{"id":10790,"date":"2022-05-08T00:40:41","date_gmt":"2022-05-07T21:40:41","guid":{"rendered":"http:\/\/193.40.33.167\/teatmik\/?p=10790"},"modified":"2024-06-28T17:50:50","modified_gmt":"2024-06-28T14:50:50","slug":"voorsonade-kirjutamine","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/voorsonade-kirjutamine\/","title":{"rendered":"V\u00f5\u00f5rs\u00f5nade kirjutamine"},"content":{"rendered":"\r\n<div id=\"tahelepanu-nonboldblock_8a8ca493e96d6a6476d4f649e700a6a8\" class=\"tahelepanu-nonbold\">\r\n\r\n   <p>L\u00fchik\u00e4sitlust vt p\u00f5hireeglite alt (<a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/eesti-keele-oigekirja-pohireeglid\/#muud-t\u00e4heortograafia-reeglid\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">reegel 18<\/a>).<\/p>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">V\u00f5\u00f5rs\u00f5na tunnused<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">V\u00f5\u00f5rs\u00f5na on keeles muganemata v\u00f5i osaliselt muganenud laens\u00f5na, millel on v\u00f5\u00f5raks peetavaid struktuurijooni.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>V\u00f5\u00f5rs\u00f5nal on v\u00e4hemalt \u00fcks j\u00e4rgmistest struktuurilistest v\u00f5\u00f5rjoontest:<\/strong><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>1) <em>b<\/em>, <em>d<\/em>, <em>g<\/em> s\u00f5na algul: <em><strong>b<\/strong>ambus<\/em>, <em><strong>b<\/strong>rauser<\/em>, <em><strong>d<\/strong>iabeet<\/em>, <em><strong>d<\/strong>roon<\/em>, <em><strong>g<\/strong>allup<\/em>, <em><strong>g<\/strong>l\u00f6gi;<\/em><\/li>\n\n\n\n<li>2) t\u00e4hed <em>f<\/em>, <em>\u0161<\/em>, <em>z<\/em>, <em>\u017e<\/em>: <em><strong>f<\/strong>os<strong>f<\/strong>or<\/em>, <em>as<strong>f<\/strong>alt<\/em>, <em>ami<strong>\u0161<\/strong><\/em>, <em>bro<strong>\u0161<\/strong>\u00fc\u00fcr<\/em>, <em><strong>z<\/strong>ombi<\/em>, <em>mud<strong>\u017e<\/strong>ahiid<\/em>, <em>triaa<strong>\u017e<\/strong>;<\/em><br><strong>M\u00e4rkus.<\/strong> Vanades laenudes on <em><strong>f<\/strong><\/em>-i asemel <em><strong>hv<\/strong><\/em> v\u00f5i <em><strong>v<\/strong><\/em> ning <em><strong>\u0161<\/strong><\/em> asemel <em><strong>s<\/strong><\/em>: <em>ko<strong>hv<\/strong><\/em>, <em>o<strong>hv<\/strong>itser<\/em>, <em>paragra<strong>hv<\/strong><\/em>, <em>pu<strong>hv<\/strong>et<\/em>, <em>so<strong>hv<\/strong>a<\/em>, <em>ta<strong>hv<\/strong>el<\/em>, <em>tr\u00fc<strong>hv<\/strong>el<\/em>; <em>kon<strong>v<\/strong>erents<\/em>, <em><strong>v<\/strong>eebruar<\/em>, <em>plat<strong>v<\/strong>orm<\/em>, <em><strong>v<\/strong>orm<\/em>, <em><strong>v<\/strong>undament<\/em>; <em>mar<strong>s<\/strong>ruut<\/em>, <em>pl\u00fc\u00fc<strong>s<\/strong><\/em>, <em><strong>s<\/strong>arm<\/em>, <em><strong>s<\/strong>nepper<\/em>.<\/li>\n\n\n\n<li>3) pear\u00f5hk (n\u00e4idetes m\u00e4rk `) j\u00e4rgsilbil: <em>mon`arh<\/em>, <em>garant`ii<\/em>, <em>kak`ao<\/em>, <em>ris`oto<\/em>, <em>mag`ister<\/em>, <em>kal`ender<\/em>, <em>imm`uunne<\/em>, <em>respekt`aabel<\/em>, <em>immigr`eeruma<\/em>;<\/li>\n\n\n\n<li>4) <em>o<\/em>, <em>\u00f5<\/em>, <em>\u00e4<\/em>, <em>\u00f6<\/em>, <em>\u00fc<\/em> j\u00e4rgsilbis*: <em>lass<strong>o<\/strong><\/em>, <em>sal<strong>o<\/strong>ng<\/em>, <em>s\u00fcst<strong>oo<\/strong>lne<\/em>, <em>\u0161a\u0161l<strong>\u00f5<\/strong>kk<\/em>, <em>leegi<strong>o<\/strong>n<strong>\u00e4<\/strong>r<\/em>, <em>pu<strong>\u00e4<\/strong>nt<\/em>, <em>barj<strong>\u00e4\u00e4<\/strong>r<\/em>, <em>ep<strong>o<\/strong>p<strong>\u00f6<\/strong>a<\/em>, <em>kontr<strong>o<\/strong>l<strong>\u00f6<\/strong>r<\/em>, <em>man<strong>\u00f6\u00f6<\/strong>ver<\/em>, <em>lab<strong>\u00fc<\/strong>rint<\/em>, <em>grav<strong>\u00fc\u00fc<\/strong>r<\/em>;<\/li>\n\n\n\n<li>5) pikad t\u00e4ish\u00e4\u00e4likud j\u00e4rgsilbis: <em>halv<strong>aa<\/strong><\/em>, <em>isol<strong>ee<\/strong>rima<\/em>, <em>avar<strong>ii<\/strong><\/em>, <em>demag<strong>oo<\/strong>g<\/em>, <em>resol<strong>uu<\/strong>tne<\/em>, <em>karj<strong>\u00e4\u00e4<\/strong>r<\/em>, <em>milj<strong>\u00f6\u00f6<\/strong><\/em>, <em>\u0161ed<strong>\u00f6\u00f6<\/strong>ver<\/em>, <em>aven<strong>\u00fc\u00fc<\/strong><\/em>;<\/li>\n\n\n\n<li>6) eesti keeles tavatud h\u00e4\u00e4liku\u00fchendid: <em><strong>bl<\/strong>ogi<\/em>, <em><strong>dz<\/strong>eeta<\/em>, <em><strong>kh<\/strong>aki<\/em>, <em><strong>vr<\/strong>akk<\/em>, <em><strong>skv<\/strong>otter<\/em>, <em>a<strong>kts<\/strong>e<strong>pt<\/strong><\/em>, <em>paa<strong>vst<\/strong><\/em>, <em>de<strong>kstr<\/strong>iin<\/em>, <em><strong>fluo<\/strong>r<\/em>, <em>r<strong>eu<\/strong>ma<\/em>, <em>m<strong>ua<\/strong>ree<\/em>, <em>kr<strong>\u00fco<\/strong>liit<\/em>, kusjuures helitu h\u00e4\u00e4liku k\u00f5rval v\u00f5ib esineda ka <em>b<\/em>, <em>d<\/em>, <em>g<\/em>: <em>a<strong>bt<\/strong><\/em>, <em>le<strong>sb<\/strong>i<\/em>, <em>solfe<strong>d\u017e<\/strong>o<\/em>, <em>o<strong>bsts<\/strong>\u00f6\u00f6nne<\/em>, <em>no<strong>kd<\/strong>aun<\/em>, <em>r\u00f6<strong>ntg<\/strong>en<\/em>, <em>ra<strong>gb<\/strong>i<\/em>.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">*<strong>Reegli ajalugu<\/strong>. <small>V\u00f5\u00f5rap\u00e4raseks on nimetatud j\u00e4rgsilbi <em>o<\/em>-d<sup>[1]<\/sup>, varem sellele lisaks ka <em>\u00f5-<\/em>, <em>\u00e4-<\/em>, <em>\u00f6-<\/em> ja <em>\u00fc-<\/em>h\u00e4\u00e4likut<sup>[2]<\/sup>.<\/small><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">V\u00f5\u00f5rs\u00f5nadele omaseid jooni v\u00f5ib erandlikult olla ka&nbsp;<strong>omas\u00f5nades<\/strong>:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>1) r\u00f5hk esisilbist kaugemal: <em>amm`uu<\/em>, <em>ats`ihh<\/em>, <em>juhh`ei<\/em>, <em>ait`\u00e4h<\/em>, <em>ait`\u00fcma<\/em>, <em>hurr`aa<\/em>, <em>toh`oh<\/em>, <em>kurn`\u00e4u<\/em>;<\/li>\n\n\n\n<li>2) <em>o<\/em>, <em>\u00e4<\/em>, <em>\u00fc<\/em> j\u00e4rgsilbis: <em>toh<strong>o<\/strong>h<\/em>, <em>oh(h)<strong>oo<\/strong><\/em>, <em>set<strong>o<\/strong><\/em>, <em>leel<strong>o<\/strong><\/em>, <em>peole<strong>o<\/strong><\/em>, <em>kurn<strong>\u00e4<\/strong>u<\/em>, <em>ait<strong>\u00e4<\/strong>h<\/em>, <em>ait<strong>\u00fc<\/strong>ma<\/em>;<\/li>\n\n\n\n<li>3) pikad t\u00e4ish\u00e4\u00e4likud j\u00e4rgsilbis: <em>eh(h)<strong>ee<\/strong><\/em>, <em>ih(h)<strong>ii<\/strong><\/em>, <em>toh(h)<strong>oo<\/strong><\/em>, <em>oh(h)<strong>oo<\/strong><\/em>, <em>amm<strong>uu<\/strong><\/em>, <em>uh(h)<strong>uu<\/strong><\/em>.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">H\u00e4\u00e4ldusp\u00e4rasuse p\u00f5him\u00f5te<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">V\u00f5\u00f5rs\u00f5nu kirjutatakse h\u00e4\u00e4ldusp\u00e4raselt, st l\u00e4htekeele lihtsustatud h\u00e4\u00e4ldusreeglite alusel. V\u00f5\u00f5rt\u00e4hti (nagu <em>c<\/em>, <em>\u010d<\/em>, <em>q<\/em>, <em>w<\/em>, <em>x<\/em>, <em>y<\/em>) v\u00f5\u00f5rs\u00f5nades kasutada ei saa, vrd nt <em>fleece<\/em> (ingl) ja fliis, <em>chutney<\/em> (ingl) ja t\u0161atni, <em>\u010cechy<\/em> ja t\u0161ehhid, <em>tequila<\/em> (hisp) ja tekiila, <em>wrap<\/em> (ingl) ja vrapp, <em>mix<\/em> (ingl) ja miksima, <em>onyx<\/em> (kr) ja oon\u00fcks. M\u00f5ned v\u00f5\u00f5rkeelendid k\u00e4ibivad nii l\u00e4hte- kui ka mugandkujul, nt sama t\u00e4hendusega on <em>gigolo<\/em> [loe: \u017eigoloo] ja gigolo \u2019palgaline kavaler, l\u00f5bumees\u2019 ning erineva t\u00e4hendusega <em>allegro<\/em> \u2019kiiresti, elavalt\u2019 ja allegro \u2019kiiretempoline helind v selle osa\u2019. Vt ka <a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/tsitaatsonade-kirjutamine\/\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">tsitaats\u00f5nade kirjutamine<\/a>.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Lisaks v\u00f5\u00f5rs\u00f5nade kirjutamise kohta<\/h2>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Kolmesilbilise nimetavaga s\u00f5nade l\u00f5ppsilbi t\u00e4ish\u00e4\u00e4lik<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kirjutus ei olene r\u00f5hust. Kui v\u00f5\u00f5rs\u00f5na l\u00f5peb helitu kaash\u00e4\u00e4likuga, kirjutatakse l\u00f5ppsilbi t\u00e4ish\u00e4\u00e4lik kahe t\u00e4hega: <em>barelj<strong>ee<\/strong>f<\/em>, <em>ekip<strong>aa<\/strong>\u017e<\/em>, <em>garder<strong>oo<\/strong>b<\/em>, <em>magnit<strong>uu<\/strong>d<\/em>, <em>pastin<strong>aa<\/strong>k<\/em>, <em>pedag<strong>oo<\/strong>g<\/em>, <em>rarit<strong>ee<\/strong>t<\/em>. Kui v\u00f5\u00f5rs\u00f5na l\u00f5peb helilise kaash\u00e4\u00e4likuga <em>l<\/em>, <em>m<\/em>, <em>n<\/em>, <em>r<\/em>, <em>v<\/em><sup>[3]<\/sup>, siis enamasti kirjutatakse vanemais muganenud laens\u00f5nades l\u00f5ppsilbi t\u00e4ish\u00e4\u00e4lik \u00fche t\u00e4hega, uuemais kahe t\u00e4hega, aga kindel seadusp\u00e4rasus siin puudub.