{"id":11500,"date":"2022-05-24T15:53:12","date_gmt":"2022-05-24T12:53:12","guid":{"rendered":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/?p=11500"},"modified":"2024-11-18T10:39:53","modified_gmt":"2024-11-18T08:39:53","slug":"kusimark","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/kusimark\/","title":{"rendered":"K\u00fcsim\u00e4rk"},"content":{"rendered":"\r\n<div id=\"tahelepanu-nonboldblock_92714f9c633e9218dcd4046caddf03ad\" class=\"tahelepanu-nonbold\">\r\n\r\n   <p>L\u00fchik\u00e4sitlust vt p\u00f5hireeglite alt (<a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/eesti-keele-oigekirja-pohireeglid\/#kirjavahem\u00e4rkide-reeglid\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">reegel 39<\/a>).<\/p>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">K\u00fcsim\u00e4rk pannakse lause l\u00f5ppu, kusjuures m\u00e4rk kehtib ainult pealause, mitte k\u00f5rvallause kohta. Pikemates lausetes v\u00f5ib k\u00fcsim\u00e4rk sedasi sattuda oma tegelikust m\u00f5jualast kaugemale.<sup>[1]<\/sup><\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">K\u00fcsim\u00e4rk pannakse<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>1) k\u00fcsilause j\u00e4rele:<\/strong> <em>Millal algab Soomes kooliaasta? L\u00e4hed sa koju? Kas sa \u00fcldse taipad, millega sa oled hakkama saanud?<\/em>;<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>2) \u00fcksiku k\u00fcsis\u00f5na j\u00e4rele:<\/strong> <em>K\u00fcsimus kes? painas teda kogu \u00fclej\u00e4\u00e4nud p\u00e4eva jooksul<\/em>;<\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\">Reegli ajalugu<\/h4>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><small>1993 ilmunud eesti keele grammatika t\u00f5lgendab lausesisest k\u00fcsim\u00e4rki (nagu ka h\u00fc\u00fcum\u00e4rki) koma teisendina v\u00f5i kiiluna.<sup>[2]<\/sup> Omaette k\u00fcsimus on see, kas peale k\u00fcsim\u00e4rgi on vaja veel muud esilet\u00f5stu. Johannes Aavikul on \u00fcksik k\u00fcsim\u00e4rgiga k\u00fcsis\u00f5na pandud jutum\u00e4rkidesse<sup>[3]<\/sup>, sama moodi on toiminud Karl Vainula, nt <em>K\u00fcsimusele \u201ekelle?\u201c vastab omastav k\u00e4\u00e4ne<\/em><sup>[4]<\/sup>. 1968 ilmunud Valgma ja Remmeli grammatika k\u00fcsim\u00e4rgireeglistikus on jutum\u00e4rkidest juba loobutud.<sup>[5]<\/sup> J\u00e4\u00e4gu kirjutaja otsustada, kas panna \u00fcksik k\u00fcsis\u00f5na ka jutum\u00e4rkidesse v\u00f5i kursiivi (keeleteadustekstides on tava kasutada kursiivi) nagu tsitaat v\u00f5i piirduda k\u00fcsim\u00e4rgiga.<\/small><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>3) kahtlust \u00e4ratava s\u00f5na v\u00f5i s\u00f5na\u00fchendi j\u00e4rele<\/strong> (\u00fcmarsulgudesse): <em>17. juunil oli koguni lund (?) sadanud<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\">Reegli ajalugu<\/h4>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><small>Sulgudes k\u00fcsi- v\u00f5i h\u00fc\u00fcum\u00e4rki on kirjutatud eelnevast s\u00f5nast nii lahku<sup>[6]<\/sup> kui ka sellega kokku<sup>[7]<\/sup>. 1993 ilmunud eesti keele grammatika t\u00f5lgendab seesuguseid k\u00fcsi- v\u00f5i h\u00fc\u00fcum\u00e4rke kiiluna (mis kajastavad ise kogu t\u00e4hendust, vastavad lausungile)<sup>[8]<\/sup> ja vormistab t\u00fchikutega, nt <em>Tema polevat seda meest tundnudki (?) ja kogu kaup k\u00e4inud k\u00e4limehe kaudu<\/em>.