{"id":11563,"date":"2022-05-25T12:50:58","date_gmt":"2022-05-25T09:50:58","guid":{"rendered":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/?p=11563"},"modified":"2026-10-12T08:55:08","modified_gmt":"2026-10-12T05:55:08","slug":"arvukirjutus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/arvukirjutus\/","title":{"rendered":"ARVUKIRJUTUS"},"content":{"rendered":"\r\n<div id=\"tahelepanu-nonboldblock_5778ece88c359049b8e8069d2545685e\" class=\"tahelepanu-nonbold\">\r\n\r\n   <p>L\u00fchik\u00e4sitlust vt p\u00f5hireeglite alt (<a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/eesti-keele-oigekirja-pohireeglid\/#arvukirjutuse-reeglid\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">reeglid 34\u201336 ja 62<\/a>).<\/p>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Millal kirjutada arv numbriga, millal s\u00f5naga?<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tavalises \u00fcldkeelses tekstis on kombeks kirjutada arvs\u00f5nad 1\u201310 s\u00f5nadega: <em>kolm poega<\/em>, <em>\u00fchetoaline korter<\/em>, <em>nullkorrus<\/em>, <em>neljat\u00e4rnihotell<\/em>, <em>kolmepunktivise<\/em>, <em>k\u00fcmnep\u00e4evane kursus<\/em>, <em>neljane pakk<\/em>, <em>neljakordistama<\/em>, <em>kuue-seitsmekesi<\/em>. Arvurohkes tekstis kirjutatakse k\u00f5ik arvud numbritega: <em>Ettev\u00f5ttes oli 31. detsembri 2018. a seisuga 236 t\u00f6\u00f6tajat, neist ametis 214, lapsehoolduspuhkusel 19 ja v\u00e4listeenistuses 1<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kui arv esineb koos l\u00fchendi v\u00f5i t\u00e4hisega, kirjutatakse ta numbritega: <em>laius 3 m<\/em> (mitte: kolm m), <em>pindala 9 km<sup>2<\/sup><\/em>, <em>maksab 6 \u20ac 54 s<\/em>, <em>4 \u00b0C<\/em>. See kehtib ka protsendi- ja paragrahvim\u00e4rgi kohta: <em>9%<\/em> (mitte: \u00fcheksa&nbsp;%), <em>rasvaprotsent<\/em> (mitte: rasva-%), <em>\u00a7 5<\/em> ~ <em>5. \u00a7<\/em> (mitte: \u00a7 viis ~ viies \u00a7).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u00dcmmargused arvud 100, 1000, 1 000 000 kirjutatakse numbritega, kui toonitatakse arvu t\u00e4psust, nt <em>k\u00fcsitlusele vastas 100 inimest<\/em>, ja s\u00f5nadega, kui t\u00e4psust ei toonitata: <em>k\u00fcsitlusele vastas umbes sada inimest<\/em> (s.o sadakond, ligi sada v\u00f5i veidi \u00fcle saja). Piltlikes v\u00e4ljendeis kirjutatakse arvud alati s\u00f5nadega: <em>olen sada aastat oodanud<\/em>, <em>miljoni valgusaasta kaugusel<\/em>, <em>vii talle tuhat tervist<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Suuremate arvude puhul v\u00f5ib kasutada s\u00f5nu <em>miljon<\/em>, <em>miljard<\/em> ja nende l\u00fchendid: <em>5 mln<\/em> ehk <em>5 miljonit<\/em> ehk <em>5&nbsp;000&nbsp;000<\/em>; <em>5 mld<\/em> ehk <em>5 miljardit<\/em> ehk <em>5&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000<\/em> ehk <em>5\u00b710<sup>9<\/sup><\/em>. S\u00f5na <em>tuhat<\/em> v\u00f5i l\u00fchendi <em>tuh<\/em> kasutamine ei ole \u00f6konoomne, nt sobib kirjutada <em>7000<\/em>, mitte <em>7 tuhat<\/em> v\u00f5i <em>7 tuh<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Arvude paigutamine tekstis<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Numbritega kirjutatud arvud ei tohiks tekstis sattuda k\u00f5rvuti: <em>T\u00f6\u00f6tas \u00f5petajana 1. oktoobrist 2009 kuni 30. juunini 2017<\/em> (mitte: 1. oktoobrist 2009 30. juunini 2017). Tekstist arusaamist segab ka see, kui \u00fcks lause l\u00f5peb ja teine algab numbritega v\u00f5i kui jaotise numbert\u00e4histuse j\u00e4rel algab jaotise esimene lause numbritega. Lauset v\u00f5ib alustada numbritega, kui tekst seda n\u00f5uab: <em>29. novembril 2018 arutas valitsus tulumaksuseaduse muutmist<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Loetletavad arvud tuleb eraldada komaga nagu mis tahes muud loetelu liikmed: <em>100, 150, 200, 250, 300<\/em> (p\u00f5hiarvud), <em>10., 20., 30. kuup\u00e4ev<\/em> (j\u00e4rgarvud). K\u00fcmnendmurde sisaldavates loeteludes tuleb kasutada semikoolonit. Matemaatika ja statistika tekstis on tavaks arvuridadest kirjavahem\u00e4rgid ka \u00e4ra j\u00e4tta.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Arve ei poolitata. Arv ja sellele j\u00e4rgnev l\u00fchend v\u00f5i t\u00e4his paigutatakse samale reale v\u00f5i kirjutatakse l\u00fchend v\u00f5i t\u00e4his j\u00e4rgmise rea alguses s\u00f5naga v\u00e4lja.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">P\u00f5hi- ja j\u00e4rgarvude kirjutamine<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">P\u00f5hiarvud vastavad k\u00fcsimusele <em>mitu?<\/em> (<em>mitme? mitut?<\/em> jne), <em>mitmendik?<\/em>, j\u00e4rgarvud vastavad k\u00fcsimusele <em>mitmes?<\/em> (<em>mitmenda? mitmendat?<\/em> jne). P\u00f5hiarvud kirjutatakse <strong>araabia<\/strong> numbritega: <em>30 p\u00e4eva<\/em>, <em>30 p\u00e4evaks<\/em>, <em>punktis 2<\/em> ehk <em>p-s 2<\/em>, <em>aastal 1930<\/em>, <em>aastail 1945\u20131953<\/em>, <em>15 \u20ac<\/em> ehk <em>15 eurot<\/em>, <em>l\u00fchilainel 5925 kHz<\/em>. J\u00e4rgarvud kirjutatakse <strong>araabia<\/strong> numbritega, mille j\u00e4rel on punkt, nt <em>30. kuup\u00e4ev<\/em>, <em>30. kuup\u00e4evaks<\/em>, <em>2. punktis<\/em> ehk <em>2. p-s<\/em>, <em>14. kohal<\/em>, <em>50. s\u00fcnnip\u00e4ev<\/em>, <em>1930. aastad<\/em>, <em>1905.\u20131907. aasta revolutsioon<\/em>, v\u00f5i <strong>Rooma<\/strong> numbritega: <em>Karl XII<\/em>, <em>XX sajandil<\/em>, <em>II osa<\/em>, <em>XXV ol\u00fcmpiam\u00e4ngud<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Rooma numbrid<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Rooma numbrite kirjutamiseks kasutatakse seitset t\u00e4hte: <em>I<\/em>, <em>V<\/em>, <em>X<\/em>, <em>L<\/em>, <em>C<\/em> (ld <em>centum<\/em>), <em>D<\/em>, <em>M<\/em> (ld <em>mille<\/em>). Arvud on moodustatud j\u00e4rgmiselt: <\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>1) t\u00e4he kordamine t\u00e4hendab liitmist, nt <em>III = 1 + 1 + 1 = 3<\/em>, <em>XX = 10 + 10 = 20<\/em>, <em>MM = 1000 + 1000 = 2000<\/em>;<\/li>\n\n\n\n<li>2) v\u00e4iksema numbri j\u00e4rgnemine suuremale t\u00e4hendab liitmist, nt <em>VI = 5 + 1 = 6<\/em>, <em>CLV = 100 + 50 + 5 = 155<\/em>;<\/li>\n\n\n\n<li>3) v\u00e4iksema numbri eelnemine suuremale t\u00e4hendab, et ta tuleb suuremast lahutada, nt <em>IV = 5 \u2013 1 = 4<\/em>, <em>CM = 1000 \u2013 100 = 900<\/em>;<\/li>\n\n\n\n<li>4) iga suurusj\u00e4rk (\u00fched, k\u00fcmned, sajad, tuhanded) moodustatakse autonoomselt kindla malli j\u00e4rgi: vahemikus 1\u20133 liitmisega, 4 viiest lahutamisega ja 6\u20138 viiele liitmisega, 9 j\u00e4rgmise suurusj\u00e4rgu numbrist lahutamisega.