{"id":11282,"date":"2022-05-19T17:23:45","date_gmt":"2022-05-19T14:23:45","guid":{"rendered":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/?p=11282"},"modified":"2025-06-20T16:30:02","modified_gmt":"2025-06-20T13:30:02","slug":"asutused-ettevotted-organisatsioonid-uhendused","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/asutused-ettevotted-organisatsioonid-uhendused\/","title":{"rendered":"Asutused, ettev\u00f5tted, organisatsioonid, \u00fchendused"},"content":{"rendered":"\r\n<div id=\"tahelepanu-nonboldblock_af3e156a073a79736df89db9e53f3e2e\" class=\"tahelepanu-nonbold\">\r\n\r\n   <p>L\u00fchik\u00e4sitlust vt p\u00f5hireeglite alt (<a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/eesti-keele-oigekirja-pohireeglid\/#algust\u00e4hereeglid\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">reeglid 22, 23<\/a>). <\/p>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Asutustel, ettev\u00f5tetel, organisatsioonidel, \u00fchendustel (edaspidi: asutused) on <strong>nimed<\/strong> (<em>Kalev<\/em>, <em>Eesti Energia<\/em>) v\u00f5i <strong>nimetused<\/strong> (<em>rahandusministeerium<\/em>, <em>Paikuse p\u00f5hikool<\/em>, <em>aktsiaselts Eesti Energia<\/em>, <em>t\u00e4navapuhastuse aktsiaselts<\/em>). Nimes kirjutatakse alati iga s\u00f5na suure algust\u00e4hega (<em>Kalev<\/em>, <em>Eesti Energia<\/em>), <strong>nimetustes oleneb algust\u00e4ht teksti laadist<\/strong>: tavatekstis kirjutatakse nimetus, v.a selles olevad nimed, v\u00e4ikese t\u00e4hega (<em>rahandusministeerium<\/em>, <em>Paikuse p\u00f5hikool<\/em>, <em>aktsiaselts Eesti Energia<\/em>, <em>t\u00e4navapuhastuse aktsiaselts<\/em>), ametlikus tekstis iga s\u00f5na suure algust\u00e4hega (<em>Rahandusministeerium<\/em>, <em>Paikuse P\u00f5hikool<\/em>, <em>Aktsiaselts Eesti Energia<\/em>, <em>T\u00e4navapuhastuse Aktsiaselts<\/em> ~ <em>T\u00e4navapuhastuse AS<\/em>).<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Asutuste, ettev\u00f5tete, organisatsioonide, \u00fchenduste nimetused<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Osal asutustel on <strong>puhtalt kirjeldavad nimetused<\/strong>, kus nimetuse p\u00f5his\u00f5na n\u00e4itab asutuse liiki (<em>aktsiaselts<\/em>, <em>sihtasutus<\/em>, <em>liit<\/em>, <em>muuseum<\/em>, <em>ministeerium<\/em>, <em>amet<\/em> vms), t\u00e4iends\u00f5na aga t\u00e4psustab asutuse tegevusvaldkonda (<em>t\u00e4navapuhastuse aktsiaselts<\/em>, <em>hariduse infotehnoloogia sihtasutus<\/em>, <em>autoettev\u00f5tete liit<\/em>, <em>rahandusministeerium<\/em>, <em>politsei- ja piirivalveamet<\/em>). Nimetust v\u00f5ib t\u00e4psustada ka koha- v\u00f5i isikunimi (<em>Paikuse p\u00f5hikool<\/em>, <em>P\u00e4rnu muuseum<\/em>, <em>Saku \u00f5lletehas<\/em>, <em>Libatse kauplus<\/em>, <em>Saiakangi kohvik<\/em>, <em>Margit Meriranna juuksurisalong<\/em>, <em>Grossi pood<\/em>).<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>M\u00e4rkus 1.<\/strong> Kui asutus on nimetatud oma asukoha v\u00f5i omaniku nime j\u00e4rgi, paikneb selline nimi alati liigis\u00f5na ees: <em>Kadrioru restoran<\/em> (mitte restoran Kadriorg ega restoran Kadrioru), <em>Tarmo Tammiku advokaadib\u00fcroo<\/em> (mitte advokaadib\u00fcroo Tarmo Tammik). Nii liigis\u00f5na ees kui ka j\u00e4rel v\u00f5ib paikneda kohanimi, mis ei seostu asukohaga, nt Tartus asuv <em>hotell London<\/em> ~ <em>Londoni hotell<\/em>. <\/li>\n\n\n\n<li><strong>M\u00e4rkus 2.<\/strong> Asutusenimetuste ilmakaarelisi t\u00e4iendeid tuleb ilmselt pidada kohanimedeks ja kirjutada suure algust\u00e4hega, nt politsei- ja piirivalveameti <em>P\u00f5hja prefektuur<\/em>, p\u00e4\u00e4steameti <em>Ida p\u00e4\u00e4stekeskus<\/em>. Puhtkeelelistel p\u00f5hjustel ei ole seda t\u00fc\u00fcpi t\u00e4iendid soovitatavad, nad tekitavad raskusi ka t\u00f5lkimisel.