{"id":11225,"date":"2022-05-19T13:43:08","date_gmt":"2022-05-19T10:43:08","guid":{"rendered":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/?p=11225"},"modified":"2025-04-30T13:10:57","modified_gmt":"2025-04-30T10:10:57","slug":"kohad","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/kohad\/","title":{"rendered":"Kohad"},"content":{"rendered":"\r\n<div id=\"tahelepanu-nonboldblock_44f84b0bdf1ac53e13144f1f91829d5a\" class=\"tahelepanu-nonbold\">\r\n\r\n   <p>L\u00fchik\u00e4sitlust vt p\u00f5hireeglite alt (<a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/eesti-keele-oigekirja-pohireeglid\/#algust\u00e4hereeglid\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">reegel 23<\/a>).<\/p>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kohanimedes kirjutatakse iga s\u00f5na suure algust\u00e4hega, v\u00e4lja arvatud liigis\u00f5na (<em>meri<\/em>, <em>j\u00f5gi<\/em>, <em>m\u00e4gi<\/em>, <em>linn<\/em>, <em>t\u00e4nav<\/em>, <em>v\u00e4ljak<\/em>, <em>jalg<\/em> (s.o t\u00e4nav m\u00e4ejalal), <em>kaar<\/em> (kaarjas t\u00e4nav v\u00f5i tee) jt):<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>1) territooriumi haldus\u00fcksused:<\/strong> <em>P\u00f5lva maakond<\/em> ehk <em>P\u00f5lvamaa<\/em>, <em>Saarde vald<\/em>, <em>Tori kihelkond<\/em>, <em>Prantsusmaa<\/em>, <em>New Jersey osariik<\/em>, <em>Salzburgi liidumaa<\/em>, <em>Krasnojarski krai<\/em>; <\/li>\n\n\n\n<li><strong>2) linnad, k\u00fclad:<\/strong> <em>Pariis<\/em>, <em>Narva linn<\/em>, <em>Jaanilinn<\/em>, <em>Rio de Janeiro<\/em>, <em>Hongkong<\/em>, <em>V\u00e4ike-Maarja<\/em>, <em>Kilingi-N\u00f5mme<\/em>, <em>Silla k\u00fcla<\/em>; <\/li>\n\n\n\n<li><strong>3) v\u00e4ikekohad:<\/strong> <em>Nopri talu<\/em>, <em>Kadriorg<\/em>, <em>Raekoja plats<\/em>, <em>Vabaduse v\u00e4ljak<\/em>, <em>Taevase Rahu v\u00e4ljak<\/em> (Pekingis), <em>Ehitajate tee<\/em>, <em>Vabaduse puiestee<\/em>, <em>Vaikne kallas<\/em>, <em>Pikk jalg<\/em>, <em>L\u00fchike jalg<\/em>, <em>Saiakang<\/em>, <em>Vana turg<\/em>, <em>Vanaturu kael<\/em>, <em>J\u00fcri\u00f6\u00f6 park<\/em>, <em>Tammsaare park<\/em>, <em>Hirvepark<\/em>, <em>T\u00f5nism\u00e4e haljak<\/em>, <em>Uue Maailma haljak<\/em>, <em>Komandandi aed<\/em>, <em>Taani Kuninga aed<\/em>, <em>Pimeaed<\/em> (Narvas), <em>P\u00e4rnam\u00e4e kalmistu<\/em>; <\/li>\n\n\n\n<li><strong>4) maastikuesemed (ka loodusvormid):<\/strong> <em>Emaj\u00f5gi<\/em>, <em>Peipsi j\u00e4rv<\/em>, <em>V\u00f5rtsj\u00e4rv<\/em>, <em>L\u00e4\u00e4nemeri<\/em>, <em>Linnulaht<\/em>, <em>Kura kurk<\/em> (v\u00e4in), <em>Suur katel<\/em> (laht Saaremaa rannikul), <em>Tahkuna poolsaar<\/em>, <em>Krimmi poolsaar<\/em> ehk <em>Krimm<\/em>, <em>Naissaar<\/em>, <em>Prints Edwardi saar<\/em>, <em>Hea Lootuse neem<\/em>, <em>S\u00f5rve s\u00e4\u00e4r<\/em>, <em>Suur Munam\u00e4gi<\/em>, <em>\u00dc\u00fcgu pank<\/em>, <em>J\u00e4gala juga<\/em>, <em>Treppoja<\/em>, <em>Kikepera raba<\/em>, <em>Halliste puisniit<\/em>, <em>Tamme-Lauri tamm<\/em>, <em>Kabelikivi<\/em> (r\u00e4ndrahn); <\/li>\n\n\n\n<li><strong>5) maad, paikkonnad, alad:<\/strong><em> <\/em><em>Kuramaa<\/em>, <em>Vooremaa<\/em> (Ida-Eesti osa), <em>Siber<\/em>, <em>Sahara-tagune Aafrika<\/em>, <em>Ees-Aasia<\/em>, <em>L\u00e4his-Ida<\/em>, <em>Ida-Euroopa<\/em>;\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>M\u00e4rkus.<\/strong> Puhtalt ilmakaare j\u00e4rgi nimetatud alasid v\u00f5ib enamasti kirjutada nii nimena kui ka nimetusena<sup>[1]<\/sup>: <em>ida<\/em> ehk <em>idamaad<\/em> ehk <em>orient<\/em> ehk (vanamoeliselt) <em>hommikumaa<\/em> ~ <em>Ida<\/em> ehk <em>Idamaad<\/em> ehk <em>Orient<\/em> ehk <em>Hommikumaa<\/em> (Aasia ja Kirde-Aafrika maade koondnimi), <em>l\u00e4\u00e4s<\/em> ehk <em>oktsident<\/em> ehk (vanamoeliselt) <em>\u00f5htumaa<\/em> ~ <em>L\u00e4\u00e4s<\/em> ehk <em>Oktsident<\/em> ehk <em>\u00d5htumaa<\/em> (l\u00e4\u00e4neriikide, l\u00e4\u00e4nemaailma, eesk\u00e4tt L\u00e4\u00e4ne-Euroopa, P\u00f5hja-Ameerika, Austraalia, Uus-Meremaa koondnimi). M\u00f5nel \u00fcksikul juhul on algust\u00e4hel t\u00e4henduslik vahe, nagu <em>P\u00f5hjamaad<\/em> (Norra, Rootsi, Soome, Taani, Islandi, F\u00e4\u00e4ri saarte ja Gr\u00f6\u00f6nimaa koondnimi) ja <em>p\u00f5hjamaad<\/em> (p\u00f5hjas asuvad maad). Kui sellist t\u00e4hendusvahet ei ole, v\u00f5ib kirjutada pigem v\u00e4iket\u00e4hega \u2013 nagu ka ilmakaari: <em>reisib oriendis ehk idamaades<\/em>, <em>idamaade muusika<\/em>, <em>hommikumaa targad<\/em>, <em>\u00f5htumaa allak\u00e4ik<\/em>, <em>\u00f5pib ida keeli<\/em>, <em>ida ja l\u00e4\u00e4ne suhted<\/em>, <em>l\u00e4\u00e4s aitab vaesemaid riike<\/em>, <em>l\u00e4\u00e4nest p\u00e4rit inimene<\/em> ehk <em>l\u00e4\u00e4ne inimene<\/em>, <em>l\u00e4\u00e4ne<\/em> ehk <em>l\u00e4\u00e4nelik elulaad<\/em>, <em>l\u00e4\u00e4ne kaubad<\/em>. Ilmakaare m\u00f5ttes kirjutatakse alati v\u00e4iket\u00e4hega: <em>tuul puhub l\u00e4\u00e4nest<\/em>, <em>reisid itta ja l\u00e4\u00e4nde<\/em>. <\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n\n\n\n<li><strong>6) maailmajaod ja mandrid:<\/strong> <em>Euroopa<\/em>, <em>Aasia<\/em>, <em>Euraasia<\/em>, <em>Aafrika<\/em>, <em>P\u00f5hja-Ameerika<\/em>, <em>Austraalia<\/em>, <em>Antarktis<\/em>; <\/li>\n\n\n\n<li><strong>7) taevakehad ja nende s\u00fcsteemid:<\/strong><em> <\/em><em>Neptuun<\/em>, <em>Kassiopeia<\/em>, <em>Suur Vanker<\/em> ehk <em>Suure Vankri t\u00e4htkuju<\/em>, <em>Koot ja Reha<\/em>, <em>Siirius<\/em>, <em>P\u00f5hjanael<\/em>, <em>Linnutee<\/em>, <em>Maa<\/em>, <em>P\u00e4ike<\/em>, <em>Kuu<\/em> (kui viimased kolm ei ole tekstis universumi kohanimedena, siis <em>maa<\/em>, <em>p\u00e4ike<\/em>, <em>kuu<\/em>).