{"id":11340,"date":"2022-05-23T15:44:28","date_gmt":"2022-05-23T12:44:28","guid":{"rendered":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/?p=11340"},"modified":"2026-02-23T12:37:45","modified_gmt":"2026-02-23T10:37:45","slug":"isikud-olendid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/isikud-olendid\/","title":{"rendered":"Isikud, olendid"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Isikute ja muude olendite<\/strong> (ka kujuteldavate) <strong>nimes kirjutatakse iga s\u00f5na suure algust\u00e4hega:<\/strong> isikud <em>Juhan<\/em>, <em>Kadri<\/em>, <em>Andrus Kivir\u00e4hk<\/em>, <em>Siim-Sander Vene<\/em>, <em>Epp Maria Kokam\u00e4gi<\/em>, <em>Aino Lepik von Wir\u00e9n<\/em>, <em>Karl XII<\/em> ~ <em>Karl Kaheteistk\u00fcmnes<\/em>, <em>Elizabeth II<\/em> ~ <em>Elizabeth Teine<\/em>, paavst <em>Johannes Paulus II<\/em> ~ <em>Johannes Paulus Teine<\/em>; loomad <em>Muri<\/em>, <em>Miisu<\/em>, <em>Punik<\/em>; v\u00e4ljam\u00f5eldud olendid <em>Vanapagan<\/em>, <em>Vanemuine<\/em>, <em>Taara<\/em>, <em>Kalevipoeg<\/em>, <em>Kunksmoor<\/em>, <em>Sipsik<\/em>, <em>Kingpool<\/em>; personifikaadid <em>Saatus<\/em>, <em>Surm<\/em>, <em>Kivist K\u00fclaline<\/em>, <em>Karu<\/em>, <em>Rebane<\/em>; <em>Jumal<\/em> (kristlaste ainujumala nimi), <em>P\u00fcha Vaim<\/em>, <em>Allah<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Varju- ja h\u00fc\u00fcdnimed, isikute \u00fcmber\u00fctlevad nimetused<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Isikute <strong>varju- ja h\u00fc\u00fcdnimed<\/strong> kirjutatakse suure t\u00e4hega: <em>Linnutaja<\/em> (Carl Robert Jakobson), <em>Milli Mallikas<\/em> (Hugo Raudsepp), <em>J\u00fcri \u00dcdi<\/em> (Juhan Viiding), <em>Onu Bella<\/em> (Igor Maasik), <em>Kosmosemutt<\/em> (Ene Ergma), <em>Richard L\u00f5vis\u00fcda<\/em>, <em>Karl Suur<\/em>, <em>Ivan Julm<\/em>, <em>Ristija Johannes<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Nime ja h\u00fc\u00fcdnime saab omavahel siduda s\u00f5naga <em>alias<\/em> (ld <em>teisiti<\/em>, <em>teise nimega<\/em>) v\u00f5i <em>ehk<\/em>, nt <em>Joosep Toots<\/em> alias <em>Kentuki L\u00f5vi<\/em>, <em>Tarmo Kruusim\u00e4e ehk Kojamees<\/em>. H\u00fc\u00fcdnimesid ei panda jutum\u00e4rkidesse.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Isikute \u00fcmber\u00fctlevad nimetused<\/strong> v\u00f5ib kirjutada v\u00e4ikese t\u00e4hega nagu nimetused ja v\u00f5ib kirjutada ka suure t\u00e4hega nagu nimed: <em>p\u00e4ikesekuningas<\/em> ~ <em>P\u00e4ikesekuningas<\/em> (Louis XIV), <em>neitsi<\/em> ~ <em>Neitsi<\/em> (neitsi Maarja v\u00f5i Jeanne d\u2019Arc), <em>igavene juut<\/em> ~ <em>Igavene Juut<\/em> (Jeruusalemma Ahhasveros), <em>raudne leedi<\/em> ~ <em>Raudne Leedi<\/em> (Margaret Thatcher), <em>suur juht<\/em> ~ <em>Suur Juht<\/em> (Stalin), <em>koidulaulik<\/em> ~ <em>Koidulaulik<\/em> ehk <em>Emaj\u00f5e \u00f6\u00f6bik<\/em> ~ <em>Emaj\u00f5e \u00d6\u00f6bik<\/em> (Lydia Koidula). Vt ka <a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/kohad\/#kujundlikud-kohanimetused\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">reegli ajalugu<\/a>.