{"id":11195,"date":"2022-05-18T19:48:38","date_gmt":"2022-05-18T16:48:38","guid":{"rendered":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/?p=11195"},"modified":"2026-06-25T13:10:47","modified_gmt":"2026-06-25T10:10:47","slug":"algustaheortograafia","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/algustaheortograafia\/","title":{"rendered":"ALGUST\u00c4HEORTOGRAAFIA"},"content":{"rendered":"\r\n<div id=\"tahelepanu-nonboldblock_f26fd9d685cc529bef9dc772930263c6\" class=\"tahelepanu-nonbold\">\r\n\r\n   <p>L\u00fchik\u00e4sitlust vt p\u00f5hireeglite alt (<a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/eesti-keele-oigekirja-pohireeglid\/#algust\u00e4hereeglid\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">reeglid 22\u201325<\/a>). NB! P\u00f5hireeglid kirjeldavad v\u00f5imalikke nimetamismalle, laiendatud reeglites on n\u00e4idatud t\u00fc\u00fcpilisemad kasutusjuhtumid.<\/p>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Nimed, nimetused ja pealkirjad&nbsp;<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Objekte t\u00e4histavaid keelendeid on v\u00f5imalik vormistada kolme malli alusel: nimetustena, nimedena ja pealkirjadena. Nimetuses kirjutatakse k\u00f5ik s\u00f5nad v\u00e4iket\u00e4hega. Nimes kirjutatakse iga s\u00f5na peale sides\u00f5na suure algust\u00e4hega (v.a liigis\u00f5nad teatud juhtudel). Pealkiri kirjutatakse jutum\u00e4rkides ja esimene s\u00f5na suure algust\u00e4hega. Konkreetse malli valik v\u00f5ib s\u00f5ltuda objekti liigist, keelendi vormistusest, kontekstist, kirjutaja v\u00e4ljenduskavatsusest. &nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Teatud liiki objekte on tavaks kirjutada kindla malli j\u00e4rgi, nt isikunimesid suurte algust\u00e4htedega (<em>Mari Tamm<\/em>). Valik v\u00f5ib s\u00f5ltuda ka keelendi enda \u00fclesehitusest, nt fraasikujulisi \u00fcritusenimetusi v\u00f5ib kirjutada pigem pealkirjana (talgup\u00e4ev <em>\u201eTeeme \u00e4ra\u201c<\/em>). Lisaks v\u00f5ib malli valikul arvestada konteksti, nt t\u00e4psust n\u00f5udvates tekstides eelistada pigem nimesid kui nimetusi, ja kirjutaja v\u00e4ljenduskavatsust, nt kas ta t\u00e4histab asutust, ettev\u00f5tet, organisatsiooni v\u00f5i \u00fchendust nime v\u00f5i nimetuse abil (<em>Tartu \u00dclikool<\/em> v\u00f5i <em>Tartu \u00fclikool<\/em>). \u00a0\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Nimetus on oma olemuselt kirjeldav fraas, mis v\u00f5ib t\u00e4histada mitut objekti (<em>Eesti pank <\/em>v\u00f5ib t\u00e4histada Eestis asuvat mis tahes panka). Nimi seevastu on \u00fcht kindlat objekti t\u00e4histav keelev\u00e4ljend (<em>Eesti Pank<\/em> kui Eesti keskpank).&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tavakohaselt kasutatakse nime&nbsp;ametlikes tekstides (nt \u00f5igusakt, leping, ametikiri, asutuse veebileht). All\u00fcksuste puhul ei ole tavaks nime ortograafiat kasutada, nt (Eesti Keele Instituudi) <em>keeletehnoloogia osakond<\/em>.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Seni on l\u00e4htutud soovitusest kasutada asutusenimetuste puhul nimemalli ametlikes tekstides. See p\u00f5hineb arusaamal, mille kohaselt kasutatakse nimemalli \u00fcksnes asutuste t\u00e4isnimetustes. Tegelikus kasutuses leidub n\u00e4iteid selle kohta, kus nimemalli j\u00e4rgi on kirjutatud ka l\u00fchinimetusi, eesk\u00e4tt neid, mida sageli v\u00f5rdsustatakse t\u00e4isnimetustega (nt <em>Draamateater <\/em>ja <em>Eesti Draamateater<\/em>). Asutuste l\u00fchinimetuste