{"id":11348,"date":"2022-05-23T17:42:10","date_gmt":"2022-05-23T14:42:10","guid":{"rendered":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/?p=11348"},"modified":"2026-05-11T15:45:15","modified_gmt":"2026-05-11T12:45:15","slug":"esiletostud","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/esiletostud\/","title":{"rendered":"Esilet\u00f5stud"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tekstis v\u00f5ib esile t\u00f5sta s\u00f5nu, lauseid v\u00f5i l\u00f5ike, kasutades paigutust ja \u0161rifti, nagu kursiiv ehk kaldkiri, s\u00f5re kiri, poolpaks kiri, versaal ehk suurt\u00e4htkiri, kapiteelkiri ehk v\u00e4iket\u00e4he-k\u00f5rgustest suurt\u00e4htedest kiri. \u0160riftesilet\u00f5stu asemel on k\u00e4sitsikirjas ning varem ka lihtsas masinakirjas kasutatud allakriipsutusi, vahel ka jutum\u00e4rke.<sup>[1]<\/sup><\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Kursiivkiri<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kursiivi ehk kaldkirja on eesti keeles tavaks rakendada <\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>1) kirjeldatavate keelendite kirjutamisel keeleteaduslikus tekstis: S\u00f5nad <em>kokk<\/em>, <em>kool<\/em> ja <em>k\u00f6\u00f6k<\/em> on alamsaksa laenud. <em>kallis<\/em>-t\u00fc\u00fcbi s\u00f5nades asendub t\u00fcvevokaal <em>i<\/em> mitmuse tunnuse ees <em>e<\/em>-ga, nt <em>kallis&nbsp;: k`alleid<\/em>. Samat\u00e4henduslikke keelendeid \u00fchendava <em>ehk<\/em>\u2019i ette ei panda koma;<\/li>\n\n\n\n<li>2) <a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/tsitaatsonade-kirjutamine\/\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">tsitaats\u00f5nade kirjutamisel<\/a>: Hariliku v\u00f5ilille ladinakeelne nimetus on <em>Taraxacum officinale<\/em>. <em>Catwalk<\/em>\u2019i \u00e4\u00e4res on kohal 80 telekanalit, kes teevad moe-<em>show<\/em>\u2019st otse\u00fclekannet. Tsitaats\u00f5nad on eesti keeles kasutatavad v\u00f5\u00f5rkeelsed s\u00f5nad, mida kirjutatakse nii nagu vastavas v\u00f5\u00f5rkeeles. Tsitaats\u00f5nade hulka ei kuulu <a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/voornimetuletiste-kirjutamine\/\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">eesti liitega v\u00f5\u00f5rnimetuletised<\/a>, mida on tavaks kirjutada p\u00fcstkirjas: waleslane, powerpointilik.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\">Reegli ajalugu<\/h4>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><small>Pole p\u00e4ris selge, millal hakati eesti keeles tsitaats\u00f5nu kursiiviga eristama. 1936. aastal ilmunud Johannes Aaviku \u201eEesti \u00f5igekeelsuse \u00f5pik ja grammatika\u201c m\u00e4\u00e4ratleb tsitaats\u00f5na m\u00f5iste: v\u00f5\u00f5rs\u00f5nad, mida tarvitatakse eesti keeles juhuslikult ja mida kirjutatakse v\u00f5\u00f5rkeelses kirjaviisis, nt <em>Landeswehr<\/em>, <em>esprit<\/em>, <em>charg\u00e9 d\u2019affaires<\/em>, <em>piazza<\/em>, <em>mezzosoprano<\/em>, <em>whisky<\/em>, ning annab \u00fchtlasi soovituse esilet\u00f5stuks: tsitaats\u00f5nade paremaks eraldamiseks v\u00f5ib tarvitada muust tekstist erinevat kirjakuju, antiikvatekstis kursiivi, fraktuurtekstis antiivat.<sup>[2]<\/sup> Selleaegsed \u00f5igekeelsuss\u00f5naraamatud ja v\u00f5\u00f5rs\u00f5nastikud tsitaats\u00f5nade puhul kursiivi veel ei kasuta, 1932\u20131937 ilmunud \u201eEesti ents\u00fcklopeedias\u201c on kursiivis eesk\u00e4tt ladinakeelsed liiginimetused, terminid ja nimede v\u00f5\u00f5rkeelsed vasted. Esimene \u00d5S, kus tsitaats\u00f5nad antakse juba kavakindlalt kursiivkirjas, on 1948. aastal ilmunud \u201eSuure \u00f5igekeelsus-s\u00f5naraamatu\u201c esimene vihik<sup>[3]<\/sup>, sama pruuki j\u00e4rgib ka 1961. aastal ilmunud v\u00f5\u00f5rs\u00f5nade leksikon<sup>[4]<\/sup>. Termin <em>tsitaats\u00f5na<\/em> j\u00f5uab \u00d5Si m\u00e4rks\u00f5nastikku esimest korda 1976. aastal.<sup>[5]<\/sup> <\/small><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><small>Tsitaats\u00f5na eristamise vahendina on peale kursiivkirja nimetatud ka jutum\u00e4rke.