{"id":11400,"date":"2022-05-23T19:47:57","date_gmt":"2022-05-23T16:47:57","guid":{"rendered":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/?p=11400"},"modified":"2026-03-26T17:03:08","modified_gmt":"2026-03-26T15:03:08","slug":"otsekone","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/otsekone\/","title":{"rendered":"Otsek\u00f5ne"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Otsek\u00f5ne on kellegi \u00f6eldud, kirjutatud v\u00f5i m\u00f5eldud s\u00f5nad. Tekstis pannakse otsek\u00f5ne jutum\u00e4rkidesse. Otsek\u00f5ne v\u00f5ib olla nii saatelausega, mis v\u00f5ib paikneda otsek\u00f5ne ees, j\u00e4rel v\u00f5i sees, kui ka saatelauseta.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Jutum\u00e4rgid<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Otsek\u00f5ne pannakse tekstis jutum\u00e4rkidesse. Kui tekst koosnebki peamiselt otsek\u00f5nest (nt n\u00e4idendid), siis jutum\u00e4rke ei kasutata. Otsek\u00f5ne kombel jutum\u00e4rkidesse ei ole tavaks panna h\u00fc\u00fcds\u00f5nu, sh heli j\u00e4ljendavaid s\u00f5nu (n\u00e4ide a), ega s\u00f5nu <em>jah<\/em>, <em>ei<\/em>, <em>ait\u00e4h<\/em>, <em>tere<\/em>, <em>head aega<\/em> (n\u00e4ide b). <\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><em>a) L\u00f5i ukse p\u00f5mm kinni. Kostis h\u00e4\u00e4l tirr-tirr. Kes \u00fctles mi\u00e4u? Praks! purunes j\u00e4\u00e4. b) Vastake jah v\u00f5i ei. Andis mulle oma jah-s\u00f5na. Tuleb \u00f5ppida palujaile ei \u00fctlema. Kas sa emale ait\u00e4h \u00fctlesid? Mine \u00fctle t\u00e4dile tere! Tormas head aega \u00fctlemata minema.<\/em><\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Otsek\u00f5ne l\u00f5pum\u00e4rk<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kui otsek\u00f5neks on jutustav lause, k\u00e4ib selle l\u00f5ppu punkt v\u00f5i koma. Otsek\u00f5ne l\u00f5pus on punkt, kui otsek\u00f5ne on saatelause j\u00e4rel (n\u00e4ide a), ja koma, kui otsek\u00f5ne on saatelause ees (n\u00e4ide b). Kui otsek\u00f5neks on k\u00fcsi- v\u00f5i h\u00fc\u00fcdlause, k\u00e4ib selle l\u00f5ppu alati k\u00fcsi- v\u00f5i h\u00fc\u00fcum\u00e4rk (n\u00e4ide c). Saatelause v\u00f5ib olla ka otsek\u00f5nelause vahel (n\u00e4ide d). <\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><em>a) Alice m\u00f5tles omaette: \u201eMa ei m\u00f5ista, kuidas ta saab \u00fcldse kunagi l\u00f5petada, kui ta ei alusta.\u201c b) \u201eSa n\u00e4ed mind seal,\u201c \u00fctles Kass ja kadus. c) \u201eKes teeb n\u00fc\u00fcd isiklikke m\u00e4rkusi?\u201c k\u00fcsis K\u00fcbarsepp v\u00f5idukalt. d) \u201eAlusta algusest,\u201c \u00fctles Kuningas kaalukalt, \u201eja j\u00e4tka, kuni j\u00f5uad l\u00f5puni. Siis pea kinni.\u201c \u201eMis imelik tunne,\u201c h\u00fc\u00fcdis Alice, \u201ema l\u00e4hen vist kokku nagu pikksilm!\u201c<\/em><\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Otsek\u00f5ne koos saatelausega v\u00f5ib olla osa suuremast lausest. Koma, mida peale otsek\u00f5ne tingib k\u00f5rvallause v\u00f5i sides\u00f5na, pannakse otsek\u00f5ne kinnijutum\u00e4rgi j\u00e4rele (n\u00e4ide a), ainult otsek\u00f5nest tingitud koma k\u00e4ib kinnijutum\u00e4rgi ette (n\u00e4ide b). <\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><em>a) Notsu l\u00fckkas t\u00f5rukausi Tiigri ette ja \u00fctles: \u201eEks v\u00f5tke siis, olge hea\u201c, ise aga nihkus h\u00e4sti Puhhi ligi ja sai sellest nagu hoopis julgemaks. .. Alice pidi just \u00fctlema: \u201eSeekord l\u00e4heb k\u00fcll \u00f5nneks!