{"id":11482,"date":"2022-05-24T14:40:56","date_gmt":"2022-05-24T11:40:56","guid":{"rendered":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/?p=11482"},"modified":"2024-11-18T10:40:33","modified_gmt":"2024-11-18T08:40:33","slug":"ulakoma","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/ulakoma\/","title":{"rendered":"\u00dclakoma"},"content":{"rendered":"\r\n<div id=\"tahelepanu-nonboldblock_d04e41ea49cbdb5ffd209e02437fe2dc\" class=\"tahelepanu-nonbold\">\r\n\r\n   <p>L\u00fchik\u00e4sitlust vt p\u00f5hireeglite alt (<a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/eesti-keele-oigekirja-pohireeglid\/#s\u00f5na-kirjavahem\u00e4rkide-reeglid\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">reegel 57<\/a>).<\/p>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">\u00dclakoma kasutatakse<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>1) t\u00e4he v\u00e4ljaj\u00e4tu m\u00e4rkimiseks luules:<\/strong> <em>sull\u2019<\/em> \u2019sulle\u2019, <em>t\u00f5est\u2019<\/em> \u2019t\u00f5esti\u2019, <em>a\u2019al<\/em> \u2019ajal\u2019;<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>2) eesti v\u00f5i muukeelse nime k\u00e4\u00e4namisel, kui on tarvis osutada nime nimetavat k\u00e4\u00e4net:<\/strong> <em>Mari Tamme<\/em>&nbsp;: <em>Mari Tamme\u2019le<\/em>, <em>J\u00fcri Kalda<\/em>&nbsp;: <em>J\u00fcri Kalda\u2019le<\/em> (nime algkuju kattub nimis\u00f5na omastava k\u00e4\u00e4ndega); <em>Kantchari<\/em>&nbsp;: <em>Kantchari\u2019sse<\/em> (nimi on v\u00e4he tuntud); <\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>M\u00e4rkus.<\/strong> Omastavakujulise eesti perekonnanime k\u00e4\u00e4namisel v\u00f5ib \u00fclakoma kasutada dokumendis nime esmaesitamisel, kui nime nimetav k\u00e4\u00e4ne samast dokumendist muul moel ei selgu. V\u00e4ljaspool dokumente k\u00e4\u00e4natakse nii nimetava- kui ka omastavakujulisi eesti perekonnanimesid harilikult ilma \u00fclakomata: <em>Tamm<\/em>&nbsp;: <em>Tammele<\/em>, <em>Tamme<\/em>&nbsp;: <em>Tammele<\/em>. Osas v\u00f5\u00f5rnimedes on \u00fclakoma vajalik nime sobitamiseks eesti k\u00e4\u00e4ndetunnustega, vt p 3, muidu sobib aga tuntud v\u00f5\u00f5rnimesid k\u00e4\u00e4nata \u00fclakomata: <em>Wall Street<\/em>&nbsp;: <em>Wall Streetil<\/em>, <em>Mary<\/em>&nbsp;: <em>Maryt<\/em>, <em>New York Times<\/em>&nbsp;: <em>New York Timesis<\/em>, <em>Facebook<\/em>&nbsp;: <em>Facebookist<\/em>, <em>Finnair<\/em>&nbsp;: <em>Finnairiga<\/em>, <em>Pinot Noir<\/em>&nbsp;: <em>Pinot Noirist<\/em>, <em>McDonald\u2019s<\/em>&nbsp;: <em>McDonald\u2019sis<\/em>.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>3) v\u00f5\u00f5rnimede k\u00e4\u00e4namisel, kui nimi l\u00f5peb kirjas t\u00e4ish\u00e4\u00e4likuga, aga h\u00e4\u00e4lduses kaash\u00e4\u00e4likuga, v\u00f5i vastupidi, kirjas kaash\u00e4\u00e4likuga, aga h\u00e4\u00e4lduses t\u00e4ish\u00e4\u00e4likuga:<\/strong> <em>Skype<\/em> [skaip]&nbsp;: <em>Skype\u2019iga<\/em>, <em>Youtube<\/em> [juutjuub]&nbsp;: <em>Youtube\u2019ist<\/em>, <em>Cambridge<\/em> [keimbrid\u017e]&nbsp;: <em>Cambridge\u2019i<\/em>, <em>Yorkshire<\/em> [joo(r)k\u0161i(r)]&nbsp;: <em>Yorkshire\u2019is<\/em>, <em>Juliette<\/em> [\u017e\u00fcljett]&nbsp;: <em>Juliette\u2019ile<\/em>; <em>Merlot<\/em> [merloo]&nbsp;: <em>Merlot\u2019d<\/em>, <em>Bordeaux<\/em> [bordoo]&nbsp;: <em>Bordeaux\u2019 vein<\/em>, <em>Peugeot<\/em> [p\u00f6\u017eoo]&nbsp;: <em>Peugeot\u2019ga<\/em>, <em>Tuileries<\/em> [t\u00fcilrii]&nbsp;: <em>Tuileries\u2019 aed<\/em>, <em>Fran\u00e7ois<\/em> [fra(n)ssuaa]&nbsp;: <em>Fran\u00e7ois\u2019le<\/em>, <em>Glasgow<\/em> [glaasgou]&nbsp;: <em>Glasgow\u2019sse<\/em>; <\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>M\u00e4rkus 1.