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">\u00dclekantud t\u00e4henduses isikunimi<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Isikunimi, mida kasutatakse \u00fclekantud t\u00e4henduses mingi isikut\u00fc\u00fcbi iseloomustamiseks, kirjutatakse suure algust\u00e4hega: <em>m\u00e4ngisime Robinsone<\/em>, <em>meie Kalevipojad Soomes<\/em>, <em>t\u00e4nap\u00e4eva Kaval-Antsud<\/em>, <em>Andresed ja Pearud<\/em>, <em>uued Bill Gatesid ja Mark Zuckerbergid<\/em>, <em>Saulused said Paulusteks<\/em>. \u00dcksikud seesugused isikunimed on \u00fcldnimestunud, nt <em>frits<\/em>, <em>mats<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Asjale v\u00f5i n\u00e4htusele antud isikunimi<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Asjale v\u00f5i n\u00e4htusele antud isikunimi kirjutatakse isikunimede reegli j\u00e4rgi: orkaanid <em>Katrina<\/em> ja <em>Sandy<\/em>, tulet\u00f5rjeautod <em>K\u00e4rmas Katariina<\/em>, <em>Pikk Jakob<\/em>, <em>Leegi-Liisu<\/em> ja <em>Tuki-Tiia<\/em>, parvlaevad <em>Reet<\/em> ja <em>Kihnu Virve<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Mittenimeks muutunud isikunimi<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Eseme, protsessi vm nimetusena kasutatav t\u00e4ielikult mittenimeks muutunud isikunimi kirjutatakse v\u00e4ikese algust\u00e4hega: <em>brauning<\/em>, <em>gobel\u00e4\u00e4n<\/em>, <em>tsepeliin<\/em>, <em>amper<\/em>, <em>herts<\/em>, <em>morse<\/em> = <em>morsetelegraaf<\/em> v\u00f5i <em>morsem\u00e4rgid<\/em>, <em>mart\u00e4\u00e4nahi<\/em>, <em>galvaanielement<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Isikunime t\u00e4psustav t\u00e4iendosa<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Isikunime t\u00e4psustav t\u00e4iendosa kirjutatakse suure algust\u00e4hega ning liidetakse p\u00f5his\u00f5naga sidekriipsu abil: <em>Kaval-Ants<\/em>, <em>P\u00f6ial-Liisi<\/em>, <em>Kniks-Mariihen<\/em>, <em>Julk-J\u00fcri<\/em>, <em>Pl\u00e4ral\u00e4ra-Leenu<\/em>, <em>K\u00f5verkaela-Juku<\/em>, <em>Sauna-Madis<\/em>, <em>Baari-Paavo<\/em>, <em>Raua-Robert<\/em>, <em>Tanki-Ants<\/em>. Kui t\u00e4iendosa k\u00e4\u00e4ndub v\u00f5i kui t\u00e4iendosaks on koha- v\u00f5i perekonnanimi, kirjutatakse ta lahku: <em>Suur T\u00f5ll<\/em> (<em>Suure T\u00f5lluga<\/em>), <em>Kihnu J\u00f5nn<\/em>, <em>Kihnu Virve<\/em>, <em>V\u00f5sa Pets<\/em> (&lt; Peeter V\u00f5sa).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Isikunime juhuslik t\u00e4iend s\u00e4ilitab oma algust\u00e4he ja kirjutatakse nimest lahku: <em>optika Zeiss<\/em> (see Zeiss, kes tegeles optikaga), <em>raamatu Teele ja filmi Teele<\/em>, <em>N\u00fcganeni Pantalone<\/em> (Elmo N\u00fcganeni m\u00e4ngitud Pantalone). P\u00fchakunimede <em>p\u00fcha<\/em> kirjutatakse v\u00e4ikese t\u00e4hega ja nimest lahku (<em>p\u00fcha J\u00fcri<\/em>, <em>p\u00fchale Birgittale<\/em>) v\u00f5i j\u00e4etakse eesti tavas hoopis \u00e4ra<sup>[1]<\/sup> (isikunimelise t\u00e4iendina pigem <em>Peetri kirik<\/em>, <em>Georgi orden<\/em> kui <em>p\u00fcha Peetruse kirik<\/em>, <em>p\u00fcha Georgi orden<\/em>). V\u00e4iket\u00e4hega kirjutatakse ka katoliku traditsioonis kasutatavad <em>isa<\/em> ja <em>ema<\/em>: <em>isa Philippe<\/em>, <em>ema Teresa<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kui seda tingivad vormilised (t\u00e4iendosa s\u00f5naliik v\u00f5i vormit\u00fc\u00fcp) v\u00f5i sisulised p\u00f5hjused (m\u00f5tte selgus), \u00fchendatakse juhuslik t\u00e4iend sidekriipsuga: <em>lemmik-Barbie<\/em>, <em>liba-Putin<\/em>, <em>hiid-Ansip<\/em>, <em>lisas senistele oma lava-Pearu<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\">Reegli