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table class=\"has-fixed-layout\"><tbody><tr><td class=\"has-text-align-center\" data-align=\"center\">1 \u2013 <strong>I<\/strong><\/td><td class=\"has-text-align-center\" data-align=\"center\">11 \u2013 <strong>XI<\/strong><\/td><td class=\"has-text-align-center\" data-align=\"center\">30 \u2013 <strong>XXX<\/strong><\/td><td class=\"has-text-align-center\" data-align=\"center\">400 \u2013 <strong>CD<\/strong><\/td><\/tr><tr><td class=\"has-text-align-center\" data-align=\"center\">2 \u2013 <strong>II<\/strong><\/td><td class=\"has-text-align-center\" data-align=\"center\">12 \u2013 <strong>XII<\/strong><\/td><td class=\"has-text-align-center\" data-align=\"center\">40 \u2013<strong> XL<\/strong><\/td><td class=\"has-text-align-center\" data-align=\"center\">500 \u2013 <strong>D<\/strong><\/td><\/tr><tr><td class=\"has-text-align-center\" data-align=\"center\">3 \u2013 <strong>III<\/strong><\/td><td class=\"has-text-align-center\" data-align=\"center\">13 \u2013 <strong>XIII<\/strong><\/td><td class=\"has-text-align-center\" data-align=\"center\">50 \u2013 <strong>L<\/strong><\/td><td class=\"has-text-align-center\" data-align=\"center\">600 \u2013 <strong>DC<\/strong><\/td><\/tr><tr><td class=\"has-text-align-center\" data-align=\"center\">4 \u2013 <strong>IV<\/strong><\/td><td class=\"has-text-align-center\" data-align=\"center\">14 \u2013 <strong>XIV<\/strong> <\/td><td class=\"has-text-align-center\" data-align=\"center\">60 \u2013 <strong>LX<\/strong><\/td><td class=\"has-text-align-center\" data-align=\"center\">700 \u2013 <strong>DCC<\/strong><\/td><\/tr><tr><td class=\"has-text-align-center\" data-align=\"center\">5 \u2013 <strong>V<\/strong><\/td><td class=\"has-text-align-center\" data-align=\"center\">15 \u2013 <strong>XV<\/strong> <\/td><td class=\"has-text-align-center\" data-align=\"center\">70 \u2013 <strong>LXX<\/strong><\/td><td class=\"has-text-align-center\" data-align=\"center\">800 \u2013 <strong>DCCC<\/strong><\/td><\/tr><tr><td class=\"has-text-align-center\" data-align=\"center\">6 \u2013 <strong>VI<\/strong><\/td><td class=\"has-text-align-center\" data-align=\"center\">16 \u2013 <strong>XVI<\/strong><\/td><td class=\"has-text-align-center\" data-align=\"center\">80 \u2013 <strong>LXXX<\/strong><\/td><td class=\"has-text-align-center\" data-align=\"center\">900 \u2013 <strong>CM<\/strong><\/td><\/tr><tr><td class=\"has-text-align-center\" data-align=\"center\">7 \u2013 <strong>VII<\/strong><\/td><td class=\"has-text-align-center\" data-align=\"center\">17 \u2013<strong> XVII<\/strong> <\/td><td class=\"has-text-align-center\" data-align=\"center\">90 \u2013 <strong>XC<\/strong><\/td><td class=\"has-text-align-center\" data-align=\"center\">1000 \u2013 <strong>M<\/strong><\/td><\/tr><tr><td class=\"has-text-align-center\" data-align=\"center\">8 \u2013 <strong>VIII<\/strong><\/td><td class=\"has-text-align-center\" data-align=\"center\">18 \u2013 <strong>XVIII<\/strong> <\/td><td class=\"has-text-align-center\" data-align=\"center\">100 \u2013 <strong>C<\/strong><\/td><td class=\"has-text-align-center\" data-align=\"center\">1500 \u2013 <strong>MD<\/strong><\/td><\/tr><tr><td class=\"has-text-align-center\" data-align=\"center\">9 \u2013 <strong>IX<\/strong><\/td><td class=\"has-text-align-center\" data-align=\"center\">19 \u2013 <strong>XIX<\/strong><\/td><td class=\"has-text-align-center\" data-align=\"center\">200 \u2013 <strong>CC<\/strong><\/td><td class=\"has-text-align-center\" data-align=\"center\">1800 \u2013 <strong>MDCCC<\/strong><\/td><\/tr><tr><td class=\"has-text-align-center\" data-align=\"center\">10 \u2013 <strong>X<\/strong><\/td><td class=\"has-text-align-center\" data-align=\"center\">20 \u2013 <strong>XX<\/strong> <\/td><td class=\"has-text-align-center\" data-align=\"center\">300 \u2013 <strong>CCC<\/strong><\/td><td class=\"has-text-align-center\" data-align=\"center\">1900 \u2013 <strong>MCM<\/strong><\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Nt <em>1997. aastal<\/em> \u2013 <em>a. D. ~ anno Domini MCMXCVII<\/em>, <em>2025. aastal<\/em> \u2013 <em>a. D. MMXXV<\/em><\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Kirjavahem\u00e4rgid arvukirjutuses<\/h2>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Punkt<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Punkti esmane \u00fclesanne arvukirjutuses on j\u00e4rgarvude m\u00e4rkimine.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Punkt pannakse <strong>j\u00e4rgarvu<\/strong> j\u00e4rele, kui see on kirjutatud araabia numbritega: <em>3. korrus<\/em>, <em>50. s\u00fcnnip\u00e4ev<\/em>, <em>374. lehek\u00fclg<\/em>, <em>8.b klass<\/em>, <em>6. punkti 2. l\u00f5ik<\/em>, <em>24. juuni<\/em>, <em>2018. aasta<\/em>. Punkti ei panda p\u00f5hiarvu j\u00e4rele: <em>30 p\u00e4eva<\/em>, <em>150 eurot<\/em>, <em>punkti 6 l\u00f5ik 2<\/em>, <em>50 aasta juubel<\/em>, <em>aasta 2018<\/em>, ega Rooma numbritega m\u00e4rgitud j\u00e4rgarvu j\u00e4rele: <em>Karl XII<\/em>, <em>III korrus<\/em>, <em>XIX sajand<\/em>, <em>I kvartal<\/em>. Rooma numbri j\u00e4rele v\u00f5ib punkti panna juhul, kui ta t\u00e4hendab \u2018esiteks, teiseks, kolmandaks\u2019. Punktist oleneb t\u00e4hendus: <em>30 p\u00e4evaks<\/em> [kolmek\u00fcmneks p\u00e4evaks] \u2013 <em>30. p\u00e4evaks<\/em> [kolmek\u00fcmnendaks p\u00e4evaks], <em>II peat\u00fckk<\/em> [teine peat\u00fckk] \u2013 <em>II. Krundi eraldamine<\/em> [teiseks: krundi eraldamine]. <\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>M\u00e4rkus.