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>T\u00e4ish\u00e4\u00e4lik \u00fche t\u00e4hega<\/strong><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table><tbody><tr><td><em>aktsion<strong>\u00e4<\/strong>r<\/em><\/td><td><em>maksim<strong>u<\/strong>m<\/em><\/td><td><em>prokur<strong>\u00f6<\/strong>r<\/em><\/td><\/tr><tr><td><em>alkoh<strong>o<\/strong>l<\/em><\/td><td><em>materj<strong>a<\/strong>l<\/em><\/td><td><em>restor<strong>a<\/strong>n<\/em><\/td><\/tr><tr><td><em>apels<strong>i<\/strong>n<\/em><\/td><td><em>medalj<strong>o<\/strong>n<\/em><\/td><td><em>revisj<strong>o<\/strong>n<\/em><\/td><\/tr><tr><td><em>eksempl<strong>a<\/strong>r<\/em><\/td><td><em>miinim<strong>u<\/strong>m<\/em><\/td><td><em>seeni<strong>o<\/strong>r<\/em><\/td><\/tr><tr><td><em>etal<strong>o<\/strong>n<\/em><\/td><td><em>miljon<strong>\u00e4<\/strong>r<\/em><\/td><td><em>sekret<strong>\u00e4<\/strong>r<\/em><\/td><\/tr><tr><td><em>fenom<strong>e<\/strong>n<\/em><\/td><td><em>muuse<strong>u<\/strong>m<\/em><\/td><td><em>semin<strong>a<\/strong>r<\/em><\/td><\/tr><tr><td><em>fooli<strong>u<\/strong>m<\/em><\/td><td><em>pansion<strong>\u00e4<\/strong>r<\/em><\/td><td><em>stroogan<strong>o<\/strong>v<\/em><\/td><\/tr><tr><td><em>insen<strong>e<\/strong>r<\/em><\/td><td><em>parmes<strong>a<\/strong>n<\/em><\/td><td><em>telef<strong>o<\/strong>n<\/em><\/td><\/tr><tr><td><em>kolon<strong>e<\/strong>l<\/em><\/td><td><em>pelik<strong>a<\/strong>n<\/em><\/td><td><em>termin<strong>a<\/strong>l<\/em><\/td><\/tr><tr><td><em>kontrol<strong>\u00f6<\/strong>r<\/em><\/td><td><em>pension<strong>\u00e4<\/strong>r<\/em><\/td><td><em>t\u00e4rpent<strong>i<\/strong>n<\/em><\/td><\/tr><tr><td><em>leegion<strong>\u00e4<\/strong>r<\/em><\/td><td><em>person<strong>a<\/strong>l<\/em><\/td><td><em>veter<strong>a<\/strong>n<\/em><\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>M\u00e4rkus.<\/strong> M\u00f5ne s\u00f5na puhul on v\u00f5imalik kahesugune h\u00e4\u00e4ldus, sellest oleneb ka silpide arv. S\u00f5nas <em>foolium<\/em> h\u00e4\u00e4ldub l\u00f5pus [-li-u] ja [-lju-], <em>muuseum<\/em> [-se-u-] ja [-sju-], <em>seenior<\/em> [-ni-o-] ja [-njo-]. Teisel juhul on s\u00f5nas kaks silpi. S\u00f5nas <em>leegion\u00e4r<\/em> h\u00e4\u00e4ldub l\u00f5pus [-gi-o-] ja [-gjo-], s\u00f5nades <em>aktsion\u00e4r<\/em>, <em>pansion\u00e4r<\/em>, <em>pension\u00e4r<\/em> [-si-o-] ja [-sjo-]. Esimesel juhul on s\u00f5nas neli silpi.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>T\u00e4ish\u00e4\u00e4lik kahe t\u00e4hega<\/strong><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table><tbody><tr><td><em>abras<strong>ii<\/strong>v<\/em><\/td><td><em>invent<strong>uu<\/strong>r<\/em><\/td><td><em>pol\u00fcg<strong>oo<\/strong>n<\/em><\/td><\/tr><tr><td><em>bakla\u017e<strong>aa<\/strong>n<\/em><\/td><td><em>juvel<strong>ii<\/strong>r<\/em><\/td><td><em>ramad<strong>aa<\/strong>n<\/em><\/td><\/tr><tr><td><em>b\u00fcllet<strong>\u00e4\u00e4<\/strong>n<\/em><\/td><td><em>kapit<strong>ee<\/strong>l<\/em><\/td><td><em>ravi<strong>oo<\/strong>l<\/em><\/td><\/tr><tr><td><em>detekt<strong>ii<\/strong>v<\/em><\/td><td><em>karot<strong>ee<\/strong>n<\/em><\/td><td><em>re\u017eiss<strong>\u00f6\u00f6<\/strong>r<\/em><\/td><\/tr><tr><td><em>doktrin<strong>\u00e4\u00e4<\/strong>r<\/em><\/td><td><em>kofe<strong>ii<\/strong>n<\/em><\/td><td><em>ribos<strong>oo<\/strong>m<\/em><\/td><\/tr><tr><td><em>erosi<strong>oo<\/strong>n<\/em><\/td><td><em>ks\u00fclit<strong>oo<\/strong>l<\/em><\/td><td><em>sahhar<strong>ii<\/strong>n<\/em><\/td><\/tr><tr><td><em>etan<strong>oo<\/strong>l<\/em><\/td><td><em>magistr<strong>aa<\/strong>l<\/em><\/td><td><em>sorbit<strong>oo<\/strong>l<\/em><\/td><\/tr><tr><td><em>funktsion<strong>\u00e4\u00e4<\/strong>r<\/em><\/td><td><em>mandar<strong>ii<\/strong>n<\/em><\/td><td><em>trena\u017e<strong>\u00f6\u00f6<\/strong>r<\/em><\/td><\/tr><tr><td><em>hulig<strong>aa<\/strong>n<\/em><\/td><td><em>nektar<strong>ii<\/strong>n<\/em><\/td><td><em>tsirkul<strong>aa<\/strong>r<\/em><\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>M\u00e4rkus.