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Osal asutustel <strong>koosneb nimetus nimest ja liigis\u00f5nast<\/strong>: <em>aktsiaselts Kalev<\/em> (<em>Kalev<\/em> on asutusele pandud nimi, <em>aktsiaselts<\/em> on liigis\u00f5na), <em>sihtasutus Noored Kooli<\/em>, <em>mittetulundus\u00fching Saagu Valgus<\/em>, <em>kauplus Kangas ja N\u00f6\u00f6p<\/em>, <em>kinnisvarab\u00fcroo Uus Maa<\/em>, <em>restoran Kaks Kokka<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\">Tavatekstis kirjutatakse asutuste nimetused v\u00e4iket\u00e4hega<\/h4>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tavatekstis (nt ajaleht, ilu- v\u00f5i tarbekirjandusteos) kirjutatakse nimetused (v.a neis sisalduvad nimed) <strong>v\u00e4ikese algust\u00e4hega<\/strong>: <em>riigikogu<\/em>, <em>riigikohus<\/em>, <em>rahandusministeerium<\/em>, <em>haridus- ja teadusministeerium<\/em>, <em>maa-amet<\/em>, <em>politsei- ja piirivalveamet<\/em>, <em>registrite ja infos\u00fcsteemide keskus<\/em>, <em>ettev\u00f5tluse arendamise sihtasutus<\/em> ~ <em>ettev\u00f5tluse arendamise SA<\/em>, <em>sisekaitseakadeemia<\/em>, <em>sotsiaaldemokraatlik erakond<\/em>; <em>Viljandi linnavalitsus<\/em>, <em>Helme vallavalitsus<\/em>, <em>Muhu lasteaed<\/em>, <em>J\u00f5hvi vene p\u00f5hikool<\/em>, <em>Tallinna prantsuse l\u00fctseum<\/em>, <em>Miina H\u00e4rma g\u00fcmnaasium<\/em>, <em>Tartu \u00fclikool<\/em>, <em>Saku \u00f5lletehas<\/em>, <em>Eesti looduskaitse selts<\/em>, <em>Eesti riiklik s\u00fcmfooniaorkester<\/em>, <em>Eesti evangeelne luterlik kirik<\/em>, <em>Eesti reformierakond<\/em>, <em>P\u00f5hja-Eesti regionaalhaigla<\/em>, <em>Margit Meriranna juuksurisalong<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">M\u00f5nel juhul on suurt\u00e4ht siiski tarvilik ainulise nimetuse eristamiseks samakujulistest liiginimetustest: <em>Eesti Pank<\/em> (meie riigipank) \u2013 <em>Eesti pank<\/em> (Eestis asutatud mis tahes pank), <em>Euroopa Parlament<\/em>, <em>Euroopa Komisjon<\/em> (Euroopa Liidu asutused) \u2013 <em>Euroopa parlament<\/em>, <em>Euroopa komisjon<\/em> (Euroopas tegutsev mis tahes parlament v\u00f5i komisjon), <em>Tallinna Sadam<\/em> (aktsiaselts) \u2013 <em>Tallinna sadam<\/em> (nt Miinisadam, Lennusadam, Bekkeri sadam).<\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\">Ametlikus tekstis kirjutatakse asutuste nimetused suure t\u00e4hega<\/h4>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ametlikkuse n\u00e4itamiseks v\u00f5ib asutuste registri- ehk t\u00e4isnimetustes kirjutada iga s\u00f5na suure algust\u00e4hega: <em>Riigikogu<\/em>, <em>Riigikohus<\/em>, <em>Rahandusministeerium<\/em>, <em>Haridus- ja Teadusministeerium<\/em>, <em>Maa-amet<\/em>, <em>Politsei- ja Piirivalveamet<\/em>, <em>Registrite ja Infos\u00fcsteemide Keskus<\/em>, <em>Ettev\u00f5tluse Arendamise Sihtasutus<\/em> ~ <em>Ettev\u00f5tluse Arendamise SA<\/em>, <em>Sisekaitseakadeemia<\/em>, <em>Sotsiaaldemokraatlik Erakond<\/em>; <em>Viljandi Linnavalitsus<\/em>, <em>Helme Vallavalitsus<\/em>, <em>Muhu Lasteaed<\/em>, <em>J\u00f5hvi Vene P\u00f5hikool<\/em>, <em>Tallinna Prantsuse L\u00fctseum<\/em>, <em>Miina H\u00e4rma G\u00fcmnaasium<\/em>, <em>Tartu \u00dclikool<\/em>, <em>Saku \u00d5lletehas<\/em> ~ <em>Saku \u00d5lletehase AS<\/em> ~ <em>Saku \u00d5lletehase Aktsiaselts<\/em>, <em>Eesti Looduskaitse Selts<\/em> ~ <em>Eesti Looduskaitse Seltsi MT\u00dc<\/em> ~ <em>Eesti Looduskaitse Seltsi