{"id":10828,"date":"2022-05-09T03:51:53","date_gmt":"2022-05-09T00:51:53","guid":{"rendered":"http:\/\/193.40.33.167\/teatmik\/?p=10828"},"modified":"2024-06-28T18:00:15","modified_gmt":"2024-06-28T15:00:15","slug":"umberkirjutus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/umberkirjutus\/","title":{"rendered":"\u00dcmberkirjutus"},"content":{"rendered":"\n

Mitteladina t\u00e4hestikus s\u00f5nad ja nimed kirjutatakse eestikeelses tekstis \u00fcmber ladina t\u00e4hestikku ehk latiniseeritakse<\/strong>. \u00dcmberkirjutus v\u00f5ib toimuda kahel viisil: transkriptsioon v\u00f5i transliteratsioon.<\/p>\n\n\n\n

Transkriptsioon<\/strong> ehk tava\u00fcmberkirjutus t\u00e4hendab l\u00e4htes\u00f5na v\u00f5i -nime kirjutamist oma keele vahenditega, eesti transkriptsioonis kasutatakse \u00fcksnes eesti t\u00e4hti. P\u00fc\u00fctakse edasi anda l\u00e4htes\u00f5na v\u00f5i -nime h\u00e4\u00e4ldust.<\/p>\n\n\n\n

Transliteratsioon<\/strong> ehk \u00fcmbert\u00e4htimine on meetod, kus l\u00e4htetekst kirjutatakse \u00fcmber t\u00e4ht-t\u00e4helt, kasutades seejuures sihtkeele kirja k\u00f5iki vahendeid. Eesti puhul t\u00e4hendab see ladina t\u00e4hestiku kasutamist koos v\u00f5imalike lisam\u00e4rkidega ehk diakriitikutega. Transliteratsiooni t\u00e4htis omadus on p\u00f6\u00f6ratavus: translitereeritud nimest peaks eksitusteta saama taastada algkirjapildi.<\/p>\n\n\n\n

Kahe meetodi erinevust illustreerib j\u00e4rgmine tabel.<\/p>\n\n\n\n

Vene nimi<\/th>Transkriptsioon<\/th>Transliteratsioon<\/th><\/tr>
\u0413\u043e\u0440\u044c\u043a\u0438\u0439<\/td>Gorki<\/td>Gor\u2019kij<\/td><\/tr>
\u0413\u043e\u0440\u043a\u0438<\/td>Gorki<\/td>Gorki<\/td><\/tr>
\u0415\u043b\u044c\u0446\u0438\u043d<\/td>Jeltsin<\/td>El\u2019cin<\/td><\/tr>
\u0410\u0440\u0431\u0430\u0442\u0441\u043a\u0430\u044f<\/td>Arbatskaja<\/td>Arbatskaja<\/td><\/tr>
\u0412\u0430\u0441\u0438\u043b\u0438\u0441\u0441\u0430<\/td>Vassilissa<\/td>Vasilissa<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

Teises tulbas on vene-eesti transkriptsioon, kolmandas vene nimede rahvusvaheline latinisatsioon (nn 1987. aasta Montr\u00e9ali s\u00fcsteem). N\u00e4idetest ilmneb, et eesti transkriptsioon ei v\u00f5imalda vahet teha nimedel, kus on peenendus ja kus ei ole (nii \u0413\u043e\u0440\u043a\u0438 kui ka \u0413\u043e\u0440\u044c\u043a\u0438\u0439 on \u00fchtviisi Gorki), ei saa teada, kas n\u00e4iteks t\u00e4he\u00fchend ts<\/em> t\u00e4hendab kirillitsas \u0446-d v\u00f5i \u0442\u0441-i (vrd Jeltsin ja Arbatskaja), kas vokaalidevaheline ss<\/em> on originaalis \u00fche- v\u00f5i kahekordne \u0441 (vrd Vassilissa) jne.<\/p>\n\n\n\n

Kahe meetodi vahel ei ole selget piiri, sest transkriptsioongi on vahel suhteliselt t\u00e4htt\u00e4heline ning transliteratsioon ei pruugi alati olla p\u00f6\u00f6ratav (vene \u044f-d on siinses tabelis edasi antud ja<\/em>-ga, aga see v\u00f5ib vene kirjas t\u00e4hendada ka \u00fchendit \u0439\u0430; ISO s\u00fcsteemis on \u044f vasteks seet\u00f5ttu \u00e2<\/em>).<\/p>\n\n\n\n

