{"id":11488,"date":"2022-05-24T15:06:52","date_gmt":"2022-05-24T12:06:52","guid":{"rendered":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/?p=11488"},"modified":"2024-11-18T10:24:36","modified_gmt":"2024-11-18T08:24:36","slug":"jutumargid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/jutumargid\/","title":{"rendered":"Jutum\u00e4rgid"},"content":{"rendered":"\r\n<div id=\"tahelepanu-nonboldblock_73d7ed29f84d1c0ea555701dea249bf3\" class=\"tahelepanu-nonbold\">\r\n\r\n   <p>L\u00fchik\u00e4sitlust vt p\u00f5hireeglite alt (<a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/eesti-keele-oigekirja-pohireeglid\/#lause-kirjavahem\u00e4rkide-reeglid\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">reegel 51<\/a>).<\/p>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Jutum\u00e4rgid on kahepoolsed lausem\u00e4rgid, esipoolt nimetatakse lahti-, tagupoolt kinnijutum\u00e4rgiks.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Jutum\u00e4rkidesse pannakse<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>1) <a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/otsekone\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">otsek\u00f5ne<\/a>:<\/strong> <em>\u201eEi noh, v\u00f5ta, v\u00f5ta niisama,\u201c pakub Toots piltidega juturaamatut. \u201eV\u00f5ta, v\u00f5ta,\u201c sunnivad teised ka, \u201eteine heast s\u00fcdamest pakub ja sina ei v\u00f5ta.\u201c<\/em>;<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>2) <a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/tsitaat\/\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">tsitaat<\/a>:<\/strong> <em>Terentiuselt p\u00e4rineb m\u00f5te \u201eOlen inimene ja arvan, et miski inimlik pole mulle v\u00f5\u00f5ras\u201c. K\u00fcsimusele \u201eMitu j\u00e4rve on Eestis?\u201c ei osanud keegi vastata. Kohti jagati p\u00f5him\u00f5ttel \u201ekes ees, see mees\u201c. Teises lauses asendada s\u00f5na \u201ekaaskiri\u201c s\u00f5naga \u201eseletuskiri\u201c<\/em>; <\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>M\u00e4rkus.<\/strong> Tsitaate v\u00f5ib esile tuua ka eri kirjaga (hrl kursiivis), jutum\u00e4rke siis enam ei panda, nt Kohti jagati p\u00f5him\u00f5ttel <em>kes ees, see mees<\/em>. Teises lauses asendada s\u00f5na <em>kaaskiri<\/em> s\u00f5naga <em>seletuskiri<\/em>.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>3) s\u00f5nad, millele antakse tavatu v\u00f5i pilkeline t\u00e4hendus v\u00f5i mida tajutakse tugeva stiilih\u00e4lbena:<\/strong> <em>Keegi \u201ehea inimene\u201c oli veekraani lahti j\u00e4tnud. Kui meedia vajab \u201ebeibepauerit\u201c, saab s\u00f5na ilmat\u00fcdruk<\/em>;<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>4) <a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/pealkiri\/\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">pealkirjad<\/a>:<\/strong> <em>romaan \u201ePiiririik\u201c<\/em>, <em>joonisfilm \u201eLepatriinude j\u00f5ulud\u201c<\/em>, <em>saatesari \u201eAktuaalne kaamera\u201c<\/em>, <em>uudis \u201eKaitsev\u00e4e \u00fcksus osaleb P\u00e4rnus p\u00e4\u00e4stet\u00f6\u00f6del\u201c<\/em>, <em>laul \u201eKauges k\u00fclas\u201c<\/em>, <em>seminar \u201eKuidas targalt ettev\u00f5tet m\u00fc\u00fca?\u201c<\/em>, <em>talgup\u00e4ev \u201eTeeme \u00e4ra\u201c<\/em>;<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>5) <a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/taimesordid\/\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">taimede sordinimed<\/a> mitteerialases tarvituses:<\/strong> <em>\u201eValge klaar\u00f5un\u201c<\/em>, <em>kartul \u201eJ\u00f5geva kollane\u201c<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Jutum\u00e4rkidesse ei panda<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>1) kujundlikke s\u00f5nu ja v\u00e4ljendeid:<\/strong> <em>kuiv seadus<\/em>, <em>must turg<\/em>, <em>k\u00fclm s\u00f5da<\/em>, <em>raudne eesriie<\/em>, <em>k\u00f5va k\u00e4si<\/em>, <em>\u00f5huke riik<\/em>, <em>\u00fcmarlaud<\/em>, <em>lapsel on vesi ahjus<\/em>, <em>minu esimesed triibulised<\/em>; <\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>M\u00e4rkus.