\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>M\u00e4rkus.<\/strong> Nagu taevakehade nimesid \u00fcldse, nii kirjutatakse suure algust\u00e4hega ka t\u00e4htkujusid ja sodiaagim\u00e4rke: <em>Kaljukits<\/em>, <em>Veevalaja<\/em>, <em>Kalad<\/em>, <em>J\u00e4\u00e4r<\/em>, <em>S\u00f5nn<\/em>, <em>Kaksikud<\/em>, <em>V\u00e4hk<\/em>, <em>L\u00f5vi<\/em>, <em>Neitsi<\/em>, <em>Kaalud<\/em>, <em>Skorpion<\/em>, <em>Ambur<\/em>. Nt <em>J\u00fcri on Skorpion. Tiina ja Kadri on Kaksikud<\/em>.<\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Kujundlikud kohanimetused<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kujundlikke kohanimetusi v\u00f5ib kirjutada v\u00e4ikese t\u00e4hega nagu nimetusi ja v\u00f5ib kirjutada ka suure t\u00e4hega nagu nimesid: <em>suur lomp<\/em> ~ <em>Suur Lomp<\/em> (Atlandi ookean), <em>must mander<\/em> ~ <em>Must Mander<\/em> (Sahara-tagune Aafrika). V\u00e4iket\u00e4ht on soovitatavam: <em>must mander<\/em>, <em>metsik l\u00e4\u00e4s<\/em> (USA l\u00e4\u00e4neosa koloniseerimisajal), <em>igavene linn<\/em> (Rooma), <em>vana maailm<\/em> (Euroopa, Aasia, Aafrika), <em>uus maailm<\/em> (Ameerika, Austraalia), <em>kolmas maailm<\/em> (arengumaad), <em>p\u00fcha maa<\/em> (Palestiina), <em>t\u00f5usva p\u00e4ikese maa<\/em> (Jaapan), <em>maakera kuklapool<\/em> (Austraalia ja Uus-Meremaa). Suure t\u00e4hega kirjutamisel v\u00f5ib rakendada ka tavalist kohanimemalli, kus liigis\u00f5na j\u00e4\u00e4b v\u00e4ikese t\u00e4hega: <em>Must mander<\/em> (vrd <em>Vaikne ookean<\/em>). Kujundlikus nimetuses olev koha- v\u00f5i isikunimi s\u00e4ilitab alati oma suure algust\u00e4he: <em>Neevalinn<\/em>, <em>Taaralinn<\/em>, <em>Emaj\u00f5e Ateena<\/em> (vrd <em>Neeva<\/em>, <em>Taara<\/em>, <em>Ateena<\/em>).<\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\">Reegli ajalugu<\/h4>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><small>Emakeele Seltsi keeletoimkond arutas kujundlike ehk \u00fcmber\u00fctlevate nimetuste kirjutamist 2017. ja 2018. aastal. Arvestades, et kujundlikud nimetused moodustavad \u00fcleminekuala nimede ja mittenimede vahel, otsustas toimkond, et seesuguste kirjutamisel saab rakendada nii v\u00e4iket\u00e4helist nimetuste malli (<em>must mander<\/em>, <em>t\u00f5usva p\u00e4ikese maa<\/em>, <em>plasku<\/em>, <em>raudne leedi<\/em>) kui ka suurt\u00e4helist nimemalli (<em>Must Mander<\/em>, <em>T\u00f5usva P\u00e4ikese Maa<\/em>, <em>Plasku<\/em>, <em>Raudne Leedi<\/em>). Kujundlikke kohtade, ehitiste, ruumide jms nimetusi v\u00f5ib nimena kirjutada nii l\u00e4biva suurt\u00e4hega (<em>Must Mander<\/em>, <em>T\u00f5usva P\u00e4ikese Maa<\/em>) kui ka kohanimemalli kohaselt, milles liigis\u00f5na kirjutatakse v\u00e4ikese t\u00e4hega (<em>Must mander<\/em>, <em>T\u00f5usva P\u00e4ikese maa<\/em>). V\u00f5imaluse korral tuleks eelistada v\u00e4iket\u00e4helist malli, kuid juurdunud tava ei ole seep\u00e4rast tarvis muuta. 2018. aasta \u00d5Sis on j\u00e4etud seal juba olemas olevad n\u00e4ited samaks, kuid kirjakeeles sobib kirjutada ka nt <em>must mander<\/em> (nagu <em>j\u00e4\u00e4mander<\/em>), <em>vana maailm<\/em> ja <em>metsik l\u00e4\u00e4s<\/em>.<sup>[2]<\/sup><\/small><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><small>Kujundlikud ehk traditsioonilise terminiga \u00fcmber\u00fctlevad nimetused t\u00e4histavad kindlaid objekte (kohti, ehitisi, ruume, isikuid, kaupu jm), ent ei ole nende n-\u00f6 p\u00e4risnimed ehk ametlikud nimed, mingis m\u00f5ttes meenutavad nad h\u00fc\u00fcdnimesid.<sup>[3]<\/sup> Varaseimad keelekorraldusallikad on seda teemat v\u00e4ltinud v\u00f5i piirdunud m\u00f5ne \u00fcksiku n\u00e4itega. 1976. aasta \u00d5Si \u00f5igekirjalisas on soovitatud kohtade \u00fcmber\u00fctlevad nimetused kirjutada v\u00e4ikese algust\u00e4hega, nt <em>p\u00fcramiidide maa<\/em> (Egiptus), <em>linn seitsmel k\u00fcnkal<\/em> (Rooma), <em>j\u00e4\u00e4mander<\/em> (Antarktis), erandid on <em>Must Mander<\/em>, <em>Roheline Mander<\/em>, <em>Vana Maailm<\/em>, <em>Uus Maailm<\/em>, <em>Kolmas Maailm<\/em>, <em>Metsik L\u00e4\u00e4s<\/em>, <em>Igavene Linn<\/em>, <em>Suur Lomp<\/em>.<sup>[4]<\/sup> Sama soovitus k\u00e4ib ka \u00fcmber\u00fctlevate isikunimede kohta: <em>ajaloo isa<\/em> (Herodotos), <em>Emaj\u00f5e \u00f6\u00f6bik<\/em> (Koidula), <em>Lucia legendi meister<\/em> (anon\u00fc\u00fcmne kunstnik XV sajandist).