{"id":11477,"date":"2022-05-24T14:17:08","date_gmt":"2022-05-24T11:17:08","guid":{"rendered":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/?p=11477"},"modified":"2024-07-01T12:51:44","modified_gmt":"2024-07-01T09:51:44","slug":"sulud","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/sulud\/","title":{"rendered":"Sulud"},"content":{"rendered":"\r\n<div id=\"tahelepanu-nonboldblock_ed87f67541cf496c43655f48d8a07771\" class=\"tahelepanu-nonbold\">\r\n\r\n   <p>L\u00fchik\u00e4sitlust vt p\u00f5hireeglite alt (<a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/eesti-keele-oigekirja-pohireeglid\/#kirjavahem\u00e4rkide-reeglid\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">reegel 55<\/a>).<\/p>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Sulud on kahepoolseid lausem\u00e4rke, mille esimest poolt nimetatakse lahtisuluks, tagumist kinnisuluks.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tavatekstis kasutatakse peamiselt <strong>\u00fcmarsulge<\/strong> ( ) ja <strong>nurksulge<\/strong> [ ], viimaseid on argikeeles nimetatud ka kandilisteks sulgudeks. S\u00f5naraamatutes kasutatakse lisaks <strong>looksulge<\/strong> { }, mida argikeeles on nimetatud ka loogelisteks sulgudeks, ning <strong>noolsulge<\/strong> &lt; &gt;. Sulgudena kasutatakse ka kald- ja p\u00fcstkriipse, vastavalt <strong>kaldsulud<\/strong> \/ \/ ja <strong>tikksulud<\/strong> | |.<sup><a href=\"https:\/\/keeleabi.eki.ee\/viki\/Sulud.html#cite_note-1\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">[<\/a>1<a href=\"https:\/\/keeleabi.eki.ee\/viki\/Sulud.html#cite_note-1\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">]<\/a><\/sup><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Lahtisulu j\u00e4rele ega kinnisulu ette ei j\u00e4eta t\u00fchikut, st sulud kirjutatakse nende sees oleva s\u00f5na(osa)ga kokku.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">\u00dcmarsulud<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>\u00dcmarsulgudesse pannakse:<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>1) v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rne v\u00f5imalus:<\/strong> <em>tulekahju avastanud isik(ud)<\/em>, <em>teis(t)ele v\u00f5imalus(t)ele<\/em>, <em>ega ta (ei) tule<\/em>. Kui s\u00f5na t\u00fcvi muutub palju, tuleks m\u00f5lemad vormid v\u00e4lja kirjutada, nt <em>kelk (kelgud)<\/em>, mitte \u201ekelk(gud)\u201c;<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>2) seletavad ja t\u00e4iendavad kiilm\u00e4rkused<\/strong>, nt s\u00f5naseletused, viited, nimede h\u00e4\u00e4ldus: <em>brokoli (spargelkapsas)<\/em>; <em>sajab k\u00f5ikjal (v\u00e4lja arvatud saartel ~ v\u00e4lja arvatud saared)<\/em>; <em>elamute (P\u00e4rnu, Sireli 17 ja 17a) lammutamine<\/em>; <em>Tambet Lepik (edaspidi: t\u00f6\u00f6v\u00f5tja)<\/em>; <em>Ita (\u00f5ieti Ilse) Ever<\/em>; <em>Nike (loe: naiki) jalatsid<\/em>; <\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>M\u00e4rkus.<\/strong> Sulgudele j\u00e4rgnev koma, mis on tingitud k\u00f5rval- v\u00f5i osalausest vm, s\u00e4ilib. Nt <em>Kavandatud kuup\u00e4evad langevad kokku poole p\u00e4evaga, mil parlamendi tegevust ei toimu (4. n\u00e4dala esmasp\u00e4eva hommik), ja kahe ja poole p\u00e4evaga, mis on ette n\u00e4htud parlamendikomisjonide kohtumiste jaoks (4. n\u00e4dala esmasp\u00e4eva p\u00e4rastl\u00f5unast kolmap\u00e4evani), ning suulist t\u00f5lget ei ole taotletud.<\/em><\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>3) muust tekstist v\u00e4hem olulised seletavad ja t\u00e4iendavad laused:<\/strong> <em>Reisil j\u00e4tke oma dokumendid turvalisse kohta. (Paljudes hotellides on v\u00f5imalik \u00fc\u00fcrida seif, kuhu saate panna need asjad, mida pole vaja kogu aeg kaasas kanda.)<\/em> Sellise lause punkt on sulgude sees. Sama n\u00e4idet v\u00f5ib vormistada ka kiilm\u00e4rkusena, sel juhul on punkt kinnisulu j\u00e4rel: <em>Reisil j\u00e4tke oma dokumendid turvalisse kohta (paljudes hotellides on v\u00f5imalik \u00fc\u00fcrida seif, kuhu saate panna need asjad, mida pole vaja kogu aeg kaasas kanda)<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Lisaks \u00fcmarsulgude kohta<\/h3>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>\u00dcmarsulge ei ole m\u00f5tet kasutada sides\u00f5nade <em>ja<\/em>, <em>ning<\/em> ja <em>v\u00f5i<\/em> asemel, sest nii tekib mitmeti m\u00f5istmise oht<sup>[2]<\/sup>, nt <em>T\u00f5lkige ingliskeelne tekst eesti (vene) keelde<\/em> asemel on selgem kirjutada <em>T\u00f5lkige ingliskeelne tekst eesti v\u00f5i vene keelde<\/em> v\u00f5i <em>T\u00f5lkige ingliskeelne tekst eesti ja vene keelde<\/em>.