<\/strong> Oskamatult pandud jutum\u00e4rgid v\u00f5ivad anda soovitust vastupidise tulemuse, nt lauses <em>Peol osalesid tuntud \u00e4rimehed, poliitikud ja meelelahutusmaailma \u201et\u00e4hed\u201c<\/em> n\u00e4itavad jutum\u00e4rgid, et kirjutaja ei pea peol olnud meelelahutajaid tegelikult t\u00e4htedeks.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>2) asutuste, perioodikav\u00e4ljaannete, autasude, kaupade ja \u00fcksiks\u00f5idukite nimesid:<\/strong> <em>restoran Lusikas<\/em>, <em>kino S\u00f5prus<\/em> ~ <em>S\u00f5pruse kino<\/em>, <em>kauplusekett S\u00f5bralt S\u00f5brale<\/em>, <em>AS Eesti Energia<\/em>, <em>Maaleht<\/em>, <em>P\u00e4rnu Postimees<\/em>, <em>Vabadusrist<\/em>, <em>Riigivapi teenetem\u00e4rk<\/em>, <em>auto Honda CR-V<\/em>, <em>tugitool Trompet<\/em>, <em>Kirdesai<\/em>, <em>lik\u00f6\u00f6r Vana Tallinn<\/em> ~ <em>Vana Tallinna lik\u00f6\u00f6r<\/em>, <em>parvlaev K\u00f5rgelaid<\/em>.[4]<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Lisaks jutum\u00e4rkide kasutamise kohta<\/h2>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/uritused\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u00dcrituste<\/a> ja <a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/autasud\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">autasude<\/a> nimetuste hulgas v\u00f5ib korraga esineda nii \u00fcldnimesid, mida tuleb kirjutada v\u00e4iket\u00e4hega (nt <em>maijooks<\/em>, <em>kodanikup\u00e4eva aum\u00e4rk<\/em>), nimesid, mida saab kirjutada l\u00e4biva suurt\u00e4hega (nt <em>infomess Teeviit<\/em> ~ <em>Teeviida infomess<\/em>, <em>Maarjamaa Risti teenetem\u00e4rk<\/em>), kui ka pealkirju, mida tuleb kirjutada jutum\u00e4rkides ja esisuurt\u00e4hega (nt <em>talgup\u00e4ev \u201eTeeme \u00e4ra\u201c<\/em>, <em>stipendium \u201eEla ja s\u00e4ra\u201c<\/em>).<\/li>\n\n\n\n<li>Ameerikast levib komme panna h\u00fc\u00fcdnimi n-\u00f6 kesknimeks ja raamida \u00fchtlasi jutum\u00e4rkidega, nt <em>William Joseph (\u201eWild Bill\u201c) Donovan<\/em>, eesti tava on siduda nimi ja h\u00fc\u00fcdnimi s\u00f5naga <em>alias<\/em> (ld teisiti, teise nimega) v\u00f5i <em>ehk<\/em>, nt <em>Joosep Toots<\/em> alias <em>Kentuki L\u00f5vi<\/em>, <em>Tarmo Kruusim\u00e4e ehk Kojamees<\/em>.<\/li>\n\n\n\n<li>Otsek\u00f5ne jutum\u00e4rkidesse ei ole tavaks panna h\u00fc\u00fcds\u00f5nu, sh heli j\u00e4ljendavaid s\u00f5nu, samuti s\u00f5nu <em>jah<\/em>, <em>ei<\/em>, <em>ait\u00e4h<\/em>, <em>tere<\/em>, <em>head aega<\/em>, nt <em>L\u00f5i ukse p\u00f5mm kinni. Kostis h\u00e4\u00e4l tirr-tirr. Kes \u00fctles mi\u00e4u? Praks! purunes j\u00e4\u00e4. Vastake jah v\u00f5i ei. Kas sa emale ait\u00e4h \u00fctlesid? Mine \u00fctle t\u00e4dile tere! Tormas head aega \u00fctlemata minema<\/em>.<\/li>\n\n\n\n<li>Hinnete nimetusi on tavaks kirjutada ilma jutum\u00e4rkideta, nt <em>sai viie<\/em>, <em>sai hinde viis<\/em>, <em>sai hindeks viie<\/em>, <em>\u00f5ppis viitele<\/em>, <em>poisil on f\u00fc\u00fcsikas ainult head ja v\u00e4ga head (hinded)<\/em>, <em>sai oma t\u00f6\u00f6 eest A<\/em>, st neid ei pea vormistama nagu tsiteeritavaid keelendeid.<\/li>\n\n\n\n<li>\u00dchtede jutum\u00e4rkide sees v\u00f5ivad olla veel teisedki jutum\u00e4rgid, nt <em>\u201eSa oleksid pidanud \u00fctlema: \u201eTeist on v\u00e4ga lahke seda k\u00f5ike mulle seletada!