<sup>[5]<\/sup> Edasistes k\u00e4sitlustes korduvad p\u00f5hiliselt samad n\u00e4ited, Tiiu Erelt on \u201eEesti ortograafias\u201c lisanud m\u00e4rkuse, et m\u00f5nda h\u00fc\u00fcdnimestunud nimetust v\u00f5ib ka l\u00e4biva suurt\u00e4hega kirjutada: <em>Koidulaulik<\/em>, <em>Igavene Juut<\/em> (Jeruusalemma Ahhasveros)<sup>[6]<\/sup>. Alates Emakeele Seltsi keeletoimkonna 27. juuni 2018. aasta otsusest on kujundlike nimetuste kirjutajail valida kahe, koha-, ehitise- ja ruuminimetuste puhul lausa kolme algust\u00e4hemalli vahel.<\/small><\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">\u00dclekantud t\u00e4henduses kohanimi<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u00dclekantud t\u00e4henduses mingi n\u00e4htuse, s\u00fcndmuse vm t\u00fc\u00fcbi iseloomustamiseks kasutatav kohanimi kirjutatakse suure algust\u00e4hega: Arvan, et <em>Ameerikaid<\/em> enam ei avastata. Pole vaja ehitada uusi <em>Lasnam\u00e4gesid<\/em> ja <em>Annelinnu<\/em>. See talu on olnud minu <em>Vargam\u00e4e<\/em>. \u00dcksikud seesugused kohanimed on \u00fcldnimestunud, nt <em>mahtra<\/em> \u2018l\u00f6\u00f6ming, madin\u2019, <em>meka<\/em> \u2018ligit\u00f5mbav (siht)koht\u2019, <em>soodom<\/em> \u2018suur segadus\u2019.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Kohanime t\u00e4psustav t\u00e4iendosa<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kohanime t\u00e4psustav t\u00e4iendosa kirjutatakse suure algust\u00e4hega ning liidetakse p\u00f5his\u00f5naga sidekriipsu abil: <em>L\u00f5una-Eesti<\/em>, <em>P\u00f5hja-Soome<\/em>, <em>Kesk-Euroopa<\/em>, <em>Ida-Euroopa<\/em>, <em>P\u00f5hja-Ameerika<\/em>, <em>Ladina-Ameerika<\/em>, <em>Mandri-Eesti<\/em>, <em>Mandri-Euroopa<\/em>, <em>V\u00e4lis-Eesti<\/em>, <em>Kodu-Eesti<\/em>, <em>Suure-Jaani<\/em>, <em>V\u00e4ike-\u00d5ism\u00e4e<\/em>, <em>Vana-P\u00e4rnu<\/em>, <em>Uus-L\u00f5una-Wales<\/em>, <em>Ees-Aasia<\/em>, <em>Taga-Karpaatia<\/em>, <em>\u00dclem-Sileesia<\/em>, <em>K\u00f5rg-Tatra<\/em>, <em>Muinas-Egiptus<\/em>, <em>Vana-Kreeka<\/em>, <em>Antiik-Rooma<\/em>, <em>Tsaari-Venemaa<\/em>, <em>Natsi-Saksamaa<\/em>. <\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>M\u00e4rkus 1.<\/strong> Sidekriipsuta kirjutatakse <em>Suurbritannia<\/em> ja <em>Valgevene<\/em>. Sidekriipsu ei ole ka kohanimest saadud tuletistes: <em>l\u00f5unaeestlane<\/em>, <em>p\u00f5hjaameeriklane<\/em>, <em>idaeuroopalik<\/em>, <em>v\u00e4liseestlus<\/em>. <\/li>\n\n\n\n<li><strong>M\u00e4rkus 2.<\/strong> Kui t\u00e4iendosa k\u00e4\u00e4ndub, kirjutatakse ta lahku: <em>Suur Munam\u00e4gi<\/em> (<em>Suurele Munam\u00e4ele<\/em>, vrd <em>Suur-Pakrile<\/em>), <em>V\u00e4ike T\u00fctarsaar<\/em> (<em>V\u00e4ikesel T\u00fctarsaarel<\/em>, vrd <em>V\u00e4ike-Pakril<\/em>), <em>V\u00e4ike Emaj\u00f5gi<\/em>, <em>Suur Vallrahu<\/em>.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kohanime juhuslik t\u00e4iend s\u00e4ilitab oma algust\u00e4he ja kirjutatakse nimest lahku: <em>mineviku Eesti<\/em>, <em>tuleviku Euroopa<\/em>, <em>vana ja uus Euroopa<\/em> (L\u00e4\u00e4ne- ja Ida-Euroopa), <em>p\u00e4ris Pariis<\/em>, <em>sunnit\u00f6\u00f6 Siber<\/em>, <em>lava Vargam\u00e4e<\/em>, <em>\u00e4ri Ol\u00fcmpos<\/em>, <em>Periklese Ateena<\/em>, <em>Putini Venemaa<\/em>. <\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>M\u00e4rkus.<\/strong> Kui seda tingivad vormilised (t\u00e4iendosa s\u00f5naliik ja vormit\u00fc\u00fcp) v\u00f5i sisulised p\u00f5hjused (m\u00f5tte selgus), \u00fchendatakse juhuslik t\u00e4iend sidekriipsuga: nt vormilised \u2013 Euroopa ja <em>mitte<\/em>-Euroopa riigid, filmimiseks ehitati <em>mini<\/em>-Lasnam\u00e4e, <em>n\u00fc\u00fcdis<\/em>-Eesti (vrd n\u00fc\u00fcdisaegne Eesti); nt sisulised \u2013 kuum tusk oma <em>kopli<\/em>-Vargam\u00e4e p\u00e4rast, tolleaegse <em>taide-<\/em>Pariisi salongides, j\u00f5ukama ja parema <em>tuleviku<\/em>-Eesti poole.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\">Reegli ajalugu<\/h4>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><small>Vabariiklik \u00f5igekeelsuskomisjon ehk V\u00d5K arutas 1974. aastal koha- ja isikunimede t\u00e4iendosa kirjutamist.<sup>[7]<\/sup> Tehti otsus, mis on siiani reeglistiku alus ja seab t\u00e4iendosa kirjutamiseks kaks p\u00f5himalli: t\u00e4iends\u00f5na kirjutatakse suure t\u00e4hega ja liidetakse p\u00f5his\u00f5naga sidekriipsu abil (<em>L\u00f5una-Eesti<\/em>, <em>Vana-Kreeka<\/em>) v\u00f5i t\u00e4iends\u00f5na kirjutatakse v\u00e4ikese t\u00e4hega ja p\u00f5his\u00f5nast lahku (<em>mineviku Eesti<\/em>, <em>laulupeo Tallinn<\/em>). V\u00d5Ki antud kahe selge v\u00f5imaluse asemel kasutatakse tegelikus tarvituses siiani valdavalt vahepealset kirjutust: sidekriipsuga liidetud v\u00e4iket\u00e4heline t\u00e4iendosa.