile j\u00e4rgneb m\u00f5ttekriips ja sellele kogumiku, ajakirja v\u00f5i ajalehe pealkiri. Nt<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><sup>1<\/sup><strong> <\/strong><strong>T. Annus<\/strong>, Riigi\u00f5igus. \u00d5pik k\u00f5rgkoolidele. 2. tr. Tallinn: Juura, 2006, lk 137. ~\u00a0<strong>Taavi Annus<\/strong>, Riigi\u00f5igus. \u00d5pik k\u00f5rgkoolidele. 2. tr. Tallinn: Juura, 2006, lk 137.<\/li>\n\n\n\n<li><sup>1<\/sup><strong> <\/strong><strong>K. Adomeit, M. Ristikivi, H. Siimets-Gross<\/strong>, Ladina-eesti \u00f5iguss\u00f5nastik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2005.<\/li>\n\n\n\n<li><sup>1<\/sup><strong> <\/strong><strong>M. Ernits<\/strong>, K\u00e4ttetoimetamisest p\u00f5hi\u00f5iguse valguses. \u2013 Juridica 2004, nr 5, lk 321\u2013333.<\/li>\n\n\n\n<li><sup>1<\/sup><strong> <\/strong><strong>R. Kartus<\/strong>, Riik ei saa olla kaubam\u00e4rgi omanik. \u2013 \u00c4rip\u00e4ev, 06.05.2002 ~ 6. V 2002.<\/li>\n\n\n\n<li><sup>1<\/sup> P\u00f5hiseaduslikkuse j\u00e4relevalve kohtumenetluse seaduse eeln\u00f5u (IX Riigikogu 895 SE) seletuskiri;\u00a0http:\/\/web.riigikogu.ee\/ems\/saros-bin\/mgetdoc?itemid=01310010.<\/li>\n\n\n\n<li><sup>1<\/sup><strong> <\/strong><strong>M. Merilo<\/strong>, Pankrotipesa ja massikohustused. Magistrit\u00f6\u00f6. K\u00e4sikiri Tartu \u00dclikooli \u00f5igusteaduskonna era\u00f5iguse instituudis. Tartu \u00dclikool, 2008.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kui samale allikale viidatakse tekstis mitu korda, kasutatakse hilisemal viitamisel l\u00fchivarianti, mis koosneb autori nimest, raamatu v\u00f5i artikli pealkirjast ja lehek\u00fclje numbri(te)st. Kui viited on samal lehek\u00fcljel j\u00e4rjestikku, piirdutakse j\u00e4rgmises viites (v\u00f5i j\u00e4rgmistes viidetes) s\u00f5naga \u201eSealsamas\u201d ja lehek\u00fclje numbri(te)ga.<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><sup>1<\/sup><strong> <\/strong><strong>T. Annus<\/strong>, Riigi\u00f5igus. \u00d5pik k\u00f5rgkoolidele. 2. tr. Tallinn: Juura, 2006, lk 137.<\/li>\n\n\n\n<li><sup>15<\/sup><strong> <\/strong><strong>T. Annus<\/strong>, Riigi\u00f5igus, lk 103\u2013112.<\/li>\n\n\n\n<li><sup>16<\/sup> Sealsamas, lk 91.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ladina l\u00fchendite&nbsp;<em>op. cit.<\/em>&nbsp;\u2019opus citatum (mainitud teos)\u2019 ja&nbsp;<em>ib.<\/em>&nbsp;v\u00f5i&nbsp;<em>ibid.<\/em>&nbsp;\u2019ibidem (sealsamas)\u2019 kasutamine eeldab, et nende t\u00e4hendus oleks lugejale teada. Nt<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><sup>15<\/sup><strong> <\/strong><strong>T. Annus<\/strong>,\u00a0<em>op. cit.<\/em>, lk 103\u2013112.<\/li>\n\n\n\n<li><sup>16<\/sup><em> <\/em><em>Ibid.<\/em>, lk 91.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kui viidatav allikas on v\u00f5\u00f5rkeelne, v\u00f5ib lehek\u00fclje l\u00fchendi panna vastavas v\u00f5\u00f5rkeeles v\u00f5i eesti keeles. Nt<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><sup>1<\/sup><strong> <\/strong><strong>K. Hakap\u00e4\u00e4<\/strong>, Uusi kansainv\u00e4linen oikeus. Helsinki: Talentum, 2003, s. 283\u2013287 ~ lk 283\u2013287.