Mittetulundus\u00fching<\/em>, <em>Eesti Riiklik S\u00fcmfooniaorkester<\/em>, <em>Eesti Evangeelne Luterlik Kirik<\/em>, <em>Eesti Reformierakond<\/em>, <em>P\u00f5hja-Eesti Regionaalhaigla<\/em> ~ <em>P\u00f5hja-Eesti Regionaalhaigla SA<\/em> ~ <em>P\u00f5hja-Eesti Regionaalhaigla Sihtasutus<\/em>, <em>Margit Meriranna Juuksurisalongi O\u00dc<\/em> ~ <em>Margit Meriranna Juuksurisalongi Osa\u00fching<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Sellist suurt\u00e4hte on tavaks rakendada \u00f5igusaktides, lepingutes, ametikirjades jm ametlikku laadi tekstides ega ole tavaks rakendada ajalehtedes, ilu- ja tarbekirjandusteostes. Mis tahes all\u00fcksuste ja allasutuste nimetused kirjutatakse teksti laadist olenemata alati v\u00e4iket\u00e4hega. <\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>M\u00e4rkus 1.<\/strong> Mitmesuguste asutuste registri- ehk ametlikke ehk t\u00e4isnimetusi saab vajaduse korral kontrollida <a href=\"https:\/\/ariregister.rik.ee\/\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">e-\u00e4riregistrist<\/a>. Kaubandus- ja teenindusettev\u00f5tete puhul tuleb teha vahet ettev\u00f5tte k\u00e4ibenimetusel (mis on harilikult ettev\u00f5tte sildil) ja ettev\u00f5tet pidava juriidilise isiku registrinimetusel (mis on kirjas \u00e4riregistris): <em>Elleni pagari\u00e4ri<\/em> (sildinimetus) ja <em>Elleni Pagari\u00e4ri O\u00dc<\/em> (juriidilise isiku registrinimetus), <em>Tasku keskus<\/em> ja <em>Tasku Keskuse AS<\/em>, <em>kaubamaja<\/em> v\u00f5i <em>Tallinna kaubamaja<\/em> ja <em>Kaubamaja AS<\/em>. Nagu n\u00e4ha, saab ametlikkussuurt\u00e4hte rakendada juriidilise isiku nimetuses, mitte aga ettev\u00f5tte k\u00e4ibenimetuses. <\/li>\n\n\n\n<li><strong>M\u00e4rkus 2.<\/strong> Asutustest tuleb lahus hoida hooned, mille nimetused kirjutatakse alati v\u00e4iket\u00e4hega (v.a neis sisalduvad nimed): <em>Tartu linnavalitsus<\/em> ~ <em>Tartu Linnavalitsus<\/em> (asutus) \u2013 <em>Tartu raekoda<\/em> (hoone, kus paikneb linnavalitsus), sama moodi asutused <em>Tallinna \u00f5petajate maja<\/em> ~ <em>Tallinna \u00d5petajate Maja<\/em>, <em>EELK P\u00e4rnu Eliisabeti koguduse MT\u00dc<\/em> ~ <em>EELK P\u00e4rnu Eliisabeti Koguduse MT\u00dc<\/em> ja hooned <em>\u00f5petajate maja<\/em>, <em>P\u00e4rnu Eliisabeti kirik<\/em>. Lahus tuleb hoida ka andmekogud (ei ole asutused ega saa kirjutada ametlikkussuurt\u00e4hega) ning neid pidavad asutused: <em>rahvastikuregister<\/em> (mida peab siseministeerium), <em>\u00e4riregister<\/em> (registrite ja infos\u00fcsteemide keskus), <em>liiklusregister<\/em> (maanteeamet) jts. <\/li>\n\n\n\n<li><strong>M\u00e4rkus 3.<\/strong> Omavalitsus\u00fcksuste kirjutamisel rakendatakse \u00fcldist kohanimede malli (nt <em>R\u00f5uge vald<\/em>), kuigi omavalitsus\u00fcksusel kui tervikul on juriidilise isiku staatus.<sup>[1]<\/sup> Suure t\u00e4hega ehk asutusena kirjutatakse ametlikul juhul hrl linna-, maa- ja vallavalitsused (nt <em>Rapla Linnavalitsus<\/em>), volikogude nagu muude valitavate (n\u00f5u)kogude puhul piisab v\u00e4iket\u00e4hest (nt <em>Kose vallavolikogu<\/em> nagu <em>Eesti Panga n\u00f5ukogu<\/em> vms). On siiski levinud pruuk kasutada ka volikogude nimetustes ametlikkussuurt\u00e4hte (<em>Kose Vallavolikogu<\/em>, <em>Tallinna Linnavolikogu<\/em>).<sup>[2]<\/sup><\/li>\n\n\n\n<li><strong>M\u00e4rkus 4.