{"id":11533,"date":"2022-05-24T18:10:23","date_gmt":"2022-05-24T15:10:23","guid":{"rendered":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/?p=11533"},"modified":"2026-06-17T11:54:31","modified_gmt":"2026-06-17T08:54:31","slug":"koma","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/koma\/","title":{"rendered":"Koma"},"content":{"rendered":"\r\n<div id=\"tahelepanu-nonboldblock_5414328eb317120c8aea48375e524f4a\" class=\"tahelepanu-nonbold\">\r\n\r\n   <p>L\u00fchik\u00e4sitlust vt p\u00f5hireeglite alt (<a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/eesti-keele-oigekirja-pohireeglid\/#kirjavahem\u00e4rkide-reeglid\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">reeglid 41\u201350, 62<\/a>).<\/p>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Komaga eraldatakse 1) k\u00f5rvallaused (ka otsek\u00f5ne), 2) osa lausel\u00fchendeid, 3) j\u00e4relt\u00e4iend ja -lisand, 4) kiil (ka \u00fcte), 5) lause korduvad liikmed (ka loeteluliikmed), 6) sama astme osalaused (rind- v\u00f5i p\u00f5imlauses). 1, 2 ja 3 on alistuskomad, 5 ja 6 rinnastuskomad.<sup>[1]<\/sup><\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">K\u00f5rvallause<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">K\u00f5rvallause (p\u00f5imlause pealausele alistuv osalause) eraldatakse komaga m\u00f5lemalt poolt: <em>M\u00e4rkasin, et leib on otsas, ja l\u00e4ksin poodi<\/em>. K\u00f5rvallause sisaldab tavaliselt \u00f6eldisverbi (p\u00f6\u00f6rdelist verbivormi), harvem v\u00f5ib \u00f6eldiseks olla <em>da<\/em>-tegevusnimi: <em>M\u00f5tlesin, mida teha<\/em>. <em>Kui minna, siis kohe<\/em>. <\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>M\u00e4rkus 1.<\/strong> <em>Olema<\/em>-verbi v\u00e4ljaj\u00e4tt liitajavormist, \u00f6eldist\u00e4ite v\u00f5i m\u00e4\u00e4ruse juurest ei m\u00f5juta harilikult k\u00f5rvallause lauselisust ega komakasutust: <em>Tegin rohkem, kui ette n\u00e4htud<\/em> (= kui oli ette n\u00e4htud). <em>Parem, kui sa koju l\u00e4heks<\/em> (= on parem). Kui k\u00f5rvallausest v\u00e4lja j\u00e4etud \u00f6eldisverb on sama mis pealause verb, on komakasutus vaba: <em>Klient n\u00e4eb e-arvel samu andmeid(,) mida oma paberarvel<\/em> (= mida ta n\u00e4eb oma paberarvel).<sup>[3]<\/sup> Komakasutus on k\u00f5ikuv selliste <em>olema<\/em>-s\u00f5nata k\u00f5rvallausete nagu <em>kui v\u00f5imalik<\/em> (= kui on v\u00f5imalik), <em>mis v\u00f5imalik<\/em>, <em>kui tarvis<\/em>, <em>nagu vaja<\/em>, <em>mis vaja<\/em> jts puhul, nt <em>Peaksime t\u00f6\u00f6tama nii kiiresti(,) kui v\u00f5imalik. Tegin omalt poolt k\u00f5ik(,) mis v\u00f5imalik. Juukseid tuleks pesta t\u00e4pselt nii tihti(,) kui tarvis. Jalad ei liikunud(,) nagu vaja. Arstid tegid k\u00f5ik(,) mis vaja<\/em>.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>M\u00e4rkus 2.<\/strong> \u00d6eldisverbi sisaldavate kinnisv\u00e4ljendite komakasutus on vaba: <em>maksku(,) mis maksab<\/em>, <em>saagu(,) mis saab<\/em>, <em>tee(,) mis tahad<\/em>.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">kui- ja nagu-tarind<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u00d6eldisverbist oleneb ka v\u00f5rdlustarindi koma. Kui s\u00f5naga <em>kui<\/em> v\u00f5i <em>nagu<\/em> algavas tarindis on \u00f6eldis, pannakse koma: <em>Vaatas mind, nagu oleksin v\u00f5\u00f5ras<\/em>. <em>Kui k\u00e4ed k\u00fclmetavad, pane kindad k\u00e4tte<\/em>. \u00d6eldisverbita tarind ei ole k\u00f5rvallause ega n\u00f5ua koma: <em>Vaatas mind nagu v\u00f5\u00f5rast<\/em>. <em>K\u00e4ed on k\u00fclmad kui j\u00e4\u00e4<\/em>. <\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>M\u00e4rkus 1.<\/strong> Kui s\u00f5naga <em>kui<\/em> algavas tarindis on k\u00e4\u00e4ndeline verbivorm, on komakasutus vaba: <em>Seda on kergem \u00f6elda(,) kui teha<\/em>. <em>Meil ei j\u00e4\u00e4nud \u00fcle muud(,) kui tagasi minna<\/em>. Komata kasutus on eelistatud <em>da<\/em>-infinitiivide, komaga kasutus <em>teisiti<\/em>\u2011 ja <em>muud<\/em>-tarindite puhul: <em>Seda on kergem \u00f6elda kui teha<\/em>. <em>Meil ei j\u00e4\u00e4nud \u00fcle muud, kui tagasi minna<\/em> (= kui l\u00e4ksime tagasi).<sup>[2]<\/sup><\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>M\u00e4rkus 2.