{"id":10780,"date":"2022-05-07T03:55:41","date_gmt":"2022-05-07T00:55:41","guid":{"rendered":"http:\/\/193.40.33.167\/teatmik\/?p=10780"},"modified":"2024-11-28T10:50:19","modified_gmt":"2024-11-28T08:50:19","slug":"silbitamine-ja-poolitamine","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/silbitamine-ja-poolitamine\/","title":{"rendered":"Silbitamine ja poolitamine"},"content":{"rendered":"\r\n<div id=\"tahelepanu-nonboldblock_61d81168079d9d2ae7556a415c4a3f28\" class=\"tahelepanu-nonbold\">\r\n\r\n   <p>L\u00fchik\u00e4sitlust vt p\u00f5hireeglite alt (<a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/eesti-keele-oigekirja-pohireeglid\/#muud-t\u00e4heortograafia-reeglid\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">reeglid 16 ja 17<\/a>).<\/p>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Silp on \u00fchest v\u00f5i mitmest h\u00e4\u00e4likust koosnev k\u00f5ne r\u00fctmi\u00fcksus. Igas silbis on v\u00e4hemalt \u00fcks t\u00e4ish\u00e4\u00e4lik ehk vokaal. Kaash\u00e4\u00e4likud ehk konsonandid \u00fcksi silpi ei moodusta. S\u00f5nu poolitatakse silbitamisreeglite j\u00e4rgi \u00fche piiranguga: \u00fcksikut t\u00e4ish\u00e4\u00e4likut\u00e4hte ei j\u00e4eta \u00fcksinda rea l\u00f5ppu ega viida j\u00e4rgmise rea algusse, vaid see peab j\u00e4\u00e4ma j\u00e4rgmise v\u00f5i eelmise silbi juurde. Oma- ja v\u00f5\u00f5rp\u00e4ritolu lihts\u00f5nu silbitatakse ja poolitatakse samamoodi. Liits\u00f5nu silbitatakse iga s\u00f5na eraldi ja poolitatakse eesk\u00e4tt liitumiskohalt, aga ka mujalt. P\u00e4risnimesid silbitatakse-poolitatakse \u00fcldreeglite kohaselt. V\u00f5\u00f5rliits\u00f5nu ja -nimesid saab silbitada-poolitada kas nagu lihts\u00f5nu v\u00f5i nagu liits\u00f5nu.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Silbitamine<\/h2>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\">\n<li>Kaash\u00e4\u00e4lik(ud) \u00fcksi silpi ei moodusta, silbis peab olema v\u00e4hemalt \u00fcks t\u00e4ish\u00e4\u00e4lik: <em>i-<strong>s<\/strong>a<\/em>, <em><strong>k<\/strong>u<strong>r-g<\/strong>u<strong>s<\/strong><\/em>, <em><strong>str<\/strong>uu-<strong>d<\/strong>e<strong>l<\/strong><\/em>, <em><strong>S<\/strong>i<strong>l-j<\/strong>a<\/em>, <em>A<strong>r-n<\/strong>o<strong>ld<\/strong><\/em>. Erandiks on m\u00f5ni h\u00fc\u00fcds\u00f5na: <em><strong>khm<\/strong><\/em>, <em><strong>hmh<\/strong><\/em>, <em><strong>pst<\/strong><\/em>, <em><strong>tst<\/strong><\/em>.<\/li>\n\n\n\n<li>\u00dcksik kaash\u00e4\u00e4lik t\u00e4ish\u00e4\u00e4likute vahel kuulub j\u00e4rgmisse silpi: <em>ko-<strong>j<\/strong>u<\/em>, <em>du-<strong>\u0161<\/strong>i<\/em>, <em>Lii-<strong>n<\/strong>a<\/em>.