<\/strong> V\u00e4iket\u00e4ht annab kirjutajale vabamad k\u00e4ed, muu hulgas <strong>nimetust varieerida<\/strong>. Kui ei tea n\u00e4iteks, kas kirjutada kokku <em>sisekaitseakadeemia<\/em> v\u00f5i lahku <em>sisekaitse akadeemia<\/em> v\u00f5i kas t\u00e4ielik nimetus on <em>sotsiaaldemokraatlik erakond<\/em> v\u00f5i k\u00e4ib juurde veel s\u00f5na <em>Eesti<\/em>, on kindlam valida v\u00e4iket\u00e4ht. Sama soovitus kehtib <strong>t\u00f5lgitud nimetuste<\/strong> kohta, enamasti kirjutame pigem <em>Riia moodsa kunsti muuseum<\/em> kui <em>Riia Moodsa Kunsti Muuseum<\/em>, pigem <em>New Yorgi itaalia kultuuri keskus<\/em> kui <em>New Yorgi Itaalia Kultuuri Keskus<\/em>. Esiteks pole alati kindlust, et t\u00f5lge on t\u00e4pne, t\u00e4ielik ja ametlik, teiseks on kontekst sageli selline, mis ei n\u00f5ua ametlikkussuurt\u00e4hte.<sup>[3]<\/sup> Ametlikud eestikeelsed t\u00f5lked on siiski olemas Euroopa Liidu asutuste nimetustel, sest eesti keel on \u00fcks Euroopa Liidu ametlikke keeli.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\">L\u00fchinimetused kirjutatakse alati v\u00e4iket\u00e4hega<\/h4>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kui asutuse nimetust ei tarvitata t\u00e4iskujul, vaid l\u00fchendatult, m\u00f5nd osa v\u00e4lja j\u00e4ttes, kirjutatakse nimetus <strong>alati v\u00e4iket\u00e4hega<\/strong>: <em>ministeerium<\/em> (vrd rahandusministeerium), <em>amet<\/em> (tehnilise j\u00e4relevalve amet), <em>presidendi kantselei<\/em> (vabariigi presidendi kantselei), <em>valitsus<\/em> (vabariigi valitsus), <em>vallavalitsus<\/em> (Otep\u00e4\u00e4 vallavalitsus), <em>linnateater<\/em> (Tallinna linnateater), <em>draamateater<\/em> (Eesti Draamateater), <em>loomaaed<\/em> (Tallinna loomaaed), <em>keskraamatukogu<\/em> (P\u00e4rnu keskraamatukogu), <em>maakohus<\/em> (Tartu maakohus), <em>tehnika\u00fclikool<\/em> (Tallinna tehnika\u00fclikool), <em>instituut<\/em> (eesti keele instituut), <em>keskerakond<\/em> (Eesti keskerakond), <em>juristide liit<\/em> (Eesti juristide liit), <em>ameti\u00fchingute keskliit<\/em> (Eesti ameti\u00fchingute keskliit).<\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\">All\u00fcksuste ja allasutuste nimetused kirjutatakse alati v\u00e4iket\u00e4hega<\/h4>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">All\u00fcksuste ja allasutuste nimetused kirjutatakse alati v\u00e4iket\u00e4hega (v.a neis sisalduvad nimed): rahandusministeeriumi ~ Rahandusministeeriumi <em>maksupoliitikaosakond<\/em>, riigikogu ~ Riigikogu <em>kultuurikomisjon<\/em> ja <em>Euroopa Liidu asjade komisjon<\/em>, Tartu \u00fclikooli ~ Tartu \u00dclikooli <em>\u00f5igusteaduskond<\/em>, <em>f\u00fc\u00fcsika instituut<\/em>, <em>raamatukogu<\/em>, <em>Viljandi kultuuriakadeemia<\/em> ja <em>Narva kolled\u017e<\/em>, Kose <em>vallavolikogu<\/em>, Kohtla-J\u00e4rve <em>linnavolikogu<\/em>, Eesti Panga <em>n\u00f5ukogu<\/em>, Tallinna Sadama <em>juhatus<\/em>, vabariigi presidendi ~ Vabariigi Presidendi <em>rahvusv\u00e4hemuste \u00fcmarlaud<\/em>, \u00dclenurme g\u00fcmnaasiumi ~ \u00dclenurme G\u00fcmnaasiumi <em>segakoor<\/em>, kaitsev\u00e4e ~ Kaitsev\u00e4e <em>staabi- ja sidepataljon<\/em> ning <em>Kuperjanovi jalav\u00e4epataljon<\/em>, Kaitseliidu <em>Tartu maleva Tamme malevkond<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">M\u00f5nikord v\u00f5ib olla raske otsustada allasutuse staatuse \u00fcle. Kui asutuse nimetuses on viide \u00fclaasutusele, sobib asutust v\u00e4hemasti algust\u00e4he m\u00f5ttes k\u00e4sitleda allasutusena ja kirjutada v\u00e4ikese t\u00e4hega, vrd Tartu \u00fclikooli ~ Tartu \u00dclikooli <em>botaanikaaed<\/em> (kuulub Tartu \u00fclikooli alla) ja <em>Tallinna botaanikaaed<\/em> ~ <em>Tallinna Botaanikaaed<\/em> (on linna ametiasutuse hallatav asutus, kuid nimetuses ei ole viidet alluvussuhtele).