\u00dcmberkirjutustabelid<\/h2>\n\n\n\n

Rahvusvaheliselt p\u00fc\u00fceldakse selle poole, et iga mitteladina t\u00e4hestikuga keele jaoks oleks olemas \u00fcks ja \u00fchtne rahvusvaheline latinisatsioon, st et k\u00f5ik ladinat\u00e4helised keeled kirjutaksid neid nimesid \u00fchtmoodi. Rahvusvahelisi latinisatsioonis\u00fcsteeme kiidetakse heaks \u00dcRO kohanimekorralduskonverentsidel v\u00f5i (alates 2019. aastast) \u00dcRO kohanimeekspertide r\u00fchma istungitel. Need on k\u00fcll algselt m\u00f5eldud kohanimede \u00fcmberkirjutamiseks, ent neid v\u00f5ib kasutada (ja Eestis kasutataksegi) ka muude nimede ja s\u00f5nade kirjutamiseks.<\/p>\n\n\n\n

M\u00f5ne keele puhul rahvusvahelised s\u00fcsteemid puuduvad, seet\u00f5ttu on Eestis m\u00f5ned oma transkriptsioonitabelid, n\u00e4iteks armeenia<\/a>, gruusia<\/a>, kasahhi<\/a>, kirgiisi<\/a>, tad\u017eiki<\/a> ja ukraina<\/a> nimede kirjutamiseks. Kuigi vene nimede puhul on olemas \u00dcRO konverentsi soovitus (1987. aasta Montr\u00e9ali s\u00fcsteem), kasutatakse Eestis ametlikus asjaajamises juurdunud traditsioonil p\u00f5hinevat vene-eesti transkriptsiooni<\/a>. Eesti tabelid on kehtestanud varem vabariiklik \u00f5igekeelsuskomisjon (V\u00d5K), praegu otsustab neid Emakeele Seltsi keeletoimkond<\/a>. \u00dclevaate Eestis kasutatavatest s\u00fcsteemidest saab Eesti Keele Instituudi kohanimeandmete avalehelt<\/a>. Rahvusvaheliste s\u00fcsteemide kohta leiab andmeid kohanimeandmebaasi (KNAB) vastavalt lehelt<\/a>. (Seal tuleb t\u00e4hele panna, et esitatud on ka transliteratsioone ja KNABi oma s\u00fcsteeme, mida nimede edasiandmiseks tavaliselt ei kasutata.)<\/p>\n\n\n\n

Isikudokumentides kasutatav nimekirjutus v\u00f5ib erineda Eestis soovitatavast<\/a>, sest iga riik otsustab oma kodanike nimede kirjapildi dokumentides ise. Teiste riikide kodanike nimesid kasutatakse Eesti ametlikes dokumentides (n\u00e4iteks elamisloal) ja registrites sel kujul, nagu need esitab vastav riik. M\u00f5nel juhul v\u00f5ib isik taotleda oma nime kirjutamist nime keelelise p\u00e4ritolu m\u00f5ttes l\u00e4hteriigis kehtiva tabeli kohaselt. Siseminister on 2016. aastal kinnitanud juhised Armeenias, Ukrainas, Valgevenes ja Venemaal kehtivate tabelite rakendamise kohta<\/a> (vt vastavalt lisa 1\u20134). Mitteametlikus kontekstis (n\u00e4iteks ajalehetekstides) v\u00f5ib ka neil juhtudel siiski rakendada Eestis kehtivaid tabeleid (nagu tavaliselt tehakse v\u00e4lisriigist n\u00e4iteks kontserdiks sisses\u00f5itnud artistide puhul).<\/p>\n\n\n\n

Soovitused keelte kaupa<\/h2>\n\n\n\n

Araabia<\/strong> nimesid<\/a> v\u00f5ib kirjutada mitut moodi. Kohanimede puhul on soovitatav l\u00e4htuda \u00dcRO 1972. aastal heakskiidetud s\u00fcsteemist<\/a>. V\u00e4ljaspool dokumente ja teatmeteoseid on m\u00f5eldav diakriitikud \u00e4ra j\u00e4tta. T\u00e4pset latinisatsiooni kasutatakse enamasti vaid idapoolsete araabia riikide puhul; Al\u017eeeria, Maroko, Mauritaania ja Tuneesia kohanimesid kirjutatakse valdavalt prantsusp\u00e4rases transkriptsioonis. Araabia isikunimesid transkribeeritakse \u00fcldiselt sel kujul, nagu nad ladinat\u00e4helises maailmas k\u00f5ige rohkem levinud on.<\/p>\n\n\n\n

