{"id":11528,"date":"2022-05-24T17:40:47","date_gmt":"2022-05-24T14:40:47","guid":{"rendered":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/?p=11528"},"modified":"2024-11-18T10:41:56","modified_gmt":"2024-11-18T08:41:56","slug":"koolon","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/koolon\/","title":{"rendered":"Koolon"},"content":{"rendered":"\r\n<div id=\"tahelepanu-nonboldblock_ca5955c5fa63e0e6be40571cfd5e4ffb\" class=\"tahelepanu-nonbold\">\r\n\r\n   <p>L\u00fchik\u00e4sitlust vt p\u00f5hireeglite alt (<a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/eesti-keele-oigekirja-pohireeglid\/#kirjavahem\u00e4rkide-reeglid\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">reeglid 52, 62<\/a>).<\/p>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Koolon osutab j\u00e4rgnevale lauseosale, milleks v\u00f5ib olla otsek\u00f5ne, loetelu, seletav v\u00f5i t\u00e4psustav osalause.<sup>[1]<\/sup><\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Koolon pannakse<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>1) koondlauses sellise loetelu ette, mille ees on kokkuv\u00f5ttev s\u00f5na:<\/strong> <em>K\u00e4imise ajal saate teha <strong>kergeid harjutusi<\/strong>: k\u00e4teringe, kerepainutusi. Peale paberi- ja kilesodi leidsime ka <strong>palju muud<\/strong>: vanu r\u00f5ivaid, jalatseid, t\u00fchje pudeleid ja purke<\/em>. Koolonit ei panda, kui loetelu on lause loomulik osa ja tema ees ei ole kokkuv\u00f5tvat s\u00f5na, nt <em>Meie suurimad linnad on Tallinn, Tartu ja Narva. Norra noormehed Niklas, Karl ja Gustav j\u00e4tkasid v\u00f5istlemist<\/em>; <\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>M\u00e4rkus 1.<\/strong> Kooloni kasutamise v\u00f5ib tingida ka ainu\u00fcksi kokkuv\u00f5ttev s\u00f5na, nagu <em>j\u00e4rgmised<\/em>, <em>mitmesugused<\/em>, <em>k\u00f5ik<\/em>, <em>need<\/em><sup>[2]<\/sup>. Nt lauses <em>Saatke kiri aadressil Valga, Luha 3<\/em> ei ole aadressi m\u00e4rkiva v\u00e4ljendi <em>Valga, Luha 3<\/em> (mis on lauses piiritlevaks j\u00e4rellisandiks<sup>[3]<\/sup>) ette vaja koolonit panna, kuid lauset <em>Saatke kiri j\u00e4rgmisel aadressil: Valga, Luha 3<\/em> sobib kirjutada kooloniga. <\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>M\u00e4rkus 2.<\/strong> Kui lause p\u00e4rast koolonij\u00e4rgset osa j\u00e4tkub, eraldatakse j\u00e4tk koma v\u00f5i semikooloniga, nt <em>M\u00fc\u00fcdi igasugust kaupa: naelu ja vasaraid, t\u00fcnne ja heeringaid, kilusid ja karpe, ning rahuldati sedasi \u00fcmbruskonna elanike vajadusi.<\/em> K\u00f5nealune koma on <em>ning<\/em>-s\u00f5na ees.<sup>[4]<\/sup> M\u00f5nikord on siiski otstarbekam vormistada selline j\u00e4tk eraldi lausena v\u00f5i asendada koolon ja koma (v\u00f5i semikoolon) m\u00f5ttekriipsudega.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>2) rindlauses seletava v\u00f5i t\u00e4psustava osalause ette:<\/strong> <em>Toas selgus uus \u00fcllatus: seal oli koguni kamin. Spetsialist soovitab: muttide vastu aitab k\u00f5ige paremini l\u00f5ks. K\u00fcsitlus on anon\u00fc\u00fcmne: teie vastuseid kasutatakse vaid \u00fcldistatult<\/em>. Seletava v\u00f5i t\u00e4psustava osalause ette osatakse siiski harva panna koolonit, selle asemel kasutatakse pigem m\u00f5ttekriipsu v\u00f5i lihtsalt koma<sup>[5]<\/sup>, nt <em>Toas selgus uus \u00fcllatus \u2013 seal oli koguni kamin<\/em>;<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>3) saatelause ja sellele j\u00e4rgneva otsek\u00f5ne vahele:<\/strong> <em>Marju Lauristin on \u00f6elnud: \u201eInimese esmane vajadus on olla informeeritud.\u201c<\/em>. <\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>M\u00e4rkus.<\/strong> Koolonit ei panda tsitaadi ette, nt <em>Kirjutise motoks on Marju Lauristini m\u00f5te \u201eInimese esmane vajadus on olla informeeritud\u201c. Uksel rippus silt \u201eL\u00e4bik\u00e4ik keelatud\u201c. K\u00fcsimus \u201eKas Marsil on elu?\u201c tekitas elevust.<\/em> (Vrd k\u00f5rvallausena <em>K\u00fcsimus, kas Marsil on elu, tekitas elevust.