<\/strong> \u00d6eldisverbita v\u00f5rdlustarindit, kus v\u00f5rdluss\u00f5na (<em>nagu<\/em> v\u00f5i <em>nii nagu<\/em>) seisab lause algul, v\u00f5ib kirjutada nii komata kui ka komaga: <em>Nagu k\u00f5ik koduloomad(,) vajavad hoolitsust ka kassid<\/em>. Vrd ilma komata: <em>Kassid nagu k\u00f5ik koduloomad vajavad hoolitsust<\/em><sup>[4]<\/sup>. <em>nagu<\/em>-s\u00f5naga algava loetelutarindi koma kohta vt <a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/koma\/#jareltaiend-ja-lisand\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">j\u00e4rellisandi ja -t\u00e4iendi<\/a> jaotisest.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\">Reegli ajalugu<\/h4>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><small>Johannes Aavik soovitas v\u00f5rdlustarindit alustava <em>kui<\/em> eest koma \u00e4ra j\u00e4tta ka juhul, kui <em>kui<\/em>\u2019le j\u00e4rgneb k\u00f5rvallause (nt <em>see tehti teisiti kui esialgu oli kavatsetud<\/em>). Aaviku arvates oli see otstarbekohane, et teha selgemat vahet v\u00f5rdlusel ning aja- ja tingimuslausel.<sup>[5]<\/sup> Aaviku kaasaegsed ega ka hilisemad autorid ei ole sellist vahet teinud.<\/small><\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">\u00dchendsidendid<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>Olgugi et<\/em>, <em>ilma et<\/em>, <em>isegi kui<\/em> jts kuuluvad sidendina kokku ja nende osade vahele ei panda koma. Sidendite <em>sellep\u00e4rast et<\/em>, <em>eeldusel et<\/em>, <em>enne kui<\/em>, <em>juhul kui<\/em> jts osade vahele pannakse koma, kui sidend paikneb lause keskel ja r\u00f5hutatakse p\u00f5hjust, otstarvet vms. Pealausele eelneva k\u00f5rvallause algul v\u00f5ib koma panna v\u00f5i panemata j\u00e4tta. Sidendi <em>nii et<\/em> osade vahele pannakse koma, kui v\u00e4ljendatakse tegevusviisi.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table><tbody><tr><th>Sidend<\/th><th>\u00dchendi osade vahele v\u00f5ib panna koma<\/th><\/tr><tr><td><em>sellep\u00e4rast et<\/em>, <em>selleks et<\/em>, <em>selle asemel et<\/em>, <em>eeldusel et<\/em>, <em>nii et<\/em>, <em>siis kui<\/em>, <em>enne kui<\/em>, <em>juhul kui<\/em>, <em>samal ajal kui<\/em> jts<\/td><td><em>L\u00f5ke ei s\u00fcttinud <strong>sellep\u00e4rast<\/strong> ~ <strong>selle p\u00e4rast, et<\/strong> puud olid m\u00e4rjad<\/em>. \u2013 <em>L\u00f5ke ei s\u00fcttinud, <strong>sellep\u00e4rast et<\/strong><\/em> (= sest) <em>puud olid m\u00e4rjad<\/em>. <em><strong>(Juhul,) kui<\/strong> toode on praak, saate selle \u00fcmber vahetada<\/em>.<\/td><\/tr><tr><td><em>nii et<\/em><\/td><td><em>Tehke see t\u00f6\u00f6 \u00e4ra <strong>nii<\/strong><\/em> (kuidas?)<em><strong>, et<\/strong> keegi ei n\u00e4e<\/em>. \u2013 <em>Rabasime t\u00f6\u00f6d teha, <strong>nii et<\/strong> l\u00f5puks olime k\u00f5ik higised<\/em>. P\u00fcsi\u00fchendis ilma komata: <em>Valetab <strong>nii et<\/strong> suu suitseb<\/em>.<\/td><\/tr><tr><th>Sidend<\/th><th>\u00dchendi osade vahele ei panda koma<\/th><\/tr><tr><td><em>\u00fcksk\u00f5ik mis<\/em> (= mis tahes), <em>\u00fcksk\u00f5ik kuhu<\/em> (= kuhu tahes)<\/td><td><em>T\u00f6\u00f6 on h\u00e4sti tehtud, <strong>\u00fcksk\u00f5ik mis<\/strong> nurga alt ka ei vaataks<\/em>. \u2013 <em>Mul on <strong>\u00fcksk\u00f5ik<\/strong><\/em> (= ma ei hooli)<em><strong>, mis<\/strong> sa teed v\u00f5i kuhu l\u00e4hed<\/em>.<\/td><\/tr><tr><td><em>isegi kui<\/em>, <em>olgugi et<\/em>, <em>ainult et<\/em>, <em>vaevalt et<\/em>, <em>ilma et<\/em>, <em>mitte et<\/em><\/td><td><em>S\u00f5ime edasi, <strong>olgugi et<\/strong> k\u00f5ht oli juba t\u00e4is<\/em>. <em><strong>Olgugi et<\/strong> k\u00f5ht oli juba t\u00e4is, s\u00f5ime edasi<\/em>.<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Lausel\u00fchend<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Komaga eraldatakse<\/strong> (lause keskel m\u00f5lemalt poolt) 1) m\u00e4\u00e4ruslikud <em>des<\/em>\u2011 ja <em>mata<\/em>-l\u00fchendid, kui k\u00e4\u00e4ndeline verbivorm eelneb oma laienditele; 2) m\u00e4\u00e4ruslikud <em>nud<\/em>\u2011 ja <em>tud<\/em>-l\u00fchendid; 3) j\u00e4relt\u00e4iendiks olevad <em>v<\/em>-, <em>tav<\/em>-, <em>nud<\/em>-, <em>tud<\/em>\u2011 ja <em>mata<\/em>-l\u00fchendid; 4) verbita l\u00fchendid, v.a l\u00fchemad tegevuse viisi v\u00e4ljendavad p\u00fcsi\u00fchendid. <strong>Komakasutus on vaba<\/strong> <em>maks<\/em>\u2011 ja <em>tuna<\/em>-l\u00fchendi puhul, soovi korral v\u00f5ib j\u00e4rgida <em>des<\/em>\u2011 ja <em>mata<\/em>-l\u00fchendi reegleid. <strong>Komaga ei eraldata<\/strong> 1) eest\u00e4iendina esinevaid l\u00fchendeid; 2) <em>da<\/em>-, <em>ma<\/em>-, <em>mas<\/em>-, <em>mast<\/em>-, <em>vat<\/em>&#8211; ja <em>nuna<\/em>-l\u00fchendit. Komaga ei eraldata ka <em>valt<\/em>-tarindit (ekslik on kirjutada <em>valt<\/em>-tarindit <em>des<\/em>\u2011 ja <em>mata<\/em>-l\u00fchendi reegli j\u00e4rgi).