{"id":10805,"date":"2022-05-08T18:05:52","date_gmt":"2022-05-08T15:05:52","guid":{"rendered":"http:\/\/193.40.33.167\/teatmik\/?p=10805"},"modified":"2024-06-28T17:53:17","modified_gmt":"2024-06-28T14:53:17","slug":"voornimede-kirjutamine","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/voornimede-kirjutamine\/","title":{"rendered":"V\u00f5\u00f5rnimede kirjutamine"},"content":{"rendered":"\r\n<div id=\"tahelepanu-nonboldblock_ac4a138973be6b2a46637d785ab4e682\" class=\"tahelepanu-nonbold\">\r\n\r\n   <p>L\u00fchik\u00e4sitlust vt p\u00f5hireeglite alt (<a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/eesti-keele-oigekirja-pohireeglid\/#muud-t\u00e4heortograafia-reeglid\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">reegel 19<\/a>).<\/p>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">\u00dcldp\u00f5him\u00f5tted<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">V\u00f5\u00f5rkeelte isiku-, koha- jm nimesid kirjutatakse nii nagu l\u00e4htekeeles: ladinakirjalisest keelest v\u00f5etakse need \u00fcle muutmata kujul, s\u00e4ilitades <a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/diakriitilised-margid\/\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">diakriitilised m\u00e4rgid<\/a>, muukirjalisest keelest kantakse <a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/umberkirjutus\/\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">reeglite j\u00e4rgi<\/a> \u00fcle eesti kirja. <\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Nt <em>Liechtenstein<\/em> (saksa), <em>Saint-Brieuc<\/em> (prantsuse), <em>Geoffrey Chaucer<\/em> (inglise); <em>Almat\u00f5<\/em> (kasahhi <em>\u0410\u043b\u043c\u0430\u0442\u044b<\/em>), <em>Samara<\/em> (vene <em>\u0421\u0430\u043c\u0430\u0440\u0430<\/em>), <em>\u0160otha Rusthaveli<\/em> (gruusia <em>\u10e8\u10dd\u10d7\u10d0 \u10e0\u10e3\u10e1\u10d7\u10d0\u10d5\u10d4\u10da\u10d8<\/em>), <em>\u017d\u00f5tom\u00f5r<\/em> (ukraina <em>\u0416\u0438\u0442\u043e\u043c\u0438\u0440<\/em>)<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Isikunimedest<\/strong> on erandiks ainult m\u00f5ne ajalootegelase nimi, nagu <em>Aleksander Suur<\/em>, <em>Karl XII<\/em>, <em>Peeter I<\/em>, <em>Katariina II<\/em>. Kanooniliste nimede (paavstide, p\u00fchakute jne nimede) puhul l\u00e4htutakse samuti traditsioonist, nt paavstid <em>Franciscus<\/em> (ladina nimekuju), <em>Johannes Paulus II<\/em> jt.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Kohanimede<\/strong> hulgas on erandiks traditsiooniliselt eestikeelsed v\u00f5i mugandatud nimed ehk <strong>ekson\u00fc\u00fcmid<\/strong>. Sellised on nt <em>Inglismaa<\/em>, <em>Leedu<\/em>, <em>L\u00e4ti<\/em>, <em>Pihkva<\/em>, <em>Riia<\/em>, <em>Rootsi<\/em>, <em>Saksamaa<\/em>, <em>Siber<\/em>, <em>Soome<\/em>, <em>Turu<\/em>, <em>Valgevene<\/em>, <em>V\u00e4ina<\/em>; kirjapildimugandid <em>Berliin<\/em>, <em>Helsingi<\/em>, <em>Rooma<\/em>. Osa kohanimesid ei olegi mingi riigi v\u00f5i keelealaga seotud, nt <em>Aafrika<\/em>, <em>Alpid<\/em>, <em>Euroopa<\/em>, <em>L\u00e4\u00e4nemeri<\/em>, <em>Must meri<\/em>, <em>Vahemeri<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ekson\u00fc\u00fcme on suhteliselt v\u00e4he ja nende arv ei tohiks edaspidi kasvada. Mitmel juhul on soovitatud <strong>endon\u00fc\u00fcme<\/strong> ehk kohapealseid nimekujusid, nt kui tavakasutuses on <em>Elevandiluurannik<\/em> ja <em>Roheneemesaared<\/em>, siis diplomaatilises suhtluses eelistatakse nende endi nimesid <em>C\u00f4te d\u2019Ivoire<\/em> ja <em>Cabo Verde<\/em>. Kirjapildimugandite arvu p\u00fc\u00fctakse hoida v\u00f5imalikult v\u00e4ikesena, nende arvu on k\u00e4rbitud nii 1976. aasta \u00f5igekeelsuss\u00f5naraamatus kui ka \u00f5igekeelsuskomisjoni 1983. aasta otsusega. Kui on k\u00f5hklusi, siis v\u00f5ib juhinduda 1976. aasta \u00d5Sist alates fikseeritud p\u00f5him\u00f5ttest, et rahvuslikke nimekujusid ladina t\u00e4hestikku kasutavatest keeltest ja reeglikohast \u00fcmberkirjutust (latinisatsiooni) v\u00f5\u00f5rt\u00e4hestikku kasutavatest keeltest ei tule lugeda eksimuseks eesti \u00f5igekeelsuse vastu.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tavalisimad eestikeelsete ekson\u00fc\u00fcmide r\u00fchmad on j\u00e4rgmised: <\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>1) <em>ia<\/em>-l\u00f5pulised maanimed, nagu <em>Albaania<\/em>, <em>Austraalia<\/em>, <em>Austria<\/em>, <em>Boliivia<\/em>, <em>Brasiilia<\/em>, <em>Etioopia<\/em>, <em>Indoneesia<\/em>, <em>Libeeria<\/em>, <em>Malaisia<\/em>, <em>Nigeeria<\/em>, <em>Sambia<\/em>, <em>Somaalia<\/em>, <em>Tansaania<\/em>;<\/li>\n\n\n\n<li>2) liits\u00f5nalised maanimed j\u00e4relosaga &#8211;<em>maa<\/em>: <em>Prantsusmaa<\/em>, <em>Saksamaa<\/em>, <em>Svaasimaa<\/em>;<\/li>\n\n\n\n<li>3) eesti mitmuse tunnusega nimed: <em>Apalat\u0161id<\/em>, <em>Filipiinid<\/em>, <em>Komoorid<\/em>, <em>Kordiljeerid<\/em>, <em>Maldiivid<\/em>, <em>Sei\u0161ellid<\/em>;<\/li>\n\n\n\n<li>4) traditsioonilised eestikeelsed nimed: <em>Hiina<\/em>, <em>Jaapan<\/em>, <em>Norra<\/em>, <em>Pariis<\/em>, <em>Poola<\/em>, <em>Soome<\/em>, <em>Taani<\/em>, <em>T\u00fcrgi<\/em>, <em>Varssavi<\/em>;<\/li>\n\n\n\n<li>5) m\u00f5ned kirjapildimugandid: <em>Fid\u017ei<\/em>, <em>Kanada<\/em>, <em>Kuuba<\/em>, <em>Mehhiko<\/em>, <em>Peruu<\/em>.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kohanimesid saab j\u00e4rele vaadata uusima \u00f5igekeelsuss\u00f5naraamatu <a href=\"http:\/\/www.eki.ee\/dict\/qs\/kohanimevalimik.pdf\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">kohanimevalimikust<\/a> v\u00f5i <a href=\"http:\/\/www.eki.ee\/knab\/knab.htm\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Eesti Keele Instituudi kohanimeandmebaasist<\/a>. Peeter P\u00e4lli raamat \u201eMaailma kohanimed\u201c (Tallinn, 1999) v\u00f5ib samuti olla abiks, kuid on kohati vananenud.