\u201c, kui rada tegi korraga \u00e4kilise p\u00f6\u00f6rde ja raputas ennast .. b) See tegi asja keeruliseks, kuid J\u00e4nes sosistas Puhhile k\u00e4pa varjust: \u201eJ\u00e4tke see minu mureks,\u201c ning astus K\u00e4ngu juurde.<\/em><\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Otsek\u00f5nega l\u00f5ppeva lause l\u00f5pum\u00e4rk<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kui otsek\u00f5ne on lause l\u00f5pus, l\u00f5peb lause otsek\u00f5ne kinnijutum\u00e4rgiga, millele eelneb otsek\u00f5nelause punkt, k\u00fcsi- v\u00f5i h\u00fc\u00fcum\u00e4rk (vt n\u00e4ide a). Kui otsek\u00f5ne koos saatelausega on ise suuremas lauses osalauseks (nagu r\u00fchma a n\u00e4idetes), on Mati Erelt soovitanud panna kinnijutum\u00e4rgi j\u00e4rele veel l\u00f5pupunkti<sup>[1]<\/sup>, Valgma-Remmeli grammatika jt varasemad allikad sellist n\u00f5uet ei esita<sup>[2]<\/sup>. Kui saatelause on ise k\u00fcsi- v\u00f5i h\u00fc\u00fcdlause, pannakse otsek\u00f5ne kinnijutum\u00e4rgi j\u00e4rele veel k\u00fcsi- v\u00f5i h\u00fc\u00fcum\u00e4rk (n\u00e4ide b). <\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><em>a) Kui rongk\u00e4ik Alice\u2019i kohale j\u00f5udis, seisatasid k\u00f5ik ja silmitsesid teda, ja Kuningaemand k\u00fcsis rangelt: \u201eKes see on?\u201c \u201eMu nimi on Alice, kui majesteet lahkelt lubavad,\u201c \u00fctles Alice \u00fcliviisakalt, kuid lisas endamisi: \u201eOh, nad on ju ainult pakk m\u00e4ngukaarte. Ma ei tarvitse neid karta.\u201c b) Mis te sellega \u00f6elda tahtsite: \u201eKui ma t\u00f5epoolest olen Kuninganna\u201c? Kas sa \u00fctlesid: \u201eOh kui kahju!\u201c?<\/em><\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Punkti kustumine<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Otsek\u00f5nelause l\u00f5pupunkt j\u00e4etakse \u00e4ra, kui otsek\u00f5ne kinnijutum\u00e4rgi j\u00e4rele tuleb koma, mida tingib k\u00f5rvallause v\u00f5i sides\u00f5na (n\u00e4ide a) v\u00f5i ka n\u00e4iteks raamiv otsek\u00f5ne (n\u00e4ide b). Punkt kustub, kui saatelause on k\u00fcsi- v\u00f5i h\u00fc\u00fcdlause (n\u00e4ide c), seevastu k\u00fcsi- ega h\u00fc\u00fcum\u00e4rk ei kustu kunagi (n\u00e4ide d). <\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><em>a) Notsu l\u00fckkas t\u00f5rukausi Tiigri ette ja \u00fctles: \u201eEks v\u00f5tke siis, olge hea\u201c, ise aga nihkus h\u00e4sti Puhhi ligi ja sai sellest nagu hoopis julgemaks. b) \u201eAga keegi peab seal ometi olema, sest ta ju \u00fctles: \u201ePole siin kedagi\u201c,\u201c oli Puhh segaduses. c) Mis te sellega \u00f6elda tahtsite: \u201eKui ma t\u00f5epoolest olen Kuninganna\u201c? d) Kas sa \u00fctlesid: \u201eOh kui kahju!\u201c? T\u00fcdruk oli veendunud, et too vastab n\u00fc\u00fcd kindlasti: \u201eOtse vastupidi!\u201c, ja t\u00e4pselt niimoodi juhtuski.