<sup>[6]<\/sup><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table><tbody><tr><th>Lausel\u00fchend<\/th><th>N\u00e4ited<\/th><\/tr><tr><td><em>des<\/em>-, <em>mata<\/em>\u2011<\/td><td><em><strong>Ostes rohkem<\/strong>, s\u00e4\u00e4stad raha<\/em>. \u2013 <em><strong>Rohkem ostes<\/strong> s\u00e4\u00e4stad raha<\/em>. <em>Lahkusin toast, <strong>lausumata s\u00f5nagi<\/strong><\/em>. \u2013 <em>Lahkusin toast <strong>s\u00f5nagi lausumata<\/strong><\/em>. <em>Osakonna juhataja, <strong>v\u00f5ttes arvesse alluvate esitatud andmeid<\/strong>, koostab koondaruande<\/em>. <em>Taotluste esitamiseks oli piisavalt aega, <strong>arvestades<\/strong>, et t\u00e4htaega pikendati<\/em>.<\/td><\/tr><tr><td><em>maks<\/em>-, <em>tuna<\/em>&#8211;<\/td><td><em><strong>P\u00e4lvimaks tunnustust<\/strong>(,) tuleb vaeva n\u00e4ha<\/em>. <em>Hoida kuivas(,) <strong>kaitstuna otsese p\u00e4ikesevalguse eest<\/strong><\/em>.<\/td><\/tr><tr><td><em>nud<\/em>-, <em>tud<\/em>&#8211;<\/td><td><em><strong>S\u00f6\u00f6nud k\u00f5hu t\u00e4is<\/strong>, viisin n\u00f5ud k\u00f6\u00f6ki<\/em>. <em><strong>Kiri valmis kirjutatud<\/strong>, j\u00e4i t\u00fcdruk m\u00f5tlema<\/em>.<\/td><\/tr><tr><td>verbita<\/td><td><em>Ukse taga seisis noormees, <strong>lillekimp k\u00e4es<\/strong>, ja naeratas<\/em>. <em>H\u00fcppas <strong>pea ees<\/strong> vette<\/em>. <em><strong>Suu t\u00e4is<\/strong><\/em> (= t\u00e4is suuga) <em>ei r\u00e4\u00e4gita<\/em>.<\/td><\/tr><tr><td>j\u00e4relt\u00e4iendina<\/td><td><em>Kaup, <strong>osalt pakitud, osalt pakkimata<\/strong>, j\u00e4i riiulitele<\/em>.<\/td><\/tr><tr><td>eest\u00e4iendina<\/td><td><em>Eesruumis istus paar <strong>arsti ootavat<\/strong> patsienti<\/em>. <em><strong>Trepile astunud<\/strong> peremees tervitas k\u00fclalisi<\/em>.<\/td><\/tr><tr><td><em>da<\/em>-, <em>ma<\/em>-, <em>mas<\/em>-, <em>mast<\/em>-, <em>vat<\/em>-, <em>nuna<\/em>&#8211;<\/td><td><em>Ma tahaksin <strong>koju minna<\/strong><\/em>. <em>Ta tegi <strong>pikast t\u00f6\u00f6p\u00e4evast v\u00e4sinuna<\/strong> raske avarii<\/em>.<\/td><\/tr><tr><td><em>valt<\/em>-tarind<\/td><td><em><strong>Erinevalt teistest<\/strong> l\u00e4ks Mari p\u00e4rast kooli kohe koju.<\/em><\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>M\u00e4rkus 1.<\/strong> <em>des<\/em>&#8211; ja <em>mata<\/em>-l\u00fchendi komastamisel v\u00f5ib soovi korral arvesse v\u00f5tta ka l\u00fchendi asendit p\u00f5hilause suhtes. Komaga eraldatakse p\u00f5hilause j\u00e4rel paiknev lausel\u00fchend, kus&nbsp;<em>des<\/em>\u2013 v\u00f5i&nbsp;<em>mata-<\/em>vorm on l\u00fchendi algul (nt&nbsp;<em>ta t\u00f5stis h\u00e4\u00e4lt, \u00f6eldes karme s\u00f5nu<\/em>). Komaga ei eraldata p\u00f5hilause ees paiknevat lausel\u00fchendit, kus&nbsp;<em>des-&nbsp;<\/em>v\u00f5i&nbsp;<em>mata-<\/em>vorm on l\u00fchendi l\u00f5pus (nt&nbsp;<em>h\u00e4\u00e4lt t\u00f5stes \u00fctles ta karme s\u00f5nu<\/em>). Muudel juhtudel on&nbsp;komakasutus vaba, kuid kui lause selgus n\u00f5uab, tuleb kindlasti koma panna: <em>V\u00e4rv imendus kiiresti, laiali valgumata<\/em>. (Imendus kiiresti, mitte ei valgunud kiiresti laiali.)<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>M\u00e4rkus 2.<\/strong> Komaga ei eraldata kaass\u00f5nastunud <em>des<\/em>&#8211; ja <em>mata<\/em>-vorme, nagu <em>alates<\/em> (millest) ja <em>v\u00f5rreldes<\/em> (millega), <em>hoolimata<\/em> (millest) ja <em>vaatamata<\/em> (millele)<sup>[8]<\/sup>: <em>Alates 10. maist asume aadressil R\u00e4vala pst 6. V\u00f5rreldes eelmise aastaga on t\u00e4navune saak parem<\/em>.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Lisaks lausel\u00fchendi koma kohta<\/strong><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Koma ei panda kirja l\u00f5ppu s\u00f5nade <em>tervitades<\/em>, <em>t\u00e4nades<\/em>, <em>j\u00f5udu soovides<\/em> vms j\u00e4rele: <em>Tervitades J\u00fcri<\/em>; <em>Ette t\u00e4nades Mari Tamm<\/em>. Sama kehtib ka siis, kui <em>des<\/em>-vormi asemel on kaasa\u00fctleva k\u00e4\u00e4nde vorm: <em>Lugupidamisega J\u00fcri Kask<\/em>.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">J\u00e4relt\u00e4iend ja -lisand<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Komaga eraldatakse<\/strong> <\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">1) j\u00e4rellisand ja omaduss\u00f5naline j\u00e4relt\u00e4iend: <em>Mihkel, minu kunagine klassivend, elab N\u00f5mmel. Mees, pikk, parimais aastais, otsib kaaslast<\/em>; <\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>M\u00e4rkus.