<\/strong> S\u00f5nades <em>iguaan<\/em>, <em>raviool<\/em> on v\u00f5imalik kahesugune h\u00e4\u00e4ldus, l\u00f5pus h\u00e4\u00e4ldub [-gu-aa-] ja [-gvaa-], [-vi-oo-] ja [-vjoo-]. Teisel juhul on s\u00f5nas kaks silpi. S\u00f5nades <em>fraktsion\u00e4\u00e4r<\/em>, <em>funktsion\u00e4\u00e4r<\/em>, <em>vision\u00e4\u00e4r<\/em> h\u00e4\u00e4ldub l\u00f5pus [-si-o-] ja [-sjo-], s\u00f5nades <em>erosioon<\/em>, <em>illusioon<\/em> [-si-oo-] ja [-sjoo-]. Esimesel juhul on s\u00f5nas neli silpi.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Kahesilbilise nimetavaga s\u00f5nade l\u00f5ppsilbi t\u00e4ish\u00e4\u00e4lik<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kirjutus oleneb enamasti r\u00f5hust. Vanemais muganenud laenudes on r\u00f5hk esisilbil ja l\u00f5ppsilbi t\u00e4ish\u00e4\u00e4lik kirjutatakse \u00fche t\u00e4hega: <em>art<strong>e<\/strong>r<\/em>, <em>dipl<strong>o<\/strong>m<\/em>, <em>hekt<strong>a<\/strong>r<\/em>, <em>huum<strong>o<\/strong>r<\/em>, <em>kvart<strong>a<\/strong>l<\/em>, <em>sopr<strong>a<\/strong>n<\/em>, <em>ts\u00fckl<strong>o<\/strong>n<\/em>. Uuemais kahe t\u00e4hega: <em>ang<strong>aa<\/strong>r<\/em>, <em>apt<strong>ee<\/strong>k<\/em>, <em>dek<strong>aa<\/strong>d<\/em>, <em>mont<strong>aa<\/strong>\u017e<\/em>. Kahel kujul (sama t\u00e4hendus) on v\u00f5imalikud <em>keb<strong>a<\/strong>b<\/em> ~ <em>keb<strong>aa<\/strong>b<\/em>, <em>keef<strong>i<\/strong>r<\/em> ~ <em>kef<strong>ii<\/strong>r<\/em>, <em>okt<strong>a<\/strong>v<\/em> ~ <em>okt<strong>aa<\/strong>v<\/em>, <em>s\u00fcmpt<strong>o<\/strong>m<\/em> ~ <em>s\u00fcmpt<strong>oo<\/strong>m<\/em>, <em>tamb<strong>u<\/strong>r<\/em> ~ <em>tamb<strong>uu<\/strong>r<\/em>, <em>vaak<strong>u<\/strong>m<\/em> ~ <em>vaak<strong>uu<\/strong>m<\/em>. Erit\u00e4henduslikud on <em>fosf<strong>o<\/strong>r<\/em> ja <em>fosf<strong>oo<\/strong>r<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Kahe- v\u00f5i kolmesilbilise nimetavaga s\u00f5nade l\u00f5ppsulgh\u00e4\u00e4lik<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u00dche sulgh\u00e4\u00e4likuga l\u00f5ppevate kahesilbiliste s\u00f5nade hulgas on nii astmevahelduslikke kui ka astmevahelduseta s\u00f5nu. \u00dche sulgh\u00e4\u00e4likuga l\u00f5ppevad kolmesilbilised s\u00f5nad ning k\u00f5ik kahe sulgh\u00e4\u00e4likuga l\u00f5ppevad s\u00f5nad on astmevahelduslikud.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kirjutus ei olene alati r\u00f5hust, vaid p\u00f5hineb osalt traditsioonil.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table><tbody><tr><th>k, p, t<\/th><th><\/th><th><strong>kk, pp, tt<\/strong><\/th><th><\/th><\/tr><tr><th>kaks silpi<\/th><th>kolm silpi<\/th><th>kaks silpi<\/th><th>kolm silpi<\/th><\/tr><tr><td><em>audi<strong>t<\/strong><\/em><\/td><td><em>anora<strong>k<\/strong><\/em><\/td><td><em>bal\u00f5<strong>kk<\/strong><\/em><\/td><td><em>arti\u0161o<strong>kk<\/strong><\/em><\/td><\/tr><tr><td><em>bukle<strong>t<\/strong><\/em><\/td><td><em>barone<strong>t<\/strong><\/em><\/td><td><em>blanke<strong>tt<\/strong><\/em><\/td><td><em>bergamo<strong>tt<\/strong><\/em><\/td><\/tr><tr><td><em>gallu<strong>p<\/strong><\/em><\/td><td><em>h\u00e4ndik\u00e4<strong>p<\/strong><\/em><\/td><td><em>b\u00fcd\u017ee<strong>tt<\/strong><\/em><\/td><td><em>eskalo<strong>pp<\/strong><\/em><\/td><\/tr><tr><td><em>hipho<strong>p<\/strong><\/em><\/td><td><em>inui<strong>t<\/strong><\/em><\/td><td><em>diske<strong>tt<\/strong><\/em><\/td><td><em>etike<strong>tt<\/strong><\/em><\/td><\/tr><tr><td><em>iiso<strong>p<\/strong><\/em><\/td><td><em>kabine<strong>t<\/strong><\/em><\/td><td><em>eta<strong>pp<\/strong><\/em><\/td><td><em>hotento<strong>tt<\/strong><\/em><\/td><\/tr><tr><td><em>ket\u0161u<strong>p<\/strong><\/em><\/td><td><em>katelo<strong>k<\/strong><\/em><\/td><td><em>fokstro<strong>tt<\/strong><\/em><\/td><td><em>kabat\u0161o<strong>kk<\/strong><\/em><\/td><\/tr><tr><td><em>klarne<strong>t<\/strong><\/em><\/td><td><em>laatsare<strong>t<\/strong><\/em><\/td><td><em>hopa<strong>kk<\/strong><\/em><\/td><td><em>kabriole<strong>tt<\/strong><\/em><\/td><\/tr><tr><td><em>kokpi<strong>t<\/strong><\/em><\/td><td><em>lilipu<strong>t<\/strong><\/em><\/td><td><em>ku\u0161e<strong>tt<\/strong><\/em><\/td><td><em>sandale<strong>tt<\/strong><\/em><\/td><\/tr><tr><td><em>kompve<strong>k<\/strong><\/em><\/td><td><em>sigare<strong>t<\/strong><\/em><\/td><td><em>masko<strong>tt<\/strong><\/em><\/td><td><em>silue<strong>tt<\/strong><\/em><\/td><\/tr><tr><td><em>kotle<strong>t<\/strong><\/em><\/td><td><em>\u0161evio<strong>t<\/strong><\/em><\/td><td><em>omle<strong>tt<\/strong><\/em