<\/li>\n\n\n\n<li>\u00dcmarsulgudes tekstiosa v\u00f5ib olla nimetavas, nt <em>Liiga suures koguses s\u00fcsivesikute (leib, sai, suhkur) s\u00f6\u00f6mine suurendab kehakaalu<\/em>, v\u00f5i \u00fchilduda muu lausega, nt <em>Liiga suures koguses s\u00fcsivesikute (leiva, saia, suhkru) s\u00f6\u00f6mine suurendab kehakaalu<\/em>. Esimest k\u00e4sitatakse kiiluna, teist lisandina.<sup>[3]<\/sup><\/li>\n\n\n\n<li>\u00dcksik \u00fcmar-kinnisulg on kasutusel punktloeteludes numbri v\u00f5i t\u00e4he j\u00e4rel. Inglise tekstide eeskujul on hakatud punktinumbreid ja -t\u00e4hti panema ka kahepoolsetesse sulgudesse<sup>[4]<\/sup>, sel moel on muu hulgas t\u00e4histatud Eesti \u00f5igusaktides l\u00f5ikeid, nt <em>\u00a7 5. Maksuhaldur. (1) Riiklike maksude haldur on Maksu- ja Tolliamet. (2) Kohalike maksude haldur on valla- v\u00f5i linnavalitsus v\u00f5i muu maksum\u00e4\u00e4ruses s\u00e4testatud valla- v\u00f5i linnaasutus.<\/em><\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Nurksulud<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Nurksulgudesse pannakse<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>1) <a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/tsitaat\/\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">tsitaadis<\/a> tsiteerija lisandus:<\/strong> <em>\u201e .. keele s\u00fcsteem [on] \u00f5ieti v\u00f5imaluste s\u00fcsteem, mis h\u00f5lmab teatud kindla keele realiseerumise ideaalvormid.\u201c (Rein Kull)<\/em>;<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>2) teatmetekstides h\u00e4\u00e4ldus:<\/strong> curriculum vitae <em>[kurr\u00b4ikulum viit\u00e4]<\/em>, <em>Shakespeare [\u0161eikspiir]<\/em>, <em>Panev\u0117\u017eys [loe: pan\u00e4ve\u017e`iis]<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Kaldsulud<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Millegi asetamine kaldsulgudesse (st kahe kaldkriipsu vahele) on olnud v\u00e4hemasti osalt tingitud ka riist- v\u00f5i tarkvara puudustest. Nt on kirjutusmasina aegadel kaldsulgudega asendatud \u00fcmar- v\u00f5i nurksulge, kui neid klaviatuuril ei olnud; praegusajal on kaldsulgudega markeeritud kursiivkirja, kui arvutiprogramm ei v\u00f5imalda kirjalaadi vahetust, nt <em>ricotta<\/em>, s\u00f6\u00f6b <em>ricotta<\/em>\u2019t asendusena \/ricotta\/, s\u00f6\u00f6b \/ricotta\/\u2019t. Keeleteadustekstides on kaldsulgudesse pandud veel ka foneeme<sup>[5]<\/sup>.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Topeltsulud<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Sulgude sees v\u00f5ivad olla ka teised sulud. Varasem tava sel puhul on olnud vaheldada \u00fcmarsulge nurksulgudega (nurksulg j\u00e4\u00e4b kas v\u00e4ljapoole nagu matemaatikas v\u00f5i sissepoole), uuem tava on kasutada kahe- ja enamakordseid \u00fcmarsulge<sup>[6]<\/sup>, nt <em>australopiteek (v\u00f5\u00f5rs\u00f5nade leksikoni j\u00e4rgi australopiteek(us))<\/em>, <em>EEKB (st Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Babtistide (Koguduste Liidu)) Kehra palvela<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Kirjandus<\/h2>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Johannes Aavik,<\/strong> Kirjavahem\u00e4rkide \u00f5petus \u00fches l\u00fchikese lause\u00f5petusega, harjutus\u00fclesannetega ja nende v\u00f5tmega. Koolidele ja ise\u00f5ppimiseks. Tartu: Istandik, 1923, lk 38\u201339.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Mati Erelt,<\/strong> Lause \u00f5igekeelsus. Juhatused ja harjutused. Kolmas, t\u00e4iendatud tr\u00fckk. Tallinn: Emakeele Selts, 2011, lk 156\u2013157.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare,<\/strong> <a href=\"http:\/\/dspace.ut.ee\/handle\/10062\/29437\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Eesti keele grammatika II. S\u00fcntaks. Lisa: Kiri.<\/a> Tr\u00fckki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari ja \u00dclle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, lk 417\u2013419.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Tiiu Erelt,<\/strong> Eesti ortograafia. Viies, t\u00e4iendatud tr\u00fckk. Toimetanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016, lk 86.