Eri k\u00f5nelejatel on eri olukordades erinevad t\u00e4psusevajadused.<\/p>\n\n\n\r\n
K\u00f5nelejad valivad oma s\u00f5nu vastavalt sellele, mida ja kellele \u00f6elda tahavad. Igal s\u00f5navalikul on p\u00f5hjus, mis k\u00f5rvaltvaatajale ei tarvitse olla ilmne. \u00dcks levinumaid s\u00f5navaliku aluseid on soov v\u00e4ljendada mingit m\u00f5tet.<\/p>\n\n\n\r\n
Eri k\u00f5nelejatel on eri olukordades erinevad t\u00e4psusevajadused. Kui \u00fcks r\u00e4\u00e4gib Kui t\u00e4henduseristused pole ilmselged, p\u00f5hjustavad nad vaidlusi ja korduma kippuvaid keelen\u00f5uk\u00fcsimusi. Kas neid t\u00e4hendusi eristada v\u00f5i mitte, selle otsustab k\u00f5neleja, l\u00e4htudes oma v\u00e4ljendusvajadusest ja oma teadmistest kuulaja kohta. Iga katse t\u00e4henduseristusi keelata vaesestab keelt ja v\u00e4hendab selle v\u00e4ljendusv\u00f5imet. Eesk\u00e4tt on on tarvis m\u00f5isteid \u00fcksteisest v\u00f5imalikult t\u00e4pselt eristada oskuskeeles.<\/p>\n\n\n\n Protsendipunkti teema on k\u00fcll 7. klassi matemaatika \u00f5ppekavas, aga see valmistab raskusi t\u00e4iskasvanutelegi: Nii kooli- kui ka majandusmatemaatikas tehakse vahet Tundub, et eksitav soovitus seda s\u00f5na v\u00e4ltida on saanud alguse 1980. aastatel Uno Merestelt, kes r\u00e4\u00e4kis s\u00f5nastuses \u201emuutus x protsendipunkti\u201d ainult Protsendipunkti eelis on ka see, et tal on samakujulised vasted nii inglise ja vene kui ka v\u00e4ga paljudes muudes keeltes, sisaldades s\u00f5na punkt<\/em> vastet (nt inglise EKI \u00fchends\u00f5nastikku oleme lisanud vastava selgituse, vt \u00dcks k\u00e4ep\u00e4raseid viise v\u00f5\u00f5rs\u00f5nu l\u00fchendada on loobuda v\u00f5\u00f5rliitest, kuna v\u00f5ib tunduda, et see liide midagi sisulist juurde ei anna. N\u00e4iteks N\u00e4iteks Tavaliselt k\u00e4ibib pikem s\u00f5nakuju ka sagedamas t\u00e4henduses endiselt edasi, tekitamata probleeme.<\/p>\n\n\n\n Tasub t\u00e4hele panna, et l\u00fchenemisel on ka piirid. K\u00f5nelejale v\u00f5ib s\u00f5na tunduda ebamugavalt l\u00fchike, p\u00f5hjustades kahtlust, kas kuulaja ikka saab nii l\u00fchikesest s\u00f5nast kogu vajaliku info k\u00e4tte. Ilmekas n\u00e4ide on s\u00f5na Samad s\u00f5nad EKI \u00fchends\u00f5nastikus: plaanima<\/a>, planeerima<\/a>; digitaliseerima<\/a>, digiteerima<\/a>, digima<\/a>.<\/p>\n\n\n\n P\u00e4risnimedest on \u00fcldkeele s\u00f5nu moodustatud palju, nii koos kirjapildi mugandusega ( \u00dcldnimi P\u00e4risnimi Sama s\u00f5napaari v\u00f5ib vaadata ka vastupidises suunas. T\u00e4nap\u00e4eva tehnikakauge inimese jaoks v\u00f5ib Internet olla ainus teadaolev arvutiv\u00f5rk, nii on lihtne m\u00f5ista soovi seda p\u00e4risnime \u00fcldnimestada. Kui \u00fcldkeeles see probleeme ei tekita, siis oskuskeeles tuleb arvestada, et vastav \u00fcldnimi on juba varasemast olemas ja v\u00e4ga l\u00e4hedases t\u00e4henduses tehnikaterminina kasutusel.<\/p>\n\n\n\n Ja m\u00f5elda saab ka kolmandat moodi: et erialav\u00e4line \u00fcldnimestumine on toimunud inglise keeles ja meie oleme tulemuse sealt laenanud. K\u00f5ige t\u00f5en\u00e4olisemalt ongi laenamine ja kohalik \u00fcldnimestumine toimunud korraga ja \u00fcksteist v\u00f5imendades.<\/p>\n\n\n\n Samad s\u00f5nad EKI \u00fchends\u00f5nastikus: internet<\/a>, Internet<\/a>.