<\/em>)<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Lisaks kooloni kasutamise kohta<\/h2>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Kontaktandmetes ei ole tarvis panna koolonit s\u00f5na v\u00f5i l\u00fchendi ja j\u00e4rgneva arvu vahele, sest nii s\u00f5nad (<em>telefon<\/em>, <em>mobiiltelefon<\/em>, <em>faks<\/em>, <em>elektronpost<\/em>, <em>arvelduskonto<\/em>, <em>isikukood<\/em>, <em>registrikood<\/em> jts) kui ka l\u00fchendid (<em>tel<\/em>, <em>mob<\/em>, <em>e-post<\/em>, <em>ak<\/em>, <em>ik<\/em>, <em>rg-kood<\/em> jts) eristuvad arvust piisavalt h\u00e4sti.<sup>[6]<\/sup><\/li>\n\n\n\n<li>T\u00f6\u00f6 tiitellehel v\u00f5i selle p\u00f6\u00f6rdel, dokumendis jm ei ole tarvis panna koolonit s\u00f5nade <em>koostaja<\/em>, <em>toimetaja<\/em>, <em>juhendaja<\/em>, <em>protokollija<\/em> jts ega ka vormide <em>koostanud<\/em>, <em>toimetanud<\/em>, <em>protokollinud<\/em> jts j\u00e4rele, nt <em>Toimetaja Eve M\u00e4nd<\/em>; <em>Koostanud Mari Maasikas<\/em>.<sup>[7]<\/sup> T\u00f6\u00f6 autori nimi lisandit <em>autor<\/em> ei vaja.<sup>[8]<\/sup><\/li>\n\n\n\n<li>M\u00e4rkusi on tavaks vormistada punktiga<sup>[9]<\/sup>, mitte kooloniga, nt <em>M\u00e4rkus. T\u00f5en\u00e4osust m\u00e4rkiv partikkel<\/em> nagu <em>on k\u00f5nekeeles v\u00e4ga levinud.<\/em><\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Millal j\u00e4tta t\u00fchik?<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Lausem\u00e4rgina kirjutatakse koolon eelneva s\u00f5naga kokku ja j\u00e4rgnevast lahku. Sama moodi toimitakse viidetes, kus koolon eraldab aastaarvu ja lehek\u00fcljenumbrit<sup>[10]<\/sup>, nt si-<em>l\u00f5ppu kasutatakse seejuures pigem kolmanda- ja teisev\u00e4ltelistes t\u00fcvedes ning<\/em> sid-<em>l\u00f5ppu esmav\u00e4ltelistes t\u00fcvedes (Valmet 1956: 25, 30\u201331). R\u00e4tsepa (1979: 22) j\u00e4rgi on<\/em> si<em>-l\u00f5pp enim levinud keskmurdes, kuid seda leidub ka saarte ja l\u00e4\u00e4nemurdes ning kirderannikumurdes.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ajam\u00e4rgina kirjutatakse koolon m\u00f5lemalt poolt kokku, nt <em>1:25:16<\/em>; suhtem\u00e4rgina aga m\u00f5lemalt poolt lahku, nt <em>81&nbsp;: 79<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Vaata ka<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">kooloni kasutamist <a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/arvukirjutus\/#koolon\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">arvukirjutuses<\/a>.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Kirjandus<\/h2>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Mati Erelt,<\/strong> Lause \u00f5igekeelsus. Juhatused ja harjutused. Kolmas, t\u00e4iendatud tr\u00fckk. Tallinn: Emakeele Selts, 2011, lk 148\u2013150, 161\u2013162, 164\u2013165.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare,<\/strong> <a href=\"http:\/\/dspace.ut.ee\/bitstream\/handle\/10062\/29437\/eesti_keele_grammatika_2.pdf?sequence=1&amp;isAllowed=y\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Eesti keele grammatika II. S\u00fcntaks. Lisa: Kiri.<\/a> Tr\u00fckki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari ja \u00dclle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, lk 409\u2013410.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross,<\/strong> <a href=\"https:\/\/eki.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/05\/eestikeelekasiraamat_2020.pdf\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Eesti keele k\u00e4siraamat.<\/a> Uuendatud v\u00e4ljaanne. Tallinn: Eesti Keele Instituut, EKSA, 2020.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Tiiu Erelt,<\/strong> Eesti ortograafia. Viies, t\u00e4iendatud tr\u00fckk. Toimetanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016, lk 77.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Argo Mund,<\/strong> <a href=\"http:\/\/keeleabi.eki.ee\/pdf\/ks5_079.pdf\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Vahem\u00e4rgin\u00f5uandeid.<\/a> \u2013 Keelen\u00f5uanne soovitab 5. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2015, lk 82\u201383.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Maire Raadik,<\/strong> <a href=\"http:\/\/keeleabi.eki.ee\/?leht=16\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Kuidas vormistada tsitaati? Kuidas vormistada otsek\u00f5net?