{"id":11394,"date":"2022-05-23T19:36:11","date_gmt":"2022-05-23T16:36:11","guid":{"rendered":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/?p=11394"},"modified":"2024-07-01T13:02:51","modified_gmt":"2024-07-01T10:02:51","slug":"tsitaat","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/tsitaat\/","title":{"rendered":"Tsitaat"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tsitaat on s\u00f5nas\u00f5naline v\u00e4ljav\u00f5te tekstist. Tsitaadiks v\u00f5ib olla s\u00f5na, v\u00e4ljend, lause (n\u00e4ited b, c, e) v\u00f5i selle osa (n\u00e4ide a), mitu lauset (n\u00e4ide d), l\u00f5ik v\u00f5i isegi mitu l\u00f5iku. Tsitaat pannakse harilikult jutum\u00e4rkidesse. Nt <\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li><small>a) Need majad p\u00fcstitati neil p\u00e4evil, kui \u201einimesed oskasid ehitada\u201c. b) Terentiuselt p\u00e4rineb m\u00f5te \u201eOlen inimene ja arvan, et miski inimlik pole mulle v\u00f5\u00f5ras\u201c. c) \u201eKui anda kukele loominguvabadus, kireb ta ikka vanamoodi edasi,\u201c on \u00f6elnud vene kirjanik Dovlatov. d) Euroopa Liidu p\u00f5hi\u00f5iguste harta artiklis 24 seisab: \u201eLapsed v\u00f5ivad vabalt v\u00e4ljendada oma seisukohti. Neid seisukohti v\u00f5etakse arvesse lapsega seotud k\u00fcsimustes vastavalt tema vanusele ja k\u00fcpsusele.\u201c e) \u201eme oleme k\u00f5igega n\u00f5us \/ sest k\u00e4tte on j\u00f5udnud oktoober \/ ja saladus peitub veen\u00f5us \/ OKEISID T\u00c4IS ON JU TOOBER\u201c (Contra)<\/small><\/li><\/ul>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Parandused ja kommentaarid<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tsitaadis tuleb s\u00e4ilitada autori kirjaviis. See t\u00e4hendab, et tsiteerides ei tohi muuta s\u00f5nastust, \u00f5igekirja, kirjavahem\u00e4rke ega eristuskirju (kursiivkiri, poolpaks kiri, s\u00f5rendus). Kui ei ole v\u00f5imalik neid n\u00f5udeid t\u00e4ita, on parem refereerida (\u00f6elda oma s\u00f5nadega). Juhul, kui m\u00f5ni keelereegel on vahepeal muutunud, tuleb tsitaadis s\u00e4ilitada see pruuk, mis kehtis tsiteeritava teksti ilmumise ajal (nt v\u00e4iket\u00e4htl\u00fchendid l\u00f5pupunktiga, osa nimesid jutum\u00e4rkides). Uues <a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/kirjaviis\/\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">kirjaviisis<\/a> tekstide puhul on tava asendada <em>w<\/em>-t\u00e4ht <em>v<\/em>-ga, eriti 1920.\u20131930. aastate tekstides.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tsiteerija v\u00f5ib tsitaadi teksti lisada puuduva s\u00f5na (see tuleb anda nurksulgudes) v\u00f5i t\u00f5sta m\u00f5ne koha eristuskirjaga esile (selle kohta lisada nurksulgudes selgitus, nt [kursiiv MR]). \u00dcmarsulgudes saab lisada k\u00fcsi- v\u00f5i h\u00fc\u00fcum\u00e4rgi, et v\u00e4ljendada oma kahtlust v\u00f5i imestust.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">V\u00e4ljaj\u00e4tud<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tekstist, mida tsiteeritakse, v\u00f5ib vajaduse korral v\u00e4lja j\u00e4tta s\u00f5nu, lauseosi, lauseid v\u00f5i ka terveid l\u00f5ike. Lausest v\u00e4lja j\u00e4etavate s\u00f5nade asemele pannakse katkestuspunktid (kaks v\u00f5i neli punkti), koos s\u00f5nadega tuleb v\u00e4lja j\u00e4tta ka neile eelnevad v\u00f5i j\u00e4rgnevad kirjavahem\u00e4rgid (n\u00e4ide b). Kui tekstis ei ole vaja teha vahet sisulistel ja vormilistel katkestustel (sisulised katkestused on teinud autor, vormilised teeb tsiteerija), v\u00f5ib katkestust m\u00e4rkida ka m\u00f5ttepunktidega (kolm punkti).