<\/em><\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Koolon otsek\u00f5ne ja saatelause vahel<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kui otsek\u00f5ne on saatelause j\u00e4rel, k\u00e4ib saatelause ja otsek\u00f5ne vahele koolon (n\u00e4ide a). Koolonit ei panda, kui otsek\u00f5ne on saatelause sees, selline otsek\u00f5ne vormistatakse \u00f5igupoolest nagu tsiteeritav keelend<sup>[3]<\/sup> (n\u00e4ide b). <\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><em>a) Alice alustas juba: \u201e\u00dckskord maitsesin \u2026 \u201c, kuid sai veel s\u00f5nasabast kinni ja \u00fctles: \u201eEi, mitte kunagi.\u201c b) Hommik igatahes oli otsekui tellitud selleks, et Puhhi poole kepsata, seal \u201eNojah, h\u00e4sti, eks ma siis teata Notsule kah\u201c \u00f6elda ja otsejoones Notsu juurde lipata, et seal kinnitada: \u201ePuhh arvab k\u00fcll niimoodi, aga targem oleks vist enne \u00d6\u00f6kulliga r\u00e4\u00e4kida.\u201c<\/em><\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Otsek\u00f5ne ja kaudk\u00f5ne<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Otsek\u00f5ne k\u00e4ib jutum\u00e4rkidesse, kaudk\u00f5ne ei k\u00e4i. Otsek\u00f5ne saatelause v\u00f5ib olla nii otsek\u00f5ne j\u00e4rel (n\u00e4ited a, b) kui ka ees (<em>vt eelmise jaotise n\u00e4iteid<\/em>), kaudk\u00f5ne algab alati saatelausega (n\u00e4ited c, d). Kaudse k\u00fcsilause l\u00f5ppu ei k\u00e4i k\u00fcsim\u00e4rki (n\u00e4ide d).<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><em>a) \u201eSa n\u00e4ed mind seal,\u201c \u00fctles Kass ja kadus. b) \u201eKes teeb n\u00fc\u00fcd isiklikke m\u00e4rkusi?\u201c k\u00fcsis K\u00fcbarsepp v\u00f5idukalt. c) Kass \u00fctles, et Alice n\u00e4eb teda seal, ja kadus. d) K\u00fcbarsepp k\u00fcsis v\u00f5idukalt, kes teeb n\u00fc\u00fcd isiklikke m\u00e4rkusi.<\/em><\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ajalehes\u00f5numites kohtab pruuki, kus otsek\u00f5ne, millele j\u00e4rgneb saatelause, on j\u00e4etud jutum\u00e4rgistamata (n\u00e4ide a). Sobivam on panna otsek\u00f5ne jutum\u00e4rkidesse (kui tsiteeritakse t\u00e4pselt, n\u00e4ide b) v\u00f5i teha kaudk\u00f5ne (kui ei tsiteerita t\u00e4pselt, n\u00e4ide c). <\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><em>a) Remonditud teel\u00f5ik avatakse k\u00f5ige varem kuu aja p\u00e4rast, \u00fctles maanteeameti pressiesindaja. b) \u201eRemonditud teel\u00f5ik avatakse k\u00f5ige varem kuu aja p\u00e4rast,\u201c \u00fctles maanteeameti pressiesindaja. c) Maanteeameti pressiesindaja \u00fctles, et remonditud teel\u00f5ik avatakse kuu aja p\u00e4rast. ~ Maanteeameti pressiesindaja s\u00f5nul avatakse remonditud teel\u00f5ik kuu aja p\u00e4rast.<\/em><\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Kiil saatelause asemel<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Otsek\u00f5ne vahel v\u00f5ib saatelause asemel olla kiil, mis eraldatakse otsek\u00f5nest m\u00f5ttekriipsudega. <\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Koma kasutus oleneb sellest, kas otsek\u00f5nelauses endas on koma (nt \u201eMulle meeldib kohvi juua, aga ka tee ei ole halb\u201c) v\u00f5i ei ole (nt \u201eSa oled mu vana tuttav?\u201c). Viimasel juhul m\u00f5ttekriipsude ette ega j\u00e4rele koma ei panda (a). Kui otsek\u00f5nelauses on koma, paikneb see kiilule eelneva otsek\u00f5ne jutum\u00e4rkide sees (b). Kiilu j\u00e4rel on alati ainult m\u00f5ttekriips, koma sinna enam ei panda.