{"id":10737,"date":"2022-05-05T15:58:51","date_gmt":"2022-05-05T12:58:51","guid":{"rendered":"http:\/\/193.40.33.167\/teatmik\/?p=10737"},"modified":"2024-09-09T11:00:38","modified_gmt":"2024-09-09T08:00:38","slug":"taheortograafia","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/taheortograafia\/","title":{"rendered":"T\u00c4HEORTOGRAAFIA"},"content":{"rendered":"\r\n<div id=\"tahelepanu-nonboldblock_9763a53df8bd443a97fabec318421b16\" class=\"tahelepanu-nonbold\">\r\n\r\n   <p>L\u00fchik\u00e4sitlust vt p\u00f5hireeglite alt (<a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/eesti-keele-oigekirja-pohireeglid\/#h\u00e4\u00e4likute-m\u00e4rkimise-reeglid\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">reeglid 4, 5, 6, 8, 10<\/a>).<\/p>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">T\u00e4heortograafia sisaldab eesti keele h\u00e4\u00e4likute kirjas m\u00e4rkimise reegleid.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">H\u00e4\u00e4likud jagunevad t\u00e4ish\u00e4\u00e4likuteks ehk vokaalideks ja kaash\u00e4\u00e4likuteks ehk konsonantideks. T\u00e4ish\u00e4\u00e4likuid m\u00e4rgivad <em>a<\/em>, <em>e<\/em>, <em>i<\/em>, <em>o<\/em>, <em>u<\/em>, <em>\u00f5<\/em>, <em>\u00e4<\/em>, <em>\u00f6<\/em>, <em>\u00fc<\/em>, kaash\u00e4\u00e4likuid <em>b<\/em>, <em>d<\/em>, <em>f<\/em>, <em>g<\/em>, <em>h<\/em>, <em>j<\/em>, <em>k<\/em>, <em>l<\/em>, <em>m<\/em>, <em>n<\/em>, <em>p<\/em>, <em>r<\/em>, <em>s<\/em>, <em>\u0161<\/em>, <em>z<\/em>, <em>\u017e<\/em>, <em>t<\/em>, <em>v<\/em>. Helilised h\u00e4\u00e4likud on k\u00f5ik vokaalid ja kaash\u00e4\u00e4likutest <em>j<\/em>, <em>l<\/em>, <em>m<\/em>, <em>n<\/em>, <em>r<\/em>, <em>v<\/em>. Helituid h\u00e4\u00e4likuid m\u00e4rgivad <em>b<\/em>, <em>d<\/em>, <em>f<\/em>, <em>g<\/em>, <em>h<\/em>, <em>k<\/em>, <em>p<\/em>, <em>s<\/em>, <em>\u0161<\/em>, <em>z<\/em>, <em>\u017e<\/em>, <em>t<\/em>, neist <em>b<\/em>, <em>d<\/em>, <em>g<\/em>, <em>p<\/em>, <em>t<\/em>, <em>k<\/em> t\u00e4histavad \u00fchtlasi sulgh\u00e4\u00e4likuid ehk klusiile.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">T\u00e4hed \u00fchekaupa<\/h2>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">b, d, g, p, t, k<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>S\u00f5na algul<\/strong> kirjutatakse \u00fcldiselt <em>p, t, k<\/em> eesti p\u00f5liss\u00f5nades ja kodunenud laens\u00f5nades (seega omas\u00f5nades): <em>pakane, pikk, poeg, purema, tahtma, tige, t\u00e4ht, t\u00f6\u00f6, keel, kuiv, k\u00f5rbema, k\u00fcmme; palsam, pilt, pluus, prillid, topelt, traat, tr\u00fckkima, kardin, klants, kurk<\/em>; samuti laen- ja v\u00f5\u00f5rs\u00f5nades, mis l\u00e4htekeeles algavad <em>p, t, k<\/em>-ga: <em>pipar, plats, pressima, talje, trehvama, tuhvel, kanep, kleepima, kraana; pianiino, plomm, takt, traaler, khaki, klass<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Osas&nbsp;<a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/voorsonade-kirjutamine\/?highlight=v%C3%B5%C3%B5rs%C3%B5nade%20\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">v\u00f5\u00f5rs\u00f5nades<\/a>&nbsp;ning&nbsp;<a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/voornimede-kirjutamine\/?highlight=v%C3%B5%C3%B5rnimede\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">v\u00f5\u00f5rnimedes<\/a>&nbsp;kirjutatakse l\u00e4htekeele ortograafia j\u00e4rgi <em>b, d, g<\/em>: <em>bakter, betoon, bruto, burka, defekt, diktor, draiv, d\u017eungel, gloobus, granadill, greip, g\u00fcrsa; Bonn, Barbie, Br\u00fcssel, Daniel, Donetsk, D\u00fcsseldorf, Ghana, Golding<\/em>. V\u00f5\u00f5rs\u00f5nade