{"id":10751,"date":"2022-05-06T01:22:52","date_gmt":"2022-05-05T22:22:52","guid":{"rendered":"http:\/\/193.40.33.167\/teatmik\/?p=10751"},"modified":"2024-06-25T14:43:18","modified_gmt":"2024-06-25T11:43:18","slug":"haalikute-pikkuse-markimine","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/haalikute-pikkuse-markimine\/","title":{"rendered":"H\u00e4\u00e4likute pikkuse m\u00e4rkimine"},"content":{"rendered":"\r\n<div id=\"tahelepanu-nonboldblock_f79e634342118fa030946829b9ffb7b8\" class=\"tahelepanu-nonbold\">\r\n\r\n   <p>L\u00fchik\u00e4sitlust vt p\u00f5hireeglite alt (<a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/eesti-keele-oigekirja-pohireeglid\/#h\u00e4\u00e4likute-m\u00e4rkimise-reeglid\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">reeglid 2, 7, 9, 11, 12<\/a>).<\/p>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Eesti h\u00e4\u00e4likuid v\u00f5ib jagada l\u00fchikesteks ja pikkadeks. L\u00fchikesi h\u00e4\u00e4likuid m\u00e4rgitakse \u00fche t\u00e4hega, pikki kahe t\u00e4hega. Erandina m\u00e4rgivad l\u00fchikeste ja pikkade h\u00e4\u00e4likute paare eri t\u00e4hed&nbsp;<em>b<\/em>\u2013<em>p<\/em>,&nbsp;<em>d<\/em>\u2013<em>t<\/em>,&nbsp;<em>g<\/em>\u2013<em>k<\/em>, v\u00f5\u00f5rh\u00e4\u00e4likutest&nbsp;<em>\u017e<\/em>\u2013<em>\u0161<\/em>;&nbsp;<em>f<\/em>&nbsp;on s\u00f5na sees ja l\u00f5pus pikk h\u00e4\u00e4lik, millel l\u00fchivaste puudub.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Silbid on kas lahtised (l\u00f5pevad t\u00e4ish\u00e4\u00e4likuga) v\u00f5i kinnised (l\u00f5pevad kaash\u00e4\u00e4likuga). Kui silp on kinnine v\u00f5i sisaldab pikki h\u00e4\u00e4likuid, sh diftonge, siis on ta pikk, muidu l\u00fchike. L\u00fchikesed r\u00f5hulised silbid on I v\u00e4ltes, pikad v\u00f5ivad olla kas II v\u00f5i III v\u00e4ltes.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u00dcldjuhul ei olene h\u00e4\u00e4liku pikkuse m\u00e4rkimine sellest, kas silp on II v\u00f5i III v\u00e4ltes. K\u00f5ik t\u00e4ish\u00e4\u00e4likud ning kaash\u00e4\u00e4likud <em><strong>h<\/strong><\/em> (vt l\u00e4hemalt osast <a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/haalikute-pikkuse-markimine\/#h\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">h<\/a>), <em><strong>j<\/strong><\/em>, <em><strong>l<\/strong><\/em>, <em><strong>m<\/strong><\/em>, <em><strong>n<\/strong><\/em>, <em><strong>r<\/strong><\/em>, <em><strong>s<\/strong><\/em>, <em><strong>v<\/strong><\/em> kirjutatakse \u00fche t\u00e4hega, kui nad on l\u00fchikesed, ja kahe t\u00e4hega, kui nad on pikad.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table><tbody><tr><th><\/th><th><strong>\u00fcks t\u00e4ht<\/strong><\/th><th><strong>kaks t\u00e4hte<\/strong><\/th><th><\/th><\/tr><tr><th>t\u00e4ish\u00e4\u00e4lik<\/th><th>I-v\u00e4ltelises silbis<\/th><th>II-v\u00e4ltelises silbis<\/th><th>III-v\u00e4ltelises silbis<\/th><\/tr><tr><td>a<\/td><td><em>s<strong>a<\/strong>da<\/em><\/td><td><em>s<strong>aa<\/strong>dan<\/em><\/td><td>tahan&nbsp;<em>s<strong>aa<\/strong>da<\/em><\/td><\/tr><tr><td>e<\/td><td><em>k<strong>e<\/strong>da<\/em><\/td><td><em>k<strong>ee<\/strong>da<\/em><\/td><td><em>k<strong>ee<\/strong>ma<\/em><\/td><\/tr><tr><td>i<\/td><td><em>k<strong>i<\/strong>lu<\/em><\/td><td><em>k<strong>ii<\/strong>lu<\/em>&nbsp;ots<\/td><td>tagus&nbsp;<em>k<strong>ii<\/strong>lu<\/em><\/td><\/tr><tr><td>o<\/td><td><em>k<strong>o<\/strong>lib<\/em><\/td><td><em>k<strong>oo<\/strong>li<\/em>maja<\/td><td>l\u00e4ks&nbsp;<em>k<strong>oo<\/strong>li<\/em><\/td><\/tr><tr><td>u<\/td><td><em>k<strong>u<\/strong>ri<\/em>&nbsp;koer<\/td><td><em>k<strong>uu<\/strong>ri<\/em>&nbsp;uks<\/td><td>astus&nbsp;<em>k<strong>uu<\/strong>ri<\/em><\/td><\/tr><tr><td>\u00f5<\/td><td><em>v<strong>\u00f5<\/strong>ru<\/em><\/td><td><em>v<strong>\u00f5\u00f5<\/strong>ras<\/em>&nbsp;mees<\/td><td>r\u00e4\u00e4kis&nbsp;<em>v<strong>\u00f5\u00f5<\/strong>raga<\/em><\/td><\/tr><tr><td>\u00e4<\/td><td><em>k<strong>\u00e4<\/strong>ru<\/em><\/td><td><em>k<strong>\u00e4\u00e4<\/strong>rid<\/em><\/td><td>teritas&nbsp;<em>k<strong>\u00e4\u00e4<\/strong>re<\/em><\/td><\/tr><tr><td>\u00f6<\/td><td><em>k<strong>\u00f6<\/strong>ha<\/em><\/td><td><em>n<strong>\u00f6\u00f6<\/strong>ri<\/em>jupp<\/td><td>otsis&nbsp;<em>n<strong>\u00f6\u00f6<\/strong>ri<\/em><\/td><\/tr><tr><td>\u00fc<\/td><td><em>m<strong>\u00fc<\/strong>ra<\/em><\/td><td><em>m<strong>\u00fc\u00fc<\/strong>ri<\/em>&nbsp;\u00e4\u00e4res<\/td><td>ladus&nbsp;<em>m<strong>\u00fc\u00fc<\/strong>ri<\/em><\/td><\/tr><tr><th>kaash\u00e4\u00e4lik<\/th><th><\/th><\/tr><tr><td>h<\/td><td><em>ke<strong>h<\/strong>a<\/em><\/td><td><em>kra<strong>hh<\/strong>i<\/em>&nbsp;kartus<\/td><td>kardeti&nbsp;<em>kra<strong>hh<\/strong>i<\/em><\/td><\/tr><tr><td>j<\/td><td><em>o<strong>j<\/strong>a<\/em><\/td><td>\u2013<\/td><td><em>o<strong>jj<\/strong>a<\/em><\/td><\/tr><tr><td>l<\/td><td><em>k\u00fc<strong>l<\/strong>a<\/em><\/td><td><em>k\u00fc<strong>ll<\/strong>alt<\/em><\/td><td><em>k\u00fc<strong>ll<\/strong>a<\/em><\/td><\/tr><tr><td>m<\/td><td><em>ku<strong>m<\/strong>iseb<\/em><\/td><td><em