\u201c,\u201c j\u00e4tkas Kuninganna \u00e4\u00e4rmiselt etteheitvalt. \u201eKas sa \u00fctlesid: \u201eOh kui kahju!\u201c?\u201c k\u00fcsis K\u00fc\u00fclik.<\/em> K\u00f5rvutiste jutum\u00e4rkide vahele t\u00fchikut ei panda, nt <em>\u201e\u201eMorsk ja Puusepp\u201c on k\u00f5ige pikem,\u201c s\u00f5nas Kiigajon.<\/em>[5]<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\">Reegli ajalugu. Emakeele Seltsi keeletoimkonna 1994. a otsus<\/h4>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><small>14. veebruaril 1994 andis Emakeele Seltsi keeletoimkond Tiiu Erelti algatusel soovituse loobuda eesti keeles jutum\u00e4rkide kasutamisest 1) asutuste, 2) perioodikav\u00e4ljaannete, 3) autasude, 4) kaupade ja 5) \u00fcksiks\u00f5idukite nimedes.<sup>[1]<\/sup><\/small><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><small>1976. a \u00d5Si \u00f5igekirjutusjuhtn\u00f6\u00f6rides oli loetletud kokku seitse r\u00fchma nimesid, mida tuli kirjutada jutum\u00e4rkides: asutused, perioodikav\u00e4ljaanded, s\u00f5idukid, autasud, \u00fcritused, taimesordid ja kaubad. Neist kolmes esimeses nimer\u00fchmas kaasnes jutum\u00e4rkidega l\u00e4biv suurt\u00e4ht (nt <em>kauplus \u201eRahva Raamat\u201c ~ \u201eRahva Raamatu\u201c kauplus<\/em>, <em>ajakiri \u201eEesti Loodus\u201c<\/em>, <em>laev \u201eTormide Rand\u201c<\/em>), nelja \u00fclej\u00e4\u00e4nut kirjutati esisuurt\u00e4hega nagu pealkirju (nt <em>auhind \u201eSuur merevaik\u201c<\/em>, <em>kakao \u201eMeie mark\u201c<\/em>).<sup>[2]<\/sup> 1994. a reeglimuudatuse eesm\u00e4rk oli ortograafiat lihtsustada, loobudes 1) jutum\u00e4rkide ja l\u00e4biva suurt\u00e4he kombinatsioonist ning 2) autasu- ja kaubanimede kirjutamisel pealkirjamallist. Selle asemel soovitas keeletoimkond m\u00f5lemal juhul rakendada k\u00f5ige \u00fcldisemat eesti nimemalli, st nimes k\u00f5ik s\u00f5nad suure algust\u00e4hega, nime ees v\u00f5i j\u00e4rel v\u00e4iket\u00e4heline liigis\u00f5na: 1) <strong>kauplus Rahva Raamat<\/strong> ~ <strong>Rahva Raamatu kauplus<\/strong>, <strong>ajakiri Eesti Loodus<\/strong>, <strong>laev Tormide Rand<\/strong>, 2) <strong>auhind Suur Merevaik<\/strong>, <strong>kakao Meie Mark<\/strong>.<\/small><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><small>Uut reeglit toetas tegelik keelekasutus, kus toona uut liiki asutuste (aktsiaseltsid, osa\u00fchingud) nimede \u00fcmbert oli juba hakatud jutum\u00e4rke \u00e4ra j\u00e4tma. M\u00f5nd liiki asutuste (hotellid, restoranid) nimesid oli \u00f5petanud ilma jutum\u00e4rkideta kirjutama Johannes Aavik oma k\u00e4siraamatus, mis ilmus 1936: <em>einestas Kuldl\u00f5vis<\/em>, <em>elas H\u00f4tel du Nord\u2019is<\/em> (aga v\u00f5ib ka: \u201eKuldl\u00f5vis\u201c, \u201eH\u00f4tel du Nord\u2019is\u201c).<sup>[3]<\/sup> 1994. a reeglimuudatuse ootamatu k\u00f5rvalm\u00f5juna levis eksiarvamus, nagu poleks eesti keeles jutum\u00e4rke enam \u00fcldse vaja kasutada. Olgu korratud: jutum\u00e4rke ei pea enam kasutama asutuste, ajalehtede-ajakirjade, kaupade, autasude ja \u00fcksiks\u00f5idukite nimedes, kuid endiselt <strong>tuleb jutum\u00e4rkidesse panna mis tahes teoste pealkirjad<\/strong>.<\/small><\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Jutum\u00e4rkide kuju<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Jutum\u00e4rkidel on keeliti erinev kuju[6], eesti jutum\u00e4rgikasutust on m\u00f5jutanud saksa, vene (mis v\u00f5ib olla saanud m\u00f5jutusi prantsuse keelest), inglise ja soome keel. 1920. ja 1930. aastatel olid Eesti tr\u00fckistes valdavad saksap\u00e4rased jutum\u00e4rgid [\u201e \u201c], n\u00f5ukogude ajal said eelistuse prantsuse ja vene keelele iseloomulikud noolekujulised m\u00e4rgid [\u00ab&nbsp;\u00bb]. Arvutikirja ning inglise ja soome keele levides 1990. aastatel tulid Eestis saksa- ja prantsusp\u00e4raste m\u00e4rkide k\u00f5rvale masinakirjast tuttavad sirgjutum\u00e4rgid [&#8221; &#8220;] ning ka inglise [\u201c \u201d] ja soome [\u201d \u201d] jutum\u00e4rgid. 1993 ilmunud \u201eEesti keele grammatika\u201c II k\u00f6ite osas \u201eKiri\u201c esitati kuus v\u00f5imalikku jutum\u00e4rgikuju, s.o [\u201e \u201d], [\u201e \u201c], [\u201d \u201d], [\u201d \u201c], [\u00ab&nbsp;\u00bb], [\u00bb \u00ab].