algul oleva <em>b, d, g<\/em> h\u00e4\u00e4ldus on [p, t, k] nagu omas\u00f5nadeski. V\u00f5\u00f5rnimede h\u00e4\u00e4ldus oleneb l\u00e4htekeelest, vt ka uusima \u00f5igekeelsuss\u00f5naraamatu&nbsp;<a href=\"http:\/\/www.eki.ee\/dict\/qs\/haaldusjuhised.pdf\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">teiskeelsete nimede h\u00e4\u00e4ldamise juhiseid<\/a>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>S\u00f5na sees<\/strong> (lihts\u00f5nades) kirjutatakse helitute h\u00e4\u00e4likute k\u00f5rval <em>p, t, k<\/em>: <em>lapsik, raspel, p\u00f5tkima, oktoober, optika, skeptik, tehku, kiskuda, retsept, lift, rik\u0161a, pu\u0161tu<\/em>. Seep\u00e4rast kirjutatakse ka helitute h\u00e4\u00e4likute j\u00e4rel liidepartikkel &#8211;<em>ki<\/em>: <em>tohibki, kappki, Madridki, kohtki, jalgki, pinkki, v\u00f5imalikki, K\u00fcproski, ait\u00e4hki, seifki, du\u0161\u0161ki, Mainzki, garaa\u017eki<\/em>. Heliliste h\u00e4\u00e4likute j\u00e4rel on &#8211;<em>gi<\/em>: <em>ninagi, t\u00f6\u00f6gi, laulgi, tallgi, kulmgi, siingi, kuurgi, kohvgi, liidetavgi<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">V\u00f5\u00f5rnimede puhul arvestatakse liidepartikli valikul nime h\u00e4\u00e4ldust: Cambridge [keimbrid\u017e]: <em>Cambridge\u2019ki<\/em>, Remarque [remark]: <em>Remarque\u2019ki<\/em>, Wilde [uaild]: <em>Wilde\u2019ki<\/em>, Odette [odett]: <em>Odette\u2019ki<\/em>, Shakespeare [\u0161eikspiir]: <em>Shakespeare\u2019gi<\/em>, Bordeaux [bordoo]: <em>Bordeaux\u2019gi<\/em>, Camus [kam\u00fc\u00fc]: <em>Camus\u2019gi<\/em>.<sup>[1]<\/sup><\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\">Reegli ajalugu<\/h4>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><small>R\u00f5huliite <em>-ki<\/em>, <em>-gi<\/em> kirjakuju valitakse olenevalt talle eelneva h\u00e4\u00e4liku \u00fcldkvaliteedist: helitu h\u00e4\u00e4liku j\u00e4rel kirjutatakse <em>-ki<\/em>, helilise j\u00e4rel <em>-gi<\/em>. Kriitiline on olnud selle liite \u00f5igekiri <em>\u017e<\/em>-t\u00e4he j\u00e4rel. Kuigi t\u00e4ht m\u00e4rgib helitu <em>\u0161<\/em> n\u00f5rka vastet, on omaaegse v\u00e4\u00e4ra foneetilise arusaama t\u00f5ttu olnud tavaks kirjutada selle j\u00e4rel <em>-gi<\/em>. See traditsioon on \u00fchtlasi soodustanud <em>\u017e<\/em> v\u00f5\u00f5ram\u00f5julist (ja seega vigast) helilist h\u00e4\u00e4ldust. Emakeele Seltsi keeletoimkond arutas k\u00fcsimust Krista Kerge esildise alusel ja v\u00f5ttis 17. mail 1995 vastu otsuse, mille kohaselt sobib <em>\u017e<\/em> ja <em>z<\/em>-i kui eesti keeles helitute h\u00e4\u00e4likute j\u00e4rel kirjutada <em>-ki<\/em>: <em>oran\u017eki<\/em>, <em>brid\u017eki<\/em>, <em>bee\u017eki<\/em>.<sup>[2]<\/sup><\/small><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Erandina<\/strong>&nbsp;v\u00f5ib helitu h\u00e4\u00e4liku k\u00f5rval olla&nbsp;<em>b<\/em>,&nbsp;<em>d<\/em>,&nbsp;<em>g<\/em><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>1) liits\u00f5nas liits\u00f5na osade piiril: <em>var<strong>bt<\/strong>ara<\/em>, <em>um<strong>bs<\/strong>\u00f5lm<\/em>, <em>Haa<strong>bs<\/strong>aare<\/em>, <em>\u00fcl<strong>dt<\/strong>eada<\/em>, <em>juh<strong>td<\/strong>etail<\/em>, <em>ar<strong>gp<\/strong>\u00fcks<\/em>, <em>v\u00e4\u00e4ri<strong>sg<\/strong>aas<\/em>, <em>tii<strong>bk<\/strong>laver<\/em>, <em>ke<strong>ppb<\/strong>akter<\/em>;<\/li>\n\n\n\n<li>2) liidepartikli <em>-ki<\/em> ees: <em>kum<strong>bk<\/strong>i<\/em> (<em>kumb<\/em> + <em>-ki<\/em>), <em>v\u00f5i<strong>bk<\/strong>i<\/em>, <em>opereeri<strong>bk<\/strong>i<\/em>, <em>n\u00fc\u00fc<strong>dk<\/strong>i<\/em>, <em>saanu<strong>dk<\/strong>i<\/em>, <em>m\u00f5n<strong>dk<\/strong>i<\/em>, <em>mitme<strong>dk<\/strong>i<\/em>, <em>are<strong>ngk<\/strong>i<\/em>, <em>kollee<strong>gk<\/strong>i<\/em>, <em>Kalevipoe<strong>gk<\/strong>i<\/em>;<\/li>\n\n\n\n<li>3) tuletusliite ees: <em>lei<strong>bk<\/strong>ond<\/em> (<em>leib<\/em> + <em>-kond<\/em>), <em>lau<strong>dk<\/strong>ond<\/em>, <em>elun<strong>dk<\/strong>ond<\/em>, <em>ae<strong>gk<\/strong>ond<\/em>, <em>tuden<strong>gk<\/strong>ond<\/em>; <em>\u00f5i<strong>gs<\/strong>us<\/em> (<em>\u00f5ige<\/em> + <em>-sus<\/em>), <em>jal<strong>gs<\/strong>i<\/em> (<em>jalg<\/em> + <em>-si<\/em>), <em>ar<strong>gs<\/strong>i<\/em>; sealhulgas <em>ne-<\/em> ja <em>s-<\/em>liiteliste s\u00f5nade k\u00e4\u00e4ndevormides ja tuletistes: <em>um<strong>bs<\/strong>est<\/em> (umb\/ne : <em>umbse<\/em>); <em>soo<strong>ds<\/strong>ad<\/em> (sood\/us : <em>soodsa<\/em>), <em>\u00fcr<strong>gs<\/strong>et<\/em> (\u00fcrg\/ne : <em>\u00fcrgse<\/em>); <em>v\u00f5r<strong>ds<\/strong>us<\/em> (v\u00f5rd\/ne : <em>v\u00f5rdse<\/em> + <em>-us<\/em>), <em>analoo<strong>gs<\/strong>us<\/em> (analoog\/ne : <em>analoogse<\/em> + <em>-us<\/em>), <em>solii<strong>ds<\/strong>elt<\/em> (soliid\/ne : <em>soliidse<\/em> + <em>-lt<\/em>), <em>s\u00fcn<strong>ds<\/strong>alt<\/em> (s\u00fcnn\/is : <em>s\u00fcndsa<\/em> + <em>-lt<\/em>), <em>ae<strong>gs<\/strong>asti<\/em> (aeg\/us : <em>aegsa<\/em> + <em>-sti<\/em>), aga vrd <em>vaiksed<\/em> (vaikne : <em>vaikse<\/em>), <em>peatsel<\/em> (peatne : <em>peatse<\/em>);<\/li>\n\n\n\n<li>4) sama s\u00f5na muutevormides: <em>hoi<strong>d\/s<\/strong>in<\/em>, <em>hoi<strong>d\/k<\/strong>u<\/em> (&lt; hoid\/ma), <em>tun<strong>ds<\/strong>id<\/em>, <em>tun<strong>dk<\/strong>e<\/em> (&lt; tundma), <em>j\u00f5u<strong>ds<\/strong>ite<\/em>, <em>j\u00f5u<strong>dk<\/strong>u<\/em> (&lt; j\u00f5udma), <em>an<strong>ds<\/strong>ite<\/em>, <em>an<strong>dk<\/strong>em<\/em> (&lt; andma), <em>mur<strong>ds<\/strong>ite<\/em>, <em>mur<strong>dk<\/strong>em<\/em> (&lt; murdma), <em>k\u00e4r<strong>bs<\/strong>ed<\/em> (k\u00e4rbes : <em>k\u00e4rbse<\/em>), aga vrd <em>kartsin<\/em> (kartma), <em>peitsin<\/em>, <em>peitke<\/em> (peitma). <em>ne-<\/em> ja <em>s-<\/em>liiteliste s\u00f5nade k\u00e4\u00e4ndevorme vt eelmisest l\u00f5igust;<br>NB! Muutused, nagu <em>rg<\/em> : <em>rk<\/em> \u2013 <em>ergas<\/em> : <em>erksa<\/em>, <em>\u00e4rgas<\/em> : <em>\u00e4rksa<\/em>, <em>t\u00f5rges<\/em> : <em>t\u00f5rksa<\/em>, <em>lb<\/em> : <em>lp<\/em> \u2013 <em>h\u00f5lbus<\/em> : <em>h\u00f5lpsa<\/em>, on tingitud astmevaheldusest.<\/li>\n\n\n\n<li>5) v\u00f5\u00f5rs\u00f5nas ja -nimes: <em>plee<strong>bs<\/strong><\/em>, <em>a<strong>d\u017e<\/strong>ika<\/em>, <em>lo<strong>d\u017e<\/strong>a<\/em>, <em>ren<strong>d\u017e<\/strong>u<\/em>, <em><strong>\u017eg<\/strong>utt<\/em>, <em>le<strong>sb<\/strong>i<\/em>,  <em>ane<strong>kd<\/strong>oot<\/em>, <em>no<strong>kd<\/strong>aun<\/em>, <em>k\u00e4<strong>tg<\/strong>ut<\/em>, <em>smara<strong>gd<\/strong><\/em>, <em>gan<strong>gs<\/strong>ter<\/em>, <em>A<strong>bh<\/strong>aasia<\/em>, <em>Volo<strong>gd<\/strong>a<\/em>.