<\/strong> Kui j\u00e4rgarv asub lause l\u00f5pus, sulab selle punkt lausel\u00f5pu punktiga \u00fcheks, nt <em>Meie klassi poisid olid 4. ja 35.<\/em> Kui lause l\u00f5petab h\u00fc\u00fcu- v\u00f5i k\u00fcsim\u00e4rk, j\u00e4\u00e4b j\u00e4rgarvu punkt alles, nt <em>Kas teadsite, et meie klassi poisid olid 4. ja 35.?<\/em><\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Sisepunkti kasutatakse kuup\u00e4evade, kellaaegade, sporditulemuste jms kirjutamisel eri \u00fchikute eristamiseks.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kui kuup\u00e4ev on kirjutatud l\u00e4binisti araabia numbritega, pannakse p\u00e4eva- ja kuuarvu j\u00e4rele punkt, nt <em>24.01.2017<\/em>, aastaarvu j\u00e4rele sel juhul punkti ei panda. Kui aastaarvu ei nimetata, nt <em>24.01<\/em>, <em>24.\u201329.01<\/em>, <em>24.01\u201305.02<\/em>, kaob punkt ka kuu j\u00e4relt. Kui daatumile lisatakse s\u00f5na <em>aasta<\/em> v\u00f5i selle l\u00fchend <em>a<\/em>, pannakse punkt ka aastaarvu (j\u00e4rgarv) j\u00e4rele: <em>juhatuse 24.01.2017. aasta otsus<\/em> ~ <em>juhatuse 24.01.2017. a otsus<\/em> (l\u00fchendi <em>a<\/em> j\u00e4rele punkti ei panda). Kui kuu on Rooma numbriga, ei k\u00e4i selle j\u00e4rele punkti, nt <em>24. I 2017<\/em>, ning Rooma numbri ette ja j\u00e4rele j\u00e4etakse t\u00fchik. Rahvusvahelise standardi j\u00e4rgi rakendatakse kuup\u00e4evade kirjutamisel arvur\u00fchmade vahem\u00e4rgina sidekriipsu: <em>2018-01-24<\/em> [24. jaanuar 2018]. <\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Kuup\u00e4eva<\/strong> kirjutamise v\u00f5imalusi:<\/li>\n\n\n\n<li><em>2. m\u00e4rtsil 2018. aastal<\/em> ~ <em>2. m\u00e4rtsil 2018. a<\/em> ~ <em>2. m\u00e4rtsil 2018<\/em><\/li>\n\n\n\n<li><em>2. m\u00e4rts 2018<\/em> ~ <em>2. III 2018<\/em> ~ <em>02.03.2018<\/em> ~ <em>2.3.2018<\/em> ~ <em>2.3.18<\/em><\/li>\n\n\n\n<li><em>2018-03-02<\/em> (rahvusvaheline tava) <\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Aastaarvu<\/strong> kirjutamise v\u00f5imalusi:<\/li>\n\n\n\n<li><em>2018. aastal<\/em> ~ <em>2018. a<\/em> ~ <em>aastal 2018<\/em><\/li>\n\n\n\n<li><em>1930. aastail<\/em> ~ <em>1930ndail<\/em> (vrd s\u00f5naga <em>XX sajandi kolmek\u00fcmnendail aastail<\/em>)<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ajavahemike m\u00e4rkimise v\u00f5imalusi vt <a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/arvukirjutus\/#pikk-kriips\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">pika kriipsu<\/a> ja <a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/arvukirjutus\/#sidekriips\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">sidekriipsu<\/a> osast.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Kellaajad<\/strong> kirjutatakse tavatekstis punktiga: <em>koosolek algab 9.00 ja l\u00f5peb 10.15<\/em>, <em>kauplus on lahti 9.30\u201317.00<\/em>. Rahvusvaheline standard n\u00e4eb tundide ja minutite eraldajana ette kooloni: <em>19:00<\/em>. T\u00e4istunni puhul ei n\u00e4idata tavatekstis minuteid: <em>kontsert algab kell 19<\/em> (mitte: 19.00), <em>kauplus on lahti 9\u201318<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Sporditulemusi<\/strong> kirjutatakse tavatekstis punktiga: <em>h\u00fcppas k\u00f5rgust 2.36<\/em> [2 meetrit 36 sentimeetrit], <em>v\u00f5itja aeg oli 1.25.16,2<\/em> [1 tund 25 minutit 16,2 sekundit; sekundi murdosa eraldatakse k\u00fcmnendmurrukomaga]. Rahvusvaheline standard n\u00e4eb tundide, minutite ja sekundite eraldajana ette kooloni: <em>1:25:16,2<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Hindu<\/strong> kirjutatakse komaga, kui jutt on samast \u00fchikust: <em>6,45 \u20ac<\/em> [loe: kuus koma nelik\u00fcmmend viis eurot], ning punktiga, kui jutt on eri \u00fchikutest: <em>\u20ac 6.45<\/em> [loe: kuus eurot nelik\u00fcmmend viis senti]. Kui pole selge, kas jutt k\u00e4ib samast \u00fchikust v\u00f5i eri \u00fchikutest (nt hinnakirjas, arvel, tabelis), v\u00f5ib kirjutada kas komaga v\u00f5i punktiga: <em>6,45<\/em> ~ <em>6.45<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Punkti (ega koma) ei ole soovitatav kasutada arvude r\u00fchmitamisel, eesti keeles on r\u00fchmitusm\u00e4rgiks t\u00fchik, nt <em>50 000<\/em>, <em>5 000 000<\/em>. Kui on oht, et t\u00fchik v\u00f5idakse t\u00e4ita numbriga (nt k\u00e4sitsi kirjutatud dokumendis), v\u00f5ib eraldusm\u00e4rgiks kasutada ka punkti.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Punkti kasutamise kohta jaotiste vormistamisel vt osa <a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/arvukirjutus\/#jaotiste-nummerdamine\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u201eJaotiste nummerdamine\u201c<\/a>.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Koma<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Koma eraldab k\u00fcmnendmurru t\u00e4is- ja murruosa: <em>0,25<\/em>; <em>2,36 m<\/em>; <em>11,5 km<\/em>; <em>16,2 s<\/em> (vrd jooksja aeg oli <em>1.25.16,2<\/em>); <em>3,5 \u20ac<\/em> v\u00f5i <em>3,50 \u20ac<\/em>; <em>0,01%<\/em>; <em>2,4 mln<\/em>; <em>0,9 mld<\/em>. Koma (ega punkti) ei ole soovitatav kasutada arvude r\u00fchmitamisel, eesti keeles on r\u00fchmitusm\u00e4rgiks t\u00fchik (vt osa <a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/arvukirjutus\/#tuhiku-jatmine\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u201eT\u00fchiku j\u00e4tmine\u201c<\/a>).<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Koolon<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Koolon on arvukirjutuses suhte- ja jagamism\u00e4rk: <em>kaotus 79&nbsp;: 81, v\u00f5it 75&nbsp;: 72<\/em>; <em>12&nbsp;: 3 = 4<\/em>. <\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kellaaegade ja sporditulemuste kirjutamisel v\u00f5ib kasutada eesti tava j\u00e4rgi sisepunkti, nt&nbsp;<em>10.30<\/em>&nbsp;(kellaaeg),&nbsp;<em>1.25.16,2<\/em>&nbsp;[loe: 1 tund 25 minutit 16,2 sekundit; sekundi murdosa eraldatakse k\u00fcmnendmurru komaga] (sporditulemus), v\u00f5i rahvusvahelise standardi j\u00e4rgi koolonit, nt&nbsp;<em>10:30<\/em>&nbsp;(kellaaeg);&nbsp;<em>1:25:16,2<\/em>&nbsp;(sporditulemus).