>ku<strong>mm<\/strong>itab<\/em><\/td><td><em>ku<strong>mm<\/strong>ub<\/em><\/td><\/tr><tr><td>n<\/td><td><em>ni<strong>n<\/strong>a<\/em><\/td><td><em>ki<strong>nn<\/strong>as<\/em><\/td><td>h\u00fcppab&nbsp;<em>ni<strong>nn<\/strong>a<\/em><\/td><\/tr><tr><td>r<\/td><td><em>ma<strong>r<\/strong>u<\/em><\/td><td><em>ma<strong>rr<\/strong>askil<\/em><\/td><td>l\u00e4ks&nbsp;<em>ma<strong>rr<\/strong>u<\/em><\/td><\/tr><tr><td>s<\/td><td><em>ka<strong>s<\/strong>ukas<\/em><\/td><td><em>ka<strong>ss<\/strong>id<\/em><\/td><td>kolm&nbsp;<em>ka<strong>ss<\/strong>i<\/em><\/td><\/tr><tr><td>v<\/td><td><em>ka<strong>v<\/strong>a<\/em><\/td><td>\u2013<\/td><td><em>ka<strong>vv<\/strong>a<\/em><\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\">Erandid<\/h4>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u00dche t\u00e4hega kirjutatakse viimane h\u00e4\u00e4lik m\u00f5nedes enamasti lauser\u00f5hututes \u00fchesilbilistes s\u00f5nades (ase-, h\u00fc\u00fcd-, side-, m\u00e4\u00e4r- ja nimis\u00f5nades ning tegus\u00f5navormides): <em>m<strong>a<\/strong><\/em>, <em>s<strong>a<\/strong><\/em>, <em>t<strong>a<\/strong><\/em>, <em>m<strong>e<\/strong><\/em>, <em>t<strong>e<\/strong><\/em>, <em>n<strong>a<\/strong>d<\/em> (pikk <em>a<\/em>); <em>m<strong>u<\/strong><\/em>, <em>s<strong>u<\/strong><\/em>, <em>j<strong>a<\/strong><\/em> (sides\u00f5na), <em>j<strong>u<\/strong><\/em>, <em>k<strong>a<\/strong><\/em>, <em>v<strong>a<\/strong><\/em>; <em>mu<strong>l<\/strong><\/em>, <em>su<strong>l<\/strong><\/em>, <em>ta<strong>l<\/strong><\/em>, <em>ke<strong>l<\/strong><\/em>, <em>mi<strong>l<\/strong><\/em>, <em>se<strong>l<\/strong><\/em>, <em>to<strong>l<\/strong><\/em>, <em>mu<strong>s<\/strong><\/em>, <em>su<strong>s<\/strong><\/em>, <em>ta<strong>s<\/strong><\/em>, <em>se<strong>s<\/strong><\/em>, <em>to<strong>s<\/strong><\/em>; <em>ka<strong>s<\/strong><\/em>, <em>ke<strong>s<\/strong><\/em>, <em>ku<strong>s<\/strong><\/em>, <em>mi<strong>s<\/strong><\/em>, <em>la<strong>s<\/strong><\/em>; <em>o<strong>n<\/strong><\/em>; <em>e<strong>t<\/strong><\/em>.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">b, d, g, p, t, k<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">L\u00fchikesed sulgh\u00e4\u00e4likud kirjutatakse <em><strong>b<\/strong><\/em>, <em><strong>d<\/strong><\/em>, <em><strong>g<\/strong><\/em>, pikad sulgh\u00e4\u00e4likud II-v\u00e4ltelises silbis <em><strong>p<\/strong><\/em>, <em><strong>t<\/strong><\/em>, <em><strong>k<\/strong><\/em> ja III-v\u00e4ltelises silbis <em><strong>pp<\/strong><\/em>, <em><strong>tt<\/strong><\/em>, <em><strong>kk<\/strong><\/em>, kui nad j\u00e4rgnevad l\u00fchikesele t\u00e4ish\u00e4\u00e4likule ega ole kaash\u00e4\u00e4liku\u00fchendi osa. Pikad sulgh\u00e4\u00e4likud kirjutatakse <em><strong>p<\/strong><\/em>, <em><strong>t<\/strong><\/em>, <em><strong>k<\/strong><\/em> ka r\u00f5hutu silbi j\u00e4rel.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table><tbody><tr><th>b, d, g<\/th><th>p, t, k<\/th><th>pp, tt, kk<\/th><\/tr><tr><td><em>ha<strong>b<\/strong>e<\/em><\/td><td><em>ha<strong>p<\/strong>e<\/em><\/td><td><em>ha<strong>pp<\/strong>e<\/em><\/td><\/tr><tr><td><em>ka<strong>d<\/strong>e<\/em><\/td><td><em>ka<strong>t<\/strong>e<\/em><\/td><td><em>ka<strong>tt<\/strong>e<\/em><\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><em>m\u00f5<strong>t<\/strong>estab<\/em><\/td><td><em>m\u00f5<strong>tt<\/strong>ekas<\/em>,&nbsp;<em>m\u00f5<strong>tt<\/strong>etu<\/em><\/td><\/tr><tr><td><em>lu<strong>g<\/strong>u<\/em><\/td><td><em>lu<strong>k<\/strong>u<\/em><\/td><td><em>lu<strong>kk<\/strong>u<\/em><\/td><\/tr><tr><td><em>a<strong>g<\/strong>oonia<\/em><\/td><td><em>a<strong>k<\/strong>ord<\/em><\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Vrd III-v\u00e4ltelised&nbsp;<em>ka<strong>pp<\/strong>i<\/em>, aga (<em>seda<\/em>)&nbsp;<em>kar<strong>p<\/strong>i<\/em>;&nbsp;<em>va<strong>tt<\/strong>i<\/em>, aga (<em>seda<\/em>)&nbsp;<em>vaa<strong>t<\/strong>i<\/em>;&nbsp;<em>pa<strong>kk<\/strong>u<\/em>, aga (<em>seda<\/em>)&nbsp;<em>pau<strong>k<\/strong>u<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Astmevahelduslikel&nbsp;<em>ik-<\/em>l\u00f5pulistel s\u00f5nadel oleneb&nbsp;<em>k<\/em>&nbsp;pikkuse m\u00e4rkimine k\u00e4\u00e4ndest.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table><tbody><tr><th>liide<\/th><th>\u00fcks t\u00e4ht<\/th><th><\/th><th><strong>kaks t\u00e4hte<\/strong><\/th><\/tr><tr><th><\/th><th><strong>nimetav<\/strong><\/th><th><strong>omastav<\/strong><\/th><th><strong>osastav<\/strong><\/th><\/tr><tr><td>-ik<\/td><td><em>p\u00f5leti<strong>k<\/strong><\/em><\/td><td><em>p\u00f5leti<strong>k<\/strong>u<\/em><\/td><td><em>p\u00f5leti<strong>kk<\/strong>u<\/em><\/td><\/tr><tr><td>-lik<\/td><td><em>teadli<strong>k<\/strong><\/em><\/td><td><em>teadli<strong>k<\/strong>u<\/em><\/td><td><em>teadli<strong>kk<\/strong>u<\/em><\/td><\/tr><tr><td>-mik<\/td><td><em>otsmi<strong>k<\/strong><\/em><\/td><td><em>otsmi<strong>k<\/strong>u<\/em><\/td><td><em>otsmi<strong>kk<\/strong>u<\/em><\/td><\/tr><tr><td>-ndik<\/td><td><em>neljandi<strong>k<\/strong><\/em><\/td><td><em>neljandi<strong>k<\/strong>u<\/em><\/td><td><em>neljandi<strong>kk<\/strong>u<\/em><\/td><\/tr><tr><td>-nik<\/td><td><em>ametni<strong>k<\/strong><\/em><\/td><td><em>ametni<strong>k<\/strong>u<\/em><\/td><td><em>ametni<strong>kk<\/strong>u<\/em><\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Sulgh\u00e4\u00e4liku