ajalugu<\/h4>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><small>Vabariiklik \u00f5igekeelsuskomisjon ehk V\u00d5K arutas 1974. aastal koha- ja isikunimede t\u00e4iendosa kirjutamist. Tehti otsus, mis on siiani reeglistiku alus ja seab t\u00e4iendosa kirjutamiseks kaks p\u00f5himalli: t\u00e4iends\u00f5na kirjutatakse suure t\u00e4hega ja liidetakse p\u00f5his\u00f5naga sidekriipsu abil (<em>Kaval-Ants<\/em>, <em>Sauna-Madis<\/em>) v\u00f5i t\u00e4iends\u00f5na kirjutatakse v\u00e4ikese t\u00e4hega ja p\u00f5his\u00f5nast lahku (<em>keele Veski<\/em>, <em>balleti Toots<\/em>).<sup>[2]<\/sup> Sisu m\u00e4\u00e4rab kirjutuse: <em>Sepa Juhan<\/em> on mees nimega Juhan Sepp v\u00f5i Juhan Sepa v\u00f5i siis Sepa talu Juhan, <em>sepa Juhan<\/em> on Juhan sepa perest v\u00f5i abiliste hulgast, <em>Sepa-Juhan<\/em> on sepa h\u00fc\u00fcdnimi, <em>sepp Juhan<\/em> aga Juhanit elukutse poolest iseloomustav, h\u00fc\u00fcdnimeks kujunemata \u00fchend. V\u00d5Ki antud kahe selge v\u00f5imaluse asemel kasutatakse tegelikus tarvituses siiani valdavalt vahepealset kirjutust: sidekriipsuga liidetud v\u00e4iket\u00e4heline t\u00e4iendosa.<sup>[3]<\/sup><\/small><\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Isikunimelise t\u00e4iendiga \u00fchendid<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Isikunimi kirjutatakse suure algust\u00e4hega ka isikunimelise t\u00e4iendiga \u00fchendites: <em>Gregoriuse kalender<\/em>, <em>Celsiuse skaala<\/em>, <em>Saalomoni otsus<\/em>, <em>Achilleuse kand<\/em>, <em>Pythagorase teoreem<\/em>, <em>Avogadro arv<\/em>, <em>Volta element<\/em>, <em>Browni liikumine<\/em>, <em>Berthollet\u2019 sool<\/em>, <em>Braille kiri<\/em>, <em>Steineri pedagoogika<\/em>, <em>Alzheimeri t\u00f5bi<\/em>, <em>Downi s\u00fcndroom<\/em>, <em>Aspergeri s\u00fcndroom<\/em>, <em>Rubiku kuubik<\/em>, <em>Faberg\u00e9 muna<\/em>, <em>Foucault\u2019 pendel<\/em>, <em>Jack Russelli terjer<\/em>, <em>Davidi hirv<\/em>, <em>Sosnovski karuputk<\/em>, <em>Darwini auhind<\/em>, <em>Taara usk<\/em>, <em>Patricku p\u00e4ev<\/em>, <em>Otsa kool<\/em> (Georg Otsa nime kandev muusikakool Tallinnas), <em>Werneri kohvik<\/em>, <em>Lotte limonaad<\/em>, <em>Napoleoni kook<\/em> (= <em>napooleonikook<\/em>), <em>Aleksandri kook<\/em> (= <em>aleksandrikook<\/em>), <em>Pavlova kook<\/em> (= <em>pavlova<\/em>), <em>Tosca kook<\/em>, <em>Caesari salat<\/em>, <em>Earl Grey tee<\/em> (&lt; krahv Charles Grey).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Isikunimi kirjutatakse erandlikult v\u00e4ikese algust\u00e4hega usundinimetustes, nt <em>luteri usk<\/em> (&lt; Luther), <em>buda usk<\/em> (&lt; Buddha).<\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\">Reegli ajalugu<\/h4>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><small>Isikunimesid on isikunimelise t\u00e4iendiga \u00fchendites soovitatud kirjutada v\u00e4ikese t\u00e4hega ja h\u00e4\u00e4ldusp\u00e4raselt juhul, kui neid ei seota kindla isikuga, vaid k\u00e4sitatakse \u00fcldnimede v\u00f5i omaduss\u00f5nadena.<sup>[4]<\/sup> Ulatuslikumalt hakati isikunimesid v\u00e4iket\u00e4hestama ja h\u00e4\u00e4ldusp\u00e4rastama 1948. ja 1951. aastal ilmunud suure \u00f5igekeelsuss\u00f5naraamatu vihikutes, enne seda olid s\u00f5naraamatud ja teatmeteosed piirdunud isikunimedest tuletatud omaduss\u00f5nade esitamisel paari-kolme seda t\u00fc\u00fcpi n\u00e4itega.