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Vt ka&nbsp;<a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/haalikute-pikkuse-markimine\/?highlight=h%C3%A4%C3%A4likute%20pikkus\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">h\u00e4\u00e4likute pikkuse m\u00e4rkimine<\/a>,&nbsp;<a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/haalikuuhendid\/?highlight=h%C3%A4%C3%A4liku%C3%BChendid#tahtsamate-erijuhtumite-ulevaade\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">h\u00e4\u00e4liku\u00fchendid: t\u00e4htsamate erijuhtumite \u00fclevaade<\/a>&nbsp;ja&nbsp;<a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/voorsonade-kirjutamine\/?highlight=v%C3%B5%C3%B5rs%C3%B5nade%20kirjutamine\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">v\u00f5\u00f5rs\u00f5nade kirjutamine<\/a>.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">h<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>h<\/em> kirjutamine s\u00f5na algul on traditsioonip\u00e4rane, h\u00e4\u00e4lduses ei ole see n\u00f5utav. Nt <em>haav, habe, hagijas, haige, haisema, hajuma, halastama, haruharva, heietama, helkur, herilane, hernes, uksehinged, hulkuma, h\u00f5\u00f5guma, h\u00e4rdalt, h\u00fctt<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">On samasuguse h\u00e4\u00e4ldusega ja erineva t\u00e4hendusega s\u00f5napaare, mis erinevad s\u00f5na alguse <em>h <\/em>poolest: <em>haar<\/em> \u2013 <em>aar<\/em>, <em>haare<\/em> \u2013 <em>aare<\/em>, <em>hais<\/em> \u2013 <em>ais<\/em>, <em>hala<\/em> \u2013 <em>ala<\/em>, <em>hale<\/em> \u2013 <em>ale<\/em>, <em>halg<\/em> \u2013 <em>alg-<\/em>, <em>hall<\/em> (om <em>halla<\/em>) \u2013 <em>all<\/em>, <em>hallikas<\/em> \u2013 <em>allikas<\/em>, <em>halss<\/em> \u2013 <em>alss<\/em>, <em>haru<\/em> \u2013 <em>aru<\/em>, <em>harutama<\/em> \u2013 <em>arutama<\/em>, <em>harv<\/em> \u2013 <em>arv<\/em>, <em>hea<\/em> \u2013 <em>ea<\/em> (nim <em>iga<\/em>), <em>hei<\/em> \u2013 <em>ei<\/em>, <em>heit<\/em> \u2013 <em>eit<\/em>, <em>hind<\/em> \u2013 <em>ind<\/em>, <em>hirv<\/em> \u2013 <em>irv<\/em>, <em>hoiatama<\/em> \u2013 <em>oiatama<\/em>, <em>hoid<\/em> \u2013 <em>oid<\/em>, <em>hoie<\/em> \u2013 <em>oie<\/em>, <em>hurm<\/em> \u2013 <em>urm<\/em>, <em>h\u00f5ng<\/em> \u2013 <em>\u00f5ng<\/em>, <em>h\u00e4dal<\/em> (nim <em>h\u00e4da<\/em>) \u2013 <em>\u00e4dal<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Vt ka&nbsp;<a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/haalikute-pikkuse-markimine\/?highlight=h%C3%A4%C3%A4likute%20pikkus#h\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">h\u00e4\u00e4likute pikkuse m\u00e4rkimine:&nbsp;<em>h<\/em><\/a>.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">i,&nbsp;j<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Silbi algul kirjutatakse&nbsp;<em>j<\/em>&nbsp;ja silbi l\u00f5pul&nbsp;<em>i<\/em>:&nbsp;<em>a-jal<\/em>&nbsp;\u2013&nbsp;<em>ai-al<\/em>,&nbsp;<em>ra-jus<\/em>&nbsp;\u2013&nbsp;<em>rai-us<\/em>,&nbsp;<em>ma-jad<\/em>&nbsp;\u2013&nbsp;<em>mai-ad<\/em>,&nbsp;<em>o-ja<\/em>&nbsp;\u2013&nbsp;<em>hoi-a<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table><thead><tr><th>j<\/th><th>i<\/th><\/tr><\/thead><tbody><tr><td><em>mater-jal<\/em><\/td><td><em>mateeri-a<\/em>,&nbsp;<em>materi-aalne<\/em><\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><em>vari-ant<\/em>,&nbsp;<em>vari-atsioon<\/em><\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><em>ori-entatsioon<\/em>,&nbsp;<em>ori-enteeruma<\/em>,&nbsp;<em>ori-entiir<\/em><\/td><\/tr><tr><td><em>mil-jon<\/em><\/td><td><em>staadi-on<\/em><\/td><\/tr><tr><td><em>ports-jon<\/em><\/td><td><em>pensi-on<\/em>,&nbsp;<em>pansi-on<\/em><\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><em>pensi-on\u00e4r<\/em>,&nbsp;<em>pansi-on\u00e4r<\/em><\/td><\/tr><tr><td><em>oks-jon<\/em><\/td><td><em>t\u0161empi-on<\/em><\/td><\/tr><tr><td><em>komis-jon<\/em><\/td><td><em>s\u00fcmpoosi-on<\/em><\/td><\/tr><tr><td><em>revis-jon<\/em><\/td><td><em>ministeeri-um<\/em>,&nbsp;<em>g\u00fcmnaasi-um<\/em><\/td><\/tr><tr><td><em>mis-jon<\/em><\/td><td><em>missi-oon<\/em><\/td><\/tr><tr><td><em>mine-ja<\/em><\/td><td><em>mini-a<\/em><\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Erandlik