pikkus on muutumatu astmevahelduseta<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>a) <em><strong>likkus-<\/strong><\/em>, <em><strong>stikkus-<\/strong><\/em> ja <em><strong>matus-<\/strong><\/em>nimis\u00f5nades: inimeste <em>teadli<strong>kk<\/strong>us<\/em>, reisi <em>v\u00f5imali<strong>kk<\/strong>uses<\/em>, tehingu <em>kasuli<strong>kk<\/strong>usest<\/em>; arusaamade <em>vastasti<strong>kk<\/strong>us<\/em>, ajalisele <em>j\u00e4rjesti<strong>kk<\/strong>usele<\/em>; <em>paratama<strong>t<\/strong>ust<\/em> tunnistada, <em>teadma<strong>t<\/strong>us<\/em>est tingitud;<\/li>\n\n\n\n<li>b) <em><strong>stikune-<\/strong><\/em> ja <em><strong>matu-<\/strong><\/em>omaduss\u00f5nades: <em>vastasti<strong>k<\/strong>usel<\/em> kokkuleppel, <em>j\u00e4rjesti<strong>k<\/strong>used<\/em> p\u00e4evad; <em>puutuma<strong>t<\/strong>us<\/em> looduses, <em>uskuma<strong>t<\/strong>ut<\/em> lugu;<\/li>\n\n\n\n<li>c) <em><strong>stikku-<\/strong><\/em>m\u00e4\u00e4rs\u00f5nades: <em>vastasti<strong>kk<\/strong>u<\/em> kasulik tehing, <em>j\u00e4rjesti<strong>kk<\/strong>u<\/em> \u00fchendatud akud;<\/li>\n\n\n\n<li>d) <em><strong>ma-<\/strong><\/em>tegevusnime ilma\u00fctleva k\u00e4\u00e4nde vormides: <em>l\u00f5petama<strong>t<\/strong>a<\/em> kiri, j\u00e4tta taotlus <em>rahuldama<strong>t<\/strong>a<\/em>, <em>\u00fctlema<strong>t<\/strong>agi<\/em> selge.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">h<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u00dche t\u00e4hega kirjutatakse&nbsp;<em>h<\/em><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>1) pika t\u00e4ish\u00e4\u00e4liku ja diftongi j\u00e4rel: <em>ee<strong>h<\/strong><\/em>, <em>oo<strong>h<\/strong><\/em>, <em>au<strong>h<\/strong><\/em>, <em>prau<strong>h<\/strong><\/em>, <em>oi<strong>h<\/strong><\/em>, <em>ui<strong>h<\/strong><\/em>, <em>v\u00f5e<strong>h<\/strong><\/em>; <em>ps\u00fc\u00fc<strong>h<\/strong>ika<\/em>, <em>stii<strong>h<\/strong>ia<\/em>, <em>fei<strong>h<\/strong>oa<\/em>;<\/li>\n\n\n\n<li>2) t\u00e4ish\u00e4\u00e4likute vahel juhul, kui ta on l\u00fchike: <em>ke<strong>h<\/strong>a<\/em>, <em>ma<strong>h<\/strong>a<\/em>, <em>p\u00e4<strong>h<\/strong>e<\/em>, <em>\u00f6<strong>h<\/strong>e<\/em>, <em>Ta<strong>h<\/strong>eva<\/em>, <em>Pra<strong>h<\/strong>a<\/em>, <em>Sa<strong>h<\/strong>ara<\/em>; <em>bo<strong>h<\/strong>eemlane<\/em>, <em>me<strong>h<\/strong>aanik<\/em>, <em>me<strong>h<\/strong>aanika<\/em>, <em>me<strong>h<\/strong>aaniline<\/em>, <em>abstra<strong>h<\/strong>eerima<\/em>.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kahe t\u00e4hega kirjutatakse pikk&nbsp;<em>h<\/em><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>1) s\u00f5na l\u00f5pus l\u00fchikese t\u00e4ish\u00e4\u00e4liku j\u00e4rel: <em>epo<strong>hh<\/strong><\/em>, <em>suma<strong>hh<\/strong><\/em>, <em>\u0161a<strong>hh<\/strong><\/em>, <em>eunu<strong>hh<\/strong><\/em>, <em>tse<strong>hh<\/strong><\/em>, <em>Karaba<strong>hh<\/strong><\/em>;<br><strong>M\u00e4rkus.<\/strong> Erandid on <em>a<strong>h<\/strong><\/em>, <em>o<strong>h<\/strong><\/em>, <em>ja<strong>h<\/strong><\/em>, <em>no<strong>h<\/strong><\/em>, <em>so<strong>h<\/strong><\/em>, <em>n\u00e4<strong>h<\/strong><\/em>, <em>s\u00e4<strong>h<\/strong><\/em>, <em>ka<strong>h<\/strong><\/em>, <em>m\u00f5<strong>h<\/strong><\/em>, <em>k\u00f6<strong>h<\/strong><\/em>, <em>u<strong>h<\/strong><\/em>, <em>toho<strong>h<\/strong><\/em>, <em>ait\u00e4<strong>h<\/strong><\/em>. M\u00f5ned neist v\u00f5ivad kirjapildilt varieeruda: <em>a(p)tsi<strong>h<\/strong><\/em> ~ <em>a(p)tsi<strong>hh<\/strong><\/em>, <em>tra<strong>h<\/strong><\/em> ~ <em>tra<strong>hh<\/strong><\/em>, <em>pa<strong>h<\/strong><\/em> ~ <em>pa<strong>hh<\/strong><\/em>, <em>pu<strong>h<\/strong><\/em> ~ <em>pu<strong>hh<\/strong><\/em>, <em>p\u00e4<strong>h<\/strong><\/em> ~ <em>p\u00e4<strong>hh<\/strong><\/em> (nimis\u00f5nana ainult kujul <em>p\u00e4hh<\/em>). <em>Jah<\/em> ja <em>ait\u00e4h<\/em> k\u00e4ibivad ka nimis\u00f5nana, mille k\u00e4\u00e4ndevormides alates omastavast on kaks <em>h-<\/em>d: <em>peale jahhi muud \u00f6elda ei oskagi<\/em>, <em>palja ait\u00e4hhi eest ei saa midagi<\/em>, <em>ei \u00f6elnud ait\u00e4hhigi<\/em>.<\/li>\n\n\n\n<li>2) t\u00e4ish\u00e4\u00e4likute vahel: <em>ke<strong>hh<\/strong>a<\/em>, <em>a<strong>hh<\/strong>etama<\/em>, <em>no<strong>hh<\/strong>itama<\/em>; <em>ara<strong>hh<\/strong>is<\/em>, <em>ps\u00fc<strong>hh<\/strong>iaater<\/em>, <em>ps\u00fc<strong>hh<\/strong>oos<\/em>, <em>ps\u00fc<strong>hh<\/strong>oloogia<\/em>, <em>me<strong>hh<\/strong>anism<\/em>, <em>me<strong>hh<\/strong>aniseerima<\/em>, <em>me<strong>hh<\/strong>anotron<\/em>, <em>me<strong>hh<\/strong>atroonika<\/em>, <em>ps\u00fc<strong>hh<\/strong>edeelne<\/em>, <em>sa<strong>hh<\/strong>ariin<\/em>, <em>u<strong>hh<\/strong>aa<\/em>, <em>Sa<strong>hh<\/strong>alin<\/em>, <em>T\u0161e<strong>hh<\/strong>i<\/em>, <em>Bu<strong>hh<\/strong>aara<\/em>, <em>Vala<strong>hh<\/strong>ia<\/em>.