{"id":11570,"date":"2022-05-25T14:02:24","date_gmt":"2022-05-25T11:02:24","guid":{"rendered":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/?p=11570"},"modified":"2026-05-11T15:05:09","modified_gmt":"2026-05-11T12:05:09","slug":"luhendamine","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/luhendamine\/","title":{"rendered":"L\u00dcHENDAMINE"},"content":{"rendered":"\r\n
\r\n\r\n

Vt ka p\u00f5hireeglite alt (reegel 63<\/a>).<\/p>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n

S\u00f5nade l\u00fchendamiseks ei ole kohustust. L\u00fchendite \u00fclesanne on s\u00e4\u00e4sta tekstis t\u00e4heruumi, eelk\u00f5ige on neid vaja tabelipeades, siltidel, maakaartidel ja mujal, kus ruumi napib. L\u00fchendamise eesm\u00e4rk ei tohiks olla kirjutaja aja kokkuhoid (v.a iseendale m\u00e4rkmeid tehes), sest lugejal v\u00f5ib olla l\u00fchendirohket teksti raskem m\u00f5ista.<\/p>\n\n\n\n

Tarbetekstides kasutatakse sagedaste s\u00f5nade, s\u00f5na\u00fchendite ja nimede \u00fcldtuntud l\u00fchendeid, nagu nt<\/em> \u2013 n\u00e4iteks, v.a<\/em> \u2013 v\u00e4lja arvatud; v\u00e4ga austatud, jne<\/em> \u2013 ja nii edasi, GMO<\/em> \u2013 geenmuundatud organism, EL<\/em> \u2013 Euroopa Liit. Lisaks v\u00f5ib konkreetse kirjutise jaoks luua uusi l\u00fchendeid, mida vajaduse korral samas tekstis seletatakse. Valimik \u00fcldkasutatavaid l\u00fchendeid on \u00f5igekeelsuss\u00f5naraamatu lisas<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

L\u00fchendeid ei ole kombeks kasutada ilukirjanduses, tippametlikus tekstis (nt rahvusvahelised lepingud) ega pidulikus tekstis (nt au- ja t\u00e4nukirjad v\u00f5i kutsed)[1]<\/sup>, samuti soovitatakse neid v\u00e4ltida seaduseeln\u00f5udes[2]<\/sup>.<\/p>\n\n\n\n

M\u00f5\u00f5t\u00fchikut\u00e4hiseid kasutatakse tekstis ainult koos numbriga: 3 cm paksune, 15 kg kaaluv<\/em>. Kui arv on kirjutatud s\u00f5naga, kirjutatakse m\u00f5\u00f5t\u00fchiku nimetus samuti v\u00e4lja: kolme sentimeetri paksune, viisteist kilogrammi kaaluv<\/em>. Tabelipeades v\u00f5ib m\u00f5\u00f5t\u00fchikuid l\u00fchendada ka iseseisvalt: paksus cm<\/em> \u2019paksus sentimeetrites\u2019, mass kg<\/em> \u2019mass kilogrammides\u2019.[3]<\/sup><\/p>\n\n\n\n

L\u00fchend t\u00e4idab eesm\u00e4rki siis, kui ta on v\u00e4ljakirjutisega v\u00f5rreldes oluliselt l\u00fchem. Ei ole kuigi otstarbekas l\u00fchendada umbes \u2013 umb<\/em> ega t\u00e4nav \u2013 t\u00e4n<\/em>. Selgem on s\u00f5na v\u00e4lja kirjutada, s\u00e4\u00e4stlikum on l\u00fchendada umbes \u2013 u<\/em> ja t\u00e4nav \u2013 tn<\/em>. S\u00f5na tuhat<\/em> on l\u00fchendamise asemel m\u00f5ttekas kirjutada numbriga (mitte 2,4 tuh<\/em>, vaid 2400<\/em>, mitte 75 tuh<\/em>, vaid 75 000<\/em>).<\/p>\n\n\n\n