<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Pikk kriips<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Pika kriipsuga asendatakse arvuvahemikes s\u00f5na <em>kuni<\/em>: <em>maksab 5\u201325 eurot<\/em>; <em>9\u201312%<\/em> (mitte: 9%\u201312%); <em>1.\u20133. punkt<\/em> ~ <em>punktid 1\u20133<\/em>; <em>18\u201321-aastased noored<\/em> ~ <em>18\u201321aastased noored<\/em> (~ 18- kuni 21-aastased noored); <em>kantselei on kinni 24.\u201327.12 ja 31.12\u201303.01<\/em>; <em>viibib l\u00e4hetusel 29.03.\u201305.04.2018<\/em>; <em>2012.\u20132018. aastal<\/em> ~ <em>2012.\u201318. aastal<\/em>; <em>1920.\u20131930. aastad<\/em>. <\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>M\u00e4rkus.<\/strong> Ajavahemiku v\u00e4ljendamiseks algus- ja l\u00f5pukuup\u00e4evaga on kaks v\u00f5imalust. V\u00f5ib korrata kuu nimetust: <em>seminar peetakse 27. m\u00e4rtsist (kuni) 29. m\u00e4rtsini<\/em>, ja v\u00f5ib ka rakendada v\u00e4ljaj\u00e4ttu, pannes alles j\u00e4\u00e4va kuu nimetuse alal\u00fctlevasse v\u00f5i rajavasse k\u00e4\u00e4ndesse: <em>seminar peetakse 27.\u201329. m\u00e4rtsil<\/em> ~ <em>27.\u201329. m\u00e4rtsini<\/em>.<sup><a href=\"https:\/\/keeleabi.eki.ee\/viki\/Arvukirjutus.html#cite_note-2\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">[2]<\/a><\/sup> Sama kehtib aastaarvude kohta: <em>1981.\u201386. aastani<\/em> ~ <em>1981.\u201386. aastal elasin Tartus<\/em>. Algus- ja l\u00f5pukellaajaga v\u00e4ljendatud ajavahemikku on otstarbekam kirjutada numbritega: <em>kauplus on lahti E\u2013R 9\u201319<\/em>, <em>apteek on lahti iga p\u00e4ev 9.00\u201317.30<\/em>, kuid saab kirjutada ka s\u00f5nadega: <em>kauplus on lahti esmasp\u00e4evast reedeni (kella) \u00fcheksast seitsmeni<\/em>, <em>apteek on lahti iga p\u00e4ev (kella) \u00fcheksast (kuni kella) poole kuueni<\/em>.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">T\u00e4psemais erialatekstides (tehnikas, majanduses) kasutatakse pika kriipsu asemel kolme punkti (sest pikk kriips v\u00f5ib segi minna miinusm\u00e4rgiga): <em>\u22123&#8230;+3\u00b0<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">T\u00fchiku kasutamise kohta arvuvahemikes vt osa <a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/arvukirjutus\/#tuhiku-jatmine\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u201eT\u00fchiku j\u00e4tmine\u201c<\/a>.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Sidekriips<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Sidekriipsu v\u00f5ib kasutada <strong>k\u00e4\u00e4ndetunnuse<\/strong> ja <strong>mitmuse tunnuse<\/strong> lisamisel k\u00e4\u00e4ndevormis arvs\u00f5nale: <em>96-st lahkus 19<\/em>, <em>pood on lahti kella 22-ni<\/em>, <em>1930-ndad<\/em>, ning arvu liitmisel <strong><em>ne<\/em>&#8211; ja <em>line<\/em>-omaduss\u00f5nale<\/strong>: <em>12-aastane<\/em>, <em>3,5-meetrine<\/em>, <em>24-tunnine<\/em>. M\u00f5lemas r\u00fchmas v\u00f5ib kirjutada ka ilma sidekriipsuta kokku: <em>96st<\/em>, <em>22ni<\/em>, <em>1930ndad<\/em> ja <em>12aastane<\/em>, <em>3,5meetrine<\/em>, <em>24tunnine<\/em>. <em>l<\/em>-t\u00e4hega algavad k\u00e4\u00e4ndetunnused ja s\u00f5nad on selgem kirjutada sidekriipsuga: <em>28-le<\/em>, <em>2,1-liitrine<\/em>, <em>251-lehek\u00fcljeline<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Omaduss\u00f5nast l\u00e4htuv l\u00fchend v\u00f5i t\u00e4his kirjutatakse ilma sidekriipsuta. Nt arvust lahku: <em>12 a laps<\/em> (12-aastane ~ 12aastane laps), <em>150 \u20ac toetus<\/em> (150-eurone ~ 150eurone toetus), <em>128 km vahemaa<\/em> (128-kilomeetrine ~ 128kilomeetrine vahemaa), <em>40 W lamp<\/em> (40-vatine ~ 40vatine lamp). Vrd arvuga kokku: <em>10% palgat\u00f5us<\/em> (10-protsendine ~ 10protsendine palgat\u00f5us), <em>30\u00b0 kuumus<\/em> (30-kraadine ~ 30kraadine kuumus), <em>0,4\u2030 joove<\/em> (0,4-promilline ~ 0,4promilline joove), <em>28&#8243; ekraan<\/em> (24-tolline ~ 24tolline ekraan). Protsendim\u00e4rgile v\u00f5ib lisada omaduss\u00f5na l\u00f5pu, kui seda n\u00f5uab selgus: <em>lisada 10% lahust<\/em> ~ <em>lisada 10%-list lahust<\/em> ~ <em>lisada 10%list lahust<\/em>.<sup>[3]<\/sup><\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\">Reegli ajalugu<\/h4>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><small>P\u00f5him\u00f5tte, et arv kirjutatakse talle j\u00e4rgnevast l\u00fchendist v\u00f5i t\u00e4hisest lahku ka siis, kui l\u00fchend v\u00f5i t\u00e4his asendab <em>ne<\/em>&#8211; v\u00f5i <em>line<\/em>-omaduss\u00f5na (mis s\u00f5naga v\u00e4ljakirjutatuna liidetakse arvule sidekriipsu abil v\u00f5i kirjutatakse kokku), s\u00f5nastas Tiiu Erelt arvukirjutusjuhistes, mille kiitis 4. novembril 1994 heaks Emakeele Seltsi keeletoimkond.<sup>[4]<\/sup> Lembit Abo on oma raamatus \u201eK\u00e4sikiri ja korrektuur\u201c \u00f5petanud kirjutama sidekriipsuga: <em>125-km<sup>2<\/sup><\/em> (125-ruutkilomeetrine), <em>500-kV<\/em> (500-kilovoldine).<sup>[5]<\/sup><\/small><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kirjutusviis j\u00e4\u00e4b samaks ka juhul, kui liits\u00f5nale eelneb m\u00e4\u00e4rs\u00f5naline laiend (<em>kuni<\/em>, <em>ligi<\/em>, <em>ligemale<\/em>, <em>ligikaudu<\/em>, <em>\u00fcle<\/em>, <em>alla<\/em>, <em>peaaegu<\/em> ~ <em>peagu<\/em>, <em>umbes<\/em>): <em>kuni 130(-)kilomeetrine vahemaa<\/em> ~ <em>kuni 130 km vahemaa<\/em>, <em>ligi 19(-)protsendine hinnat\u00f5us<\/em> ~ <em>ligi 19% hinnat\u00f5us<\/em>, <em>umbes 150(-)eurone toetus<\/em> ~ <em>umbes 150 \u20ac toetus<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Sidekriipsu ei panda arvs\u00f5na ja nimis\u00f5na \u00fchendites: <em>20 kohaga klass<\/em>, <em>75 aasta vanune<\/em> ~ <em>75 a vanune<\/em>, <em>40 miljoni eurone v\u00f5lg<\/em> ~ <em>40 mln eurone v\u00f5lg<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">J\u00e4rjestikuste arvude vahele v\u00f5ib panna s\u00f5na <em>ja<\/em> v\u00f5i sidekriipsu: <em>seminar peetakse 28. ja 29. m\u00e4rtsil<\/em> ~ <em>28.-29. m\u00e4rtsil<\/em>; <em>kantselei on kinni 23. ja 24.02<\/em> ~ <em>23.-24.02<\/em>; <em>2019. ja 2020. aastal<\/em> ~ <em>2019.-2020. aastal tehtud k\u00fcsitlus<\/em>; <em>lk-d 7-8<\/em> ~ <em>7.