<sup>[8]<\/sup><\/small><\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Kohanimelise t\u00e4iendiga \u00fchendid<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kohanimi v\u00f5ib s\u00f5na\u00fchendis esineda omastavas k\u00e4\u00e4ndes t\u00e4iendina. Selline t\u00e4iend v\u00f5ib n\u00e4idata kohakuuluvust (<em>Rootsi kroon<\/em> kui Rootsis kehtiv kroon, <em>Saksa auto<\/em> kui Saksamaal toodetud auto, <em>Kihnu seelik<\/em> kui Kihnus kantav seelik), rahvuskuuluvust (<em>eesti kirjanik<\/em> v\u00f5i <em>eesti soost kirjanik<\/em> kui eestlasest kirjanik, <em>eesti vanas\u00f5na<\/em> kui eestlaste vanas\u00f5na) v\u00f5i liiki (<em>Soome kelk<\/em> kui kelgu liik, <em>Hollandi juust<\/em> kui juustusort, <em>T\u00fcrgi kohv<\/em> kui kohvi liik).<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Kohta v\u00f5i liiki n\u00e4itav kohanimi<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kohta v\u00f5i liiki n\u00e4itav kohanimi kirjutatakse <strong>suure algust\u00e4hega<\/strong>: <em>Muhu sussid<\/em>, <em>Mulgi kuub<\/em>, <em>Setu s\u00f5lg<\/em>, <em>Haapsalu sall<\/em>, <em>Saku \u00f5lu<\/em>, <em>Tallinna kilud<\/em>, <em>Tori hobune<\/em>, <em>Saaremaa dolomiit<\/em>, <em>Kunda lade<\/em>, <em>Kihnu murrak<\/em>, <em>V\u00f5ru murre<\/em>, <em>L\u00f5una-Eesti murded<\/em>, <em>Eesti juust<\/em>, <em>Soome saun<\/em>, <em>Rootsi aeg<\/em>, <em>Rootsi kardinad<\/em>, <em>Rootsi laud<\/em>, <em>Vene rulett<\/em>, <em>Vene saatkond<\/em>, <em>Prantsuse vein<\/em>, <em>Prantsuse restoran<\/em>, <em>Inglise hommikus\u00f6\u00f6k<\/em>, <em>Inglise nael<\/em>, <em>Saksa lambakoer<\/em>, <em>Itaalia k\u00f6\u00f6k<\/em>, <em>Brasiilia kohv<\/em>, <em>Iiri kohv<\/em>, <em>Korea auto<\/em>, <em>Hispaania avang<\/em>, <em>T\u00fcrgi saun<\/em>, <em>Kreeka-Rooma maadlus<\/em>, <em>Kreeka p\u00e4hkel<\/em>, <em>Hiina kapsas<\/em>, <em>Gordioni s\u00f5lm<\/em>, <em>Paabeli segadus<\/em>, <em>Rooma \u00f5igus<\/em>, <em>Rooma number<\/em>, <em>Waldorfi kool<\/em>, <em>Camemberti juust<\/em>, <em>Kiievi kotlet<\/em>, <em>Ebola viirus<\/em>, <em>Maastrichti leping<\/em>, <em>Schengeni viisa<\/em>, <em>Skandinaavia maad<\/em>, <em>Skandinaavia kultuur<\/em>, <em>Balti riigid<\/em>, <em>Briti s\u00f5dur<\/em>, <em>Euroopa film<\/em>, <em>Euroopa naarits<\/em>, <em>Siberi katk<\/em>, <em>Aafrika seakatk<\/em>, <em>Austraalia dollar<\/em>, <em>Ameerika auto<\/em>, <em>Ameerika jalgpall<\/em>, <em>Ameerika m\u00e4ed<\/em>, <em>Ladina-Ameerika tantsud<\/em>. <\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>M\u00e4rkus.<\/strong> Botaanikas, zooloogias ja loomakasvatuses on tava kirjutada taimenimetusi, loomanimetusi ja t\u00f5unimetusi v\u00e4ikese algust\u00e4hega, nt taimed <em>amuuri korgipuu<\/em>, <em>saaremaa robirohi<\/em>, loomad <em>euroopa naarits<\/em>, <em>peipsi siig<\/em>, loomat\u00f5ud <em>tori hobune<\/em>, <em>herefordi veis<\/em>. \u00dcldkeeles ei ole viga kasutada suurt algust\u00e4hte: <em>Amuuri korgipuu<\/em>, <em>Saaremaa robirohi<\/em>, <em>Euroopa naarits<\/em>, <em>Peipsi siig<\/em>, <em>Tori hobune<\/em>, <em>Herefordi veis<\/em> jts. Rahvap\u00e4rased nimetused kirjutatakse alati \u00fcldkeele reegli j\u00e4rgi ehk suure t\u00e4hega: <em>Rakvere raibe<\/em> (botaanikas <em>harilik t\u00f5lkjas<\/em>), <em>Colorado mardikas<\/em> (zooloogias <em>kartulimardikas<\/em>).<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Keele-, rahva- ja h\u00f5imunimetused<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Keelte, rahvaste ja h\u00f5imude nimetustes kirjutatakse kohanimi <strong>erandlikult v\u00e4ikese algust\u00e4hega<\/strong>: <em>eesti keel<\/em>, <em>inglise keel<\/em>, <em>Kanada eesti keel<\/em>, <em>Briti inglise keel<\/em>, <em>prantsuse rahvas<\/em>, <em>vene rahvusest mees<\/em>, <em>paapua h\u00f5imud<\/em>. Rahvuskuuluvuse m\u00e4rkimiseks v\u00f5ib kohanime omastava k\u00e4\u00e4nde kirjutada v\u00e4ikese t\u00e4hega ka m\u00f5nes muus \u00fchendis: <em>eesti jonn<\/em> kui eestlase jonn, <em>saksa t\u00e4psus<\/em> kui sakslaslik t\u00e4psus. <\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>M\u00e4rkus 1.<\/strong> Kui rahvust ja kohta n\u00e4itav s\u00f5na on sama kujuga, saab suure algust\u00e4hega r\u00f5hutada koha- ja v\u00e4ikesega rahvuskuuluvust: <em>Eesti kirjandus<\/em> (Eestis loodud kirjandus) v\u00f5i <em>eesti kirjandus<\/em> (eestlaste loodud v\u00f5i eestikeelne kirjandus), <em>Vene muusika<\/em> v\u00f5i <em>vene muusika<\/em>, <em>Prantsuse jalgpallur<\/em> v\u00f5i <em>prantsuse jalgpallur<\/em>, sama moodi <em>Eesti rahvustoit<\/em> v\u00f5i <em>eesti rahvustoit<\/em>, <em>Ukraina rahvar\u00f5ivad<\/em> v\u00f5i <em>ukraina rahvar\u00f5ivad<\/em>, <em>L\u00e4ti rahvalaulud<\/em> v\u00f5i <em>l\u00e4ti rahvalaulud<\/em>. K\u00f5hkluse korral v\u00f5ib eelistada suurt algust\u00e4hte, nt kui ei tea, kas <em>Prantsuse jalgpallur<\/em> on Prantsusmaalt p\u00e4rit v\u00f5i rahvuselt prantslane. Kui maanimele ei vasta rahvanimetust, kirjutatakse kohanimi suure t\u00e4hega: <em>Euroopa keeled<\/em>, <em>Aasia k\u00f6\u00f6k<\/em>, <em>Ameerika kirjandus<\/em>, <em>Austria kultuur<\/em>. V\u00e4ikese t\u00e4hega kirjutatakse <em>araabia<\/em>, kui see viitab araabia keelele v\u00f5i araablastele, nt <em>araabia maad<\/em> (araabia keele maad, vrd Araabia poolsaare riigid), <em>araabia number<\/em> (araablaste number). <\/li>\n\n\n\n<li><strong>M\u00e4rkus 2.