<\/small><\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">K\u00fcsim\u00e4rki ei panda<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>1) kaudse k\u00fcsilause j\u00e4rele:<\/strong> <em>Siinkohal tahakski k\u00fcsida, miks seda pole tehtud. Inimene k\u00fcsib, kas see jutt on \u00f5ige. Tema s\u00f5nul tekitas muret teadmatus, miks m\u00e4nnid langetati. M\u00e4rkige, kuidas hangite kliendi kohta infot<\/em>; <\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>M\u00e4rkus.<\/strong> P\u00f5imlause l\u00f5pum\u00e4rk oleneb pealause liigist. Kui pealause on v\u00e4itlause, on lause l\u00f5pus punkt, nt <em>\u00d6elge palun, mis kell buss v\u00e4ljub. K\u00fcsisin, kas rong peatub Tapal<\/em>. Kui pealause on k\u00fcsilause, on lause l\u00f5pus k\u00fcsim\u00e4rk, nt <em>Kas sa tead, mis kell buss v\u00e4ljub? Mis te arvate, kas see rong peatub Tapal?<\/em> Rindlause l\u00f5ppu pannakse k\u00fcsim\u00e4rk juhul, kui rindlause l\u00f5peb k\u00fcsiva osalausega, nt <em>Tulite autoga, kas leidsite parkimiskoha h\u00f5lpsasti? Mina tegin s\u00f6\u00f6gi, aga kes n\u00f5ud \u00e4ra peseb?<\/em> <em>Sellega seoses tekkis mul k\u00fcsimus: kas te v\u00f5tate t\u00f6\u00f6le 16\u201317-aastaseid noori?<\/em><\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\">Reegli ajalugu<\/h4>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><small>Reegel on kehtinud v\u00e4hemalt alates Karl August Hermanni lause\u00f5petuse ilmumisest: \u201eK\u00fcsiwad laused s\u00fcnniwad s\u00f5nade \u201ekas, w\u00f5i, eks, ega\u201c abil n\u00f5nda, et lisalauses nende s\u00f5nade ette, kus nad p\u00e4rast p\u00e4\u00e4lauset on, komma pandakse, ilma et terwe \u00fctelus ise k\u00fcsiw oleks ja k\u00fcsimise-m\u00e4rgi saaks\u201c<sup>[9]<\/sup>. Hermannil on mh n\u00e4ide <em>Ta k\u00fcsis minult, kas ma nii ei teeks<\/em>. Reeglit on t\u00e4iendanud Johannes Valgma ja Nikolai Remmel \u201eEesti keele grammatikas\u201c: \u201eAinult siis, kui pealause on informatsioonivaene, sisaldab ainult \u00fctleja suhtumist (k\u00f5hklust, tagasihoidlikkust), pehmendab k\u00fcsimuse tooni v\u00f5i esineb ainult siduva elemendina, kuna kogu raskus langeb k\u00f5rvallauses peituvale k\u00fcsimusele, pannakse l\u00f5ppu k\u00fcsim\u00e4rk\u201c<sup>[10]<\/sup>. \u00dcks Valgma-Remmeli n\u00e4ide on <em>Ei tea (= mis sa arvad?), kas hakkame minema v\u00f5i?<\/em> Tegelikkuses on 1968. a grammatikas esitatud n\u00f5uande j\u00e4rgi \u00fcsna raske \u00fcheselt talitada, sest otsustada pealause informatsioonivaesuse jm \u00fcle on subjektiivne.<\/small><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>2) v\u00e4itlause vormis pealkirjade l\u00f5ppu.<\/strong> Kui v\u00e4ide on kahtlane, tuleb see vormistada k\u00fcsimusena, nt <em>Eesti keele oskajate hulk v\u00e4heneb? \u2192 Kas eesti keele oskajate hulk v\u00e4heneb? Euroopa Liidus on hea elada? \u2192 Kas Euroopa Liidus on hea elada? Mulle meeldib Eestis elada? \u2192 Kas mulle meeldib Eestis elada? Miks mulle meeldib Eestis elada?<\/em> Mati Erelt on k\u00fcsimuspealkirjade vormistamist pelgalt k\u00fcsim\u00e4rki kasutades nimetanud ajakirjanduslikuks moeliialduseks.<sup>[11]<\/sup><\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Lisaks k\u00fcsim\u00e4rgi kasutamise kohta<\/h2>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>K\u00fcsim\u00e4rki ei pea panema k\u00fcsilausena vormistatud pealkirja l\u00f5ppu, kui see on m\u00f5istetav pikemalt<sup>[12]<\/sup>, nt <em>Kuidas sortida pr\u00fcgi<\/em> (= sellest, kuidas sortida pr\u00fcgi), <em>Mida euro kohta k\u00fcsitakse<\/em> (= sellest, mida euro kohta k\u00fcsitakse).