<sup>[4]<\/sup> Neist esimene [\u201e \u201d] levis eesti keele instituudi keelekorraldajate t\u00f6\u00f6de kaudu ka laiemalt, muu hulgas sisaldas selliseid m\u00e4rke \u00d5S 2006. Saksap\u00e4rase tava [\u201e \u201c] valisid eesti keelele kohandatud arvutiprogrammid, samuti Eesti standard \u201eInfotehnoloogia reeglid eesti keele ja kultuuri keskkonnas\u201c (2000<sup>[5]<\/sup>, 2008<sup>[6]<\/sup>). 2013 ilmunud \u00d5S loobus 2006. a valitud m\u00e4rkidest [\u201e \u201d] ning rakendas kuju [<strong>\u201e \u201c<\/strong>], millel on eesti keeles k\u00f5ige tugevam traditsioon ning mida toetavad ka eesti infotehnoloogia reeglid.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Kirjandus<\/h2>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Johannes Aavik,<\/strong> Kirjavahem\u00e4rkide \u00f5petus \u00fches l\u00fchikese lause\u00f5petusega, harjutus\u00fclesannetega ja nende v\u00f5tmega. Koolidele ja ise\u00f5ppimiseks. Tartu: Istandik, 1923, lk 37\u201338. <\/li>\n\n\n\n<li><strong>Mati Erelt,<\/strong> Lause \u00f5igekeelsus. Juhatused ja harjutused. Kolmas, t\u00e4iendatud tr\u00fckk. Tallinn: Emakeele Selts, 2011, lk 148\u2013150.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare,<\/strong> <a href=\"http:\/\/dspace.ut.ee\/bitstream\/handle\/10062\/29437\/eesti_keele_grammatika_2.pdf?sequence=1&amp;isAllowed=y\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Eesti keele grammatika II. S\u00fcntaks. Lisa: Kiri.<\/a> Tr\u00fckki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari ja \u00dclle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, lk 415\u2013417.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross,<\/strong> <a href=\"https:\/\/eki.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/05\/eestikeelekasiraamat_2020.pdf\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Eesti keele k\u00e4siraamat.<\/a> Uuendatud v\u00e4ljaanne. Tallinn: Eesti Keele Instituut, EKSA, 2020.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Tiiu Erelt,<\/strong> Eesti ortograafia. Viies, t\u00e4iendatud tr\u00fckk. Toimetanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016, lk 23 jj, 84\u201385.<\/li>\n\n\n\n<li>EVS 8:2000. Infotehnoloogia reeglid eesti keele ja kultuuri keskkonnas. Tallinn: Eesti Standardikeskus.EVS 8:2008. Infotehnoloogia reeglid eesti keele ja kultuuri keskkonnas. Tallinn: Eesti Standardikeskus.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Maire Raadik,<\/strong> <a href=\"http:\/\/keeleabi.eki.ee\/?leht=16\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Kuidas vormistada tsitaati? Kuidas vormistada otsek\u00f5net? Mis kujuga on jutum\u00e4rgid?<\/a> \u2013 Keelen\u00f5uanne soovitab 5. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2015, lk 213\u2013227.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Maire Raadik,<\/strong> <a href=\"http:\/\/www.emakeeleselts.ee\/omakeel\/2014_2\/OK_2014-2_06.pdf\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Mis kujuga on jutum\u00e4rgid?<\/a> \u2013 Oma Keel 2014, nr 2, lk 49\u201350.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Maire Raadik,<\/strong> <a href=\"https:\/\/keeleabi.eki.ee\/pdf\/vaikesed_tarbetekstid2.pdf\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">V\u00e4ikesed tarbetekstid. K\u00e4siraamat.