<\/li>\n\n\n\n<li>T\u00e4ish\u00e4\u00e4likute vahel olevatest k\u00f5rvutistest kaash\u00e4\u00e4likutest kuulub ainult viimane j\u00e4rgmisse silpi: <em>hai<strong>h-t<\/strong>ub<\/em>, <em>ku<strong>m-m<\/strong>a<strong>s-s<\/strong>e<\/em>, <em>Li<strong>l-l<\/strong>ak<\/em>, <em>Kri<strong>st-j<\/strong>an<\/em>, <em>de<strong>kst-r<\/strong>oos<\/em>, <em>vi<strong>ntsk-l<\/strong>es<\/em>.<\/li>\n\n\n\n<li>Kahe t\u00e4ish\u00e4\u00e4likut\u00e4he j\u00e4rjend\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>a) kuulub \u00fchte silpi, moodustades pika t\u00e4ish\u00e4\u00e4liku (kaks \u00fchesugust t\u00e4ish\u00e4\u00e4likut\u00e4hte) v\u00f5i t\u00e4ish\u00e4\u00e4liku\u00fchendi ehk diftongi (kaks erinevat t\u00e4ish\u00e4\u00e4likut\u00e4hte): <em><strong>\u00e4\u00e4-<\/strong>res<\/em>, <em>gn<strong>uu<\/strong><\/em>, <em><strong>aa-<\/strong>l<strong>oe<\/strong><\/em>, <em><strong>Eu-<\/strong>r<strong>oo-<\/strong>pa<\/em>, <em><strong>\u00f5i<\/strong>t-seb<\/em>;<\/li>\n\n\n\n<li>b) jaguneb kahe silbi vahel, kui kahe erineva t\u00e4ish\u00e4\u00e4liku vahelt l\u00e4heb morfeemipiir: <em>pa-l<strong>e-u<\/strong>s<\/em> (<em>pale<\/em> on t\u00fcvi, <em>-us<\/em> on tuletusliide), <em>a-v<strong>a-u<\/strong>s<\/em>, <em>kl<strong>i-e<\/strong>n-did<\/em>; \u00fcksik t\u00e4ish\u00e4\u00e4lik v\u00f5ib moodustada l\u00fchikese vokaalsilbi: <em><strong>a-o<\/strong>r-ti<\/em>, <em>d<strong>u-o<\/strong><\/em>, <em>pen-s<strong>i-o-<\/strong>ni<\/em>.<\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n\n\n\n<li>Kolme t\u00e4ish\u00e4\u00e4likut\u00e4he j\u00e4rjend jaguneb kahe silbi vahel, kusjuures \u00fche silbi moodustab pikk t\u00e4ish\u00e4\u00e4lik v\u00f5i t\u00e4ish\u00e4\u00e4liku\u00fchend ehk diftong. Sellele j\u00e4rgnev v\u00f5i eelnev t\u00e4ish\u00e4\u00e4lik kuulub teise silpi: <em><strong>uu-e<\/strong>n-dus<\/em>, <em>j<strong>\u00f5u-a<\/strong>b<\/em>, <em>t<strong>ao-i<\/strong>sm<\/em>; <em>mi-n<strong>i-ai<\/strong>d<\/em>, <em>p<strong>o-ee-<\/strong>si-a<\/em>, <em>vir-t<strong>u-aa<\/strong>l-ne<\/em>. \u00dcksik t\u00e4ish\u00e4\u00e4lik v\u00f5ib moodustada l\u00fchikese vokaalsilbi: <em><strong>\u00f5u-e<\/strong><\/em>, <em>m<strong>ui-a-<\/strong>ta<\/em>, <em><strong>o-aa-<\/strong>si<\/em>.<\/li>\n\n\n\n<li>Nelja t\u00e4ish\u00e4\u00e4likut\u00e4he j\u00e4rjend jaguneb\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>a) kahe silbi vahel: <em>m<strong>ai-ai<\/strong>d<\/em>, <em>m<strong>ei-oo-<\/strong>si<\/em>;<\/li>\n\n\n\n<li>b) kolme silbi vahel, kusjuures \u00fcksik t\u00e4ish\u00e4\u00e4lik v\u00f5ib moodustada l\u00fchikese vokaalsilbi: <em>kod<strong>u-ai-a<\/strong><\/em>.<\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">M\u00e4rkus. T\u00e4ish\u00e4\u00e4likuga l\u00f5ppevad silbid on lahtised, kaash\u00e4\u00e4likuga l\u00f5ppevad silbid kinnised. Kui kahe silbi piirile j\u00e4\u00e4b kirjapildis \u00fcksik <em>k<\/em>, <em>p<\/em>, <em>t<\/em>, <em>f<\/em> v\u00f5i <em>\u0161<\/em>, siis on esimene silp kirjapildilt lahtine, foneetiliselt aga kinnine, sest <em>k, p, t, f, \u0161<\/em> h\u00e4\u00e4lduvad geminaadina, mis jaguneb kahe silbi vahel.