<\/li>\n\n\n\n<li>K\u00fcsim\u00e4rgi v\u00f5ib panna m\u00f5istatuste l\u00f5ppu<sup>[13]<\/sup>, nt <em>\u00d5ues m\u00e4ena, toas veena?<\/em>, st <em>\u00d5ues m\u00e4ena, toas veena \u2013 mis see on?<\/em><\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Vaata ka<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/kusimuste-loetelu\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">k\u00fcsimuste loetelu<\/a> vormistamine.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Kirjandus<\/h2>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Mati Erelt,<\/strong> Lause \u00f5igekeelsus. Juhatused ja harjutused. Kolmas, t\u00e4iendatud tr\u00fckk. Tallinn: Emakeele Selts, 2011, lk 69.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross,<\/strong> <a href=\"https:\/\/eki.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/05\/eestikeelekasiraamat_2020.pdf\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Eesti keele k\u00e4siraamat.<\/a> Uuendatud v\u00e4ljaanne. Tallinn: Eesti Keele Instituut, EKSA, 2020.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare,<\/strong> <a href=\"http:\/\/dspace.ut.ee\/bitstream\/handle\/10062\/29437\/eesti_keele_grammatika_2.pdf?sequence=1&amp;isAllowed=y\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Eesti keele grammatika II. S\u00fcntaks. Lisa: Kiri.<\/a> Tr\u00fckki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari ja \u00dclle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, lk 396\u2013397.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Tiiu Erelt,<\/strong> Eesti ortograafia. Viies, t\u00e4iendatud tr\u00fckk. Toimetanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016, lk 83.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Karl August Hermann,<\/strong> Eesti keele Lause-\u00f5petus. Eesti keele grammatika teine jagu. Jurjev, 1896, lk 74.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Argo Mund,<\/strong> <a href=\"http:\/\/keeleabi.eki.ee\/pdf\/ks5_079.pdf\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Vahem\u00e4rgin\u00f5uandeid.<\/a> \u2013 Keelen\u00f5uanne soovitab 5. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2015, lk 80\u201381.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Johannes Valgma, Nikolai Remmel,<\/strong> Eesti keele grammatika. K\u00e4siraamat. Tallinn: Valgus, 1968, lk 285, 289.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">M\u00e4rkused<\/h2>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>[1] Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare, <a href=\"http:\/\/dspace.ut.ee\/bitstream\/handle\/10062\/29437\/eesti_keele_grammatika_2.pdf?sequence=1&amp;isAllowed=y\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Eesti keele grammatika II. S\u00fcntaks. Lisa: Kiri.<\/a> Tr\u00fckki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari ja \u00dclle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, lk 396.<\/li>\n\n\n\n<li>[2] Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare, <a href=\"http:\/\/dspace.ut.ee\/bitstream\/handle\/10062\/29437\/eesti_keele_grammatika_2.pdf?sequence=1&amp;isAllowed=y\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Eesti keele grammatika II. S\u00fcntaks. Lisa: Kiri.