Armeenia<\/strong> nimesid<\/a> kirjutatakse V\u00d5Ki 1975. aasta armeenia-eesti tabeli<\/a> kohaselt. Armeenia nimega kodanikud v\u00f5ivad taotleda ka Armeenias kehtiva tabeli<\/a> rakendamist.<\/p>\n\n\n\n

Bulgaaria<\/strong> nimesid<\/a> kirjutatakse \u00dcRO 2012. aastal soovitatud bulgaaria-ladina tabeli<\/a> kohaselt. Emakeele Seltsi keeletoimkond m\u00f6\u00f6nab ka varasema, 1977. aasta s\u00fcsteemi kasutamist, ent \u00fches tekstis tuleks l\u00e4bivalt kasutada vaid \u00fcht s\u00fcsteemi.<\/p>\n\n\n\n

Gruusia<\/strong> nimesid<\/a> kirjutatakse V\u00d5Ki 1975. aasta gruusia-eesti tabeli<\/a> kohaselt.<\/p>\n\n\n\n

Heebrea<\/strong> nimesid<\/a> kirjutatakse \u00dcRO 2007. aastal soovitatud s\u00fcsteemi<\/a> kohaselt.<\/p>\n\n\n\n

Hiina<\/strong> nimesid<\/a> kirjutatakse Hiinas kasutatava ametliku latinisatsiooni (\u62fc\u97f3 pinyin<\/em>) kohaselt. \u00dcRO kiitis selle heaks 1977. aastal, ent Eestis on see kasutusel juba aastast 1960. Seda s\u00fcsteemi rakendatakse kohandustega ka Hiina mongoli, tiibeti ja uiguuri nimede kirjutamisel.<\/p>\n\n\n\n

India<\/a><\/strong> ja Pakistani<\/a><\/strong> nimesid kirjutatakse tavaliselt inglisp\u00e4rases transkriptsioonis. Nn Hunteri s\u00fcsteemis m\u00e4rgitakse kohanimede puhul t\u00e4ish\u00e4\u00e4liku pikkust kriipsuga, muidu ei erine see inglise transkriptsioonist.<\/p>\n\n\n\n

Jaapani<\/strong> nimesid<\/a> kirjutatakse Hepburni parandatud s\u00fcsteemis<\/a>, mida ei ole k\u00fcll \u00dcROs heaks kiidetud, ent seda kasutatakse maailmas \u00fcldiselt.<\/p>\n\n\n\n

Kasahhi<\/strong> nimesid<\/a> kirjutatakse V\u00d5Ki 1978. aasta kasahhi-eesti tabeli<\/a> kohaselt.<\/p>\n\n\n\n

Khmeeri<\/strong> nimesid<\/a> kirjutatakse \u00dcRO 1972. aasta s\u00fcsteemi<\/a> kohaselt.<\/p>\n\n\n\n

Kirgiisi<\/strong> nimesid<\/a> kirjutatakse V\u00d5Ki 1978. aasta kirgiisi-eesti tabeli<\/a> kohaselt.<\/p>\n\n\n\n

Korea<\/strong> nimesid<\/a> v\u00f5ib kirjutada kaht moodi. Traditsiooniline on McCune\u2019i-Reischaueri 1939. aasta s\u00fcsteem, ent L\u00f5una-Korea nimesid on uuemal ajal hakatud kirjutama ka selles riigis kehtiva 2000. aasta s\u00fcsteemi kohaselt (vt korea-ladina t\u00e4hetabeleid<\/a>).<\/p>\n\n\n\n