<\/p>\n\n\n\n Koostanud Arvi Tavast ja Margit Langemets<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Eri k\u00f5nelejatel on eri olukordades erinevad t\u00e4psusevajadused.<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[989],"tags":[1121,1122,1124,1011,626,1119,1120,1123,1118],"class_list":["post-11294","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-termin","tag-digitaliseerima","tag-digiteerima","tag-internet","tag-luhendamine","tag-oskuskeel","tag-parisnimi","tag-protsendipunkt","tag-protsent","tag-uldnimi"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11294","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11294"}],"version-history":[{"count":31,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11294\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":22367,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11294\/revisions\/22367"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11294"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=11294"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=11294"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}koduloomadest<\/code>, v\u00f5ib teisele olla oluline teha vahet koertel<\/code> ja kassidel<\/code>, kolmas v\u00f5ib tahta eristada terjereid<\/code> puudlitest<\/code>, ja k\u00fcllap oskavad terjerientusiastid kiiresti nimetada ka paark\u00fcmmend terjerit\u00f5ugu, keda neil on vaja eristada. Valik v\u00f5ib oleneda ka olukorrast, n\u00e4iteks v\u00f5ib pehmekarvalise nisuterjeri<\/code> uhke omanik mingis t\u00e4psust mittevajavas olukorras oma lemmikut vabalt koeraks<\/code> nimetada.<\/p>\n\n\n\nOskuskeeles eri m\u00f5isted<\/h2>\n\n\n\n
protsendipunkt<\/code> on sageli ekslikult peetud protsendi<\/code> s\u00fcnon\u00fc\u00fcmiks.<\/p>\n\n\n\nprotsendim\u00e4\u00e4ral<\/code> ja protsendimuudul<\/code> ning viimast v\u00e4ljendatakse selguse huvides protsendipunktides. Protsendim\u00e4\u00e4r<\/code> on osa suurus tervikust, see esitatakse protsentides. Protsendipunktides v\u00e4ljendatakse protsendim\u00e4\u00e4ra muutu ehk protsendimuutu<\/code>. N\u00e4iteks kui laenuintress on 3% ja see kasvab 2% (protsenti), siis tehakse tehe 3 \u00d7 1,02 ja laenuintressiks saadakse 3,06%. Aga kui laenuintress on 3% ja see kasvab 2 protsendipunkti, siis tehakse tehe 3 + 2 ning laenuintressiks saadakse 5%.<\/p>\n\n\n\nprotsendimuudust<\/code>, pakkudes s\u00f5nastuseks varianti \u201emuutus x protsendi v\u00f5rra\u201d. See pole sugugi hea lahendus, sest v\u00e4ljendid muutus x protsenti<\/em> ja muutus x protsendi v\u00f5rra<\/em> on vormiliselt liiga sarnased ning l\u00e4hevad kergesti sassi. Eriti soodustab sassiminekut see, et absoluutm\u00e4\u00e4rade puhul on need v\u00e4ljendid s\u00fcnon\u00fc\u00fcmsed. N\u00e4iteks on tulemus t\u00e4pselt sama, kui \u00fcks vend on teisest kaks sentimeetrit<\/em> v\u00f5i kahe sentimeetri v\u00f5rra<\/em> pikem, kaks aastat<\/em> v\u00f5i kahe aasta v\u00f5rra<\/em> vanem. On v\u00f5imatu kehtestada, et protsendim\u00e4\u00e4rade puhul need v\u00e4ljendid s\u00fcnon\u00fc\u00fcmsed ei ole. Inimesed ei v\u00f5ta seda lihtsalt omaks. N\u00f5nda on eriala t\u00e4psuse m\u00f5ttes selgem r\u00e4\u00e4kida kord protsendim\u00e4\u00e4rast, kord protsendimuudust.<\/p>\n\n\n\npercentage poin<\/em>t<\/code>, prantsuse point de pourcentage<\/em><\/code>). Euroopa Liidu keeltest kasutavad midagi muud ainult soome (prosenttiyksikk\u00f6<\/em><\/code>) ja rootsi (procentenhet<\/em><\/code>).<\/p>\n\n\n\nprotsendipunkt<\/code><\/a>.<\/p>\n\n\n\nSagedad s\u00f5nad l\u00fchenevad kasutuses<\/h2>\n\n\n\n