<sup>[5]<\/sup> 1958 peeti Keele ja Kirjanduse veergudel diskussioon isiku- ja kohanimeliste t\u00e4iendite ortograafia \u00fcle ning selle tulemusena otsustati \u00fcldiselt loobuda isikunimede kirjutamisest v\u00e4ikese t\u00e4hega.<sup>[6]<\/sup><\/small><\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Nimepartiklid ja k\u00f5netluss\u00f5nad<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Nimepartiklid (isiku p\u00e4ritolu n\u00e4itav hollandi <em>van<\/em>, aadlitiitlile viitavad saksa <em>von<\/em>, prantsuse <em>de<\/em> jt) on v\u00f5\u00f5rkeelsete nimede osad ja kirjutatakse asjaomase keele (ja nime) \u00f5igekirjas kas suur- v\u00f5i v\u00e4iket\u00e4hega<sup>[7]<\/sup>: <em>Barbara von Tiesenhausen<\/em>, <em>Alexander Nikolai von Glehn<\/em>, <em>Pontus De la Gardie<\/em>, <em>Michael Andreas Barclay de Tolly<\/em>, <em>Jheronimus van Aken<\/em> (Hieronymus Bosch), <em>Herman Van Rompuy<\/em>, <em>Ludwig van Beethoven<\/em>, <em>Miguel de Cervantes<\/em>. Nimepartiklid s\u00e4ilitavad oma v\u00e4iket\u00e4he, kui eesnimi puudub ja nad on nime algul<sup>[8]<\/sup>: <em>von Oettingen<\/em>, <em>van Gogh<\/em>, <em>van der Hoeven<\/em>. Aadlitiitel pannakse eesti keeles nime ette, nt <em>krahv Berndt von Mellin<\/em> (mitte: Berndt krahv von Mellin), vrd saksa keeles <em>Berndt Graf von Mellin<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">K\u00f5netluss\u00f5nu on tavaks tekstis t\u00f5lkida: <em>\u201eYes, sir!\u201c<\/em> \u2013 <em>\u201eJah, h\u00e4rra\u201c<\/em> (mundrikandjate vahel <em>\u201eJust nii!\u201c<\/em>), <em>Dear Sir<\/em> \u2013 <em>v\u00e4ga austatud h\u00e4rra<\/em>, <em>Mister President<\/em> \u2013 <em>h\u00e4rra president<\/em>, <em>Mister and Missis Smith<\/em> \u2013 <em>h\u00e4rra ja proua Smith<\/em>. Nime ees aadlipartiklina on <em>Sir<\/em> suurt\u00e4hega[6]: <em>Sir Francis Drake<\/em>. M\u00f5ne tegelaskuju nimes on k\u00f5netluss\u00f5na j\u00e4etud erandlikult t\u00f5lkimata: <em>mister Bean<\/em> (= h\u00e4rra Bean), <em>miss Marple<\/em> (= preili Marple).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Vt ka <a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/ameti-ja-aunimetused-auastmed-teaduskraadid\/\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">ameti- ja aunimetused, auastmed, teaduskraadid<\/a>.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\"><em>vanem<\/em>, <em>noorem<\/em><\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Mitme samanimelise isiku (nt isa ja poeg) eristamiseks lisatav <em>vanem<\/em> v\u00f5i <em>noorem<\/em> kirjutatakse v\u00e4ikese t\u00e4hega: <em>Lucas Cranach vanem<\/em>, <em>Alexandre Dumas noorem<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>M\u00e4rkus.<\/strong> Teatmeteostes on antiikaja isikute nimedes kasutatud suurt t\u00e4hte (nt <em>Plinius Vanem<\/em>, <em>Plinius\u00a0Noorem<\/em>, <em>Cato Noorem<\/em>), kuid seek\u00f5rval on v\u00f5imalik ka \u00fcldreeglist l\u00e4htuv v\u00e4iket\u00e4ht (<em>Plinius vanem<\/em>, <em>Plinius noorem<\/em>, <em>Cato noorem<\/em>).<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Kirjandus<\/h2>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Eesti keele grammatika I. H\u00e4\u00e4liku\u00f5petus ja ortograafia. 2. vihik. Koostanud Paul Ariste, Arnold Kask (juhendaja), Aino Kiindok, Gerda Laugaste. Tartu: Tartu Riiklik \u00dclikool, 1964, lk 138\u2013141.