><\/td><td><em>tapio<strong>kk<\/strong><\/em><\/td><\/tr><tr><td><em>nonsto<strong>p<\/strong><\/em><\/td><td><em>tabure<strong>t<\/strong><\/em><\/td><td><em>pake<strong>tt<\/strong><\/em><\/td><td><em>trafare<strong>tt<\/strong><\/em><\/td><\/tr><tr><td><em>ofse<strong>t<\/strong><\/em><\/td><td><\/td><td><em>spage<strong>tt<\/strong><\/em><\/td><td><em>t\u0161ebure<strong>kk<\/strong><\/em><\/td><\/tr><tr><td><em>pankro<strong>t<\/strong><\/em><\/td><td><\/td><td><em>\u0161amo<strong>tt<\/strong><\/em><\/td><td><em>vinegre<strong>tt<\/strong><\/em><\/td><\/tr><tr><td><em>piisko<strong>p<\/strong><\/em><\/td><td><\/td><td><em>\u0161a\u0161l\u00f5<strong>kk<\/strong><\/em><\/td><td><\/td><\/tr><tr><td><em>pika<strong>p<\/strong><\/em><\/td><td><\/td><td><em>taro<strong>kk<\/strong><\/em><\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Sulgh\u00e4\u00e4likute sarnane on <em>\u0161<\/em> ja <em>f-<\/em>i m\u00e4rkimine s\u00f5na l\u00f5pus: <strong>\u0161<\/strong>, <strong>f<\/strong> \u2013 <em>ami<strong>\u0161<\/strong><\/em>, <em>bak\u0161i<strong>\u0161<\/strong><\/em>, <em>dervi<strong>\u0161<\/strong><\/em>, <em>feti<strong>\u0161<\/strong><\/em>, <em>ha\u0161i<strong>\u0161<\/strong><\/em>, <em>t\u0161aarda<strong>\u0161<\/strong><\/em>; <em>masti<strong>f<\/strong><\/em>, <em>\u0161eri<strong>f<\/strong><\/em> ja <strong>\u0161\u0161<\/strong>, <strong>ff<\/strong> \u2013 <em>gulja<strong>\u0161\u0161<\/strong><\/em>, <em>ingu<strong>\u0161\u0161<\/strong><\/em>, <em>lava<strong>\u0161\u0161<\/strong><\/em>, <em>t\u0161uva<strong>\u0161\u0161<\/strong><\/em>; <em>kena<strong>ff<\/strong><\/em>, <em>pila<strong>ff<\/strong><\/em>, <em>tart\u00fc<strong>ff<\/strong><\/em>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">V\u00f5\u00f5rs\u00f5nade \u00f5igekirjutust saab j\u00e4rele vaadata&nbsp;<a href=\"http:\/\/www.eki.ee\/dict\/qs\/\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u00f5igekeelsuss\u00f5naraamatust<\/a>&nbsp;ja&nbsp;<a href=\"https:\/\/eki.ee\/dict\/vsl\/\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">v\u00f5\u00f5rs\u00f5nade leksikonist<\/a>.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Reegli ajalugu<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>V\u00f5\u00f5rs\u00f5nade kirjutamise reeglid kehtivad \u00fcldjoontes aastast 1933, tuginedes Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonna otsustele.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><small>V\u00f5\u00f5rs\u00f5nade \u00f5igekirjutuses valitses 1920.\u20131930. aastatel eba\u00fchtlus. \u00dchelt poolt p\u00fc\u00fcti v\u00f5\u00f5rs\u00f5nu kohandada h\u00e4\u00e4ldusega ja neid ka vastavalt transkribeerida, teiselt poolt katsuti silmas pidada v\u00f5\u00f5rs\u00f5na p\u00e4ritolu ja seda arvestada ka v\u00f5\u00f5rs\u00f5na kirjutamisel. Nii nt kirjutati <em>effekt<\/em>, <em>appositsioon<\/em>, aga ka <em>defekt<\/em>, <em>opositsioon<\/em> jne. Juba 1923. aastal, kui Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonnas arutati \u201eEesti \u00f5igekeelsuse-s\u00f5naraamatu\u201c I k\u00f6ite korrektuuri, peeti soovitatavaks v\u00f5\u00f5rs\u00f5nade kaash\u00e4\u00e4likute kirjutamist enam kohandada eesti keelega. Ometi j\u00e4eti toimetajale tookord v\u00f5imalus l\u00e4htuda kas v\u00f5\u00f5rs\u00f5na v\u00f5\u00f5rap\u00e4rasest kirjaviisist v\u00f5i seda eestip\u00e4rastada<sup>[4]<\/sup>.<\/small><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><small>1933. aastal v\u00f5ttis Elmar Muuk teema uuesti \u00fcles ja esitas Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonnale ettepaneku, mille keeletoimkond otsusena (10. IV 1933) vastu v\u00f5ttis: \u201eTuleks l\u00f5plikult fikseerida, et v\u00f5\u00f5rs\u00f5nad alluvad v\u00e4ldete m\u00e4rkimise osas t\u00e4iel m\u00e4\u00e4ral eesti ortograafilisele s\u00fcsteemile. Seega tuleks vastavalt tegelikule h\u00e4\u00e4ldusele \u00fchekordse sisekonsonandiga kirjutada s\u00f5nad nagu: <em>afekt<\/em> (pro <em>affekt<\/em>), <em>afiinne<\/em>, <em>afirmatiivne<\/em>, <em>afi\u0161\u0161<\/em>, <em>afrikaat<\/em>, <em>aglomeraat<\/em> (pro <em>agglomeraat<\/em>), <em>agregaat<\/em>, <em>agressiivne<\/em>, <em>aklimatiseerima<\/em> (pro <em>akklimatiseerima<\/em>), <em>akrediteerima<\/em>, <em>akumulaator<\/em>, <em>akord<\/em>, <em>akusatiiv<\/em>, <em>apertseptsioon<\/em>, <em>aplitseerima<\/em>, <em>opositsioon<\/em>, <em>atraktsioon<\/em>, <em>atribuut<\/em>, <em>bager<\/em>, <em>bruto<\/em>, <em>neto<\/em> jne.