kohta vaata l\u00e4hemalt EKI teatmiku artiklit \u201e<a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/algustaheortograafia-normingud-ja-tegelik-kasutus\/#asutuste-l%C3%BChinimetuste-algust%C3%A4ht\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Algust\u00e4heortograafia: normingud ja tegelik kasutus<\/a>\u201c. <\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Nime suurt\u00e4ht <\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Nimes kirjutatakse harilikult iga s\u00f5na suure algust\u00e4hega. Kui nime juurde kuulub liiki t\u00e4histav s\u00f5na, siis kohanimedes ja mitmes muus nimega objektide r\u00fchmas (nt tooted, \u00fcksiks\u00f5idukid, ehitised, autasud, \u00fcritused) kirjutatakse see harilikult v\u00e4iket\u00e4hega, nt Peipsi <em>j\u00e4rv<\/em>, Pika Hermanni <em>torn<\/em>, (Tartu \u00fclikooli) Veski <em>auditoorium<\/em>.&nbsp;&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">V\u00e4ikese algust\u00e4hega kirjutatakse veebiaadressina esitatud nimed: <em>delfi.ee<\/em>, <em>lugesin postimees.ee-st<\/em>, <em>auto24.ee<\/em>, <em>rajaleidja.ee<\/em>, <em>ostatargalt.ee<\/em>. Vrd suure t\u00e4hega <em>Delfi portaal<\/em> ~ <em>portaal Delfi<\/em>, <em>Postimees<\/em>, <em>portaalid Auto 24<\/em>, <em>Rajaleidja<\/em>, <em>Osta Targalt<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Suurt ja v\u00e4ikest algust\u00e4hte rakendatakse ka kujundusv\u00f5ttena (siltidel, logodel jms kohtades). Selline algust\u00e4ht j\u00e4\u00e4b v\u00e4ljapoole \u00f5igekirjatava ning nime kasutamisel tekstis on soovitatav l\u00e4htuda nimede \u00fcldreeglist ehk kirjutada nimi suure algust\u00e4hega: <em>Adidas<\/em> (mitte logo j\u00e4rgi v\u00e4iket\u00e4hega \u201eadidas\u201c), <em>Guess<\/em> (mitte logo j\u00e4rgi suurt\u00e4htkirjas \u201eGUESS\u201c). Nimesid, mille kujunduses paikneb suurt\u00e4ht nime keskel, v\u00f5ib kirjutada \u00fcldreegli j\u00e4rgi ehk suure algust\u00e4hega, kuid v\u00f5ib ka j\u00e4rgida nimepanija soovitud kuju (kui see on kirjutajale teada): <em>Powerpoint<\/em> (v\u00f5i <em>PowerPoint<\/em>), <em>Easyjet<\/em> (v\u00f5i <em>easyJet<\/em>), <em>Iphone<\/em> (v\u00f5i <em>iPhone<\/em>).<sup>[5]<\/sup> Vt ka <a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/algustaheortograafia\/#lause-alguse-suurtaht\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">lause alguse suurt\u00e4ht<\/a>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Algust\u00e4he m\u00f5ttes ebakindel piirkond on kujundlikud (\u00fcmber\u00fctlevad) kohtade, ehitiste, isikute, kaupade jms nimetused. Neid v\u00f5ib kirjutada v\u00e4iket\u00e4hega nagu nimetusi ja v\u00f5ib kirjutada ka suure t\u00e4hega nagu nimesid: <em>must mander<\/em> v\u00f5i <em>Must Mander<\/em> (vrd <em>Soome Vabariik<\/em>), Tartu <em>plasku<\/em> v\u00f5i <em>Plasku<\/em>, Volkswageni <em>p\u00f5rnikas<\/em> v\u00f5i <em>P\u00f5rnikas<\/em>, <em>raudne leedi<\/em> v\u00f5i <em>Raudne Leedi<\/em> (vrd <em>Viivi Luik<\/em>). Kohtade ja ehitiste suure t\u00e4hega kirjutamisel v\u00f5ib j\u00e4rgida ka tavalist kohanimemalli, kus liigis\u00f5na j\u00e4\u00e4b v\u00e4iket\u00e4heliseks: <em>Must mander<\/em> (vrd <em>Vaikne ookean<\/em>), <em>Valguse palee<\/em> (vrd <em>S\u00f5pruse sild<\/em>). Vt ka <a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/kohad\/#kujundlikud-kohanimetused\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">reegli ajalugu<\/a>.