<\/a> \u2013 Keelen\u00f5uanne soovitab 5. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2015, lk 213\u2013225.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Johannes Valgma, Nikolai Remmel,<\/strong> Eesti keele grammatika. K\u00e4siraamat. Tallinn: Valgus, 1968, lk 202\u2013203, 233, 281, 287.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">M\u00e4rkused<\/h2>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>[1] Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare, <a href=\"http:\/\/dspace.ut.ee\/bitstream\/handle\/10062\/29437\/eesti_keele_grammatika_2.pdf?sequence=1&amp;isAllowed=y\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Eesti keele grammatika II. S\u00fcntaks. Lisa: Kiri.<\/a> Tr\u00fckki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari, \u00dclle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, lk 409.<\/li>\n\n\n\n<li>[2] Johannes Valgma, Nikolai Remmel, Eesti keele grammatika. K\u00e4siraamat. Tallinn: Valgus, 1968, lk 202.<\/li>\n\n\n\n<li>[3] Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare, <a href=\"http:\/\/dspace.ut.ee\/bitstream\/handle\/10062\/29437\/eesti_keele_grammatika_2.pdf?sequence=1&amp;isAllowed=y\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Eesti keele grammatika II. S\u00fcntaks. Lisa: Kiri.<\/a> Tr\u00fckki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari ja \u00dclle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, lk 125.<\/li>\n\n\n\n<li>[4] Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare, <a href=\"http:\/\/dspace.ut.ee\/bitstream\/handle\/10062\/29437\/eesti_keele_grammatika_2.pdf?sequence=1&amp;isAllowed=y\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Eesti keele grammatika II. S\u00fcntaks. Lisa: Kiri.<\/a> Tr\u00fckki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari ja \u00dclle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, lk 409.<\/li>\n\n\n\n<li>[5] Ellen Uusp\u00f5ld, \u00d5petusi ja harjutusi algajale keeletoimetajale. Tartu \u00dclikooli eesti keele \u00f5ppetool. Tartu: 2002, lk 67.<\/li>\n\n\n\n<li>[6] Maire Raadik, <a href=\"https:\/\/keeleabi.eki.ee\/pdf\/vaikesed_tarbetekstid2.pdf\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">V\u00e4ikesed tarbetekstid. K\u00e4siraamat.<\/a> Teine, t\u00e4iendatud tr\u00fckk. Toimetanud Tiiu Erelt. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2014, lk 17.<\/li>\n\n\n\n<li>[7] Argo Mund, <a href=\"http:\/\/keeleabi.eki.ee\/pdf\/ks5_079.pdf\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Vahem\u00e4rgin\u00f5uandeid.<\/a> \u2013 Keelen\u00f5uanne soovitab 5. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2015, lk 83.<\/li>\n\n\n\n<li>[8] Ellen Uusp\u00f5ld, \u00dcli\u00f5pilast\u00f6\u00f6de vormistamise juhend. Tartu \u00dclikool. Filosoofiateaduskond. Eesti keele \u00f5ppetool. Tartu: Tartu \u00dclikool, 2000, lk 7.<\/li>\n\n\n\n<li>[9] Lembit Abo, K\u00e4sikiri ja korrektuur. Teine, \u00fcmbert\u00f6\u00f6tatud tr\u00fckk. Tallinn: Valgus, 1975, lk 93.<\/li>\n\n\n\n<li>[10] Ellen Uusp\u00f5ld, \u00dcli\u00f5pilast\u00f6\u00f6de vormistamise juhend. Tartu \u00dclikool. Filosoofiateaduskond. Eesti keele \u00f5ppetool. Tartu: Tartu \u00dclikool, 2000, lk 34\u201337.<\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kooloni kasutusala.<\/p>\n","protected":false},"author":13,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1494],"tags":[1167,1189],"class_list":["post-11528","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-laiendatud-oigekirjareeglid","tag-kirjavahemark","tag-koolon"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11528","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/13"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11528"}],"version-history":[{"count":9,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11528\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":22451,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11528\/revisions\/22451"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11528"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=11528"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=11528"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}