<\/strong> Omastavas k\u00e4\u00e4ndes j\u00e4rellisand eraldatakse komaga ainult eestpoolt: <em>See on Mihkli, minu kunagise klassivenna maja.<\/em> Kui omastavas k\u00e4\u00e4ndes j\u00e4rellisand kuulub sihitise juurde, on koma m\u00f5lemapoolne: <em>Leidsin \u00fcles Mihkli, oma kunagise klassivenna, ja kutsusin ta k\u00fclla.<\/em> <\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">2) eesnimi, kui ta paikneb perekonnanime j\u00e4rel: <em>Kask, J\u00fcri<\/em>;<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">3) \u00fchendid, mis algavad selgitavate v\u00f5i t\u00e4psustavate s\u00f5nadega <em>nimelt<\/em>, <em>n\u00e4iteks<\/em>, <em>nagu<\/em> (= n\u00e4iteks), <em>eriti<\/em>, <em>eelk\u00f5ige<\/em>, <em>s.o<\/em>, <em>st<\/em>, <em>sealhulgas<\/em>, <em>muu hulgas<\/em>, <em>kaasa arvatud<\/em>, <em>v\u00e4lja arvatud<\/em> jms: <em>Mitmes linnas, nagu Tartus, Rakveres, V\u00f5rus, on P\u00f5llu t\u00e4nav<\/em>. <em>Sajab k\u00f5ikjal, v\u00e4lja arvatud saartel.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>M\u00e4rkus.<\/strong> Koma tuleb kindlasti panna, kui <em>nagu<\/em> v\u00f5rdub s\u00f5naga <em>n\u00e4iteks<\/em> (vt n\u00e4ide eespool). Koma ei panda selge v\u00f5rdlussuhte puhul: <em>Isa ei ole niisugune ~ seesugune ~ selline ~ s\u00e4\u00e4rane muretseja nagu ema<\/em>. Kui v\u00f5rdlustarind annab edasi ka lisandisuhet, on komakasutus vaba: <em>T\u00e4navu said riigi teaduspreemia sellised tuntud teadlased(,) nagu (n\u00e4iteks) Tamm, Kask ja M\u00e4nd.<\/em><sup>[9]<\/sup>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Komaga ei eraldata<\/strong> <\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">1) <em>kui<\/em>-lisandit ega olevas k\u00e4\u00e4ndes lisandit: <em>Onu kui elukogenud mees j\u00e4i rahulikuks<\/em>. <em>Onu elukogenud mehena j\u00e4i rahulikuks<\/em>;<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">2) v\u00e4hendava v\u00f5i hellitleva varjundiga ilma t\u00e4ienditeta j\u00e4rellisandit: <em>Laps rumaluke ei saa veel millestki aru<\/em>;<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">3) isikulist ases\u00f5na laiendavat t\u00e4ienditeta j\u00e4rellisandit, kui lause m\u00f5tteselgus ei kannata: <em>Teil perenaistel on alati kiire<\/em>. <\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>M\u00e4rkus.<\/strong> Isikulist ases\u00f5na laiendava lisand tuleb siiski koma(de)ga eraldada, kui 1) isikuline ases\u00f5na v\u00f5ib segi minna omastavas k\u00e4\u00e4ndes t\u00e4iendiga: <em>Laine oli v\u00e4ga tema, mamma moodi<\/em>; 2) isikuliseks ases\u00f5naks on <em>nemad<\/em>, mille k\u00e4\u00e4nded langevad kokku n\u00e4itava ases\u00f5na <em>need<\/em> k\u00e4\u00e4netega: <em>Neile, meestele, ei tundunud miski raske<\/em>; 3) kui j\u00e4rellisand on r\u00f5hutatud: <em>Meile, maainimestele, nad ei m\u00f5tle<\/em>.<sup>[10]<\/sup><\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Lisaks j\u00e4rellisandi koma kohta<\/strong><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>T\u00e4psustavaid aja- ja koham\u00e4\u00e4rusi v\u00f5ib kirjutada nii <a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/koma\/#samavaarsed-ja-holmavad-taiendid-lisandid-voi-maarused\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">samav\u00e4\u00e4rsete m\u00e4\u00e4rustena<\/a> (pannes koma m\u00e4\u00e4ruste vahele) kui ka j\u00e4rellisandi reegli j\u00e4rgi (pannes koma ka viimase m\u00e4\u00e4ruse j\u00e4rele)<sup>[11]<\/sup>: <em>Eile, 20. m\u00e4rtsil(,) sai Eestis j\u00e4lgida osalist p\u00e4ikesevarjutust<\/em>. <em>P\u00e4ritolumaal, Peruu m\u00e4gises siseosas(,) valitsevate tingimuste t\u00f5ttu on ta harjunud temperatuuri k\u00f5ikumisega.<\/em><\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Kiil (sh \u00fcte)<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Komaga eraldatakse l\u00fchemad kiilud: <em>Mina, t\u00f5si k\u00fcll, seda ei usu.<\/em> <em>Tohoh, mis l\u00e4rm see on!<\/em> Komaga ei eraldata s\u00f5nu <em>palun<\/em> ja <em>t\u00e4nan<\/em>, kui neid ei toonitata esilet\u00f5stvalt, ega s\u00f5na <em>jah<\/em> ning h\u00fc\u00fcds\u00f5nu, kui neile ei lange tunder\u00f5hk<sup>[12]<\/sup>: <em>Tulge palun siia.<\/em> <em>Oh sind k\u00fcll!