<sup>[6]<\/sup> 2016. aastal arutas \u00d5Si koostajate palvel k\u00fcsimust Emakeele Seltsi keeletoimkond ning s\u00f5nastas selge soovituse: tsitaats\u00f5nade eristamiseks sobib kaldkiri, kui muu tekst on p\u00fcstkirjas, ja vastupidi. T\u00f5deti, et see on t\u00e4nap\u00e4eval praktikas levinuim, koolis \u00f5petatav ja teiste variantidega v\u00f5rreldes v\u00e4hem koormatud eristusviis; jutum\u00e4rkidel on mitu funktsiooni ja nende puhul tekitaks suuremaid probleeme k\u00e4\u00e4ndel\u00f5pu lisamine.<sup>[7]<\/sup><\/small><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><small>Paar aastat varem, 2013. aasta \u00d5Si ilmumise eel, oli keeletoimkond arutanud kursiivi kasutamist suurt\u00e4htl\u00fchendites.<sup>[8]<\/sup> Kuigi 1982. aasta l\u00fchendireeglistiku selgituses oli \u00f6eldud, et v\u00f5\u00f5rkeelseid (pms ladina p\u00e4ritolu) l\u00fchendeid tuleb k\u00e4sitada tsitaatidena<sup>[9]<\/sup>, oli v\u00f5\u00f5rsuurt\u00e4htl\u00fchendite vormistus \u00d5Sides \u00fcsna k\u00f5ikuv. Keeletoimkond kiitis oma 2012. aasta meilikoosolekul heaks \u00d5Si koostajate ettepaneku kirjutada mistaheskeelsed suurt\u00e4htl\u00fchendid p\u00fcstkirjas, k\u00e4sitades suurt\u00e4hte eristusena, mis ei n\u00f5ua kursiivkirja vormis lisaeristust.<sup>[10]<\/sup> V\u00f5\u00f5rkeelsete v\u00e4iket\u00e4htl\u00fchendite puhul otsustati j\u00e4\u00e4da senise pruugi ehk tsitaats\u00f5nade analoogial kursiivkirjas kirjutamise juurde.<\/small><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><small>Meie praegusaja kahest peamisest m\u00f5jukeelest tunneb ja kasutab kursiivi kui vahendit v\u00f5\u00f5rkeelsete s\u00f5nade eristamiseks ka inglise keel<sup>[11]<\/sup>, kuid mitte soome keel. M\u00f5nel erialal on k\u00fcll tava m\u00e4rkida terminite ladinakeelseid vasteid kursiivkirjas<sup>[12]<\/sup>, kuid eesti keelele omast k\u00f5igi tsitaats\u00f5nade kursiivitamist soome keeles ei tunta.<\/small><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Peale selle v\u00f5ib kursiivi kasutada ka muude <a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/tsitaat\/\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">tsitaatide<\/a> esilet\u00f5stuks: Kohti jagati p\u00f5him\u00f5ttel <em>kes ees, see mees<\/em>; Teises lauses asendada s\u00f5na <em>kaaskiri<\/em> s\u00f5naga <em>seletuskiri<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kursiivi saab asendada jutum\u00e4rkidega: S\u00f5nad \u201ekokk\u201c, \u201ekool\u201c ja \u201ek\u00f6\u00f6k\u201c on alamsaksa laenud; Kohti jagati p\u00f5him\u00f5ttel \u201ekes ees, see mees\u201c; Teises lauses asendada s\u00f5na \u201ekaaskiri\u201c s\u00f5naga \u201eseletuskiri\u201c. See pole siiski tavaks keeleteaduslikes tekstides ega tsitaats\u00f5nade kirjutamisel.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">K\u00e4sitsikirjas m\u00e4rgib kursiivkirja laineline joon teksti all.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Tarbetu kursiivitamine<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Otstarbekas on kasutada korraga ainult \u00fcht esilet\u00f5stu: kui on jutum\u00e4rgid, pole vaja kursiivi (ja kui on kursiiv, ei ole vaja jutum\u00e4rke). Seet\u00f5ttu ei vaja eesti keeles kursiivi <a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/pealkiri\/#voorkeelne-pealkiri\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">v\u00f5\u00f5rkeelsed pealkirjad<\/a>, mis on kirjutatud jutum\u00e4rkides: Meenutab George Gershwini \u201eRhapsody in Blue\u2019d\u201c (mitte: \u201e<em>Rhapsody in Blue<\/em>\u2019d\u201c); Osales \u201eAmerica\u2019s Next Top Model\u2019i\u201c saates. (Ilma jutum\u00e4rkideta kursiivkiri ei ole eesti tekstis pealkirjade eristamisel tavaks, seda kasutavad siiski ents\u00fcklopeediad.) Sama moodi ei panda eesti keeles kursiivi <a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/tsitaatsonade-kirjutamine\/#tsitaatsona-ja-voornimi\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">v\u00f5\u00f5rkeelseid nimesid-nimetusi<\/a>, mida kirjutatakse l\u00e4biva suure algust\u00e4hega \u2013 nende esilet\u00f5stuks ongi algust\u00e4ht: On l\u00f5petanud Estonian Business Schooli ning t\u00f6\u00f6tanud Swedbankis ja Ericssonis (mitte: On l\u00f5petanud <em>Estonian Business Schooli<\/em> ning t\u00f6\u00f6tanud <em>Swedbankis<\/em> ja <em>Ericssonis<\/em>). Hindamisel ei tuleks v\u00f5\u00f5rnimede kursiivitamisse siiski v\u00e4ga rangelt suhtuda. <\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Poolpaks kiri<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">T\u00e4nap\u00e4eval on <strong>poolpaks<\/strong> kiri kursiivkirja k\u00f5rval tavalisimaid esilet\u00f5stu vahendeid tekstis. Erinevalt kursiivist, mida rakendatakse muu hulgas tsitaats\u00f5nade esilet\u00f5stuks, ei ole poolpaksul kirjal ortograafias t\u00e4ita omaette funktsiooni.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Allakriipsutus<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Allakriipsutust v\u00f5ib kasutada esilet\u00f5stuvahendina nii tavalises kui ka n\u00e4iteks kursiivkirjas tekstis, rohkem on ta olnud levinud kirjutusmasina aegadel. V\u00f5rgutekstis on lingid alla kriipsutatud, mist\u00f5ttu ei ole otstarbekas kasutada samas allakriipsutust esilet\u00f5stuvahendina. Pabertekstis ei ole p\u00f5hjust esitada veebilinke allakriipsutatuna.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Versaal ja kapiteel<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Versaali ehk suurt\u00e4htkirja kasutatakse pealkirjades, tekstis on rohkem levinud kursiiv ja poolpaks kiri.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Levib tava t\u00f5sta nimesid suurt\u00e4htkirjaga esile. Kui sellist esilet\u00f5stu rakendatakse, tuleb arvestada, et suurt\u00e4htkiri haarab kaasa ka k\u00e4\u00e4ndetunnuse: TALLINNAS (mitte TALLINNas ega TALLINN\u2019as). Teine lugu on suurt\u00e4htl\u00fchenditega, mille k\u00e4\u00e4ndetunnused on tavakirjas: ASile ~ AS-ile, ELis ~ EL-is, EMOsse ~ EMO-sse. <\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>M\u00e4rkus.<\/strong> Tavatekstis ei v\u00e4ljenda suurt\u00e4htkiri karjumist, nagu on netisuhtluses, ega ole ebaviisakas.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Raamatu kaanel v\u00f5i tiitellehel kasutatud suurt\u00e4htkiri on kujundusv\u00f5te, mida ei ole vaja j\u00e4rgida teosele viitamisel tekstis ega ka kirjanduse loetelus.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kapiteelkiri on v\u00e4iket\u00e4he-k\u00f5rgustest suurt\u00e4htedest kiri ning seda on kasutatud teadusv\u00e4ljaannetes autorinimede kirjutamisel.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">S\u00f5rendus<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ehkki tekstit\u00f6\u00f6tlusprogrammid pakuvad v\u00f5imalust kirja tiheduse muutmiseks, kohtab s\u00f5rendust t\u00e4nap\u00e4eval harva. Rohkem kasutati s\u00f5redat kirja kirjutusmasina aegadel, kui see oli suurt\u00e4htkirja ja allakriipsutuse k\u00f5rval p\u00f5hilisi teksti esilet\u00f5stu vahendeid.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Kirjandus<\/h2>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Lembit Abo,<\/strong> K\u00e4sikiri ja korrektuur. Teine, \u00fcmbert\u00f6\u00f6tatud tr\u00fckk. Tallinn: Valgus, 1975, lk 50.<\/li>\n\n\n\n<li><a href=\"http:\/\/www.kielitoimistonohjepankki.fi\/ohje\/41\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Tekstin korostuskeinot (esim. kursiivi, lihavointi).<\/a> Kielitoimiston ohjepankki. Kotimaisten kielten keskus.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">M\u00e4rkused<\/h2>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>[1] Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare, <a href=\"http:\/\/dspace.ut.ee\/handle\/10062\/29437\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Eesti keele grammatika II. S\u00fcntaks. Lisa: Kiri.