<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><em>a)<\/em> <em>\u201eSa oled\u201c \u2013 Manfred j\u00e4\u00e4b ammuli sui seisma \u2013 \u201emu vana tuttav?\u201c \u201eTundub, et see on v\u00e4givalla\u00e4hvardus\u201c \u2013 Melville ulatas kirja talle \u2013 \u201esinu vastu.\u201c \u201eAga\u201c \u2013 ja n\u00fc\u00fcd hakkas ta m\u00f5istma v\u00f5i arvas, et oskab m\u00f5istatada, kuhu naine t\u00fc\u00fcrib \u2013 \u201eme pole seni t\u00f5endeid leidnud.\u201c <em>\u201e<\/em>Siin \u00fchinesid kaks neist j\u00f5gedest toredaks j\u00e4rveks, aga siin\u201c \u2013 \u00f5petaja t\u00f5stis joonlaua tahvlil miniatuursete sammaste juurde \u2013 \u201eoli meil lai, aga madal juga.\u201c<\/em><\/li>\n\n\n\n<li><em>b) \u201eMulle meeldib kohvi juua,\u201c \u2013 ta naeratas \u2013 \u201eaga ka tee ei ole halb.\u201c \u201eMe l\u00e4heme hoopis poodi,\u201c \u2013 ta t\u00f5stis v\u00f5idukalt \u00fcles poekoti \u2013 \u201eet osta k\u00f5ik, mis vaja.\u201c <\/em><\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Koma j\u00e4etakse \u00e4ra ka juhul, kui lause p\u00e4rast kiilu enam ei j\u00e4tku.<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><em>\u201eSul tuleb see siia sisse panna\u201c \u2013 ta n\u00e4itab n\u00e4puga k\u00f5ige suuremale kastile enda ees. \u201eT\u00e4na tuleb palav p\u00e4ev\u201c \u2013 otsekui oleks ta sellele j\u00e4reldusele j\u00f5udnud k\u00f5igi akende vaatlemisest<\/em>.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Saatelause \u00f6eldis<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Otsek\u00f5ne saatelause \u00f6eldiseks on enamasti \u00fctlemist v\u00f5i m\u00f5tlemist m\u00e4rkiv tegus\u00f5na (nt <em>\u00fctlema<\/em>, <em>lausuma<\/em>, <em>h\u00fc\u00fcdma<\/em>, <em>sosistama<\/em>, <em>karjuma<\/em>, <em>m\u00f5tlema<\/em>, <em>k\u00fcsima<\/em>, <em>k\u00e4skima<\/em>, <em>paluma<\/em>), vahel ka teate vastuv\u00f5tmist v\u00e4ljendav tegus\u00f5na (nt <em>kuulama<\/em>, <em>lugema<\/em>). Peale selle v\u00f5ivad saatelause \u00f6eldiseks olla ka k\u00f5nelemisega kaasnevat tegevust v\u00f5i tundeseisundit v\u00e4ljendavad s\u00f5nad (nt <em>n\u00f5ksatama<\/em>, <em>\u00e4rkama<\/em>, <em>muigama<\/em>, <em>r\u00f5\u00f5mustama<\/em>, <em>kartma<\/em>). <\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><em>\u201eSellep\u00e4rast mul oligi see \u00fcmbermaailmareisi plaan,\u201c noogutas Rein. \u201eEi v\u00f5tnud higisekski,\u201c rehmas T\u00f5nu k\u00e4ega. \u201eKas ma pean lipsu ka panema?\u201c t\u00f5mbas Kalju nina vingu. \u201eOngi korras,\u201c r\u00f5\u00f5mustas politseinik.<\/em><\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Vaata ka<\/h2>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/tsitaat\/#tsitaat-ja-otsekone\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Tsitaat ja otsek\u00f5ne<\/a><\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Kirjandus<\/h2>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Eesti keele s\u00fcntaks. Eesti keele varamu III. Toimetanud Mati Erelt ja Helle Metslang. Tartu: Tartu \u00dclikooli kirjastus, 2017.