<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kiilu eriliik on \u00fcte, mis n\u00e4itab, kelle poole lausega p\u00f6\u00f6rdutakse: <em>Tere, Tiina!<\/em> <em>Hei, sina seal, tule siia!<\/em> <em>J\u00fcri ja Mari, teie ostate tordi.<\/em> Eeslisandi p\u00f5hjaks olev nimi ei ole \u00fcte ega n\u00f5ua enda ette koma: <em>Hea kolleeg Tiina!<\/em> (vrd \u00fcte <em>Tere, kallid kolleegid!<\/em>).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Vt ka p\u00f5hjalikumat <a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/ute\/\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u00fctte<\/a> ning <a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/uldlaiend\/\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">kiilu ja \u00fcldlaiendi<\/a> k\u00e4sitlust.<\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\">Reegli ajalugu<\/h4>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><small>\u00dctte komastamise n\u00f5ue ulatub eesti ortograafias v\u00e4hemasti 1880. aastatesse. 1881. a ilmunud kooli\u00f5petaja Adolf Linde raamatus \u201eKirja m\u00e4rkide ehk interpunktioni \u00f5petus\u201c on \u00f6eldud: \u201eEi r\u00e4\u00e4gita h\u00fcides\u00f5na mitte \u00fclendatud healega ja seisab ta woolawas k\u00f5nes, siis kirjutatakse enamiste seda, nagu kiillauset, kommade vahele.\u201c A. Linde on esitanud samas n\u00e4ited \u201eKui kaua, kallis s\u00f5ber, on mull k\u00e4ia kuni selle linnani, mis sealt kaugelt on n\u00e4ha?\u201c ja \u201eNoormees, teie olete liig k\u00e4rmas\u201c.<sup>[13]<\/sup><\/small><\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Samav\u00e4\u00e4rsed ja h\u00f5lmavad t\u00e4iendid, lisandid v\u00f5i m\u00e4\u00e4rused<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Komaga eraldatakse<\/strong> \u00fcksteisest t\u00e4iendid, lisandid v\u00f5i m\u00e4\u00e4rused, mis on samav\u00e4\u00e4rsed (rinnastatud): <em>v\u00e4rske, \u00e4sja keedetud kohv<\/em> (v\u00e4rske = \u00e4sja keedetud); <em>koosolek on reedel, 3. m\u00e4rtsil Tartus<\/em> (reede = 3. m\u00e4rts). <strong>Koma ei kasutata<\/strong>, kui t\u00e4iendid, lisandid v\u00f5i m\u00e4\u00e4rused h\u00f5lmavad \u00fcksteist, alistuvad p\u00f5hjale astmeliselt: <em>v\u00e4rske kange kohv<\/em>; <em>elan P\u00e4rnumaal Paikuse vallas Silla k\u00fclas<\/em> ~ <em>elan Silla k\u00fclas Paikuse vallas P\u00e4rnumaal<\/em>; <em>kohtume reedel kell 15<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>M\u00e4rkus.<\/strong> Nimetavas k\u00e4\u00e4ndes kohav\u00e4ljendite vahele pannakse koma: <em>Tartu, Tiigi 14<\/em> ~ <em>Tiigi 14, Tartu<\/em>; <em>elukoht on P\u00e4rnumaa, Paikuse vald, Silla k\u00fcla<\/em> ~ <em>Silla k\u00fcla, Paikuse vald, P\u00e4rnumaa<\/em>; <em>Roosikrantsi 6, tuba 412<\/em>. Koma pannakse ka kohanime ja kuup\u00e4eva vahele, kui m\u00f5lemad on nimetavas k\u00e4\u00e4ndes: <em>Paide, 28. august 2017<\/em>.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">K\u00f5rvuti olevad lisandid on enamasti samav\u00e4\u00e4rsed ja eraldatakse \u00fcksteisest komaga: <em>\u00f5ppeprorektorile, praktilise usuteaduse professorile T\u00f5nu Lehtsaarele<\/em> ~ <em>Tartu \u00fclikooli \u00f5ppeprorektorile, praktilise usuteaduse professorile T\u00f5nu Lehtsaarele<\/em>. Komaga ei eraldata olendit m\u00e4rkivaid laiendamata lisandeid, kui need ei \u00fchildu oma p\u00f5his\u00f5naga: <em>rektor professor Mart Kalmule<\/em> ~ <em>Eesti Kunstiakadeemia rektorile professor Mart Kalmule<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Lisaks t\u00e4iendite koma kohta<\/strong><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>T\u00e4iendite puhul on sageli \u00fcksk\u00f5ik, kas k\u00e4sitada neid samav\u00e4\u00e4rsena ja panna koma (<em>v\u00e4rske, kange kohv<\/em>) v\u00f5i h\u00f5lmavaina ja kirjutada komata (<em>v\u00e4rske kange kohv<\/em>). M\u00f5nikord oleneb komast siiski t\u00e4hendus: <em>istusime \u00fcmmarguse, punase linaga kaetud laua taga<\/em> (laud on \u00fcmmargune) \u2013 <em>istusime \u00fcmmarguse punase linaga kaetud laua taga<\/em> (lina on \u00fcmmargune). Koma paneku v\u00f5ib tingida ka rinnastava sides\u00f5na kasutamine: <em>t\u00e4name lojaalse, kohusetundliku ja p\u00fchendunud tegevuse eest<\/em>.