\u201c<sup>[5]<\/sup> \u00dchtaegu sai vastuse ka k\u00fcsimus, milles seni kindel seisukoht puudus \u2013 nimelt v\u00f5\u00f5rs\u00f5nades esinevate h\u00e4\u00e4likute <em>f<\/em> ja <em>\u0161<\/em> v\u00e4lte m\u00e4rkimine: III v\u00e4lde kahe t\u00e4hega (<em>\u0161eff<\/em>, <em>du\u0161\u0161<\/em>) ja II v\u00e4lde \u00fche t\u00e4hega (<em>\u0161efi<\/em>, <em>du\u0161i<\/em>).<sup>[6]<\/sup> Vt ka <a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/haalikute-pikkuse-markimine\/#f-ja-s\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">h\u00e4\u00e4likute pikkuse m\u00e4rkimine: <em>f<\/em> ja <em>\u0161<\/em> (reegli ajalugu)<\/a>.<\/small><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><small>Johannes Voldemar Veski ei pooldanud Muugi ettepanekut kirjutada teise v\u00e4lte <em>p<\/em>, <em>t<\/em>, <em>k<\/em>, <em>f<\/em> ja <em>\u0161<\/em> v\u00f5\u00f5rs\u00f5nus \u00fche t\u00e4hega. Muuk arvestas v\u00f5\u00f5rs\u00f5nade puhul tegelikku eestikeelset h\u00e4\u00e4ldust, allutades nad eesti v\u00e4ldete m\u00e4rkimise reeglitele, Veski seevastu aga nende l\u00e4hte- v\u00f5i vahenduskeelset kuju (nt <em>barokk<\/em> prantsuse keelest, aga <em>ataak<\/em> vene keelest).<sup>[7]<\/sup> Keeletoimkond valis Muugi pakutud lihtsama seisukoha ja seda rakendatakse v\u00f5\u00f5rs\u00f5nade kirjutamisel t\u00e4nap\u00e4evani.<\/small><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><small>Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkond kinnitas (otsus 30. V 1935) ka Muugi ettepaneku kirjutada inglise laens\u00f5nu eesti \u00f5igekirjutuse reeglite kohaselt ligikaudu nii, nagu neid inglise keeles h\u00e4\u00e4ldatakse.<sup>[8]<\/sup><\/small><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><small>1933. aastal \u00fchtlustas ja lihtsustas keeletoimkond Elmar Muugi ettepanekul \u00fcksikute v\u00f5\u00f5rs\u00f5nade kirjutust, nt <em>rojalisti<\/em> eeskujul kirjutada <em>lojaalne<\/em> ja <em>rajoon<\/em> (mitte <em>i<\/em>); <em>rassi<\/em> ja <em>grimassi<\/em> eeskujul <em>benefiss<\/em>, <em>direktriss<\/em>, <em>frontispiss<\/em>, <em>inspektriss<\/em> (mitte <em>-iiss<\/em>), kuid s\u00e4ilitada <em>poliis<\/em>, <em>eskiis<\/em>, <em>kapriis<\/em>, <em>serviis<\/em>; <em>kommuuni<\/em> ja <em>kolleegi<\/em> eeskujul <em>faktuur<\/em> (mitte <em>faktura<\/em>); paralleelselt lubati tarvitada nt s\u00f5nu <em>ataak<\/em> ja <em>atakk<\/em> (vrd <em>bivakk<\/em>, <em>barakk<\/em>, <em>barokk<\/em>).<sup>[9]<\/sup><\/small><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><small>\u00dcks arutelukohti oli kahesilbiliste esisilbi pear\u00f5huga laens\u00f5nade l\u00f5pus oleva poolpika sulgh\u00e4\u00e4liku m\u00e4rkimine, mis tekitas poleemika ajakirjade Eesti Keel ja Eesti Kirjandus 1933. aasta veergudel. Elmar Muuk soovitas kirjutada s\u00f5nu, nagu <em>kompvek<\/em>, <em>kotlet<\/em>, <em>piiskop<\/em>, nimetavas \u00fche t\u00e4hega, nagu seda tehakse <em>maastik<\/em>-t\u00fc\u00fcpi s\u00f5nades: \u201eE\u00d5S t\u00e4histab poolpikka klusiili s\u00f5na l\u00f5pul kord \u00fchekordselt (<em>m\u00f5istlik, tuulik, h\u00e4rrat<\/em> jne.), kord kahekordselt (<em>kompvekk, piiskopp, kotlett<\/em> jne.). Meie ortograafia s\u00fcsteemi kohaselt oleks \u00f5igem see igal pool kirjutada \u00fchekordselt.\u201c<sup>[10]<\/sup> Keeletoimkond arutas asja kahel koosolekul (10. ja 22. IV 1933) ja lubas kirjutada kahesilbilistes laens\u00f5nades, kus pear\u00f5hk esimesel silbil, s\u00f5nal\u00f5pulist poolpikka sulgh\u00e4\u00e4likut \u00fche t\u00e4hega, r\u00f6\u00f6pv\u00f5imalusena ka kahe t\u00e4hega.<sup>[11]<\/sup> Veski oli sellele otsusele v\u00e4ga vastu, pidades l\u00f5ppsulgh\u00e4\u00e4likut \u00fclipikaks, arvestades eelk\u00f5ige <em>kompvek<\/em>-t\u00fc\u00fcpi s\u00f5nade k\u00e4\u00e4namist.<sup>[12]<\/sup> M\u00f5lemad m\u00e4rkimisviisid on omamoodi p\u00f5hjendatud ja esialgu esitatigi need paralleelselt. Alles 1953. aasta \u00f5igekeelsuss\u00f5naraamatus loobuti nimetavas kahe sulgh\u00e4\u00e4liku m\u00e4rkimisest t\u00e4iesti.<sup>[13]<\/sup> Hiljem on tugevat vastuseisu ilmutanud Mati Hint.<sup>[14]<\/sup><\/small><\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Kirjandus<\/h2>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Johannes Aavik,<\/strong>\u00a0Eesti \u00f5igekeelsuse \u00f5pik ja grammatika. Tartu: Noor-Eesti kirjastus, 1936, lk 17\u201320, 390.