-8. lk<\/em>; <em>maksab 14-15 eurot<\/em>. Kes loeb j\u00e4rjestikuseid arve <em>kuni<\/em>-s\u00f5naga, v\u00f5ib nendegi vahele panna pika kriipsu.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Rahvusvahelises standardis rakendatakse sidekriipsu kuup\u00e4evade kirjutamisel arvur\u00fchmade vahem\u00e4rgina, nt <em>2017-01-24<\/em> [24. jaanuar 2017].<sup>[6]<\/sup><\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Kaldkriips<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kaldkriipsuga vormistatakse murde ja jagamistehteid: <em><sup>1<\/sup>\/<sub>4<\/sub><\/em> v\u00f5i <em>1\/4<\/em>; <em>12 \/ 3 = 4<\/em>. Kaldkriipsuga v\u00f5ib kirjutada ka j\u00e4rjestikuseid aastaarve, kui aasta ei lange kokku kalendriaastaga<sup>[7]<\/sup>: <em>2017\/2018. \u00f5ppeaasta<\/em> v\u00f5i <em>2017\/18. \u00f5a<\/em>. Rahvusvaheline standard rakendab kaldkriipsu ajavahemike eraldajana, nt <em>2007-11-13T00:00\/15T24:00<\/em> [2007. aasta 13. novembri 00.00st kuni 15. novembri 24.00ni].<sup><a href=\"https:\/\/keeleabi.eki.ee\/viki\/Arvukirjutus.html#cite_note-8\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">[8]<\/a><\/sup><\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">T\u00fchiku j\u00e4tmine<\/h2>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Numbrite r\u00fchmitamine<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">T\u00fchiku \u00fcks \u00fclesandeid on eraldada arvur\u00fchmi. Viie- ja suuremanumbrilistes arvudes jagatakse numbrid harilikult kolme numbri kaupa r\u00fchmadesse l\u00f5pust (\u00fchelistest) alates: <em>6 748 422 eurot<\/em>. Paremale joondatud tabelis v\u00f5ib r\u00fchmitada ka neljast numbrist koosnevaid arve. Kui on oht, et t\u00fchik v\u00f5idakse t\u00e4ita numbriga (nt k\u00e4sitsi kirjutatud dokumendis), v\u00f5ib eraldusm\u00e4rgiks kasutada ka punkti.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Numbreid ei r\u00fchmitata koodit\u00e4histes ja k\u00fcmnendmurdudes: <em>isikukood 44204280253<\/em>, <em>pangakonto EE842200011024846781<\/em>, <em>ettev\u00f5tja registrikood 10223787<\/em>, <em>\u03c0 = 3,14159<\/em>. Ka sihtnumber kirjutatakse numbreid r\u00fchmitamata, nt <em>10920 Tallinn, 51014 Tartu<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Telefoninumbreid v\u00f5ib r\u00fchmitada tagantpoolt alates nelja kaupa: <em>tel 631&nbsp;0310<\/em>, <em>mob +372&nbsp;6616&nbsp;5565<\/em>, ja v\u00f5ib r\u00fchmitada ka loetavusest l\u00e4htudes: <em>6&nbsp;310&nbsp;310<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Number + l\u00fchend, t\u00e4his<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Arvu ja l\u00fchendi v\u00f5i t\u00e4hise vahele j\u00e4etakse harilikult t\u00fchik: <em>30 g<\/em>, <em>10 m<sup>2<\/sup><\/em>, <em>15 \u20ac<\/em>, <em>15 p\/s<\/em> (p\u00f6\u00f6ret sekundis), <em>250 kW<\/em>, <em>\u20136 \u00b0C<\/em> (Celsiuse kraadi), <em>+57 \u00b0F<\/em> (Fahrenheiti kraadi), sama moodi: <em>10 m<sup>2<\/sup> tuba<\/em>, <em>15 \u20ac pilet<\/em>, <em>7 a laps<\/em> (10-ruutmeetrine ~ 10ruutmeetrine tuba, 15-eurone ~ 15eurone pilet, 7-aastane ~ 7aastane laps). Arvust kirjutatakse lahku ka paragrahvim\u00e4rk: <em>\u00a7 5<\/em> ~ <em>5. \u00a7<\/em>, <em>\u00a7-d 6\u20139<\/em> ~ <em>6.\u20139. \u00a7<\/em> (mitte: \u00a7\u00a7 6\u20139), <em>\u00a7-des 16 ja 18<\/em> ~ <em>16. ja 18. \u00a7-s<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kokku kirjutatakse kraadim\u00e4rk, nurgaminuti ja -sekundi m\u00e4rk, tolli-, protsendi-, promillim\u00e4rk: <em>4\u00b0 sooja<\/em>, <em>1\u00b0 = 60&#8242; = 3600&#8243;<\/em>, <em>Tallinna&nbsp;koordinaadid&nbsp;<\/em><em>59\u00b0 26\u2032 14\u2032\u2032 N : 24\u00b0 44\u2032 42\u2032\u2032 E<\/em>, <em>28&#8243; ekraan<\/em>, <em>9%<\/em>, <em>5\u201315%<\/em> (mitte 5%\u201315%), <em>0,4\u2030<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\">Reegli ajalugu<\/h4>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><small>Protsendim\u00e4rki on varem kirjutatud arvust lahku<sup>[9]<\/sup>, kuid alates Emakeele Seltsi keeletoimkonna 1994. a arvukirjutussoovitustest<sup>[10]<\/sup> arvuga kokku. T\u00fchiku ennistamist on soovinud tehnikakeele asjatundjad.<sup>[11]<\/sup> Keeletoimkond on j\u00e4tnud senise, v\u00e4ga juurdunud soovituse \u00fcldkeele tarbeks j\u00f5usse, kuid m\u00f6\u00f6nnud, et t\u00fchiku kasutamist erialadel, kus seesugune tava on juurdunud, ei tule siiski veaks pidada.<sup>[12]<\/sup><\/small><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tehtem\u00e4rgid kirjutatakse arvudest lahku<sup>[13]<\/sup>: <em>12 \u2013 4 = 8<\/em>; <em>8 + 4 = 12<\/em>; <em>12&nbsp;: 4 = 3<\/em> v\u00f5i <em>12 \/ 4 = 3<\/em>; <em>3 \u00b7 4 = 12<\/em> v\u00f5i <em>3 \u00d7 4 = 12<\/em>. M\u00f5\u00f5tmed m\u00e4rgitakse kaldristiga (mitte <em>x<\/em>-t\u00e4hega), mille ees ja j\u00e4rel on t\u00fchik: <em>320 \u00d7 440 \u00d7 395 mm<\/em>. Tehte ja j\u00e4rgneva s\u00f5na \u00fchendamise kohta vt <a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/tuhikud\/?highlight=t%C3%BChik#tuhik-pannakse\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">t\u00fchik pannakse<\/a>, p 9. Suhtem\u00e4rgid \u2019on v\u00e4iksem kui\u2019 ja \u2019on suurem kui\u2019 kirjutatakse arvust lahku<sup>[14]<\/sup>: <em>&lt;&nbsp;6<\/em>; <em>&gt;&nbsp;0,33<\/em>, arvu positiivsust v\u00f5i negatiivsust v\u00e4ljendav miinus- v\u00f5i plussm\u00e4rk arvuga kokku<sup>[15]<\/sup>: <em>\u20135<\/em>; <em>\u00b10,2%<\/em>. \u00dcla- ja alam\u00e4rgid k\u00e4ivad arvuga kokku: <em>18 m<sup>3<\/sup><\/em>, <em>Cu<sub>5<\/sub>Zn<sub>8<\/sub><\/em>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kirjavahem\u00e4rgid kirjutatakse enamasti arvuga kokku. Lahku j\u00e4etakse nt koolon suhte- ja jagamism\u00e4rgina ning kaldkriips jagamism\u00e4rgina. Vahemikku t\u00e4histav pikk kriips kirjutatakse harilikult arvudega kokku: <em>85\u2013100<\/em>. Kui emmal-kummal pool kriipsu on t\u00fchikuga kirjutatav arv, v\u00f5ib ka kriipsu ette ja j\u00e4rele j\u00e4tta t\u00fchiku: <em>5000 \u2013 10 000<\/em> (v\u00f5i <em>5000\u201310 000<\/em>).