<\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\">Reegli ajalugu<\/h4>\n\n\n\r\n<div id=\"tahelepanu-nonboldblock_57975f5e47ff116abd50b96703f06d55\" class=\"tahelepanu-nonbold\">\r\n\r\n   <p>Emakeele Seltsi keeletoimkonna 14. veebruari 1994. a otsus seadis asutusenimetuste puhul normaal- ehk algseisuks v\u00e4ikese algust\u00e4hega kirjutamise.<\/p>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><small>Keelekomisjonid on asutuste algust\u00e4hte arutanud kaks korda, esimene kord Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkond 1930. aastail<sup>[4]<\/sup>, teine kord Emakeele Seltsi keeletoimkond 1994<sup>[5]<\/sup>.<\/small><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><small>1930. aastail lepiti kokku kirjutada asutuste nimetustes iga s\u00f5na suure t\u00e4hega, kui nimetusi tarvitatakse ametlikul ja autentsel kujul, ning v\u00e4ikese algust\u00e4hega (v.a isiku- ja kohanimed), kui nimetuse autentne kuju pole teada v\u00f5i seda ei soovita r\u00f5hutada.<sup>[6]<\/sup> Seega v\u00f5is kirjutaja olenevalt oma kavatsustest kirjutada <em>Tartu \u00dclikool<\/em> v\u00f5i <em>Tartu \u00fclikool<\/em>, <em>Kaitseministeerium<\/em> v\u00f5i <em>kaitseministeerium<\/em>. Peale asutuste soovitati suure algust\u00e4hega kirjutada ka all\u00fcksuste nimetusi (nt Tartu \u00dclikooli <em>N\u00f5ukogu<\/em>, Kohtu- ja Siseministeeriumi <em>Administratiivosakond<\/em>), lisaks peeti suurt\u00e4hte v\u00f5imalikuks asutuste l\u00fchinimetustes (nt <em>Selts<\/em> t\u00e4henduses <em>Eesti Kirjanduse Selts<\/em>).<sup>[7]<\/sup><\/small><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><small>Vene aeg t\u00f5i teised nimed ja p\u00f5him\u00f5tted. Nimetuse algust\u00e4ht seati s\u00f5ltuvusse asutuse t\u00e4htsusest ja esinemise sagedusest. V\u00e4iket\u00e4hega v\u00f5is kirjutada k\u00f5ige sagedamini esinevate asutuste, ettev\u00f5tete (raudteejaamade, k\u00fclan\u00f5ukogude, sideagentuuride, kolhooside, sovhooside, metskondade, koolide) \u00fcldnimelise osa (<em>R\u00f5ngu k\u00fclan\u00f5ukogu<\/em>, <em>Puhja sideagentuur<\/em>, <em>Sadala kool<\/em>).<sup>[8]<\/sup> Suure algust\u00e4hega tuli alati kirjutada \u00fclemn\u00f5ukogud ja nende presiidiumid, peavalitsused, valitsused, komiteed ja ministeeriumid, \u00fclemkohtud, NLKP organid territoriaalkomiteedest (k.a) \u00fclespoole.<sup>[9]<\/sup> Normiti asutuse v\u00f5i ettev\u00f5tte t\u00fc\u00fcbi j\u00e4rgi, nii et n\u00e4iteks <em>N\u00f5mme Polikliinik<\/em> k\u00e4is suure t\u00e4hega (kuulus asutuste r\u00fchmas tervishoiuasutuste ja haiglate alla), <em>Saue sovhoos<\/em> aga v\u00e4ikesega (ettev\u00f5tete ja organisatsioonide r\u00fchmas kolhooside ja sovhooside all).<sup>[10]<\/sup> K\u00f5ik see kiskus tegelikku keeletarvitust suurt\u00e4he poole kaldu.<\/small><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><small>Kui Eesti vabariik taastati, vahetusid nimed taas ning sai selgeks, et senistest reeglitest pole uue aja nimede-nimetuste kirjutamisel enam tuge. Tiiu Erelt kirjutas koost\u00f6\u00f6s Peeter P\u00e4lliga uue reeglistiku algust\u00e4heortograafia ja jutum\u00e4rkide kohta ning Emakeele Seltsi keeletoimkond kiitis selle 14. veebruaril 1994 heaks. Reegel v\u00f5ttis asutusenimetuste kirjutamisel juhtniidiks sama ametlikkuse arvestamise p\u00f5him\u00f5tte mis 1930. aastail Eesti Kirjanduse Selts, ainult et seadis normaal- ehk algseisuks v\u00e4ikese algust\u00e4hega kirjutamise.