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Argo Mund,<\/strong> <a href=\"http:\/\/keeleabi.eki.ee\/pdf\/ks5_079.pdf\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Vahem\u00e4rgin\u00f5uandeid.<\/a> \u2013 Keelen\u00f5uanne soovitab 5. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2015, lk 86\u201387.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Sirje M\u00e4earu,<\/strong> <a href=\"https:\/\/keeleabi.eki.ee\/artiklid2\/kaasaarvatud.html\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"><em>Kaasa arvatud<\/em> ja <em>v\u00e4lja arvatud<\/em>.<\/a> \u2013 Tiiu Erelt, Mati Erelt, Maire Raadik, Tiina Leemets, Sirje M\u00e4earu, Keelen\u00f5uanne soovitab 2. Koostanud ja toimetanud Tiiu Erelt ja Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2000, lk 111\u2013115.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">M\u00e4rkused<\/h2>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>[1] Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare, <a href=\"http:\/\/dspace.ut.ee\/handle\/10062\/29437\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Eesti keele grammatika II. S\u00fcntaks. Lisa: Kiri.<\/a> Tr\u00fckki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari ja \u00dclle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, lk 417\u2013418.<\/li>\n\n\n\n<li>[2] Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare, <a href=\"http:\/\/dspace.ut.ee\/handle\/10062\/29437\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Eesti keele grammatika II. S\u00fcntaks. Lisa: Kiri.<\/a> Tr\u00fckki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari ja \u00dclle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, lk 419.<\/li>\n\n\n\n<li>[3] Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare, <a href=\"http:\/\/dspace.ut.ee\/handle\/10062\/29437\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Eesti keele grammatika II. S\u00fcntaks. Lisa: Kiri.<\/a> Tr\u00fckki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari ja \u00dclle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, lk 102\u2013103.<\/li>\n\n\n\n<li>[4] Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare, <a href=\"http:\/\/dspace.ut.ee\/handle\/10062\/29437\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Eesti keele grammatika II. S\u00fcntaks. Lisa: Kiri.<\/a> Tr\u00fckki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari ja \u00dclle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, lk 418.<\/li>\n\n\n\n<li>[5] Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare, <a href=\"http:\/\/dspace.ut.ee\/handle\/10062\/29437\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Eesti keele grammatika II. S\u00fcntaks. Lisa: Kiri.<\/a> Tr\u00fckki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari ja \u00dclle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, lk 418.<\/li>\n\n\n\n<li>[6] Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare, <a href=\"http:\/\/dspace.ut.ee\/handle\/10062\/29437\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Eesti keele grammatika II. S\u00fcntaks. Lisa: Kiri.<\/a> Tr\u00fckki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari ja \u00dclle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, lk 419.<\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>\u00dcmar-, nurk- ja kaldsulud, topeltsulud.<\/p>\n","protected":false},"author":13,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1494],"tags":[1183,1167,1182,1179,1180,1181],"class_list":["post-11477","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-laiendatud-oigekirjareeglid","tag-kaldsulud","tag-kirjavahemark","tag-nurksulud","tag-sulg","tag-sulud","tag-umarsulud"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11477","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/13"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11477"}],"version-history":[{"count":11,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11477\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":22399,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11477\/revisions\/22399"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11477"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=11477"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=11477"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}