on m\u00f5ne omas\u00f5na l\u00fchike sisse\u00fctlev, milles&nbsp;<em>j<\/em>&nbsp;topeldub:&nbsp;<em>ajju<\/em>,&nbsp;<em>majja<\/em>,&nbsp;<em>ojja<\/em>,&nbsp;<em>kujju<\/em>,&nbsp;<em>tujju<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>\u00fc<\/em> j\u00e4rel ei kirjutata <em>i-<\/em>d, ehkki h\u00e4\u00e4ldatakse: <em>s\u00fc\u00fca<\/em>, <em>m\u00fc\u00fca<\/em>, <em>l\u00fc\u00fca<\/em>, <em>s\u00fc\u00fcakse<\/em>, <em>m\u00fc\u00fcakse<\/em>, <em>l\u00fc\u00fcakse<\/em>, <em>s\u00fc\u00fces<\/em>, <em>m\u00fc\u00fces<\/em>, <em>l\u00fc\u00fces<\/em>, <em>h\u00fc\u00fca<\/em>, <em>p\u00fc\u00fca<\/em>, <em>h\u00fc\u00fce<\/em>, <em>p\u00fc\u00fce<\/em>, <em>h\u00fc\u00fcu<\/em>, <em>p\u00fc\u00fcu<\/em> (morfoloogiline p\u00f5him\u00f5te, mille j\u00e4rgi kirjutatakse h\u00e4\u00e4ldusest hoolimata sama morfeem \u00fchtmoodi ja eri morfeemid erinevalt).  <em>\u00fci<\/em> erandid on v\u00f5\u00f5rs\u00f5nad <em>r\u00fciu<\/em>, <em>s\u00fcit<\/em>, <em>et\u00fci<\/em>, <em>harp\u00fcia<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>\u00fc<\/em> ja <em>i<\/em> j\u00e4rel ei kirjutata \u00fcldiselt <em>j-<\/em>i, kuigi h\u00e4\u00e4ldatakse: <em>s\u00fc\u00fca<\/em>, <em>s\u00fc\u00fcakse<\/em>, <em>s\u00fc\u00fces<\/em>, <em>k\u00e4ia<\/em>, <em>k\u00e4iakse<\/em>, <em>k\u00e4ies<\/em>, <em>siia<\/em>, ellu <em>viia<\/em>, t\u00e4ide <em>viies<\/em>, edasi <em>m\u00fc\u00fca<\/em>, <em>saiu<\/em>, <em>papaia<\/em>, <em>hoiab<\/em>, <em>nuia<\/em>, <em>viiul<\/em>, <em>ioon<\/em>, <em>minia<\/em>, <em>preemia<\/em>, <em>kampaania<\/em>, <em>t\u00fc\u00fcmian<\/em>. Erandid on tegijanimed liitega <em>-ja<\/em> (morfoloogilise p\u00f5him\u00f5tte j\u00e4rgi alati ainult <em>-ja<\/em>): <em>m\u00fc\u00fcja<\/em>, <em>tooja<\/em>, jala<em>k\u00e4ija<\/em>, ellu<em>viija<\/em>, toime<em>tulija<\/em>, <em>olija<\/em>, <em>uurija<\/em>, aja<em>teenija<\/em>, <em>blogija<\/em>; omaduss\u00f5nad liitega <em>-jas<\/em>: <em>kruvijas<\/em>, <em>k\u00e4bijas<\/em>, <em>savijas<\/em>, <em>\u00f5lijas<\/em>; h\u00fc\u00fcds\u00f5nad <em>aijeh<\/em>, <em>oijah<\/em>, <em>oijee<\/em>, <em>uijah<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>j<\/em> ei esine ka <em>i<\/em> ees: selg : selja \u2013 <em>selili<\/em>, <em>seliti<\/em> (vrd <em>seljati<\/em>), <em>selitsi<\/em> (vrd <em>seljatsi<\/em>), k\u00fclg : k\u00fclje \u2013 <em>k\u00fcliti<\/em>, <em>k\u00fclitsi<\/em> (vrd <em>k\u00fcljeti<\/em>, <em>k\u00fcljetsi<\/em>). Erandid on v\u00f5\u00f5rs\u00f5nad, n\u00e4iteks <em>jidi\u0161<\/em>, <em>injitseerima<\/em>, <em>projitseerima<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\">Reegli ajalugu<\/h4>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><small>\u00d5petlik episood eesti keelekorralduse ajaloos on <em>pensioni<\/em> ja <em>pansioni<\/em> juhtum. 1995. aastal ilmus Tiiu Erelti \u201eEesti ortograafia\u201c, milles oli n\u00e4ide: <em>pensi-on<\/em> \u2013 <em>pens-jon<\/em>, <em>pansi-on<\/em> \u2013 <em>pans-jon<\/em> (vrd <em>kautsjon<\/em>, <em>portsjon<\/em>, <em>komisjon<\/em>).