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Lause alguse suurt\u00e4ht<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Suur t\u00e4ht m\u00e4rgib lause algust ja v\u00f5ib m\u00f5nikord m\u00e4rkida ka rea algust (nt siltidel, luuletustes). Rea alguse suurt\u00e4ht ei ole siiski kohustuslik. Kui kontaktandmed (ameti- v\u00f5i \u00fcksusenimetus) on esitatud eri ridadel, on soovitatav rea alguse suurt\u00e4hte pigem v\u00e4ltida, sest sellest v\u00f5idakse ekslikult j\u00e4reldada, nagu tuleks ametinimetusi ja all\u00fcksuste nimetusi ka jooksvas tekstis kirjutada suure t\u00e4hega.<sup>[3]<\/sup><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kui lause algab nimega, mille esit\u00e4ht on v\u00e4ike, nt <em>eSwatini<\/em>, <em>iPhone<\/em>, <em>iPod<\/em>, v\u00f5ib rakendada reeglip\u00e4rast suurt\u00e4hte (<em>Eswatini<\/em>, <em>Iphone<\/em>, <em>Ipod<\/em>) v\u00f5i s\u00e4ilitada v\u00e4ikese algust\u00e4he.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Suurt\u00e4hte ei ole tavaks kasutada juhul, kui lause algab tsiteeritava keelendiga (vormistatud kursiivkirjas)<sup>[4]<\/sup>, nt <em>-ja<\/em> tuletab verbidest tegijanimesid. <em>mata<\/em>-vorm v\u00e4ljendab sooritamata tegevust. Kui tsiteeritav keelend on iseseisev s\u00f5na, mitte s\u00f5naosa, v\u00f5ib siiski kirjutada ka suure t\u00e4hega, nt <em>sisaldama<\/em> on seisundiverb, mille puhul on loomulik kasutada osasihitist. ~ <em>Sisaldama<\/em> on seisundiverb, mille puhul on loomulik kasutada osasihitist. Tsiteeritavad nimed kirjutatakse suure t\u00e4hega.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Tunder\u00f5hku m\u00e4rkiv suurt\u00e4ht<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tunder\u00f5hku v\u00e4ljendavad \u00fclimussuurt\u00e4ht, personifitseeriv suurt\u00e4ht ning adressaatide <em>Sina<\/em> ja <em>Teie<\/em> suurt\u00e4ht.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>\u00dclimussuurt\u00e4hte<\/strong> (<em>maiuscula maiestatis<\/em>) kasutatakse erilise austuse v\u00e4ljendamiseks tiitlites, nagu <em>Tema P\u00fchadus<\/em> XIV dalai-laama, <em>Tema Majesteet<\/em> Norra kuningas Harald, <em>Nende Majesteedid<\/em> Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf ja kuninganna Silvia. \u00dclimussuurt\u00e4hte ei ole tavaks kasutada <a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/ameti-ja-aunimetused-auastmed-teaduskraadid\/\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">ameti- ja aunimetuste, auastmete, teaduskraadide<\/a> kirjutamisel (nt <em>president<\/em>, <em>direktor<\/em>, <em>juhatuse esimees<\/em>, <em>admiral<\/em>, <em>professor<\/em>, <em>audoktor<\/em>, <em>aasta ema<\/em>).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Personifitseeriva suurt\u00e4he<\/strong> n\u00e4iteid on <em>Saatus<\/em>, <em>Surm<\/em>, <em>Kivist K\u00fclaline<\/em>, <em>Karu<\/em>, <em>Rebane<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Adressaatide suurt\u00e4hte<\/strong> kasutatakse kirjades. <em>Teie<\/em> kirjutatakse suure t\u00e4hega juhul, kui adressaate on \u00fcks. Kui neid, kelle poole kirjas korraga p\u00f6\u00f6rdutakse, on mitu, kirjutatakse <em>teie<\/em> v\u00e4iket\u00e4hega. <em>Sina<\/em> puhul pole t\u00e4henduslikku vahet, kas kirjutada suure t\u00e4hega <em>Sina<\/em> v\u00f5i v\u00e4ikese t\u00e4hega <em>sina<\/em>.