<\/li>\n\n\n\n<li><sup>1<\/sup><strong> <\/strong><strong>J. Laffranque<\/strong>, A Glance at the Estonian Legal Landscape in View of the Constitution Amendment Act. \u2013 Juridica International, Vol. XII (2007), pp. 55\u201366 ~ lk 55\u201366.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Autori nime ja aastaarvuga viitamine<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Seda rakendatakse palju teaduskirjutistes. Tekstiviiteks on autori nimi (autorita teosel pealkirja l\u00fchend v\u00f5i esimene s\u00f5na) ja aastaarv. Kui tsiteeritakse v\u00f5i refereeritakse teose m\u00f5nd lehek\u00fclge, lisatakse viitesse ka lehek\u00fcljenumber (-numbrid).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Viide on sulgudes. Kui viide k\u00e4ib ainult \u00fche lause v\u00f5i selle osa kohta, paikneb viide enne kirjavahem\u00e4rki, mis l\u00f5petab lause v\u00f5i selle osa. Kui viide k\u00e4ib mitme lause kohta, pannakse ta viimase lause l\u00f5pupunkti j\u00e4rele. Nt<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><small>\u00d5ieti saab iga kirjas\u00fcsteemi puhul r\u00e4\u00e4kida \u00fcksnes valdavast t\u00fc\u00fcbist. Puhast t\u00fc\u00fcpi peaaegu ei ole olemas. Daniels nendib, et puhtalt logograafiline kirjutamine ei ole v\u00f5imalik, sest kiri peab esindama keeles mh nimesid ja v\u00f5\u00f5rs\u00f5nu, seega hiina kirjas on kindlasti fonograafilisi (Haarmanni terminiga) elemente (Daniels, Bright 1996: 4). Samas sisaldavad peaaegu k\u00f5ik kirjad logograafilise kirja elemente, nt s\u00fcmboleid \u00a7, &amp;, + (Haarmann 1991: 148, vt ka Coulmas 1989: 48\u201349). Ebat\u00e4ielikud t\u00e4htkirjad e segmentkirjad e konsonandistikud (araabia ja heebrea) annavad teatud tingimustel edasi vokaale ning mittekohustuslike diakriitikute abil (vokalisatsioon) on v\u00f5imelised edasi andma kogu keele foneetilist struktuuri. Aleksandra Superanskaja (1978: 7) n\u00e4eb aga kirillitsas kohati silpkirja elemente: t\u00e4hed&nbsp;<em>\u0435<\/em>,&nbsp;<em>\u0451<\/em>,&nbsp;<em>\u044e<\/em>,&nbsp;<em>\u044f<\/em>,&nbsp;<em>\u0438<\/em>&nbsp;(viimane osaliselt) t\u00e4histavad s\u00f5na alguses ja vokaali j\u00e4rel nimelt silpe&nbsp;<em>je<\/em>,&nbsp;<em>jo<\/em>,&nbsp;<em>ju<\/em>,&nbsp;<em>ja<\/em>,&nbsp;<em>ji<\/em>. T\u00e4iesti eriline kaasus kirjade hulgas on jaapani keele kirjapanemiseks kasutatav s\u00fcsteem, kus \u00fches tekstis on l\u00e4bisegi kolm eri kirja: logograafiline kiri (<em>kanji<\/em>) ning kaks silpkirja (<em>katakana<\/em>,&nbsp;<em>hiragana<\/em>). Viimasel ajal lisandub neljandana \u00fcha sagedamini ladina kiri. (Haarmann 1991: 402\u2013405)<\/small><\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tekstiviidetele vastavad bibliokirjed paigutatakse t\u00f6\u00f6 l\u00f5ppu alfabeetilisse loetelusse. Siinsed n\u00e4ited j\u00e4rgivad \u00fcldjoones vormistust, mida Eestis rakendab Emakeele Seltsi aastaraamat<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>EKG I<\/strong>&nbsp;= Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1995. Eesti keele grammatika I. Morfoloogia. S\u00f5namoodustus. Tr\u00fckki toimetanud Mati Erelt (peatoim.), Tiiu Erelt, Henn Saari, \u00dclle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>KNAB<\/strong>&nbsp;= Eesti Keele Instituudi kohanimeandmebaas.