<sup>[3]<\/sup> J\u00e4rgmise aasta 19. aprilli \u00d5petajate Lehes ilmus autori pikem selgitus. Selle kohaselt kuuluvad s\u00f5nad <em>pansion<\/em> ja <em>pension<\/em> eesti laenus\u00fcsteemis <em>jon<\/em>-s\u00f5nade hulka (vrd <em>miljon<\/em>, <em>kanjon<\/em>, <em>misjon<\/em>, <em>komisjon<\/em>, <em>oksjon<\/em>, <em>portsjon<\/em>), kust nad on oma kohanemisel kogemata kombel maha j\u00e4\u00e4nud. Peale selle on nende harilik h\u00e4\u00e4ldus ja silbiliigendus t\u00e4nap\u00e4eval [pans-jon, pens-jon], mitte [pan-si-on, pen-si-on]. Seda on aktsepteerinud ka vabariiklik \u00f5igekeelsuskomisjon, lubades oma 22. detsembri 1982. aasta otsusega kahesugust k\u00e4\u00e4namist: <em>pensioni<\/em> ~ <em>pensionit<\/em>, <em>pensionide<\/em> ~ <em>pensionite<\/em>, <em>pensione<\/em> ~ <em>pensioneid<\/em>. Tiiu Erelt kirjutab: \u201eK\u00fcsimus on praegu siis selles, mida pidada nende s\u00f5nade kirjakuju p\u00f5hjendamisel oluliseks \u2013 kas laenus\u00fcsteemi ja praegust k\u00f5netaktiliigendust v\u00f5i kirjakeele traditsiooni. Kui l\u00e4htume viimasest, siis ei maksa midagi muuta, nagu me pole k\u00f5netaktiliigendusest hoolimata muutnud muudegi <em>muuseum<\/em>-t\u00fc\u00fcpi s\u00f5nade kirjapilti. Kui l\u00e4htume esimesest, siis v\u00f5iksime aktsepteerida kahte kirjakuju <em>pansion = pansjon<\/em>, <em>pension = pensjon<\/em>.\u201c<sup>[4]<\/sup> Hilisem asjak\u00e4ik n\u00e4itas, et peale j\u00e4\u00e4b traditsioon. Ehkki <em>j<\/em>-iga <em>pensjon<\/em> ja <em>pansjon<\/em> j\u00f5udsid ka 1999. aasta \u00d5Si, ei tahtnud nad juurduda ning tekitasid keeletarvitajais pigem vastumeelsust. \u00d5Si j\u00e4rgmine, 2006. aasta tr\u00fckk <em>pensjoni<\/em> ega <em>pansjoni<\/em> enam ei esitanud, <em>j<\/em>-iga s\u00f5nakujud puuduvad ka Tiiu Erelti \u201eEesti ortograafia\u201c uuematest tr\u00fckkidest.<\/small><\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">f,&nbsp;\u0161<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Vt&nbsp;<a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/haalikute-pikkuse-markimine\/?highlight=h%C3%A4%C3%A4likute%20pikkus#f-ja-s\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">h\u00e4\u00e4likute pikkuse m\u00e4rkimine:&nbsp;<em>f<\/em>&nbsp;ja&nbsp;<em>\u0161<\/em><\/a>.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">T\u00e4heortograafia teemade kaupa<\/h2>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/haalikute-pikkuse-markimine\/?highlight=h%C3%A4%C3%A4likute%20pikkus\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">H\u00e4\u00e4likute pikkuse m\u00e4rkimine<\/a><\/li>\n\n\n\n<li><a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/haalikuuhendid\/?highlight=h%C3%A4%C3%A4liku%C3%BChendid\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">H\u00e4\u00e4liku\u00fchendid<\/a><\/li>\n\n\n\n<li><a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/silbitamine-ja-poolitamine\/?highlight=silbitamine\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Silbitamine ja poolitamine<\/a><\/li>\n\n\n\n<li><a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/voorsonade-kirjutamine\/?highlight=v%C3%B5%C3%B5rs%C3%B5nade%20kirjutamine\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">V\u00f5\u00f5rs\u00f5nade kirjutamine<\/a><\/li>\n\n\n\n<li><a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/voornimede-kirjutamine\/?highlight=v%C3%B5%C3%B5rnimede\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">V\u00f5\u00f5rnimede kirjutamine<\/a>\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/diakriitilised-margid\/?highlight=diakriitilised\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Diakriitilised m\u00e4rgid, ligatuurid ja