Kreeka<\/strong> nimede<\/a> kirjutamiseks on kaks tabelit. Vanakreeka nimesid kirjutatakse traditsioonilises ladina transkriptsioonis<\/a>, uuskreeka nimesid kreeklaste omaladina<\/a> kohaselt. Viimase kiitis \u00dcRO heaks 1987. aastal, Emakeele Seltsi keeletoimkond 1996. aastal. Nende kahe tabeli rakendusala ei ole alati lihtne piiritleda, ent t\u00e4nap\u00e4eva Kreeka kohanimed kirjutatakse harilikult uuskreeka tabeli alusel, v.a m\u00f5ned traditsioonilised erandid (nt Chalkidike, Delos, Lesbos, Peloponnesos, Rhodos). Paremaks eristuseks soovitatakse uuskreeka nimesid transkribeerida koos r\u00f5hum\u00e4rgiga (eespool toodud n\u00e4ited oleksid uuskreekap\u00e4raselt Chalkidik\u00ed, D\u00edlos, L\u00e9svos, Pelop\u00f3nnisos, R\u00f3dos).<\/p>\n\n\n\n

P\u00e4rsia<\/strong> nimesid<\/a> kirjutatakse \u00dcRO 1967. aasta s\u00fcsteemi<\/a> kohaselt. M\u00f6\u00f6ndav on kasutada ka \u00dcRO 2012. aasta s\u00fcsteemi, ent see ei ole maailmas veel palju levinud.<\/p>\n\n\n\n

Serbia<\/strong> nimesid<\/a> kirjutatakse \u00dcRO 1977. aasta soovituse kohaselt<\/a>, mille aluseks on horvaadi ladina t\u00e4hestik.<\/p>\n\n\n\n

Tad\u017eiki<\/strong> nimesid<\/a> kirjutatakse V\u00d5Ki 1978. aasta tad\u017eiki-eesti tabeli<\/a> kohaselt.<\/p>\n\n\n\n

Tai<\/strong> nimesid<\/a> kirjutatakse \u00dcRO 2002. aasta s\u00fcsteemi<\/a> kohaselt.<\/p>\n\n\n\n

Ukraina<\/strong> nimesid<\/a> kirjutatakse V\u00d5Ki 1975. aasta ukraina-eesti tabeli<\/a> kohaselt, mida Emakeele Seltsi keeletoimkond on muutnud 2009. ja 2022. aastal. Ukraina nimega kodanikud v\u00f5ivad taotleda ka Ukrainas kehtiva tabeli<\/a> ehk ukraina omaladina<\/a> rakendamist.<\/p>\n\n\n\n

Valgevene<\/strong> nimesid<\/a> kirjutatakse \u00dcRO 2012. a s\u00fcsteemi<\/a> kohaselt. Valgevene nimega kodanikud v\u00f5ivad taotleda ka Valgevenes kehtiva tabeli<\/a> rakendamist.<\/p>\n\n\n\n

Vene<\/strong> nimesid<\/a> kirjutatakse vene-eesti tabeli<\/a> kohaselt. Tabeli kinnitas Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkond 1926. aastal ja seda on hiljem korduvalt parandatud, viimati 2005. Vene nimesid v\u00f5ib latiniseerida ka rahvusvahelise soovituse<\/a> p\u00f5hjal, mille kiitis 1987. aastal heaks \u00dcRO kohanimekorralduskonverents. See s\u00fcsteem sobib eesk\u00e4tt t\u00e4psust n\u00f5udvatel juhtudel, nt bibliograafias. Vene nimega kodanikud v\u00f5ivad taotleda ka Venemaal kehtiva tabeli<\/a> rakendamist.<\/p>\n\n\n\n

Eespool nimetamata keelte puhul saaks j\u00e4rgida rahvusvaheliselt levinuimat kirjutusviisi (Etioopia<\/a>, Laos<\/a>, Myanmar ehk Birma<\/a>) v\u00f5i kohapealset ametlikku s\u00fcsteemi (Bhutan, Maldiivid). Vt ka \u00dcRO kohanimeekspertide r\u00fchma latinisatsioonis\u00fcsteemide t\u00f6\u00f6r\u00fchma kodulehte<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Transkriptsioon, transliteratsioon; soovitused keelte kaupa.<\/p>\n","protected":false},"author":8,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1494],"tags":[1099,1131,1139,896,1098,1147,698],"class_list":["post-10828","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-laiendatud-oigekirjareeglid","tag-latinisatsioon","tag-omaladina","tag-taheortograafia","tag-transkriptsioon","tag-transliteratsioon","tag-umberkirjutus","tag-voornimi"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10828","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/8"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10828"}],"version-history":[{"count":16,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10828\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":20593,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10828\/revisions\/20593"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10828"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=10828"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=10828"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}