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">V\u00e4lja j\u00e4etavate lausete v\u00f5i l\u00f5ikude asemele pannakse katkestusjooned, harilikult kolm m\u00f5tte- v\u00f5i sidekriipsu nurksulgudes: [\u2013 \u2013 \u2013] v\u00f5i [- &#8211; -] (n\u00e4ide a). Katkestuspunktide ja -joonte ette ja taha j\u00e4etakse t\u00fchik, katkestuspunktid v\u00f5ib kokku kirjutada neile eelnevate v\u00f5i j\u00e4rgnevate jutum\u00e4rkidega (kuid v\u00f5ib j\u00e4tta ka t\u00fchiku, mis toob katkestuspunktid selgemini esile, n\u00e4ide c). <\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li><small>a) \u00d6eldes, et inimesed on v\u00f5rdsed, peame silmas, et nad on v\u00f5rdsed inimv\u00e4\u00e4rikuses, mis on iga\u00fchele antud ja mida pole kellelgi \u00f5igust alandada. [\u2013 \u2013 \u2013] Inimestel on valikuvabadus ja nad vastutavad selle eest, mida teevad \u2013 head v\u00f5i kurja \u2013 ja see v\u00f5imalus vabalt valida, mitte aga moodus, kuidas nad seda vabadust kasutavad, teeb nad v\u00f5rdseks inimv\u00e4\u00e4rikuses. b) Inimestel on valikuvabadus .. ja see v\u00f5imalus vabalt valida .. teeb nad v\u00f5rdseks inimv\u00e4\u00e4rikuses. c) Neljas palve k\u00f5lab Matteuse j\u00e4rgi \u201eMeie igap\u00e4evast leiba anna meile t\u00e4nap\u00e4ev\u201c, Luuka j\u00e4rgi \u201e .. anna meile p\u00e4evast p\u00e4eva\u201c.<\/small><\/li><\/ul>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Jutum\u00e4rgid ja kursiiv<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tsitaadid tuleb tekstis esile t\u00f5sta. Harilikult pannakse nad jutum\u00e4rkidesse, kuid jutum\u00e4rkide asemel v\u00f5ib kasutada ka eristuskirja (nt kursiivi). Otstarbekas on kasutada korraga ainult \u00fcht esilet\u00f5stu: kui on jutum\u00e4rgid, pole vaja kursiivi (ja kui on kursiiv, ei ole vaja jutum\u00e4rke). V\u00f5\u00f5rkeelsed tsitaadid k\u00e4ivad sama moodi jutum\u00e4rkidesse nagu eestikeelsed ning jutum\u00e4rkides olevat v\u00f5\u00f5rkeelset tsitaati ei panda enam kursiivkirja (st ei rakendata topelteristust), nt <\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li><small>Kui proovite sellist plaati taasesitada, ilmub ekraanile teade \u201eNo disc\u201c (\u201ePlaat puudub\u201c) v\u00f5i \u201ePlease check the regional code of the disc\u201c (\u201ePalun kontrollige plaadi regioonikoodi\u201c).<\/small><\/li><\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">On kaks r\u00fchma tsitaate, mida on tavaks kirjutada kursiivkirjas. Need on esiteks kirjeldatavad keelendid keeleteaduslikus tekstis (n\u00e4ide a) ja teiseks tsitaats\u00f5nad ehk ladina, inglise, saksa v\u00f5i m\u00f5ne muu keele s\u00f5nad, mida kasutatakse eesti tekstis algup\u00e4rasel kujul (n\u00e4ide b). Kui kogu tekst on kursiivkirjas, tuleb muidu kursiivis kirjutatav keelend panna p\u00fcstkirja. K\u00e4sitsi kirjutamisel t\u00f5mmatakse kursiivi n\u00f5udva keelendi alla laineline joon, see asendab kursiivkirja. <\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li><small>a) <em>kallis<\/em>-t\u00fc\u00fcbi s\u00f5nades asendub t\u00fcvevokaal <em>i<\/em> mitmuse tunnuse ees <em>e<\/em>-ga, nt <em>kallis<\/em>&nbsp;: <em>k`alleid<\/em>. b) <em>Catwalk<\/em>\u2019i \u00e4\u00e4res on kohal 80 telekanalit, kes teevad moe-<em>show<\/em>\u2019st otse\u00fclekannet.