<sup>[16]<\/sup><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">T\u00e4psustav t\u00e4ht j\u00e4rgneb arvule ilma s\u00f5navaheta: <em>Olevi 26a<\/em>, <em>n\u00e4ide 32c<\/em>, <em>6.a klass<\/em> ehk <em>VIa klass<\/em>, <em>buss 17A<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">\u00dcksinda seisva arvs\u00f5na k\u00e4\u00e4nde n\u00e4itamine<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kui numbritega m\u00e4rgitud arv esineb tekstis \u00fcksinda, saab sellele vajaduse korral lisada k\u00e4\u00e4nde v\u00f5i mitmuse tunnuse v\u00f5i j\u00e4rgarvs\u00f5na liite. Tunnuse v\u00f5i liite v\u00f5ib lisada sidekriipsuga v\u00f5i kokkukirjutatuna ilma sidekriipsuta. V\u00e4liskohak\u00e4\u00e4nete tunnused &#8211;<em>le<\/em>, &#8211;<em>l<\/em>, &#8211;<em>lt<\/em> kirjutatakse alati sidekriipsuga, sest <em>l<\/em> on kirjapildilt liiga l\u00e4hedane numbriga <em>1<\/em>: <em>21-le<\/em>, <em>428-l<\/em> (mitte: 21le, 428l).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Numbritega kirjutatud k\u00e4\u00e4ndevormilise <strong>p\u00f5hiarvs\u00f5na<\/strong> k\u00e4\u00e4ndetunnuse saab lisada alates ainsuse osastavast: <em>Kasutage Windows 7 asemel Windows 10-t ~ 10t<\/em>. <em>Tuli TV3-st<\/em> ~ <em>TV3st \u00e4ra ja l\u00e4ks Raadio 2<\/em> (~ <em>Raadio 2-sse<\/em> ~ <em>Raadio 2sse<\/em>, aga mitte: Raadio 2-te). <em>Hinda alandati 50 eurolt 40-le<\/em>. <em>\u00dcritus kestab kella 20-ni ~ 20ni<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Araabia<\/strong> numbritega kirjutatud k\u00e4\u00e4ndevormilisel <strong>j\u00e4rgarvs\u00f5nal<\/strong> saab liite ja k\u00e4\u00e4ndetunnuse lisada alates ainsuse omastavast: <em>J\u00fcri tuli maratonil 96-ndaks<\/em> ~ <em>96ndaks<\/em> [\u00fcheksak\u00fcmne kuuendaks]. Mitmuse vorme l\u00e4heb vaja nt k\u00fcmnendite nimetamisel: <em>1930-ndad<\/em> ~ <em>1930ndad<\/em> (vrd <em>1930. aastad<\/em>, kuid mitte: 1930-ndad aastad ~ 1930ndad aastad), <em>1930-ndate<\/em> ~ <em>1930ndate<\/em>, <em>1930-ndaid<\/em> ~ <em>1930ndaid<\/em>, <em>1930-ndatesse<\/em> ~ <em>1930ndatesse<\/em> ehk <em>1930-ndaisse<\/em> ~ <em>1930ndaisse<\/em> jne.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Rooma<\/strong> numbritega kirjutatud k\u00e4\u00e4ndevormilise <strong>j\u00e4rgarvs\u00f5na<\/strong> k\u00e4\u00e4nde v\u00f5i mitmuse tunnuse saab lisada alates ainsuse osastavast: <em>Elizabeth II visiit<\/em>, <em>kohtus Elizabeth II-ga ~ Elizabeth IIga<\/em>, <em>Karl XII ausammas<\/em>, <em>p\u00fcstitas Karl XII-le ausamba<\/em>, <em>uurib Fran\u00e7ois II-t ~ Fran\u00e7ois IIt ja Charles IX-t ~ Charles IXt<\/em>, <em>kirjutab Fran\u00e7ois II-st ~ Fran\u00e7ois IIst ja Charles IX-st ~ Charles IXst<\/em>, <em>k\u00fcsitleti XI klassides ning testiti X-tes<\/em> ~ <em>Xtes ja XI-tes<\/em> ~ <em>XItes<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1021\" height=\"541\" src=\"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2022\/05\/arv2.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-11623\" srcset=\"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2022\/05\/arv2.jpg 1021w, https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2022\/05\/arv2-600x318.jpg 600w, https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2022\/05\/arv2-300x159.jpg 300w, https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2022\/05\/arv2-768x407.jpg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1021px) 100vw, 1021px\" \/><\/figure>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>M\u00e4rkus 1.<\/strong> P\u00f5hiarvs\u00f5nadel <em>null<\/em>, <em>\u00fcks<\/em>, <em>kaks<\/em>, <em>kolm<\/em>, <em>neli<\/em> ei ole osastava tunnust, mida numbrile lisada: <em>Vaatab Kanal 2 ja TV3 ning kuulab Raadio 2.Otsus puudutab 28 riigist 21, mitte 24.<\/em><\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>M\u00e4rkus 2.<\/strong> Numbritega 1 ja 2 l\u00f5ppevatele j\u00e4rgarvudele liitub alates ainsuse omastavast liide <em>-se<\/em>: <em>21-se<\/em> ~ <em>21se<\/em>, <em>21-sest<\/em> ~ <em>21sest<\/em>, <em>21-sesse<\/em> ~ <em>21sesse<\/em>. M\u00f5nikord v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da ebaselgeks, kas <em>se<\/em>-liidet tuleks lugeda j\u00e4rgarvuna [kahek\u00fcmne esimese] v\u00f5i omaduss\u00f5nana [kahek\u00fcmne \u00fchese], mist\u00f5ttu on otstarbekas kirjutada pikemalt: <em>tuli kahek\u00fcmne esimeseks<\/em>, <em>tuli 21. kohale<\/em> (sama moodi: <em>sai kahek\u00fcmne \u00fcheseks<\/em>, <em>sai 21-aastaseks<\/em>). Ainsuse nimetava <em>s-<\/em> v\u00f5i <em>ne-<\/em>liidet ei n\u00e4idata.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Samal viisil tuleks toimida ka <strong>murdarvu<\/strong> <em>ndik-<\/em>liitega ja k\u00e4\u00e4nde v\u00f5i mitmuse tunnusega: <em>24-ndiku<\/em> ~ <em>24ndiku<\/em>, <em>24-ndikku<\/em> ~ <em>24ndikku<\/em>, <em>24-ndikusse<\/em> ~ <em>24ndikusse<\/em>, <em>11-ndikud<\/em> ~ <em>11ndikud<\/em>. Enamasti piisab murdarvude k\u00e4\u00e4namisel k\u00e4\u00e4ndetunnusest: <em>1\/5-st<\/em> ~ <em>1\/5st<\/em>, <em>2\/3-ga<\/em> ~ <em>2\/3ga<\/em>, <em>3\/24-ta<\/em> ~ <em>3\/24ta<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">S\u00f5na\u00fchendis oleva arvs\u00f5na k\u00e4\u00e4nde n\u00e4itamine<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kui p\u00f5hiarvs\u00f5na on nimetavas, on teda laiendav nimis\u00f5na osastavas: <em>15 kuud<\/em>, <em>11 km<\/em> (= kilomeetrit), <em>5%<\/em> (= protsenti). P\u00f5hiarvs\u00f5na \u00fclej\u00e4\u00e4nud k\u00e4\u00e4nete ja j\u00e4rgarvs\u00f5na k\u00f5igi k\u00e4\u00e4nete puhul langeb arvs\u00f5na ja nimis\u00f5na k\u00e4\u00e4ne kokku: <em>16<\/em> (= kuueteistk\u00fcmnes) <em>peat\u00fckis<\/em>, <em>16.<\/em> (= kuueteistk\u00fcmnendas) <em>peat\u00fckis<\/em> \u2013 m\u00f5lemad s\u00f5na\u00fchendi liikmed on sees\u00fctlevas.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Seep\u00e4rast selgub s\u00f5na\u00fchendis k\u00e4\u00e4ne nimis\u00f5nast ja arvs\u00f5na k\u00e4\u00e4net ei ole vaja osutada.