\u00dchel s\u00f5nal v\u00f5i s\u00f5na\u00fchendil saab olla mitu l\u00fchendit, nt raudteejaam \u2013 rtj<\/em> v\u00f5i rdtj<\/em>, raamatukogu \u2013 rk<\/em> v\u00f5i rmtk<\/em>. \u00dchel l\u00fchendil v\u00f5ib omakorda olla mitu t\u00e4hendust, nt t<\/em> \u2013 tund; tonn; talu, v.a<\/em> \u2013 v\u00e4lja arvatud; v\u00e4ga austatud, EE<\/em> \u2013 \u201eEesti ents\u00fcklopeedia\u201c; Eesti Ekspress; Eesti (kahet\u00e4heline maat\u00e4his). Mitmet\u00e4hendusliku l\u00fchendi t\u00e4hendus selgub kontekstist, selle puudumise korral tuleks eelistada v\u00e4ljakirjutamist.<\/p>\n\n\n\n

M\u00f5ne s\u00f5na puhul kasutatakse l\u00fchendi asemel m\u00e4rki<\/a>. \u00dcldkeeles on tuntud n\u00e4iteks \u00a7<\/em> \u2013 paragrahv, %<\/em> \u2013 protsent, \u2030<\/em> \u2013 promill, \u00ba<\/em> \u2013 kraad, \u00baC<\/em> \u2013 Celsiuse kraad, +<\/em> \u2013 pluss. Oma m\u00e4rk on ka m\u00f5nel raha\u00fchikul<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

L\u00fchendusviisid ja l\u00fchendite liigid<\/h2>\n\n\n\n

L\u00fchendeid saab liigitada mitmel alusel.[4]<\/sup> P\u00e4ritolu j\u00e4rgi eristatakse omal\u00fchendeid (nt<\/em> \u2013 n\u00e4iteks, EL<\/em> \u2013 Euroopa Liit) ja v\u00f5\u00f5rl\u00fchendeid (ladina keelest prof. emer.<\/em> \u2013 professor emeritus<\/em> \u2019emeriitprofessor\u2019, inglise keelest ATV<\/em> \u2013 all terrain vehicle<\/em> \u2019maastikukulgur\u2019); kasutusvaldkonna j\u00e4rgi \u00fcldkeelseid ja erialal\u00fchendeid<\/a>; tuntuse j\u00e4rgi \u00fcldkasutatavaid taval\u00fchendeid ning \u00fche teksti jaoks kindlaks m\u00e4\u00e4ratavaid tekstil\u00fchendeid[5]<\/sup> ehk t\u00f6\u00f6l\u00fchendeid[6]<\/sup>. T\u00e4htsaimad on kaks liigitust.<\/p>\n\n\n\n

1. L\u00fchendusviisi j\u00e4rgi (milline osa s\u00f5nast v\u00f5i s\u00f5nadest moodustab l\u00fchendi) eristatakse algust\u00e4ht-, katkend- ja valikt\u00e4htl\u00fchendeid<\/strong>[7]<\/sup>.<\/p>\n\n\n\n

Algust\u00e4htl\u00fchend<\/strong> on s\u00f5na esimene t\u00e4ht: a<\/em> \u2013 aasta, u<\/em> \u2013 umbes, s<\/em> \u2013 sekund, sent, sajand v\u00f5i saar, E<\/em> \u2013 esmasp\u00e4ev.<\/p>\n\n\n\n

Katkendl\u00fchend<\/strong> on s\u00f5na algus kuni esisilbi v\u00f5i m\u00f5ne j\u00e4rgmise silbi t\u00e4ish\u00e4\u00e4likuni, viimane v\u00e4lja arvatud: okt<\/em> \u2013 oktoober, tr<\/em> \u2013 tr\u00fckk, \u00f5p<\/em> \u2013 \u00f5petaja, maj<\/em> \u2013 majandus v\u00f5i majanduslik.<\/p>\n\n\n\n

Valikt\u00e4htl\u00fchend<\/strong> on valik l\u00fchendatavas keelendis esinevaid t\u00e4hti, k\u00f5ige sagedamini kaks-kolm t\u00e4hte. Lihts\u00f5na l\u00fchendamisel valitakse enamasti kaash\u00e4\u00e4likut\u00e4hed, liits\u00f5nade ja s\u00f5na\u00fchendite puhul s\u00f5nade algust\u00e4hed: vt<\/em> \u2013 vaata, nr<\/em> \u2013 number, prk<\/em> \u2013 perekond, lp<\/em> \u2013 lugupeetud, \u00f5a<\/em> \u2013 \u00f5ppeaasta, ak<\/em> \u2013 arvelduskonto, jne<\/em> \u2013 ja nii edasi, v.a<\/em> \u2013 v\u00e4lja arvatud; v\u00e4ga austatud, n-\u00f6<\/em> \u2013 nii-\u00f6elda, IT<\/em> \u2013 infotehnoloogia, MT\u00dc<\/em> \u2013 mittetulundus\u00fching.<\/p>\n\n\n\n