<\/strong> \u00dclakoma kasutamine aitab v\u00e4ltida h\u00e4iriva vokaali- v\u00f5i konsonandit\u00e4htede j\u00e4rjendi teket k\u00e4\u00e4namisel<sup>[1]<\/sup>: <em>Google\u2019i<\/em> (mitte \u201eGooglei\u201c), <em>Renault\u2019ga<\/em> (mitte \u201eRenaultga\u201c). Nimedes, mis l\u00f5pevad kirjas t\u00e4ish\u00e4\u00e4liku\u00fchendiga, mis h\u00e4\u00e4ldub \u00fche t\u00e4ish\u00e4\u00e4likuna, v\u00f5i kaash\u00e4\u00e4liku\u00fchendiga, mis h\u00e4\u00e4ldub \u00fche kaash\u00e4\u00e4likuna, h\u00e4irivat t\u00e4hej\u00e4rjendit ei teki ning \u00fclakoma ei kasutata: <em>Jamie<\/em> [d\u017eeimi]&nbsp;: <em>Jamiet<\/em>, <em>Sydney<\/em> [sidni]&nbsp;: <em>Sydneysse<\/em>, <em>Pompidou<\/em> [po(m)piduu]&nbsp;: <em>Pompidoud<\/em>, <em>Strasbourg<\/em> [strasbuur]&nbsp;: <em>Strasbourgis<\/em>. \u00dclakoma kasutamine on vaba neis nimedes, kus h\u00e4\u00e4lduses kaob terve silp, kuid k\u00e4\u00e4namisel ei teki h\u00e4irivat t\u00e4hej\u00e4rjendit: <em>Marseille<\/em> [marssei]&nbsp;: <em>Marseilles<\/em> ~ <em>Marseille\u2019s<\/em>, <em>Cannes<\/em> [kann]&nbsp;: <em>Cannesist<\/em> ~ <em>Cannes\u2019ist<\/em>, <em>Jacques<\/em> [\u017eakk]&nbsp;: <em>Jacquesil<\/em> ~ <em>Jacques\u2019il<\/em>. Inglise <em>r<\/em>-l\u00f5pulisi nimesid ja prantsuse nasaalvokaalidega l\u00f5ppevaid nimesid k\u00e4\u00e4natakse eesti keeles kui konsonantl\u00f5pulisi<sup>[2]<\/sup>: <em>Cooper<\/em> [kuupe(r)]&nbsp;: <em>Cooperit<\/em>, <em>Avignon<\/em> [avinjoo(n)]&nbsp;: <em>Avignoni<\/em>. \u00dchesilbilistes nimedes v\u00f5ib \u00fclakoma kasutada juhul, kui \u00fchesilbilise nime kirjapilt ei sobi eesti \u00fchesilbiliste s\u00f5nade kirjutusviisiga: <em>Po<\/em>&nbsp;: <em>Po\u2019d<\/em>, <em>Huang He<\/em>&nbsp;: <em>Huang He\u2019d<\/em>. <\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>M\u00e4rkus 2.<\/strong> Kui nime omastav l\u00f5peb h\u00e4\u00e4lduses vokaaliga, aga kirjas konsonandit\u00e4hega, on see v\u00f5\u00f5rastav, sest ainsuse omastav l\u00f5peb eesti keeles alati vokaaliga. Seet\u00f5ttu on tava panna niisuguse omastava l\u00f5ppu \u00fclakoma: <em>Marat\u2019 surm<\/em>, <em>Renault\u2019 tehas<\/em>.<sup>[3]<\/sup><\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>4) nimetuletistes tuletusaluse nimekuju m\u00e4rkimiseks:<\/strong> <em>shakespeare\u2019lik<\/em>, <em>yorkshire\u2019lane<\/em>, <em>poirot\u2019lik<\/em>. Samu \u00fclakomastamise p\u00f5him\u00f5tteid mis v\u00f5\u00f5rnimede k\u00e4\u00e4namisel, vt p 3, rakendatakse ka v\u00f5\u00f5rnimetuletiste kirjutamisel, vt l\u00e4hemalt <a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/voornimetuletiste-kirjutamine\/\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">v\u00f5\u00f5rnimetuletiste kirjutamine<\/a>;<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>5) tsitaats\u00f5nade k\u00e4\u00e4namisel:<\/strong> <em>alma mater<\/em>\u2019i kasvandik, koori v\u00f5imsad <em>crescendo<\/em>\u2019d, loodab <em>jackpot<\/em>\u2019i, m\u00fc\u00fcb <em>hot dog<\/em>\u2019e, l\u00e4heb moe-<em>show<\/em>\u2019le, <em>bowling<\/em>\u2019u-saal, vt l\u00e4hemalt <a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/tsitaatsonade-kirjutamine\/#kaanamine-liitmine-ja-tuletamine\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">tsitaats\u00f5nade k\u00e4\u00e4namine<\/a>.