<sup>[8]<\/sup><\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Erialakeele tavad ja \u00fcldkeelne tarvitus<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Erinevalt \u00fcldkeeles kujunenud tavast ja p\u00f5him\u00f5tetest on m\u00f5ne eriala puhul tava v\u00f5i kokkulepe teistsugune. Siia kuuluvad n\u00e4iteks<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>botaanikas, zooloogias ja loomakasvatuses j\u00e4rgitav tava kirjutada <a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/kohad\/#kohanimelise-taiendiga-uhendid\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">kohanimet\u00e4iendid<\/a> v\u00e4ikese t\u00e4hega ja h\u00e4\u00e4ldusp\u00e4raselt (<em>amuuri korgipuu<\/em>, <em>atlandi heeringas<\/em>, <em>tori hobune<\/em>; \u00fcldkeeles sobivad ka <em>Amuuri korgipuu<\/em>, <em>Atlandi heeringas<\/em> ja <em>Tori hobune<\/em>);<\/li>\n\n\n\n<li><a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/taimesordid\/\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">taimede sordinimede<\/a> kirjutamine \u00fclakomade vahel (<em>\u2019J\u00f5geva kollane\u2019<\/em>, \u00fcldkeeles sobib kasutada jutum\u00e4rke, nt <em>\u201eJ\u00f5geva kollane\u201c<\/em>);<\/li>\n\n\n\n<li>ajaloolaste tava kirjutada <a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/ajaloosundmused\/\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">s\u00fcndmuste kinnistunud nimetusi<\/a> esisuurt\u00e4hega (<em>Teine maailmas\u00f5da<\/em>, \u00fcldkeeles sobib <em>teine maailmas\u00f5da<\/em>);<\/li>\n\n\n\n<li>geoloogide kokkulepe k\u00e4sitada stratigraafiatermineid nimedena (<em>Vanaaegkond<\/em>, <em>Kambrium<\/em> ja <em>Alam-Kambrium<\/em>, \u00fcldkeeles sobib neid termineid, millesse ei kuulu kohanimet\u00e4iendid, kirjutada ka \u00fcldnimedena, nt <em>vanaaegkond<\/em>, <em>kambrium<\/em> ja <em>alamkambrium<\/em>; vrd ka <em>devon<\/em> ehk <em>Devoni ladestu<\/em> v\u00f5i <em>ajastu<\/em>);<\/li>\n\n\n\n<li>religioonitekstides j\u00e4rgitav, pms piibli eeskujust l\u00e4htuv tava kirjutada tunder\u00f5hku v\u00e4ljendava suure t\u00e4hega mitmesuguseid p\u00fchakirjaga seotud nimetusi (<em>Piibel<\/em>, <em>Uus<\/em> ja <em>Vana<\/em> <em>Testament<\/em>, <em>S\u00f5na<\/em>, <em>Ainus\u00fcndinu<\/em>, <em>Inimese Poeg<\/em>, <em>Isa<\/em>, <em>Tema<\/em>).<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Nimetusobjektide r\u00fchmad<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">On kujunenud tava k\u00e4sitleda suure ja v\u00e4ikese algust\u00e4he kasutust nimetusobjektide kaupa. Nimi v\u00f5i suure algust\u00e4hega kirjutatav nimetus v\u00f5ib olla<br>1) <a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/kohad\/\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">kohal<\/a>,<br>2) <a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/ehitised-ruumid\/\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">ehitisel, ruumil<\/a>,<br>3) <a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/asutused-ettevotted-organisatsioonid-uhendused\/\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">asutusel, ettev\u00f5ttel, organisatsioonil, \u00fchendusel<\/a>,<br>4) <a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/riigid-osariigid\/\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">riigil, osariigil<\/a>,<br>5) <a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/isikud-olendid\/\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">isikul, olendil<\/a>,<br>6) <a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/perioodikavaljaanded\/\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">perioodikav\u00e4ljaandel<\/a>,<br>7) <a