2. \u00d5igekirjutuse ja tekstis kasutamise seisukohast on oluline eristada v\u00e4iket\u00e4ht- ja suurt\u00e4htl\u00fchendeid<\/strong>.<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4ikese algust\u00e4hega s\u00f5nadest ja s\u00f5na\u00fchendeist moodustatakse enamasti (aga mitte alati) v\u00e4iket\u00e4htl\u00fchend<\/strong> (a<\/em> \u2013 aasta, okt<\/em> \u2013 oktoober, lp<\/em> \u2013 lugupeetud, e-<\/em> \u2013 elektrooniline, elektron-). V\u00e4iket\u00e4htl\u00fchend kirjutatakse suure algust\u00e4hega (algust\u00e4htl\u00fchend suurelt), kui ta 1) j\u00e4\u00e4b lause algusse: Lp Mari Maasikas!<\/em>; E-h\u00e4\u00e4letamise tulemused on selgunud<\/em>; M-parkimine v\u00f5imaldab aega kokku hoida<\/em>; 2) on nime v\u00f5i suurt\u00e4helise nimetuse osa: L-Ameerika, E-\u00f5ppe Arenduskeskus<\/em>. Suurt t\u00e4hte v\u00f5idakse erandjuhul kasutada ka selguse huvides, n\u00e4iteks L<\/em> liitri t\u00e4hisena juhul, kui tr\u00fckitehnilistel p\u00f5hjustel on v\u00e4ike l<\/em> ja number 1 eksitavalt sarnased.<\/p>\n\n\n\n

Suurt\u00e4htl\u00fchend<\/strong> ehk akron\u00fc\u00fcm v\u00f5idakse moodustada 1) l\u00e4biva suurt\u00e4hega kirjutatavatest nimedest: RT<\/em> \u2013 Riigi Teataja, EPL<\/em> \u2013 Eesti P\u00e4evaleht; 2) nimetustest: T\u00dc<\/em> \u2013 Tartu \u00dclikool ~ Tartu \u00fclikool, ERR<\/em> \u2013 Eesti Rahvusringh\u00e4\u00e4ling ~ Eesti rahvusringh\u00e4\u00e4ling; 3) pealkirjadest: VL<\/em> \u2013 \u201eV\u00f5\u00f5rs\u00f5nade leksikon\u201c; 4) harilikest s\u00f5na\u00fchenditest ja liits\u00f5nadest: KOV<\/em> \u2013 kohalik omavalitsus, AS<\/em> \u2013 aktsiaselts.<\/p>\n\n\n\n

Suurt\u00e4htl\u00fchend v\u00f5ib sisaldada t\u00e4psustavaid v\u00e4iket\u00e4hti, eriti \u00fche ja sama valdkonna homon\u00fc\u00fcmsete l\u00fchendite eristamiseks, nt KTS<\/em> \u2013 kohtut\u00e4ituri seadus ja KeTS<\/em> \u2013 keskkonnatasude seadus, T\u00dc<\/em> \u2013 t\u00e4is\u00fching ja Tu\u00dc<\/em> \u2013 tulundus\u00fchistu. Harvem lisatakse suurt\u00e4hti, vrd T\u00dc<\/em> \u2013 Tartu \u00dclikool ja TL\u00dc<\/em> \u2013 Tallinna \u00dclikool.<\/p>\n\n\n\n