<sup>[11]<\/sup><\/small><\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Asutuste, ettev\u00f5tete, organisatsioonide, \u00fchenduste nimed<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Asutuste nimedes kirjutatakse iga s\u00f5na<\/strong> (v.a sides\u00f5nad) <strong>suure algust\u00e4hega:<\/strong> aktsiaseltsid <em>Kalev<\/em> ja <em>Liviko<\/em>, sihtasutused <em>Noored Kooli<\/em> ning <em>Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks<\/em>, mittetulundus\u00fching <em>Saagu Valgus<\/em>, kauplus <em>Kangas ja N\u00f6\u00f6p<\/em>, kauplusekett <em>S\u00f5bralt S\u00f5brale<\/em>, kinnisvarab\u00fcroo <em>Uus Maa<\/em>, restoran <em>Kaks Kokka<\/em>, ansamblid <em>Kuldne Trio<\/em> ja <em>K\u00f5rsikud<\/em>, segakoor <em>Noorus<\/em>, <em>Endla<\/em> teater, teater <em>Vanemuine<\/em> ~ <em>Vanemuise<\/em> teater, kino <em>S\u00f5prus<\/em> ~ <em>S\u00f5pruse<\/em> kino, lasteaed <em>Kr\u00f5ll<\/em> ~ <em>Kr\u00f5lli<\/em> lasteaed, <em>Ol\u00fcmpia<\/em> hotell, <em>Torupilli Selver<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\">Reegli ajalugu<\/h4>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><small>K\u00f5hkluskoht on olnud nimedes esinevate abis\u00f5nade kirjutamine, nt kas restoran <em>Vanaema juures<\/em> v\u00f5i <em>Vanaema Juures<\/em>? Emakeele Seltsi keeletoimkond arutas nimedes esinevate abis\u00f5nade algust\u00e4hte 2006. ja 2007. aasta koosolekutel. Protokollilise otsusena lepiti tookord kokku p\u00f5him\u00f5te, et k\u00f5iki muid s\u00f5nu peale sides\u00f5nade v\u00f5ib nimedes kirjutada suure algust\u00e4hega, nt restoran <em>Vanaema Juures<\/em>, sihtasutus <em>Teeme \u00c4ra<\/em>, omaaegne Tartu klubi <em>Kellele Ei Meeldiks Johnny Depp<\/em>. Kaass\u00f5nade kasutamine nimedes-nimetustes ei ole siiski t\u00fc\u00fcpiline eesti mall ning nii oma- kui ka t\u00f5lkenimetustes oleks m\u00f5istlik neid v\u00e4ltida: pigem <em>Vanaema restoran<\/em> kui <em>restoran Vanaema Juures<\/em>, pigem <em>maailma arstide tuumas\u00f5javastane \u00fchendus<\/em> kui <em>\u00fchendus Maailma Arstid Tuumas\u00f5ja Vastu<\/em> (inglise <em>International Physicians for the Prevention of Nuclear War<\/em>).<\/small><\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Omandivormit\u00e4his<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Osal asutustel saab nimetusele lisada omandivormile viitava s\u00f5na (<em>aktsiaselts<\/em>, <em>osa\u00fching<\/em>, <em>mittetulundus\u00fching<\/em>, <em>sihtasutus<\/em> vms) v\u00f5i vastava l\u00fchendi (<em>AS<\/em>, <em>O\u00dc<\/em>, <em>MT\u00dc<\/em>, <em>SA<\/em> vms). Puhtakujulistes nimetustes paikneb omandivormit\u00e4his nimetuse l\u00f5pus: <em>ettev\u00f5tluse arendamise sihtasutus<\/em> ~ <em>ettev\u00f5tluse arendamise SA<\/em>, <em>Saku \u00f5lletehase aktsiaselts<\/em> ~ <em>Saku \u00f5lletehase AS<\/em>, <em>Muhu 5 korteri\u00fchistu mittetulundus\u00fching<\/em> ~ <em>Muhu 5 korteri\u00fchistu MT\u00dc<\/em>. Kui asutusele on pandud nimi, v\u00f5ib omandivormit\u00e4his olla nii nime ees (sel juhul saab nimi j\u00e4\u00e4da nimetavasse k\u00e4\u00e4ndesse) kui ka nime j\u00e4rel (sel juhul l\u00e4heb nimi omastavasse k\u00e4\u00e4ndesse): <em>AS Kalev<\/em> ~ <em>Kalevi AS<\/em>, <em>AS Swedbank<\/em> ~ <em>Swedbanki AS<\/em> (mitte: Kalev AS, Swedbank AS).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kui tekstis rakendatakse <a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/algustaheortograafia\/#ametlikkust-ja-pusikindlust-markiv-suurtaht\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">ametlikkussuurt\u00e4hte<\/a>, on tavaks kirjutada suure t\u00e4hega ka omandivormile viitavad s\u00f5nad: <em>T\u00e4navapuhastuse Aktsiaselts<\/em>, <em>Saku \u00d5lletehase Aktsiaselts<\/em>, <em>Aktsiaselts Kalev<\/em> ~ <em>Kalevi Aktsiaselts<\/em>, <em>Muhu 5 Korteri\u00fchistu Mittetulundus\u00fching<\/em>. Aadressi j\u00e4rgi nimetatud korteri\u00fchistute nimetustes j\u00e4etakse s\u00f5na <em>t\u00e4nav<\/em> kui k\u00f5ige tavalisem liigis\u00f5na hrl nimetamata, s\u00f5nad <em>tee<\/em>, <em>maantee<\/em>, <em>puiestee<\/em> vms kirjutatakse nimetuse osana alati sama moodi nagu aadressis, st v\u00e4ikese t\u00e4hega: <em>Mustam\u00e4e tee 102 Korteri\u00fchistu Mittetulundus\u00fching<\/em> (mitte: Mustam\u00e4e Tee).