<\/strong> Nt <em>35 last<\/em>, <em>35 lapse<\/em>, <em>neid 35 last<\/em>, <em>35 lapsele<\/em>, <em>150 aastaks<\/em>, <em>70 sentimeetrist<\/em> ~ <em>70 cm-st<\/em> (p\u00f5hiarvs\u00f5nad); <em>10. kohale<\/em>, <em>116. kilomeetril<\/em>, <em>\u00fcritus toimub 14. korda<\/em>, <em>V peat\u00fckist<\/em>, <em>8.b<\/em> ehk <em>VIIIb klassis<\/em> (j\u00e4rgarvs\u00f5nad).<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table><tbody><tr><th>V\u00e4\u00e4r<\/th><th>\u00d5ige<\/th><\/tr><tr><td><em>27-st osalisest<\/em><\/td><td><em>27 osalisest<\/em><\/td><\/tr><tr><td><em>1-he pileti<\/em><\/td><td><em>\u00fche pileti<\/em><\/td><\/tr><tr><td><em>11-ndas klassis<\/em><\/td><td><em>11. klassis<\/em> ~ <em>XI klassis<\/em><\/td><\/tr><tr><td><em>VI-s peat\u00fckis<\/em><\/td><td><em>VI peat\u00fckis<\/em><\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kui s\u00f5na\u00fchendit moodustavat arvs\u00f5na ja nimis\u00f5na lahutavad nimis\u00f5na t\u00e4iendid, tuleb osutada ka arvs\u00f5na k\u00e4\u00e4ndetunnus: <em>15-le Euroopa riigile<\/em> (vrd <em>15 riigile<\/em>), <em>38-st<\/em> ~ <em>38st n\u00f5ukogu istungil viibinud liikmest<\/em> (vrd <em>38 liikmest<\/em>). Kui numbritega kirjutatud arvs\u00f5na k\u00e4\u00e4ndest v\u00f5ib valesti aru saada, on parem kirjutada see s\u00f5nadega: <em>kaht(e)teist(k\u00fcmmend)<\/em> ~ <em>kaht(e)teistk\u00fcmmet vihast meest<\/em> (vrd <em>12 vihast meest<\/em>).<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Jaotiste nummerdamine<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Rahvusvaheliselt on kasutusel jaotiste nummerdamine araabia numbritega \u00fchest alates. P\u00f5hijaotise numbrile (<em>1.<\/em>, <em>2.<\/em>, <em>3.<\/em> jne) lisandub teise astme jaotiste ees nende j\u00e4rjekorranumber (<em>1.1.<\/em>, <em>1.2.<\/em>, <em>1.3.<\/em>, <em>2.1.<\/em>, <em>2.2.<\/em>, <em>2.3.<\/em> jne), kolmanda astme jaotiste ees tuleb juurde kolmas number (<em>1.1.1.<\/em>, <em>1.1.2.<\/em>, <em>1.1.3.<\/em> jne), neljanda astme jaotiste ees neljas (nt <em>1.1.5.1.<\/em>, <em>1.1.5.2.<\/em> jne). Soovitatav on piirduda neljaastmelise hierarhiaga.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Jaotiset\u00e4hise l\u00f5pus on punkt, kui t\u00e4his on oma kohal jaotise algul: <em>2.3.2. Valla eelarve<\/em>. Punkti ei panda, kui t\u00e4hisele osutatakse tekstis, nt <em>Nagu jaotises 2.3.2 osutatud, algab valla eelarveaasta 1. aprillil.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Eesti teksti liigendamisel on tavalised veel n\u00e4iteks j\u00e4rgmised nummerdused:<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table><tbody><tr><td><em>Esimene osa<\/em><\/td><td><em>IV. (osa)<\/em><\/td><\/tr><tr><td><em>I peat\u00fckk<\/em><\/td><td><em>\u00a7 18. (paragrahv)<\/em><\/td><\/tr><tr><td><em>1.<\/em><\/td><td><em>(2) (l\u00f5ige)<\/em><\/td><\/tr><tr><td><em>1)<\/em><\/td><td><em>1) (punkt)<\/em><\/td><\/tr><tr><td><em>a)<\/em> v\u00f5i <em>a.<\/em><\/td><td><em>a) (alapunkt)<\/em><\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\">Reegli ajalugu<\/h4>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><small>Emakeele Seltsi keeletoimkond kiitis arvukirjutusjuhised heaks 4. novembril 1994.<\/small><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><small>Juhtn\u00f6\u00f6rid arvude kirjutamise kohta on olnud aastaid laiali kooli\u00f5pikutes ja k\u00e4siraamatutes.<sup>[17]<\/sup> Kavakindlamalt on arvude kirjutamist k\u00e4sitlenud Lembit Abo oma raamatus \u201eK\u00e4sikiri ja korrektuur\u201c (1. tr 1966, 2. tr 1975<sup>[18]<\/sup>). Praegu k\u00e4ibivad arvukirjutusjuhised p\u00f5hinevad Tiiu Erelti koostatud reeglistikul, mille kiitis 4. novembril 1994 heaks Emakeele Seltsi keeletoimkond<sup>[19]<\/sup> ja mida kasutajaile on tutvustanud \u201eEesti ortograafia\u201c viis tr\u00fckki (1. tr 1995, 5. tr 2016<sup>[20]<\/sup>). P\u00f5hireeglile pakuvad lisa Argo Mundi \u00fclevaade \u201eArvukirjutusmuresid\u201c (2007, kordustr\u00fckk 2008<sup>[21]<\/sup>) ja Maire Raadiku raamat \u201eV\u00e4ikesed tarbetekstid\u201c (1. tr 2011, 2. tr 2014<sup>[22]<\/sup>), samuti Tuuli Rehemaa \u201eArvukirjutus\u201c (2016<sup>[23]<\/sup>).<\/small><\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Kirjandus<\/h2>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Lembit Abo,<\/strong> K\u00e4sikiri ja korrektuur. Teine, \u00fcmbert\u00f6\u00f6tatud tr\u00fckk. Tallinn: Valgus, 1975.<\/li>\n\n\n\n<li>Ametniku keelek\u00e4siraamat. \u00d5igusaktide ja muude dokumentide koostaja abiline. 2., t\u00e4iendatud tr\u00fckk. Koostanud Kaia Alasi, Uno Liivaku ja Aime Vettik. Justiitsministeerium. Tallinn: Juura, 2003, lk 29\u201334.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Tiiu Erelt,<\/strong> Eesti ortograafia. Viies, t\u00e4iendatud tr\u00fckk. Toimetanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016, lk 65\u201373.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Argo Mund,<\/strong> <a href=\"http:\/\/keeleabi.eki.ee\/pdf\/218.pdf\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Arvukirjutusmuresid.<\/a> \u2013 Keelen\u00f5uanne soovitab 4. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2008, lk 218\u2013229.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Maire Raadik,<\/strong> <a href=\"http:\/\/keeleabi.eki.ee\/pdf\/vaikesed_tarbetekstid2.pdf\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">V\u00e4ikesed tarbetekstid. K\u00e4siraamat.<\/a> Teine, t\u00e4iendatud tr\u00fckk. Toimetanud Tiiu Erelt. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2014.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Maire Raadik,<\/strong> \u00d5igekirjaspikker. Toimetanud Tiiu Erelt. Tartu: Atlex, 2016.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Tuuli Rehemaa,<\/strong> <a href=\"https:\/\/eki.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/03\/Arvukirjutus.pdf\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Arvukirjutus.<\/a> Toimetanud Argo Mund. Tartu \u00dclikool, Eesti Keele Instituut, Tartu Linnavalitsus, Haridus- ja Teadusministeerium. Tartu: Keelehooldekeskus, 2016.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">M\u00e4rkused<\/h2>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>[1] Vt ka: EVS 8:2008. Infotehnoloogia reeglid eesti keele ja kultuuri keskkonnas. Tallinn: Eesti Standardikeskus.