planeerima<\/code> > plaanima<\/code>, sertifitseerima<\/code> > sertima<\/code> v\u00f5i digitaliseerima<\/code> > digiteerima<\/code> > digima<\/code>. S\u00f5nakasutust l\u00e4hemalt uurides v\u00f5ib ilmneda, et l\u00fchenemine on seotud vaid \u00fche, keeles sagedama t\u00e4hendusega.<\/p>\n\n\n\nplaneerima<\/code> on l\u00fchenenud t\u00e4henduses \u2019kava, plaani koostama\u2019, kus samav\u00f5rra esineb ka s\u00f5na plaanima<\/code> (Eelarvet planeeritakse kevadel = Eelarvet plaanitakse kevadel<\/em>). Samas k\u00e4ibib palju harvemates t\u00e4hendustes \u2018\u00f5hus heljudes lendama\u2019 ainult planeerima<\/code> (Merikotka lend on enamasti planeeriv, \u00fcksikute tiival\u00f6\u00f6kidega<\/em>). EKI \u00fchends\u00f5nastikus on nad esitatud homon\u00fc\u00fcmidena.<\/p>\n\n\n\nDigitaliseerima<\/code> t\u00e4henduses \u2018andmeid digikujule teisendama\u2019 on eriti dokumentidest r\u00e4\u00e4kides nii sage, et selle k\u00f5rvale on tekkinud l\u00fchikuju digiteerima<\/code>, koos veel l\u00fchema kujuga digima<\/code> (Dokumente lisame lehele vastavalt sellele, kuidas j\u00f5uame neid digida<\/em>). Sagedast kasutamisest tulev kokkuhoid kaalub \u00fcles pikkuse v\u00e4henemisest tulevat infokadu. Digitaliseerima<\/code> t\u00e4henduses \u2018digilahendusi kasutusele v\u00f5tma\u2019 (Firma p\u00f5hjendab koondamisi sooviga digitaliseerida elektroonikat\u00f6\u00f6stust<\/em>) nii sage ei ole ja seet\u00f5ttu ei ole see ka l\u00fchenenud.<\/p>\n\n\n\nkohe<\/code>, mis on vajanud enda k\u00f5rvale pikemat vormi koheselt<\/code>. See on t\u00f5en\u00e4oline p\u00f5hjus, miks digima<\/code> ega sertima<\/code> ei ole loodetud kiirusega k\u00e4ibele l\u00e4inud.<\/p>\n\n\n\nP\u00e4risnimest \u00fcldnimeks<\/h2>\n\n\n\n
nailon<\/code>, pingpong<\/code>, aspiriin<\/code>, termos<\/code>) kui ka ilma (polaroid<\/code>, teflon<\/code>, lego<\/code>). Loe l\u00e4hemalt \u201eMis on nimi<\/a>\u201c. Oskuskeeles v\u00f5ib olla vaja m\u00f5isteid t\u00e4psustada, l\u00e4htudes \u00fcldnime ja p\u00e4risnime eristusest.<\/p>\n\n\n\ninternet<\/code> t\u00e4histab eesti IT oskuskeeles mitme erit\u00fc\u00fcbilise v\u00f5rgu kokku\u00fchendamise teel saadud v\u00f5rku. Sama ka inglise keeles, kus ta tuletati 1970ndatel tegevusnimest internetworking<\/em> \u2019v\u00f5rkude \u00fchendamine\u2019. Eesti s\u00fcnon\u00fc\u00fcm v\u00f5iks olla n\u00e4iteks v\u00f5rgustik<\/em>, mida IT-terminite standardimise ajal p\u00f5gusalt ka kaaluti, aga eriti tugevalt teda ei pakutud ja k\u00e4ibele ta ei l\u00e4inud. Kui oleks l\u00e4inud, siis praegu meil seda konkreetset segaduseallikat ei oleks, vaid valik oleks Interneti<\/code> ja v\u00f5rgustiku<\/code> vahel.<\/p>\n\n\n\nInternet<\/code> (ingl the Internet<\/em>) t\u00e4histab \u00fcht konkreetset internetti, mis loodi 1980ndatel ARPANETi ja NSFNETi projektide edasiarendusena.<\/p>\n\n\n\nKirjandus<\/h2>\n\n\n\n