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/teosed-dokumendid-sarjad-saated\/\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">teosel, dokumendil, sarjal, saatel<\/a>,<br>8) <a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/autasud\/\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">autasul<\/a>,<br>9) <a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/uritused\/\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u00fcritusel<\/a>,<br>10) <a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/taimesordid\/\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">taimesordil<\/a>,<br>11) <a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/kaubad\/\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">kaubal<\/a>,<br>12) <a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/soidukid\/\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">s\u00f5idukil<\/a>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Harilikult v\u00e4ikese algust\u00e4hega kirjutatav nimetus on muu hulgas<br>1) <a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/puhad-tahtpaevad-idamaa-kalendri-aastanimetused\/\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">p\u00fchadel, t\u00e4htp\u00e4evadel, n\u00e4dalap\u00e4evadel, kuudel, idamaa kalendri aastanimetustel<\/a>,<br>2) <a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/ameti-ja-aunimetused-auastmed-teaduskraadid\/\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">ameti- ja aunimetustel, auastmetel, teaduskraadidel<\/a>,<br>3) <a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/ajaloosundmused\/\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">ajaloos\u00fcndmustel<\/a>.<\/p>\n\n\n\r\n<div id=\"tahelepanu-nonboldblock_986f9ddd2c9a8c6c3d967e52d8589dee\" class=\"tahelepanu-nonbold\">\r\n\r\n   <p>Pane t\u00e4hele!<br>\r\n<strong>Nimesid, ei eesti- ega v\u00f5\u00f5rkeelseid, ei tule kirjutada kursiivkirjas.<\/strong><br> Siinses k\u00e4siraamatus on nad kursiivis, et n\u00e4iteid muust tekstist eristada.<\/p>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Kirjandus<\/h2>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare,<\/strong> <a href=\"http:\/\/dspace.ut.ee\/handle\/10062\/29437\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Eesti keele grammatika II. S\u00fcntaks. Lisa: Kiri.<\/a> Tr\u00fckki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari ja \u00dclle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, lk 364\u2013383.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Tiiu Erelt,<\/strong> Eesti ortograafia. Viies, t\u00e4iendatud tr\u00fckk. Toimetanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016, lk 23\u201338.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Henn Saari,<\/strong> Algust\u00e4he ja jutum\u00e4rkide reeglistamise alused. \u2013 Keel ja Kirjandus 1974, nr 11, lk 649\u2013660.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Johannes Valgma, Nikolai Remmel,<\/strong> Eesti keele grammatika. K\u00e4siraamat. 2. tr\u00fckk. Tallinn: Valgus, 1970, lk 363\u2013376.<\/li>\n\n\n\n<li><a href=\"https:\/\/portaal.eki.ee\/\/dict\/qs76\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u00d5igekeelsuss\u00f5naraamat.<\/a> Toimetanud Rein Kull ja Erich Raiet. Koostanud Tiiu Erelt, Rein Kull, Valve P\u00f5lma, Kristjan Torop. ENSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus, 1976, lk 879\u2013887.