&nbsp;http:\/\/www.eki.ee\/knab\/knab.htm. Vaadatud 18.12.2018.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Lippus, P\u00e4rtel, Karl Pajusalu, J\u00fcri Allik 2009.<\/strong>&nbsp;The tonal component of Estonian quantity in native and non-native perception. \u2013 Journal of Phonetics 37, 388\u2013396.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Mihkla jt 2001<\/strong>&nbsp;= Meelis Mihkla, Einar Meister, Indrek Kiissel, J\u00fcrgen Lasn. Evaluation of the quality of Estonian text-to-speech synthesis and diphone corrector for the TTS system. \u2013 Proceedings of the International Workshop Dialogue \u20192001, vol. 2 (Applications). Aksakovo, 385\u2013390.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Prillop, K\u00fclli 2018.<\/strong>&nbsp;Varjatud muutused eesti keele prosoodilises struktuuris. \u2013 Keel ja Kirjandus 6, 433\u2013452.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>P\u00e4ll, Peeter 2005.<\/strong>&nbsp;V\u00f5\u00f5rnimed eestikeelses tekstis. (= Dissertationes Philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 15.) Tartu: Tartu \u00dclikooli kirjastus.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>R\u00e4tsep, Huno 1978.<\/strong>&nbsp;Eesti keele lihtlausete t\u00fc\u00fcbid. (= Eesti NSV TA Emakeele Seltsi toimetised 12.) Tallinn: Valgus.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Treumuth, Margus 2004.<\/strong>&nbsp;Eesti dialoogikorpus ja selle t\u00f6\u00f6tlemise tarkvara. Magistrit\u00f6\u00f6. Tartu \u00dclikool ~ Tartu \u00dclikooli arvutiteaduse instituut.&nbsp;http:\/\/dspace.utlib.ee\/dspace\/handle\/10062\/1172.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Uleksin, Helena, 2006.<\/strong>&nbsp;Varajase muusika terminoloogia. Magistrit\u00f6\u00f6. K\u00e4sikiri Tartu \u00dclikoolis ~ Tartu \u00dclikooli eesti keele osakonnas.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Viks, \u00dclle 2000a.<\/strong>&nbsp;Eesti keele avatud morfoloogiamudel. \u2013 Arvutuslingvistikalt inimesele. Toim. Tiit Hennoste. (= Tartu \u00dclikooli \u00fcldkeeleteaduse \u00f5ppetooli toimetised 1.) Tartu, 9\u201336.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Viks, \u00dclle 2000b.<\/strong>&nbsp;Kuidas tekib s\u00f5nastikukirjesse grammatika. \u2013 Keel ja Kirjandus 7, 486\u2013495.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Bibliokirje andmed<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Bibliokirje andmed v\u00f5etakse teose tiitellehelt (mitte kaanelt), ilmumisandmed (aeg, koht, kirjastus) v\u00f5ivad olla ka tiitellehe p\u00f6\u00f6rdel.