<\/small><\/li><\/ul>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Tarbetud jutum\u00e4rgid<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">T\u00f5lketekstides tuleb teiste keelte m\u00f5jul ette, et peagu k\u00f5ik s\u00f5nad v\u00f5i v\u00e4ljendid, mida keegi on \u00f6elnud v\u00f5i kirjutanud, pannakse tsitaatidena jutum\u00e4rkidesse (n\u00e4ide a). Eesti keeles m\u00f5jub see \u00fclepingutusena. Kui s\u00f5nastusest on niigi selge, et keegi \u00fctles \u00fche v\u00f5i teise s\u00f5na, on jutum\u00e4rgid enamasti \u00fclearused (n\u00e4ide b). Tasub arvestada sedagi, et eesti keeles v\u00e4ljendavad jutum\u00e4rgid muu hulgas irooniat, mist\u00f5ttu v\u00f5ivad valesti pandud m\u00e4rgid teksti m\u00f5tte pea peale p\u00f6\u00f6rata. <\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li><small>a) Litvinenko oli \u00f6elnud, et on \u201e\u00fcsna kindel\u201c, kes tappis Politkovskaja. Hotellis Millennium viibis veel \u00fcks mees, keda Litvinenko nimetas \u201eVladimiriks\u201c. Riigiduuma liige Gudkov \u00fctles, et \u00fclejooksikud, kes teavad m\u00e4rksa eluohtlikumaid saladusi, on v\u00e4lismaal \u201eelus ja terved\u201c.<\/small><\/li><li><small>b) Litvinenko oli \u00f6elnud, et on \u00fcsna kindel, kes tappis Politkovskaja. Hotellis Millennium viibis veel \u00fcks mees, keda Litvinenko nimetas Vladimiriks. Riigiduuma liige Gudkov \u00fctles, et \u00fclejooksikud, kes teavad m\u00e4rksa eluohtlikumaid saladusi, on v\u00e4lismaal elus ja terved.<\/small><\/li><\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tsitaadijutum\u00e4rgid on tarbetud ka juhul, kui tsiteerija seob tsiteeritava lause (n\u00e4ide a) oma lausesse nagu kaudk\u00f5ne (n\u00e4ide b), nii et tsitaat m\u00f5jub pigem refereeringuna. Tsiteeritava lausekatke \u00fcmber on jutum\u00e4rgid loomulikumad (n\u00e4ide c), kuid ka mitte tingimata tarvilikud. <\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li><small>a) Ingrid Bergman on \u00f6elnud: \u201e\u00d5nn on hea tervis ja halb m\u00e4lu.\u201c b) Ingrid Bergman on \u00f6elnud, et \u00f5nn on hea tervis ja halb m\u00e4lu. c) Ingrid Bergmani s\u00f5nul seisneb \u00f5nn selles, kui sul on \u201ehea tervis ja halb m\u00e4lu\u201c.<\/small><\/li><\/ul>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Algust\u00e4ht<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Lausekujulised tsitaadid kirjutatakse harilikult suure algust\u00e4hega (n\u00e4ide a). Lause tunnuseid on \u00f6eldis: kui jutum\u00e4rkides olev osa sisaldab \u00f6eldist, sobib seesugust tsitaati alustada suure t\u00e4hega nagu lauset. Rahvalikud \u00fctlused m\u00f5juvad sageli rohkem v\u00e4ljendi kui lausena, mist\u00f5ttu v\u00f5ib neid kirjutada nii suure kui ka v\u00e4ikese t\u00e4hega (n\u00e4ide b). Tsiteeritavad lausekatked, s\u00f5nad ja v\u00e4ljendid k\u00e4ivad v\u00e4ikese algust\u00e4hega (n\u00e4ide c). <\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li><small>a) Galilei \u00fctelnud \u201eTa liigub siiski\u201c siis, kui keegi ei kuulnud. K\u00fcsimusele \u201eMitu j\u00e4rve on Eestis?