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Rind- ja koondlause<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Komaga eraldatakse<\/strong> <\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">1) rindlause osalaused: <em>Sina teed s\u00f6\u00f6gi, mina pesen n\u00f5ud. T\u00fcdruk on v\u00e4ike, aga tunneb juba t\u00e4hti. Jooksin kogu tee, kuid j\u00e4in ikka bussist maha. P\u00fc\u00fcdsime t\u00fclitsejaid lepitada, ent see tegi asja veel hullemaks<\/em>; <\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">2) koondlause korduvad lauseliikmed: <em>Kampsun on soe, pehme ja m\u00f5nus. P\u00e4ev tuleb p\u00e4ikeseline, aga k\u00fclm. Ootasime kaua, kuid asjata. Miks patsiendid ei taha sama toimeainega, ent odavamaid ravimeid? Auto ei ole luksus-, vaid tarbeese.<\/em><\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\"><em>ja<\/em>, <em>ning<\/em>, <em>ega<\/em>, <em>ehk<\/em>, <em>v\u00f5i<\/em>, <em>nii kui ka<\/em><\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>ja<\/em>, <em>ning<\/em>, <em>ega<\/em>, <em>ehk<\/em>, <em>v\u00f5i<\/em>, <em><a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/paarissidend-niihasti-kui-ka\/#koma\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">nii kui ka<\/a><\/em> ei n\u00f5ua harilikult koma: <em>P\u00e4ike paistab <strong>ja<\/strong> linnud laulavad. Tuul puhub loodest <strong>v\u00f5i<\/strong> l\u00e4\u00e4nest. Lapsel ei olnud salli <strong>ega<\/strong> kindaid. Oleme koos <strong>nii<\/strong> heas <strong>kui ka<\/strong> halvas<\/em>. <em>S\u00f5idan ise <strong>nii<\/strong> autoga <strong>kui ka<\/strong> k\u00e4in tihtipeale jala.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Koma v\u00f5ib panna, kui sides\u00f5na alustab j\u00e4rsult uue m\u00f5ttega lauset v\u00f5i kui temaga v\u00e4ljendatakse vastandust, seletust v\u00f5i j\u00e4reldust: <em>Tule, <strong>ja<\/strong> sa ei kahetse!<\/em> <em>Ma kuulan nad \u00e4ra ja neil tundub \u00f5igus olevat, <strong>ja<\/strong><\/em> (= aga, kuid) <em>siis r\u00e4\u00e4givad teised ja ka neil tundub \u00f5igus olevat<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Koma tuleb kindlasti panna, kui sides\u00f5nale eelneb k\u00f5rvallause (<em>V\u00f5id teha, mida tahad, <strong>ja<\/strong> minna, kuhu tahad. Ahne inimene j\u00e4\u00e4b ilma <strong>nii<\/strong> nendest rikkustest, mida ta valdab, <strong>kui ka<\/strong> nendest, mida ta ei valda<\/em>),<em> <\/em>j\u00e4rellisand (<em>S\u00f5na v\u00f5tsid Ant\u00f3nio Costa, Portugali peaminister, <strong>ja<\/strong> Jean-Claude Juncker, komisjoni president<\/em>), kiil (<em>Korjasin seeni, nagu riisikaid ja pilvikuid, <strong>ning<\/strong> nautisin loodust<\/em>), \u00fcte (<em>Tulge siia, lapsed, <strong>ja<\/strong> vaadake, mis ma leidsin!<\/em>).<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Koma nihkumine<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kui liitlause esimese osalause j\u00e4rel olevale rinnastavale sidendile (nt <em>ja<\/em>, <em>ning<\/em>, <em>v\u00f5i<\/em>) j\u00e4rgneb selline p\u00f5imlause, mille algul on k\u00f5rvallause koos alistava sidendiga (nt <em>kui<\/em>, <em>et<\/em>, <em>kuidas<\/em>) v\u00f5i koma n\u00f5udev lausel\u00fchend, nihkub koma rinnastava sidendi ette. Sama kehtib ka kiilu puhul. Nt <\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>k\u00f5rvallause: <em>Kuid me k\u00f5ik oleme inimesed, <strong>ja kuidas me ka ei p\u00fc\u00fcaks<\/strong>, juhtub iga\u00fchel. S\u00f5lmin kingapaelad lahti, <strong>ja enne kui panen kingad kappi<\/strong>, p\u00fchin need puhtaks. Tema muidu lahked n\u00e4ojooned muutusid karmiks, <strong>ning kui teda h\u00f5igati<\/strong>, siis ei pannud ta seda t\u00e4hele<\/em>; <\/li>\n\n\n\n<li>lausel\u00fchend: <em>Poiss j\u00e4i seisma, <strong>ja p\u00f6\u00f6rates k\u00fclje ette<\/strong>, silmas koeri. \u00c4rkan vara, <strong>ning otsides h\u00e4maras \u00f5ues teed<\/strong>, l\u00e4hen kaevule. Noormees saduldas ratsu, <strong>ja \u00fches ka m\u00e4rss<\/strong>, kihutas metsa<\/em>.<\/li>\n\n\n\n<li>kiil: <em>M\u00f5lemad on s\u00f6akad ja optimismist pakatavad, <strong>ning mis k\u00f5ige t\u00e4htsam<\/strong>, s\u00fcda on neil \u00f5ige koha peal. Arenda oma isiksust, <strong>ja mis k\u00f5ige t\u00e4htsam<\/strong>, suhteid s\u00f5braga<\/em>. <\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u00dcldreegli j\u00e4rgi tuleks k\u00f5rvallause, lausel\u00fchend v\u00f5i kiil kummaltki poolt komaga eraldada, kuid kuna siin nende ees pausi ei teki, on tavaks saanud nihutada koma rinnastava sides\u00f5na ette.