<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Kirjandus<\/h2>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Johannes Aavik,<\/strong> Eesti \u00f5igekeelsuse \u00f5pik ja grammatika. Tartu: Noor-Eesti kirjastus, 1936, lk 323.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare,<\/strong> <a href=\"http:\/\/dspace.ut.ee\/handle\/10062\/29437\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Eesti keele grammatika II. S\u00fcntaks. Lisa: Kiri.<\/a> Tr\u00fckki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari ja \u00dclle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, lk 364\u2013383.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Tiiu Erelt,<\/strong> <a href=\"http:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/et\/download\/120044\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Algust\u00e4heortograafiast ja jutum\u00e4rkidest.<\/a> \u2013 Kirjakeele teataja II 1993\u20132000. Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitused. Koostanud ja toimetanud Tiiu Erelt ja Maire Raadik. Tallinn: Emakeele Selts, 2000, lk 14\u201319.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Arnold Kask,<\/strong> <a href=\"http:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/et\/download\/130646\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Eesti Kirjanduse Seltsi Keeletoimkonna otsuseid.<\/a> \u2013 Eesti Keel 1937, nr 7\u20138, lk 228\u2013229.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Ester Kindlam,<\/strong> Suurest algust\u00e4hest liits\u00f5nades. [Kas kirjutada <em>Kaug\u00f5ppe-Keskkool<\/em> v\u00f5i <em>Kaug\u00f5ppe-keskkool<\/em>?] \u2013 Keel ja Kirjandus 1960, nr 3, lk 179\u2013180.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Maire Raadik,<\/strong> <a href=\"http:\/\/keeleabi.eki.ee\/pdf\/ks5_064.pdf\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Kas algust\u00e4ht oleneb asutusest?<\/a> \u2013 Keelen\u00f5uanne soovitab 5. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2015, lk 64\u201368.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Andrus Saareste,<\/strong> <a href=\"http:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/et\/download\/131180\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Eesti Kirjanduse Seltsi Keeletoimkonna otsuseid.<\/a> \u2013 Eesti Kirjandus 1935, nr 5, lk 225.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Henn Saari,<\/strong> Termin <em>nimi<\/em> onomastika ja s\u00e4testu \u00fchismail. \u2212 \u00d5iguskeel 1998, nr 2, lk 29\u221234; nr 3, lk 4\u221217.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Johannes Valgma, Nikolai Remmel,<\/strong> Eesti keele grammatika. K\u00e4siraamat. Tallinn: Valgus, 1968, lk 366\u2212370.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">M\u00e4rkused<\/h2>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>[1] <a href=\"https:\/\/www.riigiteataja.ee\/akt\/130122015082\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus.<\/a><\/li>\n\n\n\n<li>[2] Maire Raadik, V\u00e4ikesed tarbetekstid. K\u00e4siraamat. Teine, t\u00e4iendatud tr\u00fckk. Toimetanud Tiiu Erelt. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2014, lk 15.