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Poolitamine<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Poolitamisel ei saa \u00fchet\u00e4helist silpi \u2013 l\u00fchikest vokaalsilpi \u2013 j\u00e4tta \u00fcksi rea l\u00f5ppu ega viia \u00fcksi j\u00e4rgmise rea algusse.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\">\n<li>S\u00f5na alguse l\u00fchike vokaalsilp viiakse poolitamisel j\u00e4rgmise silbi juurde: <em><strong>a<\/strong>va-us<\/em>, <em><strong>u<\/strong>ne-leb<\/em>, <em><strong>E<\/strong>du-ard<\/em>, <em><strong>a<\/strong>or-ti<\/em>, <em><strong>o<\/strong>aa-si<\/em>, <em><strong>i<\/strong>oo-ta<\/em>.<\/li>\n\n\n\n<li>S\u00f5na l\u00f5pu l\u00fchike vokaalsilp j\u00e4etakse eelmise silbi juurde: <em>mi-ni<strong>a<\/strong><\/em>, <em>vi-de<strong>o<\/strong><\/em>, <em>In-di<strong>a<\/strong><\/em>, <em>skumb-ri<strong>a<\/strong><\/em>, <em>kodu-ai<strong>a<\/strong><\/em>. Selliseid kahesilbilisi s\u00f5nu nagu <em><strong>i<\/strong>sa<\/em>, <em><strong>u<\/strong>sin<\/em>, <em><strong>A<\/strong>nu<\/em>, <em>du<strong>o<\/strong><\/em>, <em><strong>Io<\/strong><\/em>, <em>Ki<strong>a<\/strong><\/em>, <em>\u00f5u<strong>e<\/strong><\/em>, <em>luu<strong>a<\/strong><\/em>, <em>Rii<strong>a<\/strong><\/em>, <em><strong>a<\/strong>uul<\/em>, <em><strong>i<\/strong>oon<\/em> ei saa poolitada.<\/li>\n\n\n\n<li>S\u00f5nasisene l\u00fchike vokaalsilp liidetakse poolitamisel kas eelmise v\u00f5i j\u00e4rgmise silbiga: <em>pen-si<strong>o<\/strong>-ni<\/em> ~ <em>pen-si-<strong>o<\/strong>ni<\/em>, <em>muu-se<strong>u-<\/strong>mid<\/em> ~ <em>muu-se-<strong>u<\/strong>mid<\/em>, <em>akt-si<strong>a-<\/strong>te<\/em> ~ <em>akt-si-<strong>a<\/strong>te<\/em>, <em>Mai<strong>e-<\/strong>le<\/em> ~ <em>Mai-<strong>e<\/strong>le<\/em>, <em>lii<strong>a-<\/strong>ti<\/em> ~ <em>lii-<strong>a<\/strong>ti<\/em>, <em>Lai<strong>u-<\/strong>se<\/em> ~ <em>Lai-<strong>u<\/strong>se<\/em>, <em>mui<strong>a-<\/strong>ta<\/em> ~ <em>mui-<strong>a<\/strong>ta<\/em>.<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\">Reegli ajalugu<\/h4>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><small>\u00d5igekeelsusallikates on \u00f5petatud \u00fchet\u00e4helist silpi s\u00f5na keskel j\u00e4tma eelmise rea l\u00f5ppu, eesk\u00e4tt on peetud silmas topelt- v\u00f5i kaksikt\u00e4ish\u00e4\u00e4likule j\u00e4rgnevat silpi, nt <em>lai-a-li<\/em> tuleks poolitada <em>laia-li<\/em><sup>[1]<\/sup>. Seda teist moodust \u2013 viia l\u00fchike vokaalsilp j\u00e4rgmise silbi juurde \u2013 on v\u00f5imalikuks pidanud Ernst Nurm 1934. aastal: \u201eTarbetult piirab s\u00f5nade poolitamise v\u00f5imalusi reegel, mille j\u00e4rgi ei saa uuele reale \u00fcle kanda \u00fchet\u00e4helist silpi s\u00f5na keskel .. Pole p\u00f5hjust h\u00fcljata s\u00f5nade poolitamist nagu lau-ani, l\u00f5u-ata jts.