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\"><em>aga<\/em>, <em>vaid<\/em><\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>aga<\/em> ja <em>vaid<\/em> v\u00f5ivad olla sides\u00f5nad, mille ette tuleb panna koma, v\u00f5i r\u00f5hum\u00e4\u00e4rs\u00f5nad, mille ette koma ei k\u00e4i: <em>Oled v\u00e4ike, aga tubli.<\/em> \u2013 <em>Meie aga vantsisime edasi.<\/em> <em>Ma ei k\u00e4inud mitte Prahas, vaid Viinis.<\/em> \u2013 <em>Lossist on vaid varemed j\u00e4rel.<\/em><\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Rindtegus\u00f5nad<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Komaga ei lahutata rinnastatud tegus\u00f5nu, mis on lauses \u00f6eldisena kindlas v\u00f5i k\u00e4skivas k\u00f5neviisis samas vormis (nt <em>tule istu<\/em>, <em>mine tee<\/em>, <em>l\u00e4hen k\u00e4in toon<\/em>). Selliseid tegus\u00f5na\u00fchendeid nimetatakse rindtegus\u00f5nadeks ja neid moodustavad eriti sageli liikumisverbid (<em>minema<\/em>, <em>tulema<\/em>, <em>k\u00e4ima<\/em> vm). Nt <\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><em><strong>Tule istu<\/strong> maha. <strong>Tule vaata<\/strong>, mis ma joonistasin. <strong>Mine tee<\/strong> uks lahti. <strong>L\u00e4hen heidan<\/strong> pikali. <strong>L\u00e4hen hakkan<\/strong> sauna k\u00fctma. See n\u00e4dalavahetus <strong>l\u00e4hen k\u00e4in toon<\/strong> Tartust veljed, uksed ja kapoti \u00e4ra<\/em>.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Vaata ka<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">koma kasutamist <a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/arvukirjutus\/#koma\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">arvukirjutuses<\/a> ja <a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/otsekone\/#otsekone-lopumark\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">otsek\u00f5ne vormistuses<\/a>.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Kirjandus<\/h2>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Eesti keele s\u00fcntaks. Eesti keele varamu III. Toimetanud <strong>Mati Erelt, Helle Metslang<\/strong>. Tartu: Tartu \u00dclikooli kirjastus, 2017, lk 99\u2013101.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Mati Erelt,<\/strong> Lause \u00f5igekeelsus. Juhatused ja harjutused. Kolmas, t\u00e4iendatud tr\u00fckk. Tallinn: Emakeele Selts, 2011, lk 140\u2013176.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare,<\/strong> Eesti keele grammatika II. S\u00fcntaks. Lisa: Kiri. Tr\u00fckki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari ja \u00dclle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, lk 397\u2013407.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross,<\/strong> <a href=\"https:\/\/eki.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/05\/eestikeelekasiraamat_2020.pdf\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Eesti keele k\u00e4siraamat.<\/a> Uuendatud v\u00e4ljaanne. Tallinn: Eesti Keele Instituut, EKSA, 2020.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Tiiu Erelt,<\/strong> Eesti ortograafia. Viies, t\u00e4iendatud tr\u00fckk. Toimetanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016, lk 75\u201376.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Argo Mund,<\/strong> <a href=\"https:\/\/keeleabi.eki.ee\/artiklid3\/komaja.html\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Vahel on koma ka <em>ja<\/em> ees.<\/a> \u2013 Keelen\u00f5uanne soovitab 3. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2004, lk 153\u2013158.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Argo Mund, Maire Raadik,<\/strong> <a href=\"http:\/\/keeleabi.eki.ee\/pdf\/147.pdf\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Komaga ja komata.<\/a> \u2013 Keelen\u00f5uanne soovitab 4. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2008, lk 147\u2013163.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Tuuli Rehemaa,<\/strong> <a href=\"https:\/\/keeleabi.eki.ee\/?leht=8&amp;id=414\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Tule loe keelen\u00f5unuppu!<\/a> <\/li>\n\n\n\n<li><strong>Ellen Uusp\u00f5ld,<\/strong><em> <\/em><em>des<\/em>&#8211; ja <em>mata<\/em>-vormide kaass\u00f5nastumine ja eesti komareeglid. \u2013 Keele kannul. P\u00fchendusteos Mati Erelti 60. s\u00fcnnip\u00e4evaks 12. m\u00e4rtsil 2001. Tartu \u00dclikooli eesti keele \u00f5ppetooli toimetised 17. Tartu, 2001, lk 306\u2013321.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Ellen Uusp\u00f5ld,<\/strong> \u00d5petusi ja harjutusi algajale keeletoimetajale. Tartu \u00dclikooli eesti keele osakond. Tartu: 2002, lk 56\u201361.