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Lisaks v\u00f5\u00f5rnimede kirjutamise kohta<\/h2>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Liigis\u00f5na t\u00f5lge<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kohanimedes on tavaks liigis\u00f5na (j\u00f5gi, j\u00e4rv, m\u00e4gi jne) t\u00f5lkida, nt hn <em>Guangdong Bandao<\/em> \u2192 <em>Guangdongi poolsaar<\/em>, ingl <em>Orkney Islands<\/em> \u2192 <em>Orkney saared<\/em>, jaapani <em>\u014csumi-kaiky\u014d<\/em> \u2192 <em>\u014csumi v\u00e4in<\/em>, pr <em>pointe de Saint-Mathieu<\/em> \u2192 <em>Saint-Mathieu neem<\/em>. Kui nime tuumosa on mingis k\u00e4\u00e4ndevormis v\u00f5i omaduss\u00f5nakujuline ja tuleneb mingist l\u00e4htenimest (isiku- v\u00f5i kohanimest vms-st), siis p\u00fc\u00fctakse v\u00f5imaluse korral eesti tekstis t\u00f5lkes kasutada l\u00e4htenime kuju: kreeka <em>K\u00f3lpos Ag\u00edou \u00d3rous<\/em> (\u039a\u03cc\u03bb\u03c0\u03bf\u03c2 \u0391\u03b3\u03af\u03bf\u03c5 \u038c\u03c1\u03bf\u03c5\u03c2) \u2192 <em>\u00c1gio \u00d3rose laht<\/em>; leedu <em>Alytaus apskritis<\/em> \u2192 <em>Alytuse maakond<\/em>, l\u00e4ti <em>Aija\u017eu ezers<\/em> \u2192 <em>Aija\u017ei j\u00e4rv<\/em>, <em>Ezersloku ezers<\/em> \u2192 <em>Ezerslokase j\u00e4rv<\/em>, vene <em>\u043f\u0440\u043e\u043b\u0438\u0432 \u0414\u043c\u0438\u0442\u0440\u0438\u044f \u041b\u0430\u043f\u0442\u0435\u0432\u0430<\/em> \u2192 <em>Dmitri Laptevi v\u00e4in<\/em>; kreeka <em>Korinthiak\u00f3s K\u00f3lpos<\/em> (\u039a\u03bf\u03c1\u03b9\u03bd\u03b8\u03b9\u03b1\u03ba\u03cc\u03c2 \u039a\u03cc\u03bb\u03c0\u03bf\u03c2) \u2192 <em>K\u00f3rinthose laht<\/em>, poola <em>wojew\u00f3dztwo lubelskie<\/em> \u2192 <em>Lublini vojevoodkond<\/em>, sks <em>Neusiedler See<\/em> \u2192 <em>Neusiedli j\u00e4rv<\/em>, ungari <em>P\u00f6l\u00f6skei-erd\u0151<\/em> \u2192 <em>P\u00f6l\u00f6ske mets<\/em>, valgevene <em>\u0413\u0440\u043e\u0434\u0437\u0435\u043d\u0441\u043a\u0430\u044f \u0432\u043e\u0431\u043b\u0430\u0441\u0446\u044c<\/em> \u2192 <em>Grodna oblast<\/em>, vene <em>\u041d\u0438\u0436\u0435\u0433\u043e\u0440\u043e\u0434\u0441\u043a\u0430\u044f \u043e\u0431\u043b\u0430\u0441\u0442\u044c<\/em> \u2192 <em>Ni\u017eni Novgorodi oblast<\/em>. Vt ka <a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/vene-eesti-tahetabel\/\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">m\u00e4rkus vene nimede transkriptsioonitabeli juures<\/a>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kui liigis\u00f5na on nimetuumaga kokku kirjutatud v\u00f5i kui l\u00e4htenime pole v\u00f5imalik kindlaks teha, on soovitatav j\u00e4tta ka liigis\u00f5na t\u00f5lkimata, nt l\u00e4ti j\u00e4rvenimed <em>D\u016b\u0146ezers<\/em>, <em>\u0136\u012b\u0161ezers<\/em>, soome <em>Iij\u00e4rvi<\/em>, <em>Kalkuj\u00e4rvi<\/em>, <em>Kivij\u00e4rvi<\/em>; l\u00e4ti <em>Garais ezers<\/em> \u2019pikk j\u00e4rv\u2019, vene <em>ostrova Aerosjomki<\/em> (\u043e\u0441\u0442\u0440\u043e\u0432\u0430 \u0410\u044d\u0440\u043e\u0441\u044a\u0451\u043c\u043a\u0438) \u2019aeropildistuse saared\u2019 (Laptevite meres), <em>Volt\u0161ji gor\u00f5<\/em> (\u0412\u043e\u043b\u0447\u044c\u0438 \u0433\u043e\u0440\u044b) \u2019hundim\u00e4ed\u2019. \u00dcldine tava on j\u00e4tta t\u00f5lkimata linnat\u00e4navate nimede liigis\u00f5nad, nt soome <em>Aleksanterinkatu<\/em>, l\u00e4ti <em>Valdem\u0101ra iela<\/em>, rootsi <em>Kungsgatan<\/em>, ingl <em>Downing Street<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">V\u00f5\u00f5rnimede algust\u00e4ht<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ladinat\u00e4helistest keeltest \u00fclev\u00f5etavate nimede puhul s\u00e4ilib nende algust\u00e4ht nii nagu l\u00e4htekeeles, nt <em>hotell rue de Rivoli l\u00e4hedal<\/em>, <em>Wall Street<\/em>, <em>Staden mellan broarna<\/em> (Stockholmi linnaosa), mitte hotell Rue de Rivoli l\u00e4hedal, Wall street ega Staden mellan Broarna. Vrd ka Praha t\u00e4navanimed <em>K Brusce<\/em>, <em>K celin\u00e1m<\/em>, <em>U Palaty<\/em>, <em>U palou\u010dku<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Teistest t\u00e4hestikest \u00fcmberkirjutatavate nimede puhul saab j\u00e4rgida vastava keele algust\u00e4hereegleid, kui kirjas eristuvad suured ja v\u00e4ikesed t\u00e4hed (armeenia, kreeka ja k\u00fcrillilises t\u00e4hestikus), nt vn <em>\u0414\u043e\u043b\u0433\u0430\u044f \u0433\u043e\u0440\u0430<\/em> \u2192 <em>Dolgaja gora<\/em>, makedoonia <em>\u0411\u0443\u0448\u043e\u0432\u0430 \u041f\u043b\u0430\u043d\u0438\u043d\u0430<\/em> \u2192 <em>Bu\u0161ova Planina<\/em> (<em>\u043f\u043b\u0430\u043d\u0438\u043d\u0430<\/em> \u2019m\u00e4estik\u2019). Kui l\u00e4htekirjas seda eristust pole, siis v\u00f5etakse aluseks kas latinisatsioonitavas antud reeglid (nt hiina liigis\u00f5nad kirjutatakse alati suure t\u00e4hega: <em>Huang He<\/em>, <em>Xi Jiang<\/em> jne), rahvusvaheline tava (jaapani <em>Fuji<\/em> ehk liigis\u00f5naga <em>Fuji-san<\/em>) v\u00f5i rakendatakse oma reegleid (gruusia asulanimi \u10e1\u10d0\u10e5\u10d0\u10e0\u10d7\u10d5\u10d4\u10da\u10dd\u10e1 \u10ee\u10d4\u10dd\u10d1\u10d0 \u2192 <em>Sakharthvelos Heoba<\/em>).<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Nimetavap\u00f5him\u00f5te<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">V\u00f5\u00f5rnimi v\u00f5etakse \u00fcle nimetavak\u00e4\u00e4ndelisel kujul, kaasa arvatud nimetava k\u00e4\u00e4nde l\u00f5pud, nt l\u00e4ti (-<em>s<\/em>, &#8211;<em>\u0161<\/em>) ja leedu keeles (-<em>as<\/em>, &#8211;<em>is<\/em>, &#8211;<em>us<\/em>), nt <em>K\u0101rlis Ulmanis<\/em>, <em>Imants B\u0113rzi\u0146\u0161<\/em>, <em>Vytautas Landsbergis<\/em>. Kui l\u00e4htekeeles on grammatilisi teisendeid, nt m\u00e4\u00e4ramata ja m\u00e4\u00e4ratud l\u00f5puga Albaania nimedes (vrd <em>Tiran\u00eb<\/em> ja <em>Tirana<\/em>), siis kasutatakse vormi, mida vastav keel n\u00e4iteks kaartidel ja teatmikes ise esinduskujuna kasutab.