\u201c<sup>[2]<\/sup>, hiljem Tiiu Erelt alates \u201eEesti ortograafia\u201c teisest, t\u00e4iendatud tr\u00fckist<sup>[3]<\/sup> (esimeses, 1995. aasta tr\u00fckis polnud silbitamist ja poolitamist k\u00e4sitletud), nt <em>laiali<\/em> poolitub ka <em>lai-ali<\/em>.<\/small><\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Liits\u00f5nade silbitamine ja poolitamine<\/h2>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\">\n<li>Liits\u00f5nades silbitatakse iga koostisosa eraldi: <em>\u00fc-les-an-ne<\/em>, <em>tsit-rus-press<\/em>, <em>Pal-jas-saa-re<\/em>, <em>Kus-tas-soo<\/em>.<\/li>\n\n\n\n<li>Liits\u00f5nade poolitamisel on esmane poolituskoht liits\u00f5napiir: <em>m\u00fc\u00fcgi-plaan<\/em>, <em>k\u00fc\u00fcne-laki-eemaldi<\/em>, <em>maasika-toor-moos<\/em>.<\/li>\n\n\n\n<li>Liits\u00f5napiirilt poolitamist tuleks eelistada\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>a) valestim\u00f5istmise v\u00f5i raskesti loetavuse korral: <em>j\u00f5ukuri-maja<\/em> (mitte <em>j\u00f5u-kurimaja<\/em>), <em>k\u00fcbara-nagi<\/em> (mitte <em>k\u00fcbarana-gi<\/em>), <em>t\u00e4is-tsitaate<\/em> (mitte <em>t\u00e4istsi-taate<\/em>);<\/li>\n\n\n\n<li>b) kui liitumiskohta j\u00e4\u00e4b l\u00fchike vokaalsilp, topelt- v\u00f5i kaksikt\u00e4ish\u00e4\u00e4lik: <em>vaik-elu<\/em> (mitte <em>vai-ke-lu<\/em>, aga vrd <em>m\u00f5-tis-ke-lu<\/em>, mis ei ole liits\u00f5na), <em>pool-iga<\/em> (vrd <em>pooli-ga<\/em>), <em>v\u00f6\u00f6-aasad<\/em> (vrd <em>v\u00f6\u00f6aa-sad<\/em>).<\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n\n\n\n<li>M\u00f5nikord saab poolitada ka mujalt liits\u00f5naosade seest: <em>\u00fche-kordseks<\/em> ~ <em>\u00fchekord-seks<\/em>, <em>\u00f6\u00f6-elekter<\/em> ~ <em>\u00f6\u00f6elek-ter<\/em>, <em>toitumis-alane<\/em> ~ <em>toi-tumisalane<\/em> ~ <em>toitumisala-ne<\/em>.<\/li>\n\n\n\n<li>Liitv\u00f5\u00f5rs\u00f5nu saab silbitada-poolitada kas nagu liits\u00f5nu v\u00f5i nagu lihts\u00f5nu: <em>mik-ro-skoop<\/em> ~ <em>mik-ros-koop<\/em>, <em>des-ar-mee-ri-ma<\/em> ~ <em>de-sar-mee-ri-ma<\/em>. Kui v\u00f5\u00f5rs\u00f5na j\u00e4relosa on eesti keeles iseseisva s\u00f5nana tarvitusel, on soovitatav liigendada liits\u00f5nana: <em>sub-troo-pi-li-ne<\/em>, <em>ki-lo-gramm<\/em>.