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Johannes Valgma, Nikolai Remmel,<\/strong> Eesti keele grammatika. K\u00e4siraamat. Tallinn: Valgus, 1968, lk 182\u2013184, 200\u2013202, 212\u2013213, 228\u2013231, 233\u2013240, 286\u2013287, 290.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">M\u00e4rkused<\/h2>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>[1] Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare, Eesti keele grammatika II. S\u00fcntaks. Lisa: Kiri. Tr\u00fckki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari ja \u00dclle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, lk 399.<\/li>\n\n\n\n<li>[2] Mati Erelt, Lause \u00f5igekeelsus. Juhatused ja harjutused. Kolmas, t\u00e4iendatud tr\u00fckk. Tallinn: Emakeele Selts, 2011, lk 144.<\/li>\n\n\n\n<li>[3] Mati Erelt, Lause \u00f5igekeelsus. Juhatused ja harjutused. Kolmas, t\u00e4iendatud tr\u00fckk. Tallinn: Emakeele Selts, 2011, lk 143.<\/li>\n\n\n\n<li>[4] Argo Mund, Maire Raadik, <a href=\"http:\/\/keeleabi.eki.ee\/pdf\/147.pdf\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Komaga ja komata.<\/a> \u2013 Keelen\u00f5uanne soovitab 4. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2008, lk 159.<\/li>\n\n\n\n<li>[5] Johannes Aavik, Eesti \u00f5igekeelsuse \u00f5pik ja grammatika. Tartu: Noor-Eesti kirjastus, 1936, lk 366.<\/li>\n\n\n\n<li>[6] Mati Erelt, Lause \u00f5igekeelsus. Juhatused ja harjutused. Kolmas, t\u00e4iendatud tr\u00fckk. Tallinn: Emakeele Selts, 2011, lk 152.<\/li>\n\n\n\n<li>[7] Mati Erelt, Lause \u00f5igekeelsus. Juhatused ja harjutused. Kolmas, t\u00e4iendatud tr\u00fckk. Tallinn: Emakeele Selts, 2011, lk 152.<\/li>\n\n\n\n<li>[8] Mati Erelt, Lause \u00f5igekeelsus. Juhatused ja harjutused. Neljas, t\u00e4iendatud tr\u00fckk. Tallinn: Emakeele Selts, 2019, lk 152.<\/li>\n\n\n\n<li>[9] Mati Erelt, Lause \u00f5igekeelsus. Juhatused ja harjutused. Kolmas, t\u00e4iendatud tr\u00fckk. Tallinn: Emakeele Selts, 2011, lk 159.<\/li>\n\n\n\n<li>[10] Mati Erelt, Lause \u00f5igekeelsus. Juhatused ja harjutused. Kolmas, t\u00e4iendatud tr\u00fckk. Tallinn: Emakeele Selts, 2011, lk 160.<\/li>\n\n\n\n<li>[11] Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross, <a href=\"https:\/\/eki.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/05\/eestikeelekasiraamat_2020.pdf\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Eesti keele k\u00e4siraamat.<\/a> Uuendatud v\u00e4ljaanne. Tallinn: Eesti Keele Instituut, EKSA, 2020.<\/li>\n\n\n\n<li>[12] Mati Erelt, Lause \u00f5igekeelsus. Juhatused ja harjutused. Kolmas, t\u00e4iendatud tr\u00fckk. Tallinn: Emakeele Selts, 2011, lk 154\u2013155.<\/li>\n\n\n\n<li>[13] Adolf Linde, Kirja m\u00e4rkide ehk interpunktioni \u00f5petus. Tartu: W. Just, 1881, lk 29\u201330.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Koostanud Maire Raadik, Argo Mund<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>K\u00f5rvallause, lausel\u00fchend, j\u00e4relt\u00e4iend ja -lisand, kiil, samav\u00e4\u00e4rsed ja h\u00f5lmavad t\u00e4iendid, lisandid ja m\u00e4\u00e4rused, rind- ja koondlause. <strong>T\u00e4iendatud 01.06.2022.<\/strong><\/p>\n","protected":false},"author":13,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1494],"tags":[1261,1263,1201,1200,1202,1167,953,1205,1028,1206,1199,1262,1207,1265,1204,1447,1264,1208,1267,1203],"class_list":["post-11533","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-laiendatud-oigekirjareeglid","tag-des-luhend","tag-ilma-et","tag-jarellisand","tag-jareltaiend","tag-kiil","tag-kirjavahemark","tag-koma","tag-koondlause","tag-korvallause","tag-kui","tag-lauseluhend","tag-mata-luhend","tag-nagu","tag-nii-et","tag-rindlause","tag-rindtegusona","tag-selleparast-et","tag-uhendsidend","tag-ukskoik-mis","tag-ute"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11533","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/13"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11533"}],"version-history":[{"count":56,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11533\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":29183,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11533\/revisions\/29183"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11533"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=11533"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=11533"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}