<\/a> Teine, t\u00e4iendatud tr\u00fckk. Toimetanud Tiiu Erelt. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2014, lk 41\u201344.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Maire Raadik,<\/strong> <a href=\"http:\/\/keeleabi.eki.ee\/pdf\/164.pdf\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Lugu \u201e\u00e4rakaotatud\u201c jutum\u00e4rkidest.<\/a> \u2013 Keelen\u00f5uanne soovitab 4. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2008, lk 164\u2013183.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Ellen Uusp\u00f5ld, Argo Mund,<\/strong> \u00d5petusi ja harjutusi algajale keeletoimetajale. 6., muudatustega tr\u00fckk. Tartu \u00dclikooli eesti keele osakond. Tartu, 2015, lk 67.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Johannes Valgma, Nikolai Remmel,<\/strong> Eesti keele grammatika. K\u00e4siraamat. Tallinn: Valgus, 1968, lk 246, 289.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">M\u00e4rkused<\/h2>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>[1] Tiiu Erelt, <a href=\"https:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/et\/raamatud\/22214\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Algust\u00e4heortograafiast ja jutum\u00e4rkidest.<\/a> \u2013 Kirjakeele teataja II. 1993\u20132000. Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitused. Koostanud ja toimetanud Tiiu Erelt ja Maire Raadik. Tallinn: Emakeele Selts, 2000, lk 14\u201319.<\/li>\n\n\n\n<li>[2] <a href=\"https:\/\/portaal.eki.ee\/\/dict\/qs76\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u00d5igekeelsuss\u00f5naraamat.<\/a> Toimetanud Rein Kull ja Erich Raiet. Koostanud Tiiu Erelt, Rein Kull, Valve P\u00f5lma, Kristjan Torop. ENSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus, 1976, lk 879 jj.<\/li>\n\n\n\n<li>[3] Johannes Aavik, Eesti \u00f5igekeelsuse \u00f5pik ja grammatika. Tartu: Noor-Eesti kirjastus, 1936, lk 358.<\/li>\n\n\n\n<li>[4] Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare, <a href=\"http:\/\/dspace.ut.ee\/bitstream\/handle\/10062\/29437\/eesti_keele_grammatika_2.pdf?sequence=1&amp;isAllowed=y\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Eesti keele grammatika II. S\u00fcntaks. Lisa: Kiri.<\/a> Tr\u00fckki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari ja \u00dclle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, lk 415.<\/li>\n\n\n\n<li>[5] EVS 8:2000. Infotehnoloogia reeglid eesti keele ja kultuuri keskkonnas. Tallinn: Eesti Standardikeskus.<\/li>\n\n\n\n<li>[6] EVS 8:2008. Infotehnoloogia reeglid eesti keele ja kultuuri keskkonnas. Tallinn: Eesti Standardikeskus.<\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Jutum\u00e4rkide kasutusala, kuju.<\/p>\n","protected":false},"author":13,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1494],"tags":[1185,1167],"class_list":["post-11488","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-laiendatud-oigekirjareeglid","tag-jutumargid","tag-kirjavahemark"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11488","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/13"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11488"}],"version-history":[{"count":15,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11488\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":22438,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11488\/revisions\/22438"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11488"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=11488"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=11488"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}