teisendt\u00e4hed<\/a><\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n\n\n\n<li><a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/tsitaatsonade-kirjutamine\/?highlight=tsitaats%C3%B5nad\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Tsitaats\u00f5nade kirjutamine<\/a><\/li>\n\n\n\n<li><a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/voornimedest-saadud-uldsonade-kirjutamine\/?highlight=v%C3%B5%C3%B5rnimedest\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">V\u00f5\u00f5rnimedest saadud \u00fclds\u00f5nade kirjutamine<\/a><\/li>\n\n\n\n<li><a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/voornimetuletiste-kirjutamine\/?highlight=v%C3%B5%C3%B5rnimetuletiste\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">V\u00f5\u00f5rnimetuletiste kirjutamine<\/a><\/li>\n\n\n\n<li><a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/umberkirjutus\/?highlight=%C3%BCmberkirjutus\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u00dcmberkirjutus<\/a><\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Kirjandus<\/h2>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Johannes Aavik,<\/strong>&nbsp;Eesti \u00f5igekeelsuse \u00f5pik ja grammatika. Tartu: Noor-Eesti kirjastus, 1936.<\/li>\n\n\n\n<li>Eesti keele grammatika I. H\u00e4\u00e4liku\u00f5petus ja ortograafia. 1. vihik. Koostanud Paul Ariste, Arnold Kask (juhendaja), Aino Kiindok, Gerda Laugaste. Tartu: Tartu Riiklik \u00dclikool, 1963.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare,<\/strong>&nbsp;<a href=\"http:\/\/dspace.ut.ee\/handle\/10062\/29437\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Eesti keele grammatika II. S\u00fcntaks. Lisa: Kiri<\/a>. Tr\u00fckki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari ja \u00dclle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, lk 357\u2013358.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Tiiu Erelt,<\/strong>&nbsp;Eesti ortograafia. Viies, t\u00e4iendatud tr\u00fckk. Toimetanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016, lk 6\u20139.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Elmar Muuk,<\/strong>&nbsp;L\u00fchike eesti keele\u00f5petus I. H\u00e4\u00e4liku- ja vormi\u00f5petus. Teine, \u00fcmbert\u00f6\u00f6tatud tr\u00fckk. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, 1928, lk 18\u201322, 23\u201327.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Elmar Muuk,<\/strong>&nbsp;V\u00e4ike \u00f5igekeelsus-s\u00f5naraamat. 8. tr\u00fckk. Tartu: Teaduslik Kirjastus, 1946, lk 12\u201316.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Maire Raadik,<\/strong>&nbsp;\u00d5igekirjaspikker. Toimetanud Tiiu Erelt. Tartu: Atlex, 2016.<\/li>\n\n\n\n<li><a href=\"http:\/\/www.digar.ee\/id\/nlib-digar:191296\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">R\u00f5huliite \u00f5igekiri. Selgitab Krista Kerge<\/a>. \u2013 Kirjakeele teataja II 1993\u20132000. Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitused. Koostanud ja toimetanud Tiiu Erelt ja Maire Raadik. Tallinn: Emakeele Selts, 2000, lk 41\u201342.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Karl Vainula,<\/strong>&nbsp;Eesti keele \u00f5igekirjutuse-k\u00e4siraamat. Autori kirjastus Tallinnas, 1932, lk 10\u201314.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Johannes Valgma, Nikolai Remmel,<\/strong>&nbsp;Eesti keele grammatika. K\u00e4siraamat. 2. tr\u00fckk. Tallinn: Valgus, 1970, lk 353\u2013357.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Mihkel Veske,<\/strong>&nbsp;<a href=\"http:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/nlib-digar:57419\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Eesti keele healte \u00f5petus ja kirjutuse viis<\/a>. Tartu: Schnakenburg, 1879.