{"id":11539,"date":"2022-05-24T18:40:34","date_gmt":"2022-05-24T15:40:34","guid":{"rendered":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/?p=11539"},"modified":"2024-11-18T10:45:59","modified_gmt":"2024-11-18T08:45:59","slug":"punkt","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/punkt\/","title":{"rendered":"Punkt"},"content":{"rendered":"\r\n<div id=\"tahelepanu-nonboldblock_de0b07be9ad62fe3063ad3058ffa4dca\" class=\"tahelepanu-nonbold\">\r\n\r\n   <p>L\u00fchik\u00e4sitlust vt p\u00f5hireeglite alt (<a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/eesti-keele-oigekirja-pohireeglid\/#lause-kirjavahem\u00e4rkide-reeglid\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">reeglid 37, 38, 62, 63<\/a>).<\/p>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Punkt pannakse<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>v\u00e4itlause l\u00f5ppu<\/strong>: <em>Metsa tagant t\u00f5usis t\u00e4iskuu. Matkajail tuli otsustada, kas minna edasi v\u00f5i puhata. Huvitav, kui palju see k\u00f5ik maksma l\u00e4heb.<\/em> <\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>M\u00e4rkus.<\/strong> P\u00f5imlause l\u00f5pum\u00e4rk oleneb pealause liigist. Kui pealause on v\u00e4itlause, on lause l\u00f5pus punkt, nt <em>Mari palus k\u00fcsida, miks sa naist ei ole v\u00f5tnud<\/em>. Kui pealause on k\u00fcsilause, on lause l\u00f5pus k\u00fcsim\u00e4rk, nt <em>Kas sa tead, miks J\u00fcri naist ei ole v\u00f5tnud?<\/em><\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Punkti ei panda<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>eraldi real seisva pealkirja ja allkirja j\u00e4rele<\/strong>. Kui peal- v\u00f5i allkiri koosneb mitmest lausest, j\u00e4\u00e4b l\u00f5pupunktita \u00fcksnes viimane, nt <em>Raamatu \u201eMinu Br\u00fcssel. L\u00e4bikukkunud euroametniku pihtimus\u201c on kirjutanud Vahur Afanasjev<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\">Reegli ajalugu<\/h4>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><small>Soovitus p\u00f5hineb Emakeele Seltsi keeletoimkonna 17. mai 1995. a otsusel<sup>[1]<\/sup> ja on koosk\u00f5las eesti keele grammatikaga, mille kohaselt on t\u00e4nap\u00e4eval valdavaks saanud tava kirjutada l\u00f5pupunkt ainult jooksvas tekstis<sup>[2]<\/sup>.<\/small><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><small>K\u00fcsimus, kas panna punkt ka siis, kui lause, s\u00f5na v\u00f5i fraas (nt pealkiri, allkiri v\u00f5i silditekst) seisab \u00fcksi v\u00f5i eraldi real, on l\u00e4bi aegade p\u00f5hjustanud k\u00f5hklusi. 1920.\u20131930. aastate k\u00e4siraamatutes \u00f5petatakse pealkirju ja allkirju kirjutama punktiga<sup>[3]<\/sup>, esimesed m\u00e4rgid punkti \u00e4raj\u00e4tmise v\u00f5imaluse kohta ilmuvad 1960.\u20131970. aastatel. Johannes Valgma ja Nikolai Remmel m\u00f6\u00f6navad oma 1968. a grammatikas, et punkti pole vaja panna siis, kui \u0161rift ja teksti paigutus lause l\u00f5pu \u00e4ra n\u00e4itavad (ning lisavad, et sellisel juhul j\u00e4etaksegi peal- ja allkirjade j\u00e4relt tihti punkt \u00e4ra).<sup>[4]<\/sup> Valgma-Remmel ise kirjutavad siiski oma pealkirjad punktiga, sama teeb Eduard V\u00e4\u00e4ri 1968. a keskkooligrammatikas.<sup>[5]<\/sup> V\u00e4\u00e4ri j\u00e4rgi tuleb peal- ja allkirjade j\u00e4rele panna punkt, kuid selle v\u00f5ib \u00e4ra j\u00e4tta raamatute tiitellehtedelt, ajaleheartiklite peal- ja allkirjadelt, siltidelt, loosungitelt, kuulutuste pealkirjadelt \u2013 seevastu \u00f5pikutes, kontrollt\u00f6\u00f6des, kirjandeis ja kirjades tuleb alati ka pealkirjade j\u00e4rele panna punkt.<sup>[6]<\/sup> Visalt p\u00fcsiv arvamus, nagu tuleks pealkirja l\u00f5ppu alati panna punkt, on muu hulgas v\u00f5inud saada tuge omaaegsest tavast s\u00f5nastada avalduse algusots tervikliku lausena, mis l\u00f5peb s\u00f5naga <em>avaldus<\/em> ja mille l\u00f5pus on lausel\u00f5pupunkt.<sup>[7]<\/sup><\/small><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><small>Esimesi autoreid, kes pealkirja (ja allkirja) l\u00f5pus enam punkti ei n\u00f5ua ning ka ise selle j\u00e4rgi toimib, on Lembit Abo raamatus \u201eK\u00e4sikiri ja korrektuur\u201c.<sup>[8]<\/sup> Abo \u00f5petab \u00fchtlasi, et ka tabeli veergude ja ridade pealkirjad ning tabeli lahtrites esitatud s\u00f5nad ja laused ei vaja l\u00f5pupunkti.<sup>[9]<\/sup> Neid p\u00f5him\u00f5tteid sobib j\u00e4rgida t\u00e4nap\u00e4evalgi.<\/small><\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Vaata ka<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">punkti kasutamist <a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/luhendamine\/#punkt\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">l\u00fchendamisel<\/a>, <a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/arvukirjutus\/#punkt\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">arvukirjutuses<\/a> ja <a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/otsekone\/#otsekone-lopumark\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">otsek\u00f5ne vormistuses<\/a>.