\u201c ei osanud keegi vastata. Olen t\u00fcdinud tema juttudest \u201eKui ma tegin seda\u201c v\u00f5i \u201eKui ma olin seal\u201c. K\u00fclalise soovile \u201eJ\u00e4tku leiba!\u201c vastas pererahvas \u201eTarvis\u201c v\u00f5i \u201eJ\u00e4tku tarvis\u201c.<\/small><\/li><li><small>b) Kohti jagati p\u00f5him\u00f5ttel \u201ekes ees, see mees\u201c. ~ Kohti jagati p\u00f5him\u00f5ttel \u201eKes ees, see mees\u201c. Parlamendis levib t\u00f6\u00f6stiil \u201eeesm\u00e4rk p\u00fchitseb abin\u00f5u\u201c. ~ Parlamendis levib t\u00f6\u00f6stiil \u201eEesm\u00e4rk p\u00fchitseb abin\u00f5u\u201c.<\/small><\/li><li><small>c) Coudenhove-Kalergi s\u00f5nul ehitatakse riiki seadustest ja paragrahvidest, mis \u201etoovad korda kaosesse ja loogikat pimedasse eluv\u00f5itlusse\u201c. \u00a7 33 lg 4 teises lauses asendada s\u00f5na \u201ekaaskiri\u201c s\u00f5naga \u201eseletuskiri\u201c.<\/small><\/li><\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Silditekste (k\u00f5ige laiemas m\u00f5ttes) sobib tsiteerimisel kirjutada lause alguse suurt\u00e4hega olenemata sellest, kas tekstiks on lause, v\u00e4ljend v\u00f5i s\u00f5na ja olenemata ka sellest, kas silt on reaalne v\u00f5i virtuaalne (nupp, link, k\u00e4sk, men\u00fc\u00fcjaotis vms). Sel moel alluvad silditekstid pealkirjamallile, olemata ise tegelikult pealkirjad (sest nende taga ei ole teost). Nt <\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li><small>M\u00f5nel v\u00e4raval on silt \u201eKuri koer\u201c, m\u00f5nel \u201eSiin valvan mina\u201c. \u00dcmbrikul oli tempel \u201eTasuta\u201c. Pudelil oli kiri \u201eEnne tarvitamist loksutada\u201c. Narva tunnuslauseks sai \u201eHea energia linn\u201c. Klahv \u201eHome\u201c viib kursori tagasi rea algusesse, klahv \u201eEnd\u201c rea l\u00f5ppu. Valige men\u00fc\u00fc \u201eViited\u201c jaotisest \u201eAllm\u00e4rkused\u201c k\u00e4sk \u201eLisa allm\u00e4rkus\u201c. Kui olete toote v\u00e4lja valinud, kl\u00f5psake nuppu \u201eLisa ostukorvi\u201c.<\/small><\/li><\/ul>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Tsitaat ja otsek\u00f5ne<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">On tava teha vahet <a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/otsekone\/\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">otsek\u00f5ne<\/a> vormistusel ja tsitaadi, t\u00e4psemini tsiteeritavate s\u00f5nade ja v\u00e4ljendite vormistusel. Otsek\u00f5ne eraldatakse saatelausest kooloniga (kui saatelause on otsek\u00f5ne ees) v\u00f5i komaga (kui saatelause on otsek\u00f5ne j\u00e4rel), tsitaadi ette koolonit ega j\u00e4rele koma ei panda. Lause l\u00f5pus oleva otsek\u00f5ne kinnijutum\u00e4rk l\u00f5petab \u00fchtlasi lause, tsitaadi kinnijutum\u00e4rgile j\u00e4rgneb veel lausel\u00f5pum\u00e4rk. Tsiteeritavaid s\u00f5nu ja v\u00e4ljendeid vormistatakse ainult tsitaadina, lauseid v\u00f5ib aga vormistada nii tsitaadina kui ka otsek\u00f5nena.