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Eduard V\u00e4\u00e4ri,<\/strong>&nbsp;Eesti keele \u00f5pik keskkoolile. Tallinn: Valgus, 1968.<\/li>\n\n\n\n<li><a href=\"https:\/\/arhiiv.eki.ee\/dict\/qs76\/?_gl=1*1x0tyk7*_ga*MTA4NjUxMDY0MS4xNjY4NTEyNTk1*_ga_29BPDGCX12*MTcyNTg2NzkwNi41LjEuMTcyNTg2ODU2MC42MC4wLjA.\" data-type=\"link\" data-id=\"https:\/\/arhiiv.eki.ee\/dict\/qs76\/?_gl=1*1x0tyk7*_ga*MTA4NjUxMDY0MS4xNjY4NTEyNTk1*_ga_29BPDGCX12*MTcyNTg2NzkwNi41LjEuMTcyNTg2ODU2MC42MC4wLjA.\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u00d5igekeelsuss\u00f5naraamat<\/a>. Toimetanud Rein Kull ja Erich Raiet. Koostanud Tiiu Erelt, Rein Kull, Valve P\u00f5lma, Kristjan Torop. ENSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus, 1976, lk 873\u2013875.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">M\u00e4rkused<\/h2>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>[1] <a href=\"http:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/et\/raamatud\/22214\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">R\u00f5huliite \u00f5igekiri. Selgitab Krista Kerge<\/a>. \u2013 Kirjakeele teataja II 1993\u20132000. Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitused. Koostanud ja toimetanud Tiiu Erelt ja Maire Raadik. Tallinn: Emakeele Selts, 2000, lk 41\u201342.<\/li>\n\n\n\n<li>[2] <a href=\"http:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/et\/raamatud\/22214\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">R\u00f5huliite \u00f5igekiri. Selgitab Krista Kerge<\/a>. \u2013 Kirjakeele teataja II 1993\u20132000. Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitused. Koostanud ja toimetanud Tiiu Erelt ja Maire Raadik. Tallinn: Emakeele Selts, 2000, lk 41\u201342.<\/li>\n\n\n\n<li>[3] Tiiu Erelt, Eesti ortograafia. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 1995, lk 7.<\/li>\n\n\n\n<li><a href=\"http:\/\/keeleabi.eki.ee\/viki\/Taheortograafia.html#cite_ref-4\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2191<\/a>&nbsp;[4] Vt Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje M\u00e4earu, Maire Raadik, Keelen\u00f5uanne soovitab. Koostanud Sirje M\u00e4earu. Toimetanud Tiiu Erelt ja Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 1996, lk <a href=\"http:\/\/keeleabi.eki.ee\/artiklid\/ij.html\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">110\u2013112<\/a>.<\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>T\u00e4heortograafia \u00fcldalused.<\/p>\n","protected":false},"author":14,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1494],"tags":[1140,1143,1144,1139,1141,1142],"class_list":["post-10737","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-laiendatud-oigekirjareeglid","tag-haalik","tag-kaashaalik","tag-konsonant","tag-taheortograafia","tag-taishaalik","tag-vokaal"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10737","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/14"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10737"}],"version-history":[{"count":15,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10737\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":21590,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10737\/revisions\/21590"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10737"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=10737"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=10737"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}