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Kirjandus<\/h2>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare,<\/strong> <a href=\"http:\/\/dspace.ut.ee\/bitstream\/handle\/10062\/29437\/eesti_keele_grammatika_2.pdf?sequence=1&amp;isAllowed=y\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Eesti keele grammatika II. S\u00fcntaks. Lisa: Kiri.<\/a> Tr\u00fckki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari ja \u00dclle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, lk 393\u2013396.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross,<\/strong> <a href=\"https:\/\/eki.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/05\/eestikeelekasiraamat_2020.pdf\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Eesti keele k\u00e4siraamat.<\/a> Uuendatud v\u00e4ljaanne. Tallinn: Eesti Keele Instituut, EKSA, 2020.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Tiiu Erelt,<\/strong> Eesti ortograafia. Viies, t\u00e4iendatud tr\u00fckk. Toimetanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016, lk 75.<\/li>\n\n\n\n<li><a href=\"http:\/\/www.digar.ee\/id\/nlib-digar:191296\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Kirjakeele teataja II. 1993\u20132000.<\/a> Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitused. Koostanud ja toimetanud Tiiu Erelt ja Maire Raadik. Tallinn: Emakeele Selts, 2000, lk 38.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Johannes Valgma, Nikolai Remmel,<\/strong> Eesti keele grammatika. K\u00e4siraamat. Tallinn: Valgus, 1968, lk 280\u2013295.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">M\u00e4rkused<\/h2>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>[1] <a href=\"http:\/\/www.digar.ee\/id\/nlib-digar:191296\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Kirjakeele teataja II. 1993\u20132000.<\/a> Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitused. Koostanud ja toimetanud Tiiu Erelt ja Maire Raadik. Tallinn: Emakeele Selts, 2000, lk 38. (Otsust selgitab Krista Kerge.)<\/li>\n\n\n\n<li>[2] Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare, <a href=\"http:\/\/dspace.ut.ee\/bitstream\/handle\/10062\/29437\/eesti_keele_grammatika_2.pdf?sequence=1&amp;isAllowed=y\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Eesti keele grammatika II. S\u00fcntaks. Lisa: Kiri.<\/a> Tr\u00fckki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari ja \u00dclle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, lk 393.<\/li>\n\n\n\n<li>[3] Johannes Aavik, Kirjavahem\u00e4rkide \u00f5petus. Teine t\u00e4iendatud tr\u00fckk. Tartu: Istandik, 1927, lk 12; Elmar Muuk, Karl Mihkla, Mihkel Tedre, Eesti keskkooligrammatika \u00fches harjutustikuga IV. Lause\u00f5petus. Keskkooli IV klassile. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1936, lk 97.<\/li>\n\n\n\n<li>[4] Johannes Valgma, Nikolai Remmel, Eesti keele grammatika. K\u00e4siraamat. Tallinn: Valgus, 1968, lk 282.<\/li>\n\n\n\n<li>[5] Eduard V\u00e4\u00e4ri, Eesti keele \u00f5pik keskkoolile. Tallinn: Valgus, 1968.<\/li>\n\n\n\n<li>[6] Eduard V\u00e4\u00e4ri, Eesti keele \u00f5pik keskkoolile. Tallinn: Valgus, 1968, lk 142.<\/li>\n\n\n\n<li>[7] Maire Raadik, V\u00e4ikesed tarbetekstid. K\u00e4siraamat. Teine, t\u00e4iendatud tr\u00fckk. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2014, lk 41.<\/li>\n\n\n\n<li>[8] Lembit Abo, K\u00e4sikiri ja korrektuur. Teine, \u00fcmbert\u00f6\u00f6tatud tr\u00fckk. Tallinn: Valgus, 1975, lk 48, 100.<\/li>\n\n\n\n<li>[9] Lembit Abo, K\u00e4sikiri ja korrektuur. Teine, \u00fcmbert\u00f6\u00f6tatud tr\u00fckk. Tallinn: Valgus, 1975, lk 71.<\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Punkti kasutusala.<\/p>\n","protected":false},"author":13,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1494],"tags":[1167,1008],"class_list":["post-11539","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-laiendatud-oigekirjareeglid","tag-kirjavahemark","tag-punkt"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11539","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/13"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11539"}],"version-history":[{"count":10,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11539\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":22453,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11539\/revisions\/22453"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11539"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=11539"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=11539"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}