<\/strong> Keeler\u00fchmituste (h\u00f5imkondade, keelkondade, keeler\u00fchmade) nimetustes on soovitatav s\u00e4ilitada kohanimede harilik kirjutusviis, nt <em>Adamaoua-Oubangui keeled<\/em>, <em>Altai keelkond<\/em>, <em>Filipiini keeled<\/em>, <em>Kaukaasia keeled<\/em>, <em>Kordofani keelkond<\/em>, <em>Pamiiri keeled<\/em>, <em>Uurali keelkond<\/em>. Sama on soovitatav ka kaugemate keelte nimetustes sisalduvate kohanimede puhul, nt indiaani keeled <em>Coeur d\u2019Alene\u2019i<\/em>, <em>Erie<\/em>, <em>Euchre Creeki keel<\/em>.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\">Reegli ajalugu<\/h4>\n\n\n\r\n<div id=\"tahelepanu-nonboldblock_e11c620c5b6fedaa045e479153edbb50\" class=\"tahelepanu-nonbold\">\r\n\r\n   <p>Vabariiklik \u00f5igekeelsuskomisjon ja Emakeele Seltsi keeletoimkond on taotlenud kohanimelise t\u00e4iendi v\u00e4iket\u00e4heliste erandr\u00fchmade kaotamist ning kohanime kirjutamist suure algust\u00e4hega ja moonutamata kujul ka kohanimelise t\u00e4iendiga \u00fchendeis.<\/p>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><small>Kohanimede puhul on v\u00e4iket\u00e4ht t\u00e4histanud liigilisust, rahvuslikkust, keelt jms erinevalt otsesest kohakuuluvusest. Selline vahetegemine kujunes enne, kui keelekorralduses vastavaid ettepanekuid tegema hakati, ning eeskujuks on olnud saksa, vene ja soome keele v\u00e4iket\u00e4helised omaduss\u00f5nad, vrd nt saksa <em>d\u00e4nische Butter<\/em>, vene <em>\u0434\u0430\u0442\u0441\u043a\u043e\u0435 \u043c\u0430\u0441\u043b\u043e<\/em>, soome <em>tanskalainen voi<\/em> ja eesti <em>Taani v\u00f5i<\/em>.<sup>[9]<\/sup><\/small><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><small>1918. aastal ilmunud \u201eEesti keele \u00f5igekirjutuse-s\u00f5naraamat\u201c<sup>[10]<\/sup> ei tundnud veel kirjakujusid <em>saksa<\/em>, <em>prantsuse<\/em>, <em>inglise<\/em> ja seal esines vaid suurt\u00e4heline <em>Eesti<\/em>. 1919. aastal soovitas Lauri Kettunen hakata keelte nimetusi kirjutama v\u00e4ikese algust\u00e4hega, et teha vahet keelel (<em>eesti keel<\/em> ehk <em>eesti<\/em>) ja maal (<em>Eesti<\/em>).<sup>[11]<\/sup> Soovitatud kirjutusviis levis kiiresti (ja ulatuslikumalt, kui Kettunen oli seda m\u00f5elnud) ning Emakeele Selts fikseeris oma 22. aprilli 1923. aasta koosolekul esimest korda maa- ning rahvanimedes suure ja v\u00e4ikese algust\u00e4he tarvitamise juhised.<sup>[12]<\/sup> Kohanimelise t\u00e4iendi v\u00e4iket\u00e4ht haaras kaasa ka isikunime oma, kuigi seal ei saanud v\u00e4iket\u00e4heline kirjutus \u00f5nneks kunagi nii ulatuslikuks kui kohanimedes.<\/small><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><small>J\u00e4rgnevatel aastak\u00fcmnetel kritiseeriti kohanimede (ja isikunimede) omastava k\u00e4\u00e4nde v\u00e4iket\u00e4hega kirjutamist korduvalt<sup>[13]<\/sup>, muu hulgas arutas seda vabariiklik \u00f5igekeelsuskomisjon ehk V\u00d5K oma esimesel koosolekul 1960. aastal<sup>[14]<\/sup>, kuid esimeste sammudeni j\u00f5uti alles 1970ndatel. 1975. aastal otsustas V\u00d5K, et murdenimetustes v\u00f5ib kohanime kirjutada suure algust\u00e4hega (nt L\u00f5una-Eesti murded <em>Mulgi murre<\/em>, <em>Tartu murre<\/em>, <em>V\u00f5ru murre<\/em>).<sup>[15]<\/sup> 1976. aasta \u201e\u00d5igekeelsuss\u00f5naraamat\u201c ei maininud enam kohanime v\u00e4iket\u00e4hega kirjutamist \u00fcrginimeste nimetustes, geoloogiliste lademete ja setete nimetustes ega piltlikes v\u00e4ljendites.<sup>[16]<\/sup> 1997. aastal ilmunud \u201eEesti keele k\u00e4siraamat\u201c m\u00f6\u00f6nis kohanime kirjutamist suure algust\u00e4hega osa kaupade nimetustes (<em>Camemberti<\/em>, <em>Gruy\u00e8re\u2019i<\/em>, <em>Gorgonzola<\/em>, <em>Bel Piemonte juust<\/em>).<sup>[17]<\/sup><\/small><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><small>J\u00e4rgmise sammu tegi 1998. aastal Emakeele Seltsi keeletoimkond, soovitades kohanimelise esiosaga kaubanimetustes kirjutada kohanime suure algust\u00e4hega (<em>Tallinna kilud<\/em>, <em>Camemberti juust<\/em>, <em>Vene sinep<\/em>). Toimkond pidas v\u00f5imalikuks rakendada sama p\u00f5him\u00f5tet mis tahes <strong>toodete, n\u00e4htuste, viiside, meetodite, haiguste, ravimite, keemiliste \u00fchendite, v\u00e4rvuste<\/strong> jm puhul (<em>Soome kelk<\/em>, <em>Hiina k\u00f6\u00f6k<\/em>, <em>Rootsi laud<\/em>, <em>Siberi katk<\/em>, <em>Berliini roheline<\/em>).<sup>[18]<\/sup> Muutmata j\u00e4i botaanika taimenimetuste, zooloogia loomanimetuste ning loomakasvatuse t\u00f5unimetuste v\u00e4iket\u00e4ht (<em>saaremaa robirohi<\/em>, <em>l\u00e4\u00e4nemere kilu<\/em>, <em>tori hobune<\/em>), mida saavad muuta \u00fcksnes eriteadlased ise. Otsuse kommentaaris on siiski m\u00e4rgitud, et \u00fcldkeeles ei tohiks pidada veaks kohanime kirjutamist suure t\u00e4hega (<em>Saaremaa robirohi<\/em>, <em>L\u00e4\u00e4nemere kilu<\/em>, <em>Tori hobune<\/em>).