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Otsek\u00f5nena vormistus sobib harilikult juhul, kui tsiteeritavat lauset saadab k\u00f5nelemisele (v\u00f5i k\u00f5nelemisega kaasnevale tegevusele) viitav \u00f6eldisverb, nagu <em>\u00fctleb<\/em> (<em>\u00fctles<\/em>, <em>on \u00f6elnud<\/em>), <em>k\u00fcsib<\/em>, <em>h\u00fc\u00fcab<\/em>, <em>kirjutab<\/em>, <em>m\u00f5tleb<\/em> vms (n\u00e4ide b) v\u00f5i kui tsiteeritav lause on tekstis omaette (n\u00e4ide c). Tsitaadina vormistus sobib seal, kus \u00f6eldisverbi asendab sellest tuletatud nimis\u00f5na, nt <em>\u00fctlus<\/em>, <em>v\u00e4ide<\/em>, <em>k\u00fcsimus<\/em>, <em>h\u00fc\u00fce<\/em>, <em>m\u00f5te<\/em> (n\u00e4ide a), v\u00f5i kus tsiteeritav lause on saatelause sees (n\u00e4ide d). <\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li><small>a) Kirjutise motoks on Marju Lauristini m\u00f5te \u201eInimese esmane vajadus on olla informeeritud\u201c. b) \u201eInimese esmane vajadus on olla informeeritud,\u201c \u00fctleb Marju Lauristin. \u201eInimese esmane vajadus,\u201c \u00fctleb Marju Lauristin, \u201eon olla informeeritud.\u201c L\u00f5petuseks tsiteerin Marju Lauristini, kes on \u00f6elnud: \u201eInimese esmane vajadus on olla informeeritud.\u201c c) \u201eInimese esmane vajadus on olla informeeritud.\u201c (Marju Lauristin) d) Noogutanud tervituseks paarile siilile .. ja kostnud t\u00e4htsalt \u201eHommikust, hommikust!\u201c m\u00f5nedele teistele ning lahkelt \u201eAhah, vaata aga vaata\u201c k\u00f5ige pisematele, lehvitas ta neile k\u00f5igile veel korraks k\u00e4paga \u00fcle \u00f5la, ja l\u00e4inud ta oligi.<\/small><\/li><\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">M\u00f5nikord pole siiski erilist vahet, kas vormistada otsek\u00f5ne (n\u00e4ide a) v\u00f5i tsitaadina (n\u00e4ide b). <\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li><small>a) Kord m\u00f5lgutas ta nukralt: \u201eMiks?\u201c, kord j\u00e4lle: \u201eMisp\u00e4rast?\u201c, vahel sekka ka: \u201eT\u00e4iesti arusaamatu, misp\u00e4rast miks?\u201c ja m\u00f5nikord ei teadnud ta enam ise kah p\u00e4ris t\u00e4pselt, mis see \u00f5ieti oli, millest ta parajasti m\u00f5tles. b) Kord m\u00f5lgutas ta nukralt \u201eMiks?\u201c, kord j\u00e4lle \u201eMisp\u00e4rast?\u201c, vahel sekka ka \u201eT\u00e4iesti arusaamatu, misp\u00e4rast miks?\u201c ja m\u00f5nikord ei teadnud ta enam ise kah p\u00e4ris t\u00e4pselt, mis see \u00f5ieti oli, millest ta parajasti m\u00f5tles.<\/small><\/li><\/ul>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Tsitaat moto v\u00f5i pealkirjana<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Motoks olev tsitaat pannakse harilikult teise kirja (v\u00e4iksem kiri, kursiivkiri vms), harvemini asendatakse eristuskiri jutum\u00e4rkidega. Motoks oleva tsitaadi l\u00f5ppu pannakse punkt, allikaviide (autori nimi, teose pealkiri) j\u00e4etakse harilikult punktita (n\u00e4ited a, b). Allikaviite v\u00f5ib esitada ka sulgudes (see sobib eriti juhul, kui viide on tsitaadiga samal real, n\u00e4ide b). Kui nimetavas k\u00e4\u00e4ndes autorinimele j\u00e4rgneb teose pealkiri, v\u00f5ib nende vahele panna ka koma (n\u00e4ide a). <\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li><small>a) M\u00f5nikord on viha \u00f5iglane, aga hiljem on siiski kahju, sest \u00f5iglusega ei ole v\u00f5imalik viha tagaj\u00e4rgi enam kuidagi kokku lappida. Nii et