<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">V\u00f5\u00f5rnimed<\/h2>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\">\n<li>V\u00f5\u00f5rnimede puhul on soovitatav arvesse v\u00f5tta nende h\u00e4\u00e4ldamist:&nbsp;<em>Shakes-peare<\/em>&nbsp;[\u0161eiks-piir],&nbsp;<em>Camb-ridge<\/em>&nbsp;[keimb-rid\u017e],&nbsp;<em>Mar-seille<\/em>&nbsp;[mars-sei],&nbsp;<em>Guess<\/em>&nbsp;[gess]; ja mitte lahutada t\u00e4hej\u00e4rjendit, mis h\u00e4\u00e4ldub \u00fche h\u00e4\u00e4likuna, nt&nbsp;<em>ck<\/em>,&nbsp;<em>ch<\/em>,&nbsp;<em>sch<\/em>,&nbsp;<em>sh<\/em>,&nbsp;<em>ph<\/em>,&nbsp;<em>th<\/em>:&nbsp;<em>Be-<strong>ck<\/strong>et<\/em>,&nbsp;<em>Prat-<strong>ch<\/strong>ett<\/em>,&nbsp;<em>Aa-<strong>ch<\/strong>en<\/em>,&nbsp;<em>Beau-mar-<strong>ch<\/strong>ais<\/em>,&nbsp;<em>Fi-<strong>sch<\/strong>er<\/em>,&nbsp;<em>Pemb-roke-<strong>sh<\/strong>ire<\/em>,&nbsp;<em>Me-<strong>ph<\/strong>isto<\/em>,&nbsp;<em>Goe-<strong>th<\/strong>e<\/em>.<\/li>\n\n\n\n<li>Liitv\u00f5\u00f5rnimesid v\u00f5ib silbitada-poolitada kas nagu liits\u00f5nu v\u00f5i nagu lihts\u00f5nu:&nbsp;<em>Vol-go-grad<\/em>&nbsp;~&nbsp;<em>Vol-gog-rad<\/em>,&nbsp;<em>Neu-stadt<\/em>&nbsp;~&nbsp;<em>Neus-tadt<\/em>,&nbsp;<em>Gold-smith<\/em>&nbsp;~&nbsp;<em>Golds-mith<\/em>,&nbsp;<em>Lind-str\u00f6m<\/em>&nbsp;~&nbsp;<em>Lindst-r\u00f6m<\/em>,&nbsp;<em>\u00d6re-bro<\/em>&nbsp;~&nbsp;<em>\u00d6reb-ro<\/em>.<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Sidekriipsuga s\u00f5nade poolitamine<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kui s\u00f5na v\u00f5i \u00fchendi sidekriips satub poolituskohta, v\u00f5ib seda selguse m\u00f5ttes j\u00e4rgmise rea algul korrata (nt teatmeteoses, erialatekstis): <em>aasta-|-aastalt<\/em>, <em>nii-|-\u00f6elda<\/em>, <em>Suure-|-Jaani<\/em>. Kui poolitamisel j\u00e4\u00e4b silp kahe sidekriipsu (s\u00f5na- v\u00f5i \u00fchendisisese sidekriipsu ja poolituskriipsu) vahele, v\u00f5iks eelistada poolitust mujalt (nt s\u00f5nasisese sidekriipsu kohalt): <em>p\u00e4ev-|-p\u00e4evalt<\/em> (vrd <em>p\u00e4ev-p\u00e4e-|valt<\/em>), <em>eesti-|-soome<\/em> (vrd <em>eesti-soo-|me<\/em>). Seesugune poolitus h\u00e4irib v\u00e4hem, kui sidekriipsude vahele j\u00e4\u00e4b mitu silpi v\u00f5i terve s\u00f5na: <em>Tallinn-Amster-|dam<\/em>, <em>liha-villa-|lammas<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Kirjandus<\/h2>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Tiiu Erelt,<\/strong>&nbsp;Eesti ortograafia. Viies, t\u00e4iendatud tr\u00fckk. Toimetanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016, lk 10\u201311.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Elmar Muuk,<\/strong>&nbsp;L\u00fchike eesti keele\u00f5petus I. H\u00e4\u00e4liku- ja vormi\u00f5petus. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1932, lk 18\u201319.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Sirje M\u00e4earu,<\/strong>&nbsp;<a href=\"http:\/\/keeleabi.eki.ee\/pdf\/205.pdf\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Poolitusprobleeme<\/a>. \u2013 Keelen\u00f5uanne soovitab 4. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2008, lk 205\u2013210.