<\/small><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><small>Kohanime kirjutamisel v\u00e4iket\u00e4hega on tavap\u00e4raselt kaasnenud nime mugandamise n\u00f5ue. See on olnud \u00fcks argument v\u00e4iket\u00e4helise kirjutuse vastu, sest mugandi tagant on sageli raske originaalnime \u00e4ra tunda, vrd nt <em>\u00e4\u00e4r\u0161iri<\/em> v\u00f5i <em>Ayrshire\u2019i veis<\/em>, <em>uaiendoti<\/em> v\u00f5i <em>Wyandotte\u2019i kana<\/em>. Botaanikud, zooloogid ja loomakasvatajad kirjutavad osa v\u00f5\u00f5rkohanimesid k\u00fcll algup\u00e4raselt<sup>[19]<\/sup>, kuid siiski v\u00e4ikese algust\u00e4hega.<\/small><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><small>V\u00d5Ki ja Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsused on kokkuv\u00f5ttes teeninud \u00fcht ja sama eesm\u00e4rki: v\u00f5imalikult kaotada kohanimelise t\u00e4iendi v\u00e4iket\u00e4helised erandr\u00fchmad ja saavutada kohanime kirjutamine suure algust\u00e4hega ja moonutamata kujul ka kohanimelise t\u00e4iendiga \u00fchendeis.<sup>[20]<\/sup> Alles on j\u00e4etud vaid rahvuskuuluvust n\u00e4itav v\u00e4iket\u00e4ht (<em>eesti keel<\/em>, <em>l\u00e4ti rahvas<\/em>, <em>saksa t\u00e4psus<\/em>, <em>vene hing<\/em>).<\/small><\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Kirjandus<\/h2>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Eesti keele grammatika I. H\u00e4\u00e4liku\u00f5petus ja ortograafia. 2. vihik. Koostanud Paul Ariste, Arnold Kask (juhendaja), Aino Kiindok, Gerda Laugaste. Tartu: Tartu Riiklik \u00dclikool, 1964, lk 143\u2013145.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare,<\/strong> <a href=\"http:\/\/dspace.ut.ee\/handle\/10062\/29437\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Eesti keele grammatika II. S\u00fcntaks. Lisa: Kiri.<\/a> Tr\u00fckki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari ja \u00dclle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, lk 370\u2013375.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Tiiu Erelt,<\/strong> <a href=\"https:\/\/www.digar.ee\/viewer\/et\/nlib-digar:193470\/142766\/page\/51\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Murdenimetuste kirjutamine.<\/a> \u2013 Keel ja Kirjandus 1975, nr 7, lk 429\u2013431.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Tiiu Erelt,<\/strong> <a href=\"http:\/\/keeleabi.eki.ee\/artiklid2\/piltlikud.html\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Nimet\u00e4iendiga piltlikud v\u00e4ljendid (<em>Damoklese m\u00f5\u00f5k<\/em> ja <em>Rootsi kardinad<\/em>).<\/a> \u2013 Tiiu Erelt, Mati Erelt, Maire Raadik, Tiina Leemets, Sirje M\u00e4earu, Keelen\u00f5uanne soovitab 2. Koostanud ja toimetanud Tiiu Erelt ja Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2000, lk 147\u2013149.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Tiiu Erelt,<\/strong> Eesti ortograafia. Viies, t\u00e4iendatud tr\u00fckk. Toimetanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016, lk 24\u201327.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Ester Kindlam,<\/strong> Meie igap\u00e4evane keel. Tema hoolet ja seadet. Tallinn: Valgus, 1976, lk 102.<\/li>\n\n\n\n<li><a href=\"http:\/\/www.emakeeleselts.ee\/otsused\/ESKT_kujundlike_nimede_algustaht.pdf\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Kujundlike (\u00fcmber\u00fctlevate) nimetuste algust\u00e4ht.<\/a> Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsus 27.06.2018. Selgitanud Peeter P\u00e4ll.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Tiina Leemets,<\/strong> <a href=\"https:\/\/keeleabi.eki.ee\/artiklid\/ilmakaared.html\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Millal kirjutada ilmakaari suure, millal v\u00e4ikese algust\u00e4hega.<\/a> \u2013 Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje M\u00e4earu, Maire Raadik, Keelen\u00f5uanne soovitab. Koostanud Sirje M\u00e4earu. Toimetanud Tiiu Erelt ja Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 1996, lk 118\u2013119.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Ernst Nurm,<\/strong> <a href=\"https:\/\/www.digar.ee\/viewer\/et\/nlib-digar:193201\/142613\/page\/46\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">K\u00e4\u00e4ndumatutest omaduss\u00f5nadest.<\/a> (J\u00e4tkame m\u00f5ttevahetust.) \u2013 Keel ja Kirjandus 1958, nr 10, lk 620\u2013624.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Ernst Nurm,<\/strong> <a href=\"https:\/\/www.digar.ee\/viewer\/et\/nlib-digar:194530\/142851\/page\/52\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Austagem kirjakeele traditsiooni.<\/a> \u2013 Keel ja Kirjandus 1968, nr 3, lk 178\u2013183.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Peeter P\u00e4ll,<\/strong> <a href=\"https:\/\/www.digar.ee\/viewer\/et\/nlib-digar:193638\/142827\/page\/22\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Nn. k\u00e4\u00e4ndumatu omaduss\u00f5na \u00f5igekirjast.<\/a> (\u201eKirjakeele korraldus n\u00fc\u00fcd ja praegu\u201c.) \u2013 Keel ja Kirjandus 1985, nr 5, lk 274\u2013281.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Maire Raadik,<\/strong> <a href=\"http:\/\/www.digar.ee\/id\/nlib-digar:191296\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Kaupade nimetamine.