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Kaksis\u00fclakomasid kasutatakse<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>1) keeleteaduslikes tekstides nii oma- kui ka v\u00f5\u00f5rkeelsete s\u00f5nade t\u00e4henduse m\u00e4rkimisel:<\/strong> <em>sedastama<\/em> \u2019nentima, konstateerima\u2019, <em>pro forma<\/em> \u2019vormi t\u00e4iteks, moep\u00e4rast\u2019;<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>2) sordiaretuses taimesortide nimede puhul:<\/strong> kartulisort <em>\u2019J\u00f5geva kollane\u2019<\/em>, viinamarjasort <em>\u2019Cabernet Sauvignon\u2019<\/em>. \u00dcldkeelses tekstis on kaksis\u00fclakomade asemel jutum\u00e4rgid: kartulisort <em>\u201eJ\u00f5geva kollane\u201c<\/em>, viinamarjasort <em>\u201eCabernet Sauvignon\u201c<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Lisaks \u00fclakoma ja kaksis\u00fclakomade kohta<\/h2>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>\u00dclakoma ei kasutata ases\u00f5nade l\u00fchivormides, nagu <em>muga<\/em> \u2019minuga\u2019 v\u00f5i <em>sult<\/em> \u2019sinult\u2019, k\u00f5nekeelsetes <em>nd<\/em>-vormides, nagu <em>saand<\/em> \u2019saanud\u2019 v\u00f5i <em>viitsind<\/em> \u2019viitsinud\u2019, ega s\u00f5nades <em>vaat<\/em> \u2019vaata\u2019, <em>oot<\/em> \u2019oota\u2019, <em>las<\/em> \u2019lase\u2019. \u00dclakoma kasutatakse s\u00f5nade <em>siis<\/em>, <em>n\u00fc\u00fcd<\/em> ja <em>kas<\/em> kuluvormide<sup>[4]<\/sup> <em>s<\/em>, <em>nd<\/em>, <em>ks<\/em> \u00fchendamiseks eelneva s\u00f5naga: <em>on\u2019s<\/em> \u2019on siis, kas on\u2019, <em>ega\u2019s<\/em> \u2019ega siis\u2019, <em>mine\u2019nd<\/em> \u2019mine n\u00fc\u00fcd\u2019, <em>sina\u2019ks<\/em> \u2019kas sina\u2019. \u00dclakoma abil \u00fchendatakse ka kinnitusliite <em>-ep<\/em> ~ <em>-ap<\/em><sup>[5]<\/sup> kuluvorm <em>p<\/em>: <em>mina\u2019p<\/em> \u2019just mina\u2019, <em>tema\u2019p<\/em> \u2019just tema\u2019, <em>see\u2019p<\/em> \u2019see just, see nimelt\u2019, erandiks on \u00fclakomata <em>k\u00fcllap<\/em>.<\/li>\n\n\n\n<li>\u00dclakoma v\u00f5ib vaja minna v\u00f5\u00f5rkeelse pealkirja k\u00e4\u00e4namisel, et m\u00e4rkida v\u00f5\u00f5r- ja eesti \u00f5igekirja piiri<sup>[6]<\/sup>: <em>meenutab George Gershwini \u201eRhapsody in Blue\u2019d\u201c<\/em>, vt l\u00e4hemalt <a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/pealkiri\/#voorkeelne-pealkiri\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">v\u00f5\u00f5rkeelne pealkiri<\/a>.<\/li>\n\n\n\n<li>Soovitatav \u00fclakoma kuju on [ \u2019 ] ja kaksis\u00fclakomade kuju [ \u2019 \u2019 ] ehk \u00fcheksa-\u00fcheksa.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Kirjandus<\/h2>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Johannes Aavik,<\/strong> Kirjavahem\u00e4rkide \u00f5petus \u00fches l\u00fchikese lause\u00f5petusega, harjutus\u00fclesannetega ja nende v\u00f5tmega. Koolidele ja ise\u00f5ppimiseks. Tartu: Istandik, 1923, lk 41\u201342.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross,<\/strong> <a href=\"https:\/\/eki.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/05\/eestikeelekasiraamat_2020.pdf\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Eesti keele k\u00e4siraamat.<\/a> Uuendatud v\u00e4ljaanne. Tallinn: Eesti Keele Instituut, EKSA, 2020.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare,<\/strong> <a href=\"http:\/\/dspace.ut.ee\/handle\/10062\/29437\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Eesti keele grammatika II. S\u00fcntaks. Lisa: Kiri.<\/a> Tr\u00fckki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari ja \u00dclle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, lk 419\u2013420.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Tiiu Erelt,<\/strong> Eesti ortograafia. Viies, t\u00e4iendatud tr\u00fckk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016, lk 85\u201386.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Ester Kindlam,<\/strong> Meie igap\u00e4evane keel. Tema hoolet ja seadet. Tallinn: Valgus, 1976, lk 145\u2013160.