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare,<\/strong> <a href=\"http:\/\/dspace.ut.ee\/handle\/10062\/29437\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Eesti keele grammatika II. S\u00fcntaks. Lisa: Kiri.<\/a> Tr\u00fckki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari ja \u00dclle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, lk 364\u2013383.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Tiiu Erelt,<\/strong> <a href=\"http:\/\/keeleabi.eki.ee\/artiklid2\/piltlikud.html\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Nimet\u00e4iendiga piltlikud v\u00e4ljendid (<em>Damoklese m\u00f5\u00f5k<\/em> ja <em>Rootsi kardinad<\/em>).<\/a> \u2013 Tiiu Erelt, Mati Erelt, Maire Raadik, Tiina Leemets, Sirje M\u00e4earu, Keelen\u00f5uanne soovitab 2. Koostanud ja toimetanud Tiiu Erelt ja Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2000, lk 147\u2013149.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Tiiu Erelt,<\/strong> Eesti ortograafia. Viies, t\u00e4iendatud tr\u00fckk. Toimetanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016, lk 30\u201331.<\/li>\n\n\n\n<li><a href=\"https:\/\/www.digar.ee\/viewer\/et\/nlib-digar:193202\/142614\/page\/51\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Isiku- ja kohanimeliste t\u00e4iendite ortograafiast.<\/a> (M\u00f5ttevahetuse kokkuv\u00f5tteks.) \u2013 Keel ja Kirjandus 1958, nr 11, lk 689\u2013695.<\/li>\n\n\n\n<li><a href=\"http:\/\/www.emakeeleselts.ee\/otsused\/ESKT_kujundlike_nimede_algustaht.pdf\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Kujundlike (\u00fcmber\u00fctlevate) nimetuste algust\u00e4ht.<\/a> Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsus 27.06.2018. Selgitanud Peeter P\u00e4ll.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Ernst Nurm,<\/strong> <a href=\"https:\/\/www.digar.ee\/viewer\/et\/nlib-digar:193201\/142613\/page\/46\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">K\u00e4\u00e4ndumatutest omaduss\u00f5nadest.<\/a> (J\u00e4tkame m\u00f5ttevahetust.) \u2013 Keel ja Kirjandus 1958, nr 8, lk 620\u2013624.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>August Vaga,<\/strong> <a href=\"https:\/\/www.digar.ee\/viewer\/et\/nlib-digar:193196\/142608\/page\/100\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Mittek\u00e4\u00e4nduva omaduss\u00f5na m\u00f5iste liialdatud rakendamisest.<\/a> \u2013 Keel ja Kirjandus 1958, nr 4\u20135, lk 290\u2013292.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Johannes Valgma, Nikolai Remmel,<\/strong> Eesti keele grammatika. K\u00e4siraamat. Tallinn: Valgus, 1968, lk 364\u2013365.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Ants Viires,<\/strong> <a href=\"https:\/\/www.digar.ee\/viewer\/et\/nlib-digar:193197\/142609\/page\/38\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">H\u00e4das suure ja v\u00e4ikese algust\u00e4hega.<\/a> (J\u00e4tkame m\u00f5ttevahetust.) \u2013 Keel ja Kirjandus 1958, nr 6, lk 356\u2013360.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">M\u00e4rkused<\/h2>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>[1] Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare, <a href=\"http:\/\/dspace.ut.ee\/handle\/10062\/29437\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Eesti keele grammatika II. S\u00fcntaks. Lisa: Kiri.