<\/a> \u2013 Kirjakeele teataja II 1993\u20132000. Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitused. Koostanud ja toimetanud Tiiu Erelt ja Maire Raadik. Tallinn: Emakeele Selts, 2000, lk 115\u2013121.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Henn Saari,<\/strong> <a href=\"https:\/\/www.digar.ee\/viewer\/et\/nlib-digar:194701\/142883\/page\/11\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Algust\u00e4he ja jutum\u00e4rkide reeglistamise alused.<\/a> \u2013 Keel ja Kirjandus 1974, nr 11, lk 649\u2013660.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>August Vaga,<\/strong> <a href=\"https:\/\/www.digar.ee\/viewer\/et\/nlib-digar:193196\/142608\/page\/100\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Mittek\u00e4\u00e4nduva omaduss\u00f5na m\u00f5iste liialdatud rakendamisest.<\/a> \u2013 Keel ja Kirjandus 1958, nr 4\u20135, lk 290\u2013292.<\/li>\n\n\n\n<li><a href=\"http:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/et\/download\/130562\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">V\u00e4ike algt\u00e4ht adjektiivselt tarvitatud erisnimedes.<\/a> [Lauri Kettuse kirjutis ja Emakeele Seltsi juhatuse otsus.] \u2013 Eesti Keel 1923, nr 2, lk 43\u201346.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">M\u00e4rkused<\/h2>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>[1] Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare, <a href=\"http:\/\/dspace.ut.ee\/handle\/10062\/29437\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Eesti keele grammatika II. S\u00fcntaks. Lisa: Kiri.<\/a> Tr\u00fckki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari ja \u00dclle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, lk 373.<\/li>\n\n\n\n<li>[2] <a href=\"http:\/\/www.emakeeleselts.ee\/otsused\/ESKT_kujundlike_nimede_algustaht.pdf\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Kujundlike (\u00fcmber\u00fctlevate) nimetuste algust\u00e4ht.<\/a> Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsus 27.06.2018. Selgitanud Peeter P\u00e4ll.<\/li>\n\n\n\n<li>[3] <a href=\"http:\/\/www.emakeeleselts.ee\/otsused\/ESKT_kujundlike_nimede_algustaht.pdf\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Kujundlike (\u00fcmber\u00fctlevate) nimetuste algust\u00e4ht.<\/a> Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsus 27.06.2018. Selgitanud Peeter P\u00e4ll.<\/li>\n\n\n\n<li>[4] <a href=\"https:\/\/portaal.eki.ee\/\/dict\/qs76\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u00d5igekeelsuss\u00f5naraamat.<\/a> Toimetanud Rein Kull ja Erich Raiet. Koostanud Tiiu Erelt, Rein Kull, Valve P\u00f5lma, Kristjan Torop. ENSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus, 1976, lk 870\u2013880.<\/li>\n\n\n\n<li>[5] <a href=\"https:\/\/portaal.eki.ee\/\/dict\/qs76\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u00d5igekeelsuss\u00f5naraamat.<\/a> Toimetanud Rein Kull ja Erich Raiet. Koostanud Tiiu Erelt, Rein Kull, Valve P\u00f5lma, Kristjan Torop. ENSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus, 1976, lk 882.<\/li>\n\n\n\n<li>[6] Tiiu Erelt, Eesti ortograafia. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 1995, lk 30.<\/li>\n\n\n\n<li>[7] Tiiu Erelt, <a href=\"https:\/\/www.digar.ee\/viewer\/et\/nlib-digar:193463\/142760\/page\/48\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Vabariiklikus \u00f5igekeelsuskomisjonis.<\/a> [\u00d5Si morfoloogia; koha- ja isikunimede t\u00e4iendosa kirjutamine.] \u2013 Keel ja Kirjandus 1975, nr 1, lk 44.<\/li>\n\n\n\n<li>[8] Tiiu Erelt, Eesti keelekorraldus. Toimetanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2002, lk 235.<\/li>\n\n\n\n<li>[9] Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare, <a href=\"http:\/\/dspace.ut.ee\/handle\/10062\/29437\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Eesti keele grammatika II. S\u00fcntaks. Lisa: Kiri.<\/a> Tr\u00fckki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari ja \u00dclle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, lk 370\u2013375.<\/li>\n\n\n\n<li>[10] Eesti keele \u00f5igekirjutuse-s\u00f5naraamat. Eesti Kirjanduse Seltsi v\u00e4ljaanne. K.-\u00dc. \u201eRahva\u00fclikooli\u201d kirjastus, Tallinn, 1918.<\/li>\n\n\n\n<li>[11] Lauri Kettunen, Arvustavad m\u00e4rkused keeleuuendusn\u00f5uete puhul. Tallinn, [1919], lk 93.<\/li>\n\n\n\n<li>[12] <a href=\"http:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/et\/download\/130562\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">V\u00e4ike algt\u00e4ht adjektiivselt tarvitatud erisnimedes.<\/a> [Lauri Kettuse kirjutis ja Emakeele Seltsi juhatuse otsus.] \u2013 Eesti Keel 1923, nr 2, lk 43\u201346.<\/li>\n\n\n\n<li>[13] August Vaga, <a href=\"https:\/\/www.digar.ee\/viewer\/et\/nlib-digar:193196\/142608\/page\/100\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Mittek\u00e4\u00e4nduva omaduss\u00f5na m\u00f5iste liialdatud rakendamisest.