<br><strong>M\u00e4rkus.<\/strong> Kirjapildilt varieeruvad <em>a<strong>h<\/strong>aa<\/em> ~ <em>a<strong>hh<\/strong>aa<\/em>, <em>e<strong>h<\/strong>ee<\/em> ~ <em>e<strong>hh<\/strong>ee<\/em>, <em>i<strong>h<\/strong>ii<\/em> ~ <em>i<strong>hh<\/strong>ii<\/em>, <em>o<strong>h<\/strong>oo<\/em> ~ <em>o<strong>hh<\/strong>oo<\/em> (vt ka n\u00e4iteid eespool).<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\">Reegli ajalugu<\/h4>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><small>1920ndatel andis Elmar Muuk juhised <em>h<\/em> kirjutamise kohta v\u00f5\u00f5rs\u00f5nades<sup>[1]<\/sup>: l\u00fchikese t\u00e4ish\u00e4\u00e4liku j\u00e4rel kirjutatakse II ja III v\u00e4lte t\u00e4ish\u00e4\u00e4likutevaheline ja s\u00f5na l\u00f5ppu sattunud <em>h<\/em> kahe t\u00e4hega (nagu muidki kaash\u00e4\u00e4likuid, v.a <em>p<\/em>, <em>t<\/em>, <em>k<\/em>): <em>t\u0161ehh<\/em>, <em>t\u0161ehhid<\/em>, <em>ps\u00fchholoogia<\/em>, <em>ps\u00fchhoos<\/em>, <em>ahhaat<\/em>; pika t\u00e4ish\u00e4\u00e4liku ja diftongi j\u00e4rel ning kaash\u00e4\u00e4liku k\u00f5rval alati \u00fche t\u00e4hega: <em>ps\u00fc\u00fchiline<\/em>, <em>stiihia<\/em>, <em>anarhia<\/em>, <em>bronh<\/em>. Need p\u00f5him\u00f5tted kehtivad senini.<\/small><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><small>Erandlikult \u00fche <em>h<\/em>-ga soovitas Elmar Muuk kirjutada s\u00f5nu <em>mehaanika<\/em>, <em>mehaanik<\/em>, <em>mehaaniline<\/em>.<sup>[2]<\/sup> Samal kujul esitas neid s\u00f5nu ka \u201eEesti \u00f5igekeelsuse-s\u00f5naraamat\u201c<sup>[3]<\/sup>. Alates 1953. aasta \u00f5igekeelsuss\u00f5naraamatust<sup>[4]<\/sup> olid lubatud m\u00f5lemad variandid (<em>mehhaanika<\/em> ja <em>mehaanika<\/em>, <em>mehhaanik<\/em> ja <em>mehaanik<\/em>, <em>mehhaaniline<\/em> ja <em>mehaaniline<\/em>), alates 2006. aasta \u00f5igekeelsuss\u00f5naraamatust<sup>[5]<\/sup> on paremaks peetud \u00fche <em>h<\/em>-ga variante. Muugi p\u00f5hjendus oli, et s\u00f5nad <em>mehaanik<\/em>, <em>mehaanika<\/em>, <em>mehaaniline<\/em> on \u201epooliti muutunud juba laens\u00f5nuks\u201c, kuna aga <em>mehhanism<\/em>, <em>mehhaniseerima<\/em> jne on puhtakujulised v\u00f5\u00f5rs\u00f5nad.<\/small><\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">f ja \u0161<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>f-<\/em>i ja <em>\u0161<\/em> \u00f5igekirjutus k\u00e4ib <em>p<\/em>, <em>t<\/em>, <em>k<\/em>, mitte <em>s-<\/em>i kirjutamise reeglite j\u00e4rgi. See t\u00e4hendab, et <em>f<\/em> ja <em>\u0161<\/em> kirjutatakse II-v\u00e4ltelises silbis \u00fche t\u00e4hega ja III-v\u00e4ltelises silbis kahe t\u00e4hega, kui ta j\u00e4rgneb l\u00fchikesele t\u00e4ish\u00e4\u00e4likule ega ole kaash\u00e4\u00e4liku\u00fchendi osa. \u00dche t\u00e4hega kirjutatakse <em>f<\/em> ja <em>\u0161<\/em> ka r\u00f5hutu silbi j\u00e4rel.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table><tbody><tr><th>II-v\u00e4ltelises silbis v\u00f5i r\u00f5hutu silbi j\u00e4rel<\/th><th>III-v\u00e4ltelises silbis<\/th><\/tr><tr><td>maitsva&nbsp;<em>pila<strong>f<\/strong>i<\/em><\/td><td>s\u00f5i&nbsp;<em>pila<strong>ff<\/strong>i<\/em><\/td><\/tr><tr><td><em>pro<strong>f<\/strong>essionaalne<\/em>,&nbsp;<em>pro<strong>f<\/strong>essor<\/em>,&nbsp;<em>pro<strong>f<\/strong>id<\/em><\/td><td><em>pro<strong>ff<\/strong>ide<\/em><\/td><\/tr><tr><td><em>blu<strong>f<\/strong>ib<\/em><\/td><td><em>blu<strong>ff<\/strong>ida<\/em><\/td><\/tr><tr><td><em>ma<strong>f<\/strong>iooso<\/em><\/td><td><em>ma<strong>ff<\/strong>ia<\/em><\/td><\/tr><tr><td><em>e<strong>f<\/strong>ekt<\/em>,&nbsp;<em>de<strong>f<\/strong>ekt<\/em><\/td><td><em>\u0161i<strong>ff<\/strong>er<\/em><\/td><\/tr><tr><td><em>gra<strong>f<\/strong>iti<\/em><\/td><td><\/td><\/tr><tr><td><em>du<strong>\u0161<\/strong>i<\/em>&nbsp;all<\/td><td>v\u00f5tab&nbsp;<em>du<strong>\u0161\u0161<\/strong>i<\/em><\/td><\/tr><tr><td>tulise&nbsp;<em>gulja<strong>\u0161<\/strong>i<\/em><\/td><td>keetis&nbsp;<em>gulja<strong>\u0161\u0161<\/strong>i<\/em><\/td><\/tr><tr><td><em>bro<strong>\u0161<\/strong>\u00fc\u00fcr<\/em><\/td><td><em>ko<strong>\u0161\u0161<\/strong>er<\/em><\/td><\/tr><tr><td><em>afi<strong>\u0161<\/strong>eerima<\/em><\/td><td><em>afi<strong>\u0161\u0161<\/strong><\/em><\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Vrd III-v\u00e4ltelised&nbsp;<em>blu<strong>ff<\/strong>i<\/em>, aga (<em>m\u00e4ngib<\/em>)&nbsp;<em>har<strong>f<\/strong>i<\/em>;&nbsp;<em>tu<strong>\u0161\u0161<\/strong>i<\/em>, aga (<em>s\u00f6\u00f6b<\/em>)&nbsp;<em>bor<strong>\u0161<\/strong>i<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\">Reegli ajalugu<\/h4>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><small>Praeguseni kehtiva ortograafiareegli, milles <em>f<\/em>-i ja <em>\u0161<\/em> ortograafia on v\u00f5rdsustatud <em>k<\/em>, <em>p<\/em>, <em>t<\/em> \u00f5igekirjutusega, s\u00f5nastas Elmar Muuk 1923. aastal<sup>[6]<\/sup> ning see v\u00f5eti Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonnas vastu 1933. aastal. Normingu v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisel ei arvestanud Muuk eesti \u00f5igekirja p\u00f5him\u00f5tteid (mis m\u00e4\u00e4ravad, et II ja III v\u00e4lte konsonandid kirjutatakse vokaalide vahel kahe t\u00e4hega), vaid \u00fcksnes I v\u00e4lte puudumise t\u00f5ttu avanenud v\u00f5imalust hoida kirjapildis lahus II ja III v\u00e4ldet. Reeglile on olnud vastuseis tema seadmisest alates kuni t\u00e4nap\u00e4evani. 