<\/li>\n\n\n\n<li>Eesti keele grammatika I. H\u00e4\u00e4liku\u00f5petus ja ortograafia. 2. vihik. Koostanud Paul Ariste, Arnold Kask (juhendaja), Aino Kiindok, Gerda Laugaste. Tartu: Tartu Riiklik \u00dclikool, 1964, lk 97\u2013101, 113\u2013118.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Tiiu Erelt,<\/strong>\u00a0Eesti ortograafia. Viies, t\u00e4iendatud tr\u00fckk. Toimetanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016, lk 11\u201314.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Elmar Muuk,<\/strong>\u00a0V\u00e4ike \u00f5igekeelsus-s\u00f5naraamat. 9. tr\u00fckk. Tartu: Teaduslik Kirjastus, 1946, lk 16\u201317.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Erich Raiet,<\/strong>\u00a0V\u00f5\u00f5rs\u00f5nade kuju s\u00f5ltuvus l\u00e4hte- ja vahendajakeelest t\u00e4nap\u00e4eva eesti kirjakeeles. V\u00e4itekiri filoloogiateaduste kandidaadi kraadi taotlemiseks. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1966.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Johannes Valgma, Nikolai Remmel,<\/strong>\u00a0Eesti keele grammatika. K\u00e4siraamat. 2. tr\u00fckk. Tallinn: Valgus, 1970, lk 360\u2013362.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Eduard V\u00e4\u00e4ri,<\/strong>\u00a0Eesti keele \u00f5pik keskkoolile. Tallinn: Valgus, 1968, lk 16.<\/li>\n\n\n\n<li>\u00d5igekeelsuse s\u00f5naraamat. Toimetanud Ernst Nurm, Erich Raiet ja Magnus Kindlam. ENSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960, lk 835.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">M\u00e4rkused<\/h2>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>[1] Tiiu Erelt, Eesti ortograafia. Viies, t\u00e4iendatud tr\u00fckk. Toimetanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016, lk 11.<\/li>\n\n\n\n<li>[2] Eesti keele grammatika I. H\u00e4\u00e4liku\u00f5petus ja ortograafia. 2. vihik. Koostanud Paul Ariste, Arnold Kask (juhendaja), Aino Kiindok, Gerda Laugaste. Tartu: Tartu Riiklik \u00dclikool, 1964, lk 113; Johannes Valgma, Nikolai Remmel, Eesti keele grammatika. K\u00e4siraamat. 2. tr\u00fckk. Tallinn: Valgus, 1970, lk 360.<\/li>\n\n\n\n<li>[3] Peale h\u00e4\u00e4likutega\u00a0<em>l<\/em>,\u00a0<em>m<\/em>,\u00a0<em>n<\/em>\u00a0ja\u00a0<em>r<\/em>\u00a0l\u00f5ppevate v\u00f5\u00f5rs\u00f5nade n\u00e4idete (Tiiu Erelt, Eesti ortograafia. Viies, t\u00e4iendatud tr\u00fckk. Toimetanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016, lk 13) on esitatud ka\u00a0<em>v<\/em>-l\u00f5puliste n\u00e4iteid (Johannes Valgma, Nikolai Remmel, Eesti keele grammatika. K\u00e4siraamat. 2. tr\u00fckk. Tallinn: Valgus, 1970, lk 361).<\/li>\n\n\n\n<li>[4] Vt Arnold Kask, <a href=\"https:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/et\/perioodika\/34677\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Elmar Muuk ja eesti kirjakeele normid.<\/a> \u2013 Keel ja Kirjandus 1970, nr 1, lk 28.<\/li>\n\n\n\n<li>[5] Arnold Kask, <a href=\"https:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/et\/perioodika\/25995\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">EKS-i Keeletoimkonna viimastest otsustest<\/a>. \u2013 Eesti Keel 1933, nr 3, lk 88; Elmar Muuk, <a href=\"https:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/et\/perioodika\/26529\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Veel Eesti Kirjanduse Seltsi Keeletoimkonna viimastest otsustest<\/a>. \u2013 Eesti Kirjandus 1933, nr 8, lk 387.<\/li>\n\n\n\n<li>[6] Arnold Kask, <a href=\"https:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/et\/perioodika\/25995\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">EKS-i Keeletoimkonna viimastest otsustest<\/a>. \u2013 Eesti Keel 1933, nr 3, lk 89.<\/li>\n\n\n\n<li>[7] Johannes Voldemar Veski, <a href=\"https:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/et\/perioodika\/25995\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">M\u00e4rkmeid \u201eEKS-i Keeletoimkonna viimaste otsuste\u201c kohta<\/a>. \u2013 Eesti Keel 1933, nr 3, lk 93\u201395; Arnold Kask, <a href=\"https:\/\/www.digar.ee\/viewer\/et\/nlib-digar:193420\/142721\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Elmar Muuk ja eesti kirjakeele normid<\/a>. \u2013 Keel ja Kirjandus 1970, nr 2, lk 95.