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Viited teose jaotistele<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Viited teose jaotistele antakse tavaliselt sulgudes, viidet alustatakse l\u00fchendiga&nbsp;<em>vt<\/em>&nbsp;(= vaata). S\u00f5nad&nbsp;<em>peat\u00fckk<\/em>,&nbsp;<em>punkt<\/em>,&nbsp;<em>l\u00f5ige<\/em>,&nbsp;<em>lehek\u00fclg<\/em>&nbsp;kirjutatakse l\u00fchendatult (<em>ptk<\/em>,&nbsp;<em>p<\/em>,&nbsp;<em>lg<\/em>,&nbsp;<em>lk<\/em>) numbri ette, paragrahv m\u00e4rgitakse paragrahvim\u00e4rgiga&nbsp;<em>\u00a7<\/em>. S\u00f5nu&nbsp;<em>osa<\/em>,&nbsp;<em>jagu<\/em>,&nbsp;<em>jaotis<\/em>,&nbsp;<em>joonis<\/em>,&nbsp;<em>tabel<\/em>,&nbsp;<em>valem<\/em>&nbsp;ei ole tavaks l\u00fchendada. Nt<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>(vt lk 43)<\/li>\n\n\n\n<li>(vt \u00a7 67)<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">L\u00fchendiga&nbsp;<em>vt<\/em>&nbsp;vormistatud viide j\u00e4etakse tavaliselt nimetavasse k\u00e4\u00e4ndesse. Kui viites olevad s\u00f5nad (<em>vaata<\/em>,&nbsp;<em>peat\u00fckk<\/em>,&nbsp;<em>punkt<\/em>,&nbsp;<em>l\u00f5ige<\/em>,&nbsp;<em>paragrahv<\/em>,&nbsp;<em>lehek\u00fclg<\/em>&nbsp;jne) on v\u00e4lja kirjutatud, v\u00f5ib viidatava panna&nbsp;<em>vaata<\/em>-s\u00f5naga sobivasse k\u00e4\u00e4ndesse. Nt<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>(vt tabel 3)<\/li>\n\n\n\n<li>(vt ka joonised 1, 4 ja 5)<\/li>\n\n\n\n<li>(vaata tabelit 3)&nbsp;v\u00f5i&nbsp;(vaata tabelist 3)<\/li>\n\n\n\n<li>(vaata ka jooniseid 1, 4 ja 5)<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Kirjandus<\/h2>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Lembit Abo,<\/strong>&nbsp;K\u00e4sikiri ja korrektuur. Teine, \u00fcmbert\u00f6\u00f6tatud tr\u00fckk. Tallinn: Valgus, 1975, lk 86\u201394.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Maire Raadik,<\/strong>&nbsp;V\u00e4ikesed tarbetekstid. K\u00e4siraamat. Teine, t\u00e4iendatud tr\u00fckk. Toimetanud Tiiu Erelt. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2014, lk 132\u2013135.<a href=\"http:\/\/keeleabi.eki.ee\/pdf\/vaikesed_tarbetekstid2.pdf\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">[1]<\/a><\/li>\n\n\n\n<li><strong>Ellen Uusp\u00f5ld,<\/strong>&nbsp;\u00dcli\u00f5pilast\u00f6\u00f6de vormistamise juhend. Tartu \u00dclikool. Filosoofiateaduskond. Eesti keele \u00f5ppetool. Tartu: Tartu \u00dclikool, 2000, lk 34\u201349.<\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Viitamise n\u00e4idiseid.<\/p>\n","protected":false},"author":13,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1494],"tags":[1081,1034,1138],"class_list":["post-10724","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-laiendatud-oigekirjareeglid","tag-bibliograafia","tag-viitamine","tag-vormistus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10724","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/13"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10724"}],"version-history":[{"count":15,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10724\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":28511,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10724\/revisions\/28511"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10724"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=10724"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=10724"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}