1930. aastail kritiseerisid Muugi lahendust Elmar Elisto<sup>[7]<\/sup> ja Johannes Aavik<sup>[8]<\/sup>, 1970ndail Mati Hint<sup>[9]<\/sup>.<\/small><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><small>1979. aastal v\u00f5ttis vabariiklik \u00f5igekeelsuskomisjon ehk V\u00d5K <em>\u0161<\/em> ortograafia muutmise p\u00e4evakorda. V\u00d5K l\u00e4htus kolmest kaalutlusest: 1) <em>\u0161<\/em> \u00f5igekiri astmevahelduslikes s\u00f5nades on praeguse reegli j\u00e4rgi raskesti omandatav ja p\u00f5hjustab palju vigu; 2) ei ole keeleteaduslikku alust, miks <em>\u0161<\/em> \u00f5igekiri astmevahelduslike s\u00f5nade II ja III v\u00e4ltes peaks sarnanema <em>k<\/em>, <em>p<\/em>, <em>t<\/em> \u00f5igekirjaga; 3) <em>s<\/em>-i ja <em>\u0161<\/em> \u00f5igekirjareeglid peaksid olema \u00fchesugused, sest nad kuuluvad samasse h\u00e4\u00e4likuklassi.<sup>[10]<\/sup><\/small><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><small>Ehkki <em>\u0161<\/em> \u00f5igekirja reeglistust arutati aastatel 1979\u20131981 korduvalt, ei leitud reeglile k\u00f5iki rahuldavat s\u00f5nastust. L\u00f5puks j\u00e4i s\u00f5elale v\u00f5imalus teha eri reeglid astmevaheldusliku ja astmevahelduseta <em>\u0161<\/em> kirjutamise kohta. Reegel oleks sel juhul tulnud kolmeosaline: a) astmevahelduslik vokaalidevaheline <em>\u0161<\/em> kirjutatakse nagu <em>s<\/em> nii II kui ka III v\u00e4ltes kahe t\u00e4hega (<em>soe du\u0161\u0161<\/em> : <em>sooja du\u0161\u0161i<\/em> nagu <em>terav puss<\/em> : <em>terava pussi<\/em>); b) astmevahelduslik <em>\u0161<\/em> helilise konsonandi j\u00e4rel kirjutatakse nagu <em>s<\/em> II v\u00e4ltes ainult \u00fche t\u00e4hega, III v\u00e4ltes kahe t\u00e4hega (<em>tuline bor\u0161\u0161<\/em> : <em>tulise bor\u0161i<\/em> nagu <em>k\u00fclm morss<\/em> : <em>k\u00fclma morsi<\/em>); c) astmevahelduseta s\u00f5nades ja r\u00f5huta positsioonis kirjutatakse <em>\u0161<\/em> alati \u00fche t\u00e4hega (<em>ka\u0161elott<\/em>, <em>e\u0161elon<\/em>, <em>kli\u0161ee<\/em>, <em>fini\u0161<\/em>).<sup>[11]<\/sup><\/small><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><small>Selle lahendusega olid k\u00f5ik rahul ning 12. m\u00e4rtsi 1980. aasta koosolekul h\u00e4\u00e4letasid 13 V\u00d5Ki liiget \u00fcksmeelselt selle poolt. J\u00e4rgmisel koosolekul kerkis siiski uuesti \u00fcles paralleelvormide k\u00fcsimus (V\u00d5Ki praktika j\u00e4rgi on uute normide k\u00f5rval alati j\u00e4\u00e4nud kehtima ka vanad, kuid osa V\u00d5Ki liikmeid leidis, et ortograafias ei ole paralleelvormid soovitatavad), samuti ei olnud osa liikmeid p\u00e4rast j\u00e4relem\u00f5tlemist rahul sellega, et t\u00e4pselt \u00fchtmoodi h\u00e4\u00e4ldatav <em>\u0161<\/em> kirjutatakse astmevahelduslikes ja astmevahelduseta positsioonides eri viisil (<em>du\u0161\u0161i all<\/em>, aga <em>pa\u0161a<\/em>). Kuigi V\u00d5K tuli teema juurde veel hiljem tagasi, j\u00e4igi l\u00f5plik otsus vastu v\u00f5tmata.<sup>[12]<\/sup><\/small><\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Kaash\u00e4\u00e4lik pika t\u00e4ish\u00e4\u00e4liku ja diftongi j\u00e4rel<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Pika t\u00e4ish\u00e4\u00e4liku v\u00f5i diftongi j\u00e4rel kirjutatakse <em>p<\/em>, <em>t<\/em>, <em>k<\/em>, <em>f<\/em>, <em>\u0161<\/em>, <em>h<\/em> \u00fche t\u00e4hega: <em>huu<strong>p<\/strong>i<\/em>, <em>kau<strong>p<\/strong>a<\/em>, <em>tilaa<strong>p<\/strong>ia<\/em>; <em>laa<strong>t<\/strong><\/em>, <em>t\u00e4i<strong>t<\/strong>a<\/em>, <em>empaa<strong>t<\/strong>ia<\/em>; <em>s\u00f6\u00f6<strong>k<\/strong><\/em>, <em>k\u00f5i<strong>k<\/strong>i<\/em>, <em>brei<strong>k<\/strong>ida<\/em>; <em>geograa<strong>f<\/strong>ia<\/em>, <em>rostbii<strong>f<\/strong><\/em>, <em>sei<strong>f<\/strong>ide<\/em>, <em>kai<strong>f<\/strong>ib<\/em>; <em>gei<strong>\u0161<\/strong>a<\/em>, <em>gorbuu<strong>\u0161<\/strong>a<\/em>, <em>pau<strong>\u0161<\/strong>aalne<\/em>; <em>ai<strong>h<\/strong><\/em>, <em>vui<strong>h<\/strong><\/em>, <em>prau<strong>h<\/strong><\/em>, <em>stii<strong>h<\/strong>ia<\/em>, <em>stii<strong>h<\/strong>iline<\/em>, <em>ps\u00fc\u00fc<strong>h<\/strong>ika<\/em>; nagu ka kaash\u00e4\u00e4likud <em>l<\/em>, <em>m<\/em>, <em>n<\/em>, <em>r<\/em>, <em>v<\/em>: <em>hii<strong>l<\/strong>ima<\/em>, <em>kuu<strong>m<\/strong>i<\/em>, <em>lai<strong>n<\/strong>ed<\/em>, <em>too<strong>r<\/strong>eid<\/em>, <em>v\u00f5\u00f5<strong>r<\/strong>ad<\/em>, <em>hii<strong>v<\/strong>amine<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Pika