<\/a> Tr\u00fckki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari ja \u00dclle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, lk 382.<\/li>\n\n\n\n<li>[2] Tiiu Erelt, <a href=\"https:\/\/www.digar.ee\/viewer\/et\/nlib-digar:193463\/142760\/page\/48\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Vabariiklikus \u00f5igekeelsuskomisjonis.<\/a> [\u00d5Si morfoloogia; koha- ja isikunimede t\u00e4iendosa kirjutamine.] \u2013 Keel ja Kirjandus 1975, nr 1, lk 44.<\/li>\n\n\n\n<li>[3] Tiiu Erelt, Eesti keelekorraldus. Toimetanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2002, lk 234\u2013235.<\/li>\n\n\n\n<li>[4] Elmar Muuk, V\u00e4ike \u00f5igekeelsus-s\u00f5naraamat. 7. tr\u00fckk. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1940, lk 12.<\/li>\n\n\n\n<li>[5] <a href=\"https:\/\/www.digar.ee\/viewer\/et\/nlib-digar:193202\/142614\/page\/51\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Isiku- ja kohanimeliste t\u00e4iendite ortograafiast.<\/a> (M\u00f5ttevahetuse kokkuv\u00f5tteks.) \u2013 Keel ja Kirjandus 1958, nr 11, lk 690.<\/li>\n\n\n\n<li>[6] <a href=\"https:\/\/www.digar.ee\/viewer\/et\/nlib-digar:193202\/142614\/page\/51\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Isiku- ja kohanimeliste t\u00e4iendite ortograafiast.<\/a> (M\u00f5ttevahetuse kokkuv\u00f5tteks.) \u2013 Keel ja Kirjandus 1958, nr 11, lk 689\u2013693.<\/li>\n\n\n\n<li>[7] Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare, <a href=\"http:\/\/dspace.ut.ee\/handle\/10062\/29437\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Eesti keele grammatika II. S\u00fcntaks. Lisa: Kiri.<\/a> Tr\u00fckki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari ja \u00dclle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, lk 381\u2013382.<\/li>\n\n\n\n<li>[8] Eesti keele grammatika I. H\u00e4\u00e4liku\u00f5petus ja ortograafia. 2. vihik. Koostanud Paul Ariste, Arnold Kask (juhendaja), Aino Kiindok, Gerda Laugaste. Tartu: Tartu Riiklik \u00dclikool, 1964, lk 139.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Koostanud Maire Raadik, Sirje M\u00e4earu<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Isikunimed, varju- ja h\u00fc\u00fcdnimed, isikute \u00fcmber\u00fctlevad nimetused; isikunime t\u00e4psustav t\u00e4iendosa; isikunimelise t\u00e4iendiga \u00fchendid; nimepartiklid ja k\u00f5netluss\u00f5nad.<\/p>\n","protected":false},"author":13,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1494],"tags":[1151,1154,1153,587,1152,968,665,1150],"class_list":["post-11340","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-laiendatud-oigekirjareeglid","tag-huudnimi","tag-isikunime-tapsustav-taiendosa","tag-isikunimeline-taiend","tag-isikunimi","tag-konetlussona","tag-partikkel","tag-suur-ja-vaike-algustaht","tag-varjunimi"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11340","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/13"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11340"}],"version-history":[{"count":21,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11340\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":27814,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11340\/revisions\/27814"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11340"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=11340"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=11340"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}