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Mati Erelt,<\/strong> Lause \u00f5igekeelsus. Juhatused ja harjutused. Kolmas, t\u00e4iendatud tr\u00fckk. Tallinn: Emakeele Selts, 2011, lk 148\u2013150.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross,<\/strong> <a href=\"https:\/\/eki.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/05\/eestikeelekasiraamat_2020.pdf\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Eesti keele k\u00e4siraamat.<\/a> Uuendatud v\u00e4ljaanne. Tallinn: Eesti Keele Instituut, EKSA, 2020.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare,<\/strong> <a href=\"http:\/\/dspace.ut.ee\/handle\/10062\/29437\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Eesti keele grammatika II. S\u00fcntaks. Lisa: Kiri.<\/a> Tr\u00fckki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari ja \u00dclle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, lk 569\u2013570.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Maire Raadik,<\/strong> <a href=\"http:\/\/keeleabi.eki.ee\/pdf\/ks5_221.pdf\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Kuidas vormistada otsek\u00f5net?<\/a> \u2013 Keelen\u00f5uanne soovitab 5. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2015, lk 221\u2013225.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Johannes Valgma, Nikolai Remmel,<\/strong> Eesti keele grammatika. K\u00e4siraamat. Tallinn: Valgus, 1968, lk 246, 290.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">M\u00e4rkused<\/h2>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>[1] Mati Erelt, Lause \u00f5igekeelsus. Juhatused ja harjutused. Kolmas, t\u00e4iendatud tr\u00fckk. Tallinn: Emakeele Selts, 2011, lk 149.<\/li>\n\n\n\n<li>[2] Johannes Valgma, Nikolai Remmel, Eesti keele grammatika. K\u00e4siraamat. Tallinn: Valgus, 1968, lk 290.<\/li>\n\n\n\n<li>[3] Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare, <a href=\"http:\/\/dspace.ut.ee\/handle\/10062\/29437\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Eesti keele grammatika II. S\u00fcntaks. Lisa: Kiri.<\/a> Tr\u00fckki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari ja \u00dclle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, lk 391.<\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Otsek\u00f5ne kirjavahem\u00e4rgid, otse- ja kaudk\u00f5ne.<\/p>\n","protected":false},"author":13,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1494],"tags":[1167,1165,1008,1138],"class_list":["post-11400","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-laiendatud-oigekirjareeglid","tag-kirjavahemark","tag-otsekone","tag-punkt","tag-vormistus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11400","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/13"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11400"}],"version-history":[{"count":21,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11400\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":28204,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11400\/revisions\/28204"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11400"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=11400"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=11400"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}