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Reegli ajalugu<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><small>XIX sajandi II pooleni kirjutati v\u00f5\u00f5rnimesid sageli veel mugandatuna, ent ajakirjanduses mindi j\u00e4rk-j\u00e4rgult siiski \u00fcle isikunimede kirjutamisele originaalkujul. Kohanimede osas selgus puudus, n\u00e4iteks C. R. Jakobsoni \u201eVeikeses geograafias\u201c (1868) v\u00f5eti p\u00f5him\u00f5tteks kirjutada k\u00f5ik nimed h\u00e4\u00e4ldusp\u00e4rases kirjaviisis, nt <em>Aksf\u00f6rd<\/em> (Oxford), <em>Bris\u2019l<\/em> (Bristol), <em>B\u00f6rmingh\u00e4m<\/em> (Birmingham), <em>D\u00f6ndii<\/em> (Dundee), <em>Gl\u00e4sgoo<\/em> (Glasgow), <em>Keembridsh<\/em> (Cambridge); prantsuse nimed <em>Bulonj<\/em> (Boulogne), <em>Marselj<\/em> (Marseille), <em>W\u00e4rsalj<\/em> (Versaille); saksa nimed <em>Foraalberg<\/em> (Vorarlberg), <em>K\u00f6\u00f6nihsberg<\/em> (K\u00f6nigsberg). Paljud Jakobsoni mugandused on n\u00fc\u00fcdisajani j\u00e4\u00e4nud kasutusse, nt <em>Aafrika<\/em>, <em>Aasia<\/em>, <em>Ameerika<\/em>, <em>Anatoolia<\/em>, <em>Antiliibanon<\/em>, <em>Apuulia<\/em>, <em>Araabia<\/em>, <em>Armeenia<\/em>, <em>Assoorid<\/em>, <em>Austraalia<\/em>, <em>Baleaari<\/em> (saarestik), <em>Belgia<\/em>, <em>Boliivia<\/em>, <em>Brasiilia<\/em>, <em>Bulgaaria<\/em>.<\/small><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><small>XX sajandi alguseks p\u00e4\u00e4ses ajakirjanduses maksvaks siiski kohanimede kirjutamine originaalkujul. Reegel selle kohta kiideti heaks Eestimaa Rahvahariduse Seltsi ja Eesti Kirjanduse Seltsi esindajate keelekonverentsil 1911. aastal Tartus: \u201eMaadeteaduslised nimed (maad, j\u00f5ed, j\u00e4rved, linnad, m\u00e4ed jne.) tulevad muutmata kujul kirja panna ja tarbekorral v\u00e4ljar\u00e4\u00e4kimine juurde lisada; n\u00e4it.: Bordeaux (l. bordoo), Aix (l. ee), S\u00f6ul (l. schaul). Eesti laadi tulevad ainult niisugused nimed kirjutada, mis meil juba omap\u00e4raliselt v\u00e4lja on arenenud; n\u00e4it.: Jaapan, Hiina, Helvetsia, Inglis-, Prantsusmaa jne.\u201c<\/small><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><small>V\u00f5\u00f5rkohanimede kirjapilt stabiliseerus p\u00f5hiliselt 1930. aastateks, tuginedes nii Elmar Muugi \u201eV\u00e4ikesele \u00f5igekeelsuse-s\u00f5naraamatule\u201c (1. tr\u00fckk 1933) kui ka Looduse kirjastuse v\u00e4ljaandel ilmunud \u201eEesti ents\u00fcklopeediale\u201c (1932\u20131940).<\/small><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><small>1940. aastate l\u00f5pus tehti katset viia v\u00f5\u00f5rnimede kirjutamine tagasi mugandatud kirjutusviisile, p\u00f5hjendades seda keele rahvalikkuse n\u00f5udega. Karl Aben avaldas 1951. aastal ajalehes Edasi kirjutise \u201eVabanegem feti\u0161eist\u201c, milles esitas \u00fcleskutse h\u00e4\u00e4ldusp\u00e4rastada k\u00f5ik v\u00f5\u00f5rnimed ning t\u00f6\u00f6tada v\u00e4lja transkribeerimisreeglid k\u00f5igi t\u00e4htsamate ladinakirjaliste keelte jaoks. Kuigi ametlikku otsust ei tehtud, tuli selle m\u00f5jul j\u00e4rgnevalt kasutusele palju kirjapildimugandeid, nt prantsuse <em>Bordoo<\/em> \u2019Bordeaux\u2019, <em>Versai<\/em> \u2019Versailles\u2019, <em>Marsei<\/em> \u2019Marseilles\u2019, <em>Luaar<\/em> \u2019Loire\u2019, <em>Roon<\/em> \u2019Rh\u00f4ne\u2019, <em>Bretann<\/em> \u2019Bretagne\u2019, <em>\u0160ampann<\/em> \u2019Champagne\u2019; inglise <em>Koloraado<\/em> \u2019Colorado\u2019, <em>Aidaho<\/em> \u2019Idaho\u2019, <em>Vaiooming<\/em> \u2019Wyoming\u2019; hispaania <em>Tahho<\/em> \u2019Tajo\u2019, <em>Don Kihhote<\/em> \u2019don Quijote\u2019; itaalia <em>Kaljari<\/em> \u2019Cagliari\u2019 jm.