<\/li>\n\n\n\n<li>[2] Mati Erelt, Lause \u00f5igekeelsus. Juhatused ja harjutused. Kolmas, t\u00e4iendatud tr\u00fckk. Tallinn: Emakeele Selts, 2011, lk 60.<\/li>\n\n\n\n<li>[3] Lembit Abo, K\u00e4sikiri ja korrektuur. Teine, \u00fcmbert\u00f6\u00f6tatud tr\u00fckk. Tallinn: Valgus, 1975, lk 85.<\/li>\n\n\n\n<li>[4] Tiiu Erelt, Numbrite kirjutamine. \u2013 Keel ja Kirjandus 1995, nr 3, lk 191\u2013195; Sama: Kirjakeele teataja II 1993\u20132000. Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitused. Koost. ja toim. T. Erelt, M. Raadik. Emakeele Selts, 2000, lk 27\u201337.<\/li>\n\n\n\n<li>[5] Lembit Abo, K\u00e4sikiri ja korrektuur. Teine, \u00fcmbert\u00f6\u00f6tatud tr\u00fckk. Tallinn: Valgus, 1975, lk 85.<\/li>\n\n\n\n<li>[6] ISO 8601 \u201eData elements and interchange formats \u2013 Information interchange \u2013 Representation of dates and time\u201c. Refereeritud <a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/ISO_8601\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/ISO_8601<\/a>.<\/li>\n\n\n\n<li>[7] Ester Kindlam, Meie igap\u00e4evane keel. Tema hoolet ja seadet. Tallinn: Valgus, 1976, lk 117.<\/li>\n\n\n\n<li>[8] ISO 8601 \u201eData elements and interchange formats \u2013 Information interchange \u2013 Representation of dates and time\u201c. Refereeritud <a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/ISO_8601\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/ISO_8601<\/a>.<\/li>\n\n\n\n<li>[9] Lembit Abo, K\u00e4sikiri ja korrektuur. Teine, \u00fcmbert\u00f6\u00f6tatud tr\u00fckk. Tallinn: Valgus, 1975, lk 124.<\/li>\n\n\n\n<li>[10] Tiiu Erelt, Numbrite kirjutamine. \u2013 Keel ja Kirjandus 1995, nr 3, lk 191\u2013195.<\/li>\n\n\n\n<li>[11] Vt nt Endel Risthein, <a href=\"https:\/\/keeljakirjandus.ee\/archive\/Risthein%2057-58.pdf\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Protsendist ja muust.<\/a> \u2013 Keel ja Kirjandus 2011, nr 1, lk 57\u201358.<\/li>\n\n\n\n<li>[12] Maire Raadik, Tiina Leemets, <a href=\"http:\/\/www.emakeeleselts.ee\/omakeel\/2017_1\/OK-1-2017_05.pdf\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Emakeele Seltsi keeletoimkonnas.<\/a> \u2013 Oma Keel 2017, nr 1, lk 34\u201335.<\/li>\n\n\n\n<li>[13] Lembit Abo, K\u00e4sikiri ja korrektuur. Teine, \u00fcmbert\u00f6\u00f6tatud tr\u00fckk. Tallinn: Valgus, 1975, lk 123.<\/li>\n\n\n\n<li>[14] Lembit Abo, K\u00e4sikiri ja korrektuur. Teine, \u00fcmbert\u00f6\u00f6tatud tr\u00fckk. Tallinn: Valgus, 1975, lk 165.<\/li>\n\n\n\n<li>[15] Lembit Abo, K\u00e4sikiri ja korrektuur. Teine, \u00fcmbert\u00f6\u00f6tatud tr\u00fckk. Tallinn: Valgus, 1975, lk 124.<\/li>\n\n\n\n<li>[16] Helika M\u00e4ekivi, Maire Raadik, <a href=\"http:\/\/keeleabi.eki.ee\/pdf\/191.pdf\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">See t\u00fchine t\u00fchik.<\/a> \u2013 Keelen\u00f5uanne soovitab 4. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2008, lk 196.<\/li>\n\n\n\n<li>[17] Vt nt Karl Vainula, Eesti keele \u00f5igekirjutuse-k\u00e4siraamat. Autori kirjastus Tallinnas, 1932, lk 16\u201321; Eduard V\u00e4\u00e4ri, Eesti keele \u00f5pik keskkoolile. Tallinn: Valgus, 1968, lk 62\u201363. (7. tr 1976.)<\/li>\n\n\n\n<li>[18] Lembit Abo, K\u00e4sikiri ja korrektuur. Teine, \u00fcmbert\u00f6\u00f6tatud tr\u00fckk. Tallinn: Valgus, 1975.<\/li>\n\n\n\n<li>[19] Tiiu Erelt, <a href=\"https:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/et\/raamatud\/22214\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Numbrite kirjutamine.<\/a> \u2013 Keel ja Kirjandus 1995, nr 3, lk 191\u2013195; Sama: Kirjakeele teataja II 1993\u20132000. Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitused. Koost. ja toim. T. Erelt, M. Raadik. Emakeele Selts, 2000, lk 27\u201337.<\/li>\n\n\n\n<li>[20] Tiiu Erelt, Eesti ortograafia. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 1995, lk 66\u201374; Tiiu Erelt, Eesti ortograafia. Viies, t\u00e4iendatud tr\u00fckk. Toimetanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016, lk 65\u201373.<\/li>\n\n\n\n<li>[21] Argo Mund, <a href=\"http:\/\/keeleabi.eki.ee\/pdf\/218.pdf\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Arvukirjutusmuresid.<\/a> \u2013 Keelen\u00f5uanne soovitab 4. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2008, lk 218\u2013229.<\/li>\n\n\n\n<li>[22] Maire Raadik, <a href=\"http:\/\/keeleabi.eki.ee\/pdf\/vaikesed_tarbetekstid2.pdf\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">V\u00e4ikesed tarbetekstid. K\u00e4siraamat.<\/a> Teine, t\u00e4iendatud tr\u00fckk. Toimetanud Tiiu Erelt. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2014.<\/li>\n\n\n\n<li>[23] Tuuli Rehemaa, Arvukirjutus. Toimetanud Argo Mund. Tallinn: Eesti Keele Instituut, 2020.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Koostanud Maire Raadik<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>P\u00f5hi- ja j\u00e4rgarvude kirjutamine, arvs\u00f5na k\u00e4\u00e4nde n\u00e4itamine, kirjavahem\u00e4rgid ja t\u00fchik arvukirjutuses, arvude paigutamine tekstis.<\/p>\n","protected":false},"author":13,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1494],"tags":[1190,1191,1167,953,941,1192,1008,1020],"class_list":["post-11563","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-laiendatud-oigekirjareeglid","tag-arv","tag-jargarv","tag-kirjavahemark","tag-koma","tag-number","tag-pohiarv","tag-punkt","tag-tuhik"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11563","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/13"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11563"}],"version-history":[{"count":28,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11563\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":30314,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11563\/revisions\/30314"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11563"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=11563"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=11563"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}