t\u00e4ish\u00e4\u00e4liku v\u00f5i diftongi j\u00e4rel kirjutatakse pikk <em>s<\/em> alati kahe t\u00e4hega, kui <em>s-<\/em>ile ei j\u00e4rgne teist konsonanti<sup>[13]<\/sup>: <em>kau<strong>ss<\/strong>i<\/em> (vrd <em>kau<strong>s<\/strong>jas<\/em>), <em>poi<strong>ss<\/strong><\/em>, <em>kai<strong>ss<\/strong>u<\/em>, <em>h\u00f5i<strong>ss<\/strong>a<\/em>, mai<em>kuu<strong>ss<\/strong>e<\/em>, <em>spaa<strong>ss<\/strong>e<\/em>, <em>men\u00fc\u00fc<strong>ss<\/strong>e<\/em>, <em>eedelvei<strong>ss<\/strong><\/em>; sh <em>ne-<\/em>liiteliste s\u00f5nade k\u00e4\u00e4ndevormides v\u00f5i tuletistes: <em>difuu<strong>ss<\/strong>ed<\/em> (difuus\/ne : <em>difuu<strong>ss<\/strong>e<\/em>), ainu<em>\u00f5\u00f5<strong>ss<\/strong>ed<\/em>, <em>religioo<strong>ss<\/strong>ed<\/em>; <em>kaprii<strong>ss<\/strong>us<\/em> (kapriis\/ne : <em>kaprii<strong>ss<\/strong>e<\/em> + <em>-us<\/em>), <em>viskoo<strong>ss<\/strong>elt<\/em> (viskoos\/ne : <em>viskoo<strong>sse<\/strong><\/em> + <em>-lt<\/em>).<br>Vrd l\u00fchike <em>s<\/em>: <em>kau<strong>s<\/strong>i<\/em>, <em>poi<strong>s<\/strong>id<\/em>, <em>kai<strong>s<\/strong>utama<\/em>, <em>klau<strong>s<\/strong>el<\/em>, <em>kii<strong>s<\/strong>u<\/em>, <em>rei<strong>s<\/strong>ida<\/em>, <em>pl\u00fc\u00fc<strong>s<\/strong><\/em>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Erandlik<\/strong>&nbsp;on kirjutus<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>1) <em>ki-<\/em>liidepartikliga s\u00f5nades: <em>s\u00f6\u00f6<strong>kk<\/strong>i<\/em> (<em>s\u00f6\u00f6<strong>k<\/strong><\/em> + <em>&#8211;<strong>k<\/strong>i<\/em>), <em>lui<strong>kk<\/strong>i<\/em>, <em>aptee<strong>kk<\/strong>i<\/em>;<\/li>\n\n\n\n<li>2) tuletistes, kus liide (nt <em>-kond<\/em>, <em>-lane<\/em>, <em>-ne<\/em>) algab sama kaash\u00e4\u00e4likuga, millega eelnev t\u00fcvi l\u00f5peb: <em>pai<strong>kk<\/strong>ond<\/em> (<em>pai<strong>k<\/strong><\/em> + <em>&#8211;<strong>k<\/strong>ond<\/em>); <em>iisrae<strong>ll<\/strong>ane<\/em> (<em>iisrae<strong>l<\/strong><\/em> + <em>&#8211;<strong>l<\/strong>ane<\/em>), <em>ee<strong>ll<\/strong>ane<\/em>; <em>sii<strong>nn<\/strong>e<\/em> (<em>sii<strong>n<\/strong><\/em> + <em>&#8211;<strong>n<\/strong>e<\/em>), <em>elektroo<strong>nn<\/strong>e<\/em>, <em>immuu<strong>nn<\/strong>e<\/em>;<\/li>\n\n\n\n<li>3) p\u00f6\u00f6rdevormides, kus <em>n-<\/em>l\u00f5pulisele t\u00fcvele on liitunud tunnus <em>-nud<\/em>: <em>vee<strong>nn<\/strong>ud<\/em> (<em>vee<strong>n<\/strong><\/em>\/ma + <em>&#8211;<strong>n<\/strong>ud<\/em>), <em>m\u00f6\u00f6<strong>nn<\/strong>ud<\/em>, kuid mitte <em>annud<\/em>, <em>tunnud<\/em>, <em>kannud<\/em> \u2013 peab olema <em>andnud<\/em>, <em>tundnud<\/em>, <em>kandnud<\/em>.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">p, t, k, f, \u0161 mitmesilbilise s\u00f5na l\u00f5pus<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Mitmesilbilise s\u00f5na l\u00f5pus kirjutatakse <em>p<\/em>, <em>t<\/em>, <em>k<\/em>, <em>f<\/em>, <em>\u0161<\/em> \u00fche t\u00e4hega, kui viimane silp pole pear\u00f5huline: <em>kane<strong>p<\/strong><\/em>, <em>pika<strong>p<\/strong><\/em>, <em>hipho<strong>p<\/strong><\/em>, <em>kotle<strong>t<\/strong><\/em>, <em>ofse<strong>t<\/strong><\/em>, <em>pankro<strong>t<\/strong><\/em>, <em>pahare<strong>t<\/strong><\/em>, <em>sigare<strong>t<\/strong><\/em>, <em>tabure<strong>t<\/strong><\/em>, <em>siksa<strong>k<\/strong><\/em>, <em>nikn\u00e4<strong>k<\/strong><\/em>, <em>maasti<strong>k<\/strong><\/em>, <em>kasuli<strong>k<\/strong><\/em>, <em>overlo<strong>k<\/strong><\/em>, <em>masti<strong>f<\/strong><\/em>, <em>\u0161eri<strong>f<\/strong><\/em>, <em>t\u0161aarda<strong>\u0161<\/strong><\/em>, <em>fini<strong>\u0161<\/strong><\/em>, <em>ha\u0161i<strong>\u0161<\/strong><\/em>, <em>ami<strong>\u0161<\/strong><\/em>, <em>jidi<strong>\u0161<\/strong><\/em>. Pear\u00f5hulises silbis kirjutatakse kaks t\u00e4hte: <em>eskalo<strong>pp<\/strong><\/em>, <em>banke<strong>tt<\/strong><\/em>, <em>brike<strong>tt<\/strong><\/em>, <em>kreve<strong>tt<\/strong><\/em>, <em>ku\u0161e<strong>tt<\/strong><\/em>, <em>minare<strong>tt<\/strong><\/em>, <em>\u0161a\u0161l\u00f5<strong>kk<\/strong><\/em>, <em>bal\u00f5<strong>kk<\/strong><\/em>, <em>kabat\u0161o<strong>kk<\/strong><\/em>, <em>pila<strong>ff<\/strong><\/em>, <em>afi<strong>\u0161\u0161<\/strong><\/em>, <em>lava<strong>\u0161\u0161<\/strong><\/em>, <em>gulja<strong>\u0161\u0161<\/strong><\/em>. Kolmesilbilistes s\u00f5nades on hiljem pear\u00f5hk v\u00f5inud nihkuda esimesele silbile, ent kirjapilti ei ole enam muudetud, seda saab pidada traditsiooniliseks.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Vt ka&nbsp;<a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/voorsonade-kirjutamine\/\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">v\u00f5\u00f5rs\u00f5nade kirjutamine<\/a>&nbsp;ja&nbsp;<a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/haalikuuhendid\/#tahtsamate-erijuhtumite-ulevaade\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">t\u00e4htsamate erijuhtumite \u00fclevaade<\/a>.