<\/a> Tr\u00fckki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari ja \u00dclle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, lk 331.<\/li>\n\n\n\n<li>[2] Johannes Aavik, Eesti \u00f5igekeelsuse \u00f5pik ja grammatika. Tartu: Noor-Eesti kirjastus, 1936, lk 388.<\/li>\n\n\n\n<li>[3] Suur \u00f5igekeelsus-s\u00f5naraamat. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tartu: RK \u201eTeaduslik Kirjandus\u201c, 1948.<\/li>\n\n\n\n<li>[4] V\u00f5\u00f5rs\u00f5nade leksikon. Koostanud Richard Kleis, Johannes Silvet, Eduard V\u00e4\u00e4ri. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1961.<\/li>\n\n\n\n<li>[5] <a href=\"https:\/\/portaal.eki.ee\/\/dict\/qs76\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u00d5igekeelsuss\u00f5naraamat.<\/a> Toimetanud Rein Kull ja Erich Raiet. Koostanud Tiiu Erelt, Rein Kull, Valve P\u00f5lma, Kristjan Torop. ENSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus, 1976.<\/li>\n\n\n\n<li>[6] Vt nt Ester Kindlam, Meie igap\u00e4evane keel. Tema hoolet ja seadet. Tallinn: Valgus, 1976, lk 156.<\/li>\n\n\n\n<li>[7] Maire Raadik, Tiina Leemets, <a href=\"http:\/\/www.emakeeleselts.ee\/omakeel\/2017_1\/OK-1-2017_05.pdf\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Emakeele Seltsi keeletoimkonnas.<\/a> \u2013 Oma Keel 2017, nr 1, lk 35.<\/li>\n\n\n\n<li>[8] Emakeele Seltsi keeletoimkonna 23.\u201328.02.2012. aasta meilikoosoleku materjalid.<\/li>\n\n\n\n<li>[9] <a href=\"http:\/\/www.digar.ee\/id\/nlib-digar:191295\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">L\u00fchendite \u00f5igekeelsus.<\/a> Selgitab Tiiu Erelt. \u2013 Kirjakeele teataja 1979\u20131983. \u00d5igekeelsuskomisjoni otsused. Koostanud Tiiu Erelt ja Henn Saari. Tallinn: Valgus, 1985, lk 59.<\/li>\n\n\n\n<li>[10] Vt ka Maire Raadik, <a href=\"http:\/\/keeleabi.eki.ee\/pdf\/ks5_203.pdf\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Mida uut on uues \u00f5igekeelsuss\u00f5naraamatus?<\/a> \u2013 Keelen\u00f5uanne soovitab 5. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2015, lk 210.<\/li>\n\n\n\n<li>[11] Judith Butcher, Caroline Drake, Maureen Leach, Butcher\u2019s Copy-editing. <a href=\"http:\/\/ayorek.org\/files\/References\/Copy-editing_%20The%20Cambridge%20Handbook%20for%20Editors,.pdf\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">The Cambridge Handbook for Editors, Copy-editors and Proofreaders.<\/a> Fourth edition, fully revised and updated. Cambridge University Press, 2006, lk 138.<\/li>\n\n\n\n<li>[12] <a href=\"http:\/\/www.kielitoimistonohjepankki.fi\/ohje\/41\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Tekstin korostuskeinot (esim. kursiivi, lihavointi).<\/a> Kielitoimiston ohjepankki. Kotimaisten kielten keskus.<\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kursiivkiri, poolpaks kiri, allakriipsutus, versaal- ja kapiteelkiri, s\u00f5rendus.<\/p>\n","protected":false},"author":13,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1494],"tags":[1160,1155,1158,1096,1156,1159,1157,1138],"class_list":["post-11348","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-laiendatud-oigekirjareeglid","tag-allakriipsutus","tag-esiletost","tag-kapiteelkiri","tag-kursiiv","tag-poolpaks-kiri","tag-sorendus","tag-versaalkiri","tag-vormistus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11348","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/13"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11348"}],"version-history":[{"count":18,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11348\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":28762,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11348\/revisions\/28762"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11348"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=11348"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=11348"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}