<\/li>\n\n\n\n<li>[8] Arnold Kask, <a href=\"https:\/\/www.digar.ee\/viewer\/et\/nlib-digar:193420\/142721\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Elmar Muuk ja eesti kirjakeele normid<\/a>. \u2013 Keel ja Kirjandus 1970, nr 2, lk 96.\u00a0\u00dcksikasjalikud reeglid koos selgitustega vt Elmar Muuk, <a href=\"https:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/et\/perioodika\/26006\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Inglisp\u00e4raste v\u00f5\u00f5rs\u00f5nade \u00f5igekirjutus<\/a>. \u2013 Eesti Keel 1935, nr 4\u20136, lk 180\u2013185.<\/li>\n\n\n\n<li>[9] Arnold Kask, <a href=\"https:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/et\/perioodika\/25995\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">EKS-i Keeletoimkonna viimastest otsustest<\/a>. \u2013 Eesti Keel 1933, nr 3, lk 90\u201391.<\/li>\n\n\n\n<li>[10] Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonna protokoll 10. IV 1933, tsiteeritud Arnold Kase j\u00e4rgi (Arnold Kask, <a href=\"https:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/et\/perioodika\/34677\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Elmar Muuk ja eesti kirjakeele normid<\/a>. \u2013 Keel ja Kirjandus 1970, nr 1, lk 28); Elmar Muuk, <a href=\"https:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/et\/perioodika\/26529\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Veel Eesti Kirjanduse Seltsi Keeletoimkonna viimastest otsustest<\/a>. \u2013 Eesti Kirjandus 1933, nr 8, lk 389\u2013390.<\/li>\n\n\n\n<li>[11] Arnold Kask, <a href=\"https:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/et\/perioodika\/25995\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">EKS-i Keeletoimkonna viimastest otsustest<\/a>. \u2013 Eesti Keel 1933, nr 3, lk 89\u201390; Andrus Saareste, <a href=\"https:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/et\/perioodika\/26527\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Eesti Kirjanduse Seltsi Keeletoimkonna otsused<\/a>. \u2013 Eesti Kirjandus 1933, nr 6, lk 303\u2013304.<\/li>\n\n\n\n<li>[12] Johannes Voldemar Veski, <a href=\"https:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/et\/perioodika\/25995\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">M\u00e4rkmeid \u201eEKS-i Keeletoimkonna viimaste otsuste\u201c kohta<\/a>. \u2013 Eesti Keel 1933, nr 3, lk 93\u201395; Johannes Voldemar Veski, <a href=\"https:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/et\/perioodika\/26528\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Eesti Kirjanduse Seltsi Keeletoimkonna viimaste otsuste kohta<\/a>. \u2013 Eesti Kirjandus 1933, nr 7, lk 335; Johannes Voldemar Veski, <a href=\"https:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/et\/perioodika\/26529\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">M\u00e4rkmeid eelmise kirjutise puhul<\/a>. \u2013 Eesti Kirjandus 1933, nr 8, lk 390\u2013392.<\/li>\n\n\n\n<li>[13] Arnold Kask, <a href=\"https:\/\/www.digar.ee\/viewer\/et\/nlib-digar:193420\/142721\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Elmar Muuk ja eesti kirjakeele normid<\/a>. \u2013 Keel ja Kirjandus 1970, nr 2, lk 95.<\/li>\n\n\n\n<li>[14] Vt nt Mati Hint, Eesti keele s\u00f5nafonoloogia. I, R\u00f5hus\u00fcsteemi fonoloogia ja morfofonoloogia p\u00f5hijooned. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia, 1973, lk 114\u2013119.<\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>V\u00f5\u00f5rs\u00f5nade kirjutamise p\u00f5him\u00f5tted ja ajalugu.<\/p>\n","protected":false},"author":14,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1494],"tags":[1146,1139,699],"class_list":["post-10790","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-laiendatud-oigekirjareeglid","tag-haaldusparasus","tag-taheortograafia","tag-voorsona"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10790","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/14"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10790"}],"version-history":[{"count":14,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10790\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":20577,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10790\/revisions\/20577"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10790"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=10790"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=10790"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}