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">H\u00e4\u00e4liku- ja silbiv\u00e4ldete varasematest k\u00e4sitlustest<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><small>Eesti h\u00e4\u00e4likuk\u00e4sitlustes on varem tavaks olnud eristada l\u00fchikesi, pikki ja \u00fclipikki h\u00e4\u00e4likuid, nt <em>o<\/em> s\u00f5nades <em>k<strong>o<\/strong>li<\/em>\u2013<em>k<strong>oo<\/strong>li<\/em>\u2013<em>k`<strong>oo<\/strong>li<\/em> (` m\u00e4rgib III silbiv\u00e4ldet), <em>b\/p<\/em> s\u00f5nades <em>ka<strong>b<\/strong>i<\/em>\u2013<em>ka<strong>p<\/strong>i<\/em>\u2013<em>ka<strong>pp<\/strong>i<\/em>. Eesti fonoloogid on siiski t\u00e4nap\u00e4eval seisukohal, et h\u00e4\u00e4likute kolmest v\u00e4ltest r\u00e4\u00e4kida pole s\u00fcsteemi seisukohalt loogiline ja v\u00e4lde on pigem silbi v\u00f5i k\u00f5netakti (silpide j\u00e4rjendi) omadus. Pika ja \u00fclipika h\u00e4\u00e4liku eristamine oleks \u00fcsna keeruline, kui s\u00f5nas on diftongid (milline on pikk v\u00f5i \u00fclipikk h\u00e4\u00e4lik s\u00f5nades (<em>selle<\/em>) <em>kauna<\/em> ja (<em>seda<\/em>) <em>kauna<\/em>?) v\u00f5i kaash\u00e4\u00e4liku\u00fchendid (s\u00f5nas <em>pakk<\/em> on \u00fclipikk <em>k<\/em>, aga kas ka s\u00f5nas <em>palk<\/em> v\u00f5i <em>paks<\/em>?).<\/small><\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Kirjandus<\/h2>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Johannes Aavik,<\/strong>&nbsp;Eesti \u00f5igekeelsuse \u00f5pik ja grammatika. Tartu: Noor-Eesti kirjastus, 1936.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Eva Liina Asu<\/strong>,&nbsp;<strong>P\u00e4rtel Lippus<\/strong>,&nbsp;<strong>Karl Pajusalu<\/strong>,&nbsp;<strong>Pire Teras<\/strong>, <a href=\"http:\/\/dspace.ut.ee\/bitstream\/handle\/10062\/57960\/EKV2_haaldus.pdf?sequence=1&amp;isAllowed=y\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Eesti keele h\u00e4\u00e4ldus<\/a>. Tartu: Tartu \u00dclikooli Kirjastus 2016, lk 234\u2013250.<\/li>\n\n\n\n<li>Eesti keele grammatika I. H\u00e4\u00e4liku\u00f5petus ja ortograafia. 1. vihik. Koostanud Paul Ariste, Arnold Kask (juhendaja), Aino Kiindok, Gerda Laugaste. Tartu: Tartu Riiklik \u00dclikool, 1963.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare,<\/strong>&nbsp;<a href=\"http:\/\/dspace.ut.ee\/handle\/10062\/29437\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Eesti keele grammatika II. S\u00fcntaks. Lisa: Kiri<\/a>. Tr\u00fckki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari ja \u00dclle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, lk 357\u2013358.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Tiiu Erelt,<\/strong>&nbsp;Eesti ortograafia. Viies, t\u00e4iendatud tr\u00fckk. Toimetanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016, lk 6\u20139.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Mati Hint<\/strong>, H\u00e4\u00e4likutest s\u00f5nadeni. Teine, \u00fcmbert\u00f6\u00f6tatud tr\u00fckk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 1998.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Elmar Muuk,<\/strong>&nbsp;L\u00fchike eesti keele\u00f5petus I. H\u00e4\u00e4liku- ja vormi\u00f5petus. Teine, \u00fcmbert\u00f6\u00f6tatud tr\u00fckk. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, 1928, lk 18\u201322, 23\u201327.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Elmar Muuk,<\/strong>&nbsp;V\u00e4ike \u00f5igekeelsus-s\u00f5naraamat. 8. tr\u00fckk. Tartu: Teaduslik Kirjastus, 1946, lk 12\u201316.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Maire Raadik,<\/strong>&nbsp;\u00d5igekirjaspikker. Toimetanud Tiiu Erelt. Tartu: Atlex, 2016.<\/li>\n\n\n\n<li><a href=\"http:\/\/www.digar.ee\/id\/nlib-digar:191296\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">R\u00f5huliite \u00f5igekiri. Selgitab Krista Kerge<\/a>. \u2013 Kirjakeele teataja II 1993\u20132000. Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitused. Koostanud ja toimetanud Tiiu Erelt ja Maire Raadik. Tallinn: Emakeele Selts, 2000, lk 41\u201342.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Karl Vainula,<\/strong>&nbsp;Eesti keele \u00f5igekirjutuse-k\u00e4siraamat. Autori kirjastus Tallinnas, 1932, lk 10\u201314.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Johannes Valgma, Nikolai Remmel,<\/strong>&nbsp;Eesti keele grammatika. K\u00e4siraamat. 2. tr\u00fckk. Tallinn: Valgus, 1970, lk 353\u2013357.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Mihkel Veske,<\/strong>&nbsp;<a href=\"http:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/nlib-digar:57419\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Eesti keele healte \u00f5petus ja kirjutuse viis<\/a>. Tartu: Schnakenburg, 1879.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Eduard V\u00e4\u00e4ri,<\/strong>&nbsp;Eesti keele \u00f5pik keskkoolile. Tallinn: Valgus, 1968.