<\/a> \u2013 Keel ja Kirjandus 1958, nr 4\u20135, lk 290\u2013292; <a href=\"https:\/\/www.digar.ee\/viewer\/et\/nlib-digar:193202\/142614\/page\/51\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Isiku- ja kohanimeliste t\u00e4iendite ortograafiast.<\/a> (M\u00f5ttevahetuse kokkuv\u00f5tteks.) \u2013 Keel ja Kirjandus 1958, nr 11, lk 689\u2013695; Mati Hint, <a href=\"https:\/\/www.digar.ee\/viewer\/et\/nlib-digar:194528\/142849\/page\/38\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">V\u00f5\u00f5rp\u00e4risnimede ja nende tuletiste \u00f5igekirja vaieldavused. (I osa.)<\/a> \u2013 Keel ja Kirjandus 1968, nr 1, lk 32\u201341. <a href=\"https:\/\/www.digar.ee\/viewer\/et\/nlib-digar:194529\/266083\/page\/26\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">(J\u00e4rg.)<\/a> \u2013 Keel ja Kirjandus 1968, nr 2, lk 88\u201390; Ernst Nurm, <a href=\"https:\/\/www.digar.ee\/viewer\/et\/nlib-digar:194530\/142851\/page\/52\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Austagem kirjakeele traditsiooni.<\/a> \u2013 Keel ja Kirjandus 1968, nr 3, lk 178\u2013183; Henn Saari, <a href=\"https:\/\/www.digar.ee\/viewer\/et\/nlib-digar:194701\/142883\/page\/11\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Algust\u00e4he ja jutum\u00e4rkide reeglistamise alused.<\/a> \u2013 Keel ja Kirjandus 1974, nr 11, lk 649\u2013660; Peeter P\u00e4ll, <a href=\"https:\/\/www.digar.ee\/viewer\/et\/nlib-digar:193638\/142827\/page\/22\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Nn. k\u00e4\u00e4ndumatu omaduss\u00f5na \u00f5igekirjast.<\/a> (\u201eKirjakeele korraldus n\u00fc\u00fcd ja praegu\u201c.) \u2013 Keel ja Kirjandus 1985, nr 5, lk 274\u2013281.<\/li>\n\n\n\n<li>[14] Erich Raiet, <a href=\"https:\/\/www.digar.ee\/viewer\/et\/nlib-digar:193311\/142650\/page\/65\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Vabariikliku \u00f5igekeelsuse komisjoni otsused.<\/a> \u2013 Keel ja Kirjandus 1962, nr 1, lk 63.<\/li>\n\n\n\n<li>[15] Tiiu Erelt, <a href=\"https:\/\/www.digar.ee\/viewer\/et\/nlib-digar:193470\/142766\/page\/51\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Murdenimetuste kirjutamine.<\/a> \u2013 Keel ja Kirjandus 1975, nr 7, lk 429\u2013431.<\/li>\n\n\n\n<li>[16] <a href=\"https:\/\/portaal.eki.ee\/\/dict\/qs76\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u00d5igekeelsuss\u00f5naraamat.<\/a> Toimetanud Rein Kull ja Erich Raiet. Koostanud Tiiu Erelt, Rein Kull, Valve P\u00f5lma, Kristjan Torop. ENSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus, 1976, lk 880.<\/li>\n\n\n\n<li>[17] Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross, Eesti keele k\u00e4siraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 1997, lk 64.<\/li>\n\n\n\n<li>[18] Maire Raadik, <a href=\"http:\/\/www.digar.ee\/id\/nlib-digar:191296\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Kaupade nimetamine.<\/a> \u2013 Kirjakeele teataja II 1993\u20132000. Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitused. Koostanud ja toimetanud Tiiu Erelt ja Maire Raadik. Tallinn: Emakeele Selts, 2000, lk 115\u2013121.<\/li>\n\n\n\n<li>[19] Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare, <a href=\"http:\/\/dspace.ut.ee\/handle\/10062\/29437\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Eesti keele grammatika II. S\u00fcntaks. Lisa: Kiri.<\/a> Tr\u00fckki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari ja \u00dclle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, lk 371\u2013372.<\/li>\n\n\n\n<li>[20] Tiiu Erelt, Eesti keelekorraldus. Toimetanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2002, lk 235.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><a href=\"https:\/\/eki.ee\/\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"><\/a><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Koostanud Maire Raadik<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kohanimed, kujundlikud kohanimetused, \u00fclekantud t\u00e4henduses kohanimed; kohanime t\u00e4psustav t\u00e4iendosa, kohanimelise t\u00e4iendiga \u00fchendid.<\/p>\n","protected":false},"author":13,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1494],"tags":[590,1129,594,976,1128,665],"class_list":["post-11225","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-laiendatud-oigekirjareeglid","tag-kaandumatu-omadussona","tag-kohanime-tapsustav-taiendosa","tag-kohanimeline-taiend","tag-kohanimi","tag-kujundlik-kohanimetus","tag-suur-ja-vaike-algustaht"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11225","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/13"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11225"}],"version-history":[{"count":23,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11225\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":24083,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11225\/revisions\/24083"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11225"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=11225"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=11225"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}