<\/li>\n\n\n\n<li>[3] Maire Raadik, <a href=\"http:\/\/keeleabi.eki.ee\/pdf\/ks5_064.pdf\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Kas algust\u00e4ht oleneb asutusest?<\/a> \u2013 Keelen\u00f5uanne soovitab 5. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2015, lk 68.<\/li>\n\n\n\n<li>[4] Arnold Kask, <a href=\"http:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/et\/download\/130646\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Eesti Kirjanduse Seltsi Keeletoimkonna otsuseid.<\/a> \u2013 Eesti Keel 1937, nr 7\u20138, lk 228\u2013229.<\/li>\n\n\n\n<li>[5] Tiiu Erelt, <a href=\"http:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/et\/download\/120044\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Algust\u00e4heortograafiast ja jutum\u00e4rkidest.<\/a> \u2013 Kirjakeele teataja II 1993\u20132000. Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitused. Koostanud ja toimetanud Tiiu Erelt ja Maire Raadik. Tallinn: Emakeele Selts, 2000, lk 14\u201319.<\/li>\n\n\n\n<li>[6] Arnold Kask, <a href=\"http:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/et\/download\/130646\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Eesti Kirjanduse Seltsi Keeletoimkonna otsuseid.<\/a> \u2013 Eesti Keel 1937, nr 7\u20138, lk 228\u2013229.<\/li>\n\n\n\n<li>[7] Andrus Saareste, <a href=\"http:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/et\/download\/131180\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Eesti Kirjanduse Seltsi Keeletoimkonna otsuseid.<\/a> \u2013 Eesti Kirjandus 1935, nr 5, lk 225; Arnold Kask, <a href=\"http:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/et\/download\/130646\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Eesti Kirjanduse Seltsi Keeletoimkonna otsuseid.<\/a> \u2013 Eesti Keel 1937, nr 7\u20138, lk 228\u2013229.<\/li>\n\n\n\n<li>[8] Vt nt Eduard V\u00e4\u00e4ri, Eesti keele \u00f5pik keskkoolile. 7. tr\u00fckk. Tallinn: Valgus, 1976, lk 26\u221227.<\/li>\n\n\n\n<li>[9] Vt nt \u00d5igekeelsuss\u00f5naraamat 1976. Tallinn: Valgus, lk 881.<\/li>\n\n\n\n<li>[10] Vt nt Johannes Valgma, Nikolai Remmel, Eesti keele grammatika. K\u00e4siraamat. Tallinn: Valgus, 1968, lk 366\u2212370.<\/li>\n\n\n\n<li>[11] Tiiu Erelt, Eesti keelekorraldus. Toimetanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2002, lk 128.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Koostanud Maire Raadik<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Asutuste, ettev\u00f5tete, organisatsioonide ja \u00fchenduste nimed ja nimetused; tavatekstis ja ametlikus tekstis, l\u00fchinimetused, allasutuste nimetused.<\/p>\n","protected":false},"author":13,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1494],"tags":[1113,1112,1108,1109,1114,1110,665,1111],"class_list":["post-11282","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-laiendatud-oigekirjareeglid","tag-allasutus","tag-ametlikkus","tag-asutus","tag-ettevote","tag-luhinimetus","tag-organisatsioon","tag-suur-ja-vaike-algustaht","tag-uhendus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11282","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/13"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11282"}],"version-history":[{"count":13,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11282\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":24298,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11282\/revisions\/24298"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11282"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=11282"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=11282"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}