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">M\u00e4rkused<\/h2>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>[3] Maire Raadik, V\u00e4ikesed tarbetekstid. K\u00e4siraamat. Teine, t\u00e4iendatud tr\u00fckk. Toimetanud Tiiu Erelt. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2014, lk 16.<\/li>\n\n\n\n<li>[4] Eesti keele grammatika I. H\u00e4\u00e4liku\u00f5petus ja ortograafia. 2. vihik. Koostanud Paul Ariste, Arnold Kask (juhendaja), Aino Kiindok, Gerda Laugaste. Tartu: Tartu Riiklik \u00dclikool, 1964, lk 137; Johannes Valgma, Nikolai Remmel, Eesti keele grammatika. K\u00e4siraamat. Tallinn: Valgus, 1968, lk 363\u2013364; Ellen Uusp\u00f5ld, \u00dcli\u00f5pilast\u00f6\u00f6de vormistamise juhend. Tartu \u00dclikool. Filosoofiateaduskond. Eesti keele \u00f5ppetool. Tartu: Tartu \u00dclikool, 2000, lk 18.<\/li>\n\n\n\n<li>[5] Samu p\u00f5him\u00f5tteid j\u00e4rgitakse soome keeles, vt Kotimaisten kielten keskus. Kielitoimiston ohjepankki. <a href=\"http:\/\/www.kielitoimistonohjepankki.fi\/haku\/powerpoint\/ohje\/180\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Tuotenimet.<\/a><\/li>\n\n\n\n<li>[6] Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare, <a href=\"http:\/\/dspace.ut.ee\/handle\/10062\/29437\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Eesti keele grammatika II. S\u00fcntaks. Lisa: Kiri.<\/a> Tr\u00fckki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari ja \u00dclle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, lk 366.<\/li>\n\n\n\n<li>[7] Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare, <a href=\"http:\/\/dspace.ut.ee\/handle\/10062\/29437\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Eesti keele grammatika II. S\u00fcntaks. Lisa: Kiri.<\/a> Tr\u00fckki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari ja \u00dclle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, lk 377\u2013378.<\/li>\n\n\n\n<li>[8] Maire Raadik, <a href=\"https:\/\/keeleabi.eki.ee\/artiklid2\/suurtxht.html\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Kas suurt\u00e4hel on t\u00e4htsust?<\/a> \u2013 Tiiu Erelt, Mati Erelt, Maire Raadik, Tiina Leemets, Sirje M\u00e4earu, Keelen\u00f5uanne soovitab 2. Koostanud ja toimetanud Tiiu Erelt ja Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2000, lk 150\u2013152.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Koostanud Maire Raadik ja Peeter P\u00e4ll<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Nimed, nimetused ja pealkirjad, nime ja lausealguse suurt\u00e4ht, tunder\u00f5hku m\u00e4rkiv suurt\u00e4ht; erialakeele tavad.<\/p>\n","protected":false},"author":13,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1494],"tags":[1112,1119,1149,665,1148],"class_list":["post-11195","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-laiendatud-oigekirjareeglid","tag-ametlikkus","tag-parisnimi","tag-pusikindlus","tag-suur-ja-vaike-algustaht","tag-tunderohk"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11195","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/13"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11195"}],"version-history":[{"count":40,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11195\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":29307,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11195\/revisions\/29307"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11195"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=11195"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=11195"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}