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Maire Raadik,<\/strong> <a href=\"https:\/\/keeleabi.eki.ee\/pdf\/vaikesed_tarbetekstid2.pdf\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">V\u00e4ikesed tarbetekstid. K\u00e4siraamat.<\/a> Teine, t\u00e4iendatud tr\u00fckk. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2014, lk 70.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Johannes Valgma, Nikolai Remmel,<\/strong> Eesti keele grammatika. K\u00e4siraamat. Tallinn: Valgus, 1968, lk 92.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">M\u00e4rkused<\/h2>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>[1] Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare, <a href=\"http:\/\/dspace.ut.ee\/handle\/10062\/29437\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Eesti keele grammatika II. S\u00fcntaks. Lisa: Kiri.<\/a> Tr\u00fckki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari ja \u00dclle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, 419\u2013420.<\/li>\n\n\n\n<li>[2] Peeter P\u00e4ll, <a href=\"http:\/\/www.eki.ee\/dict\/qs\/haaldusjuhised.pdf\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Teiskeelsete nimede h\u00e4\u00e4ldamise juhiseid.<\/a> \u2013 Eesti \u00f5igekeelsuss\u00f5naraamat \u00d5S 2018. Toimetanud Maire Raadik. Koostanud Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje M\u00e4earu, Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: EKSA, 2018.<\/li>\n\n\n\n<li>[3] Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare, <a href=\"http:\/\/dspace.ut.ee\/handle\/10062\/29437\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Eesti keele grammatika II. S\u00fcntaks. Lisa: Kiri.<\/a> Tr\u00fckki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari ja \u00dclle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, 420.<\/li>\n\n\n\n<li>[4] Ester Kindlam, Meie igap\u00e4evane keel. Tema hoolet ja seadet. Tallinn: Valgus, 1976, lk 159\u2013160.<\/li>\n\n\n\n<li>[5] Ester Kindlam, Meie igap\u00e4evane keel. Tema hoolet ja seadet. Tallinn: Valgus, 1976, lk 159.<\/li>\n\n\n\n<li>[6] Johannes Aavik, Kirjavahem\u00e4rkide \u00f5petus \u00fches l\u00fchikese lause\u00f5petusega, harjutus\u00fclesannetega ja nende v\u00f5tmega. Koolidele ja ise\u00f5ppimiseks. Tartu: Istandik, 1923, lk 42; Ester Kindlam, Meie igap\u00e4evane keel. Tema hoolet ja seadet. Tallinn: Valgus, 1976, lk 156\u2013159; Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare, <a href=\"http:\/\/dspace.ut.ee\/handle\/10062\/29437\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Eesti keele grammatika II. S\u00fcntaks. Lisa: Kiri.<\/a> Tr\u00fckki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari ja \u00dclle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, lk 420.<\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>\u00dclakoma ja kaksis\u00fclakomade kasutusala, kuju. <\/p>\n","protected":false},"author":13,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1494],"tags":[1184,1167,691],"class_list":["post-11482","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-laiendatud-oigekirjareeglid","tag-apostroof","tag-kirjavahemark","tag-ulakoma"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11482","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/13"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11482"}],"version-history":[{"count":13,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11482\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":22450,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11482\/revisions\/22450"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11482"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=11482"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=11482"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}