<\/li>\n\n\n\n<li><a href=\"https:\/\/portaal.eki.ee\/\/dict\/qs76\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u00d5igekeelsuss\u00f5naraamat<\/a>. Toimetanud Rein Kull ja Erich Raiet. Koostanud Tiiu Erelt, Rein Kull, Valve P\u00f5lma, Kristjan Torop. ENSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus, 1976, lk 873\u2013875.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">M\u00e4rkused<\/h2>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>[1] Elmar Muuk, <a href=\"https:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/et\/perioodika\/25935\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">M\u00f5ned \u00f5igekirjutusk\u00fcsimused<\/a>. \u2013 Eesti Keel 1923, nr 3, lk 71\u201376; Elmar Muuk, <a href=\"https:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/et\/perioodika\/25950\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Veel kord h ja hh kirjutamisest v\u00f5\u00f5rs\u00f5nus<\/a>. \u2013 Eesti Keel 1926, nr 7\u20138, lk 181\u2013182.<\/li>\n\n\n\n<li>[2] Elmar Muuk, <a href=\"https:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/et\/perioodika\/25950\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Veel kord h ja hh kirjutamisest v\u00f5\u00f5rs\u00f5nus<\/a>. \u2013 Eesti Keel 1926, nr 7\u20138, lk 182; Elmar Muuk, V\u00e4ike \u00f5igekeelsus-s\u00f5naraamat. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, 1933.<\/li>\n\n\n\n<li>[3] <a href=\"https:\/\/www.etera.ee\/zoom\/7967\/view?page=5&amp;p=separate&amp;tool=info&amp;view=0,0,1898,3148\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Eesti \u00f5igekeelsuse-s\u00f5naraamat. I k\u00f6ide<\/a>. \u201eEesti keele \u00f5igekirjutuse-s\u00f5naraamatu\u201c II, t\u00e4iendatud ja parandatud tr\u00fckk. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, 1925.<\/li>\n\n\n\n<li>[4] V\u00e4ike \u00f5igekeelsuse s\u00f5naraamat. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953.<\/li>\n\n\n\n<li>[5] <a href=\"http:\/\/www.eki.ee\/dict\/qs2006\/\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Eesti \u00f5igekeelsuss\u00f5naraamat \u00d5S 2006<\/a>. Toimetanud Tiiu Erelt. Koostanud Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje M\u00e4earu, Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2006.<\/li>\n\n\n\n<li>[6] Elmar Muuk, <a href=\"https:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/et\/perioodika\/25935\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">M\u00f5ned \u00f5igekirjutusk\u00fcsimused<\/a>. \u2013 Eesti Keel 1923, nr 3, lk 76\u201377.<\/li>\n\n\n\n<li>[7] E. E. <a href=\"https:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/et\/perioodika\/25996\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Akad. Emakeele Seltsi koosolekuteateid<\/a>. \u2013 Eesti Keel 1933, nr 4\u20135, lk 157.<\/li>\n\n\n\n<li>[8] Johannes Aavik, Eesti \u00f5igekeelsuse \u00f5pik ja grammatika. Tartu: Noor-Eesti kirjastus, 1936, lk 319.<\/li>\n\n\n\n<li>[9] Mati Hint, H\u00e4\u00e4likutest s\u00f5nadeni. Tallinn: Valgus, 1978, lk 193\u2013194.<\/li>\n\n\n\n<li>[10] Reet Kasik, \u0161 ortograafiast. \u2013 Kirjakeel 1985. Eesti NSV Teaduse Akadeemia Emakeele Selts. Tallinn: Valgus, 1987, lk 86.<\/li>\n\n\n\n<li>[11] Reet Kasik, \u0161 ortograafiast. \u2013 Kirjakeel 1985. Eesti NSV Teaduse Akadeemia Emakeele Selts. Tallinn: Valgus, 1987, lk 87.<\/li>\n\n\n\n<li>[12] Reet Kasik, \u0161 ortograafiast. \u2013 Kirjakeel 1985. Eesti NSV Teaduse Akadeemia Emakeele Selts. Tallinn: Valgus, 1987, lk 87\u201388.<\/li>\n\n\n\n<li>[13] Vt Elmar Muuk, L\u00fchike eesti keele\u00f5petus I. H\u00e4\u00e4liku- ja vormi\u00f5petus. Teine, \u00fcmbert\u00f6\u00f6tatud tr\u00fckk. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, 1928, lk 26; \u00d5igekeelsuse s\u00f5naraamat. Toimetanud Ernst Nurm, Erich Raiet ja Magnus Kindlam. ENSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960, lk 834; <a href=\"https:\/\/portaal.eki.ee\/\/dict\/qs76\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u00d5igekeelsuss\u00f5naraamat<\/a>. Toimetanud Rein Kull ja Erich Raiet. Koostanud Tiiu Erelt, Rein Kull, Valve P\u00f5lma, Kristjan Torop. ENSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus, 1976, lk 875.<\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>b, d, g, p, t, k, h, f, \u0161 jm h\u00e4\u00e4likute m\u00e4rkimine.<\/p>\n","protected":false},"author":14,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1494],"tags":[1083,1145,1139,1082],"class_list":["post-10751","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-laiendatud-oigekirjareeglid","tag-haalikupikkus","tag-silbivalde","tag-taheortograafia","tag-valde"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10751","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/14"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10751"}],"version-history":[{"count":20,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10751\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":22241,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10751\/revisions\/22241"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10751"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=10751"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=10751"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}