ka \u00f5iglasel vihal pole tavaliselt m\u00f5tet. Mart Kivastik ~ Mart Kivastik \u201eKurb raamat\u201c ~ Mart Kivastik, \u201eKurb raamat\u201c ~ Mart Kivastiku \u201eKurb raamat\u201c<\/small><\/li><li><small>b) \u00c4rge koguge endile varandusi maa peale, kus koi ja rooste rikuvad ja vargad sisse murravad ja varastavad. (Matteuse evangeelium 6, 19 ~ Mt 6, 19)<\/small><\/li><\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Pealkirjaks oleva tsitaatlause v\u00f5ib panna jutum\u00e4rkidesse, siis on selge, et see on just tsitaat. Kui pealkirjas esitatakse autori m\u00f5te (mitte t\u00e4pne tsitaat), nt \u201eHillary Clinton: ettev\u00f5tted ei loo t\u00f6\u00f6kohti\u201c v\u00f5i \u201eVang kaebab: toidujagaja ei meeldi, riisipudrul on moos\u201c (see on \u00fcsna tavaline pealkirjamall ajalehes\u00f5numites), siis sobib p\u00e4rast koolonit j\u00e4tkata v\u00e4iket\u00e4hega ja ilma jutum\u00e4rkideta. T\u00e4pse tsitaadi puhul v\u00f5ib siiski panna jutum\u00e4rgid ja alustada kooloni j\u00e4relt suure t\u00e4hega.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Kirjandus<\/h2>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li><strong>Lembit Abo,<\/strong> K\u00e4sikiri ja korrektuur. Teine, \u00fcmbert\u00f6\u00f6tatud tr\u00fckk. Tallinn: Valgus, 1975, lk 51\u201354.<\/li><li><strong>Maire Raadik,<\/strong> <a href=\"http:\/\/keeleabi.eki.ee\/pdf\/164.pdf\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Lugu \u201e\u00e4rakaotatud\u201c jutum\u00e4rkidest.<\/a> \u2013 Keelen\u00f5uanne soovitab 4. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasustus, 2004, lk 174\u2013181.<\/li><li><strong>Maire Raadik,<\/strong> <a href=\"http:\/\/keeleabi.eki.ee\/pdf\/ks5_213.pdf\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Kuidas vormistada tsitaati?<\/a> \u2013 Keelen\u00f5uanne soovitab 5. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2015, lk 213\u2013220.<\/li><li><strong>Ellen Uusp\u00f5ld,<\/strong> \u00dcli\u00f5pilast\u00f6\u00f6de vormistamise juhend. Tartu \u00dclikool. Filosoofiateaduskond. Eesti keele \u00f5ppetool. Tartu: Tartu \u00dclikool, 2000, lk 33.<\/li><\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Parandused, kommentaarid ja v\u00e4ljaj\u00e4tud tsitaadis, jutum\u00e4rgid, kursiiv ja algust\u00e4ht, tsitaat ja otsek\u00f5ne, tsitaat moto v\u00f5i pealkirjana.<\/p>\n","protected":false},"author":13,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1494],"tags":[1164,1138],"class_list":["post-11394","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-laiendatud-oigekirjareeglid","tag-tsitaat","tag-vormistus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11394","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/13"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11394"}],"version-history":[{"count":10,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11394\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":20786,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11394\/revisions\/20786"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11394"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=11394"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=11394"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}