<\/a> Tr\u00fckki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari ja \u00dclle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, lk 396.<\/li>\n\n\n\n<li>[3] Johannes Aavik, Kirjavahem\u00e4rkide \u00f5petus \u00fches l\u00fchikese lause\u00f5petusega, harjutus\u00fclesannetega ja nende v\u00f5tmega. Koolidele ja ise\u00f5ppimiseks. Tartu: Istandik, 1923, lk 13.<\/li>\n\n\n\n<li>[4] Karl Vainula, Eesti keele \u00f5igekirjutuse-k\u00e4siraamat. Autori kirjastus Tallinnas, 1932, lk 41.<\/li>\n\n\n\n<li>[5] Johannes Valgma, Nikolai Remmel, Eesti keele grammatika. K\u00e4siraamat. Tallinn: Valgus, 1968, lk 289.<\/li>\n\n\n\n<li>[6] Karl Vainula, Eesti keele \u00f5igekirjutuse-k\u00e4siraamat. Autori kirjastus Tallinnas, 1932, lk 41; Johannes Valgma, Nikolai Remmel, Eesti keele grammatika. K\u00e4siraamat. Tallinn: Valgus, 1968, lk 289.<\/li>\n\n\n\n<li>[7] Tiiu Erelt, Eesti ortograafia. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 1995, lk 83.<\/li>\n\n\n\n<li>[8] Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare, <a href=\"http:\/\/dspace.ut.ee\/bitstream\/handle\/10062\/29437\/eesti_keele_grammatika_2.pdf?sequence=1&amp;isAllowed=y\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Eesti keele grammatika II. S\u00fcntaks. Lisa: Kiri.<\/a> Tr\u00fckki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari ja \u00dclle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, lk 385.<\/li>\n\n\n\n<li>[9] Karl August Hermann, Eesti keele Lause-\u00f5petus. Eesti keele grammatika teine jagu. Jurjev, 1896, lk 74.<\/li>\n\n\n\n<li>[10] Johannes Valgma, Nikolai Remmel, Eesti keele grammatika. K\u00e4siraamat. Tallinn: Valgus, 1968, lk 285.<\/li>\n\n\n\n<li>[11] Mati Erelt, Lause \u00f5igekeelsus. Juhatused ja harjutused. Kolmas, t\u00e4iendatud tr\u00fckk. Tallinn: Emakeele Selts, 2011, lk 69.<\/li>\n\n\n\n<li>[12] Keel ja \u00f5igus. Temaatiline valik \u00f5iguskeeles aastatel 2000\u20132004 ilmunud kirjutistest. Eesti \u00d5iguskeele Keskus. Koostanud Aime Vettik ja Erki Silvet. Tallinn: Juura, 2005, lk 185.<\/li>\n\n\n\n<li>[13] Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare, <a href=\"http:\/\/dspace.ut.ee\/bitstream\/handle\/10062\/29437\/eesti_keele_grammatika_2.pdf?sequence=1&amp;isAllowed=y\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Eesti keele grammatika II. S\u00fcntaks. Lisa: Kiri.<\/a> Tr\u00fckki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari ja \u00dclle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, lk 397.<\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>K\u00fcsim\u00e4rgi kasutusala.<\/p>\n","protected":false},"author":13,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1494],"tags":[1167,1021],"class_list":["post-11500","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-laiendatud-oigekirjareeglid","tag-kirjavahemark","tag-kusimark"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11500","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/13"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11500"}],"version-history":[{"count":14,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11500\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":22449,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11500\/revisions\/22449"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11500"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=11500"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=11500"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}