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Karl Vainula,<\/strong>&nbsp;Eesti keele \u00f5igekirjutuse-k\u00e4siraamat. Autori kirjastus Tallinnas, 1932, lk 15\u201316.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Johannes Valgma, Nikolai Remmel,<\/strong>&nbsp;Eesti keele grammatika. K\u00e4siraamat. 2. tr\u00fckk. Tallinn: Valgus, 1970, lk 362\u2013363.<\/li>\n\n\n\n<li><a href=\"https:\/\/portaal.eki.ee\/\/dict\/qs76\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u00d5igekeelsuss\u00f5naraamat<\/a>. Toimetanud Rein Kull ja Erich Raiet. Koostanud Tiiu Erelt, Rein Kull, Valve P\u00f5lma, Kristjan Torop. ENSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus, 1976, lk 875\u2013876.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">M\u00e4rkused<\/h2>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>[1] Nt Elmar Muuk, V\u00e4ike \u00f5igekeelsus-s\u00f5naraamat. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1933, lk 18; Eduard V\u00e4\u00e4ri, Eesti keele \u00f5pik keskkoolile. Tallinn: Valgus, 1968, lk 13; Aavo Valmis, Lembetar Valmis, \u00d5igekeelsuse k\u00e4siraamat g\u00fcmnaasiumile. 2., \u00fcmbert\u00f6\u00f6tatud ja parandatud tr\u00fckk. Tallinn: TEA, 2002, lk 32.<\/li>\n\n\n\n<li>[2] Ernst Nurm, <a href=\"https:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/et\/perioodika\/25998\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Raamatute \u00fclevaade. Eesti grammatika I. H\u00e4\u00e4liku- ja vormi\u00f5petus \u00fchenduses \u00f5igekeelsusjuhistega ja harjutus\u00fclesannetega. Kesk-, kutse- ja t\u00e4ienduskoolidele koostanud Aleksander Vaigla. Ed. Roos\u2019i kirjastus, Tartu 1933. 160 lk<\/a>. \u2013 Eesti Keel 1934, nr 1, lk 18.<\/li>\n\n\n\n<li>[3] Tiiu Erelt, Eesti ortograafia. Teine, t\u00e4iendatud tr\u00fckk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 1997, lk 11.<\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Sh liits\u00f5nades ja v\u00f5\u00f5rnimedes.<\/p>\n","protected":false},"author":14,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1494],"tags":[1087,1086,1088,1139],"class_list":["post-10780","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-laiendatud-oigekirjareeglid","tag-poolitamine","tag-silbitamine","tag-silp","tag-taheortograafia"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10780","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/14"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10780"}],"version-history":[{"count":18,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10780\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":22625,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10780\/revisions\/22625"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10780"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=10780"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=10780"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}