<\/small><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><small>1960. aastal ilmunud \u00d5S kinnitas siiski \u00fcldreegli kehtimist ning k\u00e4rpis mugandite arvu. Samas suunas j\u00e4tkas 1976. aasta \u00d5S ning \u00fcsna p\u00f5hjalikult muutis kirjapilte vabariikliku \u00f5igekeelsuskomisjoni 1983. aasta otsus maailma maade ja pealinnade nimedest (ladinat\u00e4heliste maade osas), nt <em>Angoola<\/em> \u2192 <em>Angola<\/em>, <em>Gaana<\/em> \u2192 <em>Ghana<\/em>, <em>Honduuras<\/em> \u2192 <em>Honduras<\/em>, <em>Kostariika<\/em> \u2192 <em>Costa Rica<\/em>, <em>Madriid<\/em> \u2192 <em>Madrid<\/em>. 1996.\u20131997. aastal ja hiljem on m\u00f5ne nime osas tuldud tagasi mugandatud kirjutusviisi juurde (1983. aastal <em>Bucure\u0219ti<\/em>, <em>Helsinki<\/em>, <em>K\u00f8benhavn<\/em>, <em>Lisboa<\/em>; praegu j\u00e4lle <em>Bukarest<\/em>, <em>Helsingi<\/em>, <em>Kopenhaagen<\/em>, <em>Lissabon<\/em>).<\/small><\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Kirjandus<\/h2>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Tiiu Erelt<\/strong>, Eesti ortograafia. Viies, t\u00e4iendatud tr\u00fckk. Toimetanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016, lk 14\u201315.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Peeter P\u00e4ll<\/strong>, V\u00f5\u00f5rnimed eestikeelses tekstis. Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis. 15. Tartu: Tartu \u00dclikooli kirjastus, 2005.<\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>V\u00f5\u00f5rnimede kirjutamise p\u00f5him\u00f5tted ja ajalugu.<\/p>\n","protected":false},"author":8,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1494],"tags":[723,724,1090,1089,1139,1147,698],"class_list":["post-10805","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-laiendatud-oigekirjareeglid","tag-eksonuum","tag-endonuum","tag-keeletoimkond","tag-liigisona-tolge","tag-taheortograafia","tag-umberkirjutus","tag-voornimi"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10805","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/8"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10805"}],"version-history":[{"count":12,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10805\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":20581,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10805\/revisions\/20581"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10805"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=10805"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=10805"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}