Osa suurt\u00e4htl\u00fchendeid on iseseisvad nn l\u00fchends\u00f5nad[8]<\/sup> pikema s\u00f5na v\u00f5i \u00fchendi s\u00fcnon\u00fc\u00fcmina: IT<\/em> \u2013 infotehnoloogia, FIE<\/em> \u2013 f\u00fc\u00fcsilisest isikust ettev\u00f5tja, EMO<\/em> \u2013 erakorralise meditsiini osakond. Laenatud l\u00fchends\u00f5nade aluseks olevaid \u00fchendeid kasutatakse eesti keeles harva: CV \u2013 curriculum vitae<\/em>, DNA \u2013 deoxyribonucleic acid<\/em>, PIN \u2013 personal identification number<\/em>, WC \u2013 water closet<\/em>, 3D \u2013 three-dimensional<\/em>, three dimensions<\/em> jt.<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4iket\u00e4htl\u00fchendi lugemisel \u00f6eldakse v\u00e4lja s\u00f5na, mida l\u00fchend t\u00e4histab. Suurt\u00e4htl\u00fchendit veeritakse t\u00e4hthaaval v\u00f5i loetakse omaette s\u00f5nana (vt l\u00fchendite lugemine<\/a>).<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4iket\u00e4htl\u00fchendi k\u00e4\u00e4namisel lisatakse k\u00e4\u00e4ndel\u00f5pp sidekriipsuga harilikult alates sisse\u00fctlevast k\u00e4\u00e4ndest. Suurt\u00e4htl\u00fchendi k\u00e4\u00e4namisel lisatakse t\u00fcvevokaal ja k\u00e4\u00e4ndel\u00f5pp sidekriipsuga v\u00f5i kokku kirjutades alates omastavast k\u00e4\u00e4ndest (vt l\u00fchendite k\u00e4\u00e4namine<\/a>).<\/p>\n\n\n\n

Erandlikud on n\u00e4dalap\u00e4evade suurt\u00e4helised l\u00fchendid, mis loetakse s\u00f5nana v\u00e4lja ja millele enamasti ei lisatagi kirjas k\u00e4\u00e4ndel\u00f5ppe ega liiteid: lahti E\u2013P<\/em> [esmasp\u00e4evast p\u00fchap\u00e4evani] 10\u201320<\/em>, vastuv\u00f5tt T ja N<\/em> [teisip\u00e4eviti ja neljap\u00e4eviti] kl 15\u201317<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Kirjavahem\u00e4rgid l\u00fchendites<\/h2>\n\n\n\n

Punkt<\/h3>\n\n\n\n

V\u00e4iket\u00e4htl\u00fchendi l\u00f5ppu t\u00e4nap\u00e4eval punkti pigem ei panda (vt reegli ajalugu). Selguse huvides pannakse punkt(id) l\u00fchendi sisse, kui punktita l\u00fchend langeks kokku m\u00f5ne eesti s\u00f5naga: k.a<\/em> \u2013 kaasa arvatud; k\u00e4esoleval aastal, s.a<\/em> \u2013 sel aastal, e.m.a<\/em> \u2013 enne meie ajaarvamist. Sama on tavaks veel m\u00f5ne s\u00f5na\u00fchendi l\u00fchendamisel: s.o<\/em> \u2013 see on, p.o<\/em> \u2013 peab olema, m.a.j<\/em> \u2013 meie ajaarvamise j\u00e4rgi. Kui kaastekst ei ole k\u00fcllalt selge, v\u00f5ib punkti panna ka s\u00f5naga kokku langeva katkendl\u00fchendi l\u00f5ppu: koost(.)<\/em> \u2013 koostanud, toim(.)<\/em> \u2013 toimetanud (kaaluda v\u00f5iks ka s\u00f5na v\u00e4ljakirjutamist).<\/p>\n\n\n\n

Suurt\u00e4htl\u00fchendites punkte ei kasutata.<\/p>\n\n\n\n

Sidekriips<\/h3>\n\n\n\n

Sidekriipsu kasutatakse liits\u00f5naosade piiril<\/strong>, kui esi- v\u00f5i m\u00f5lemast osast on tehtud v\u00e4iket\u00e4htl\u00fchend: e-post<\/em> \u2013 elektronpost, t-liige<\/em> \u2013 tegevliige, maj-dr<\/em> \u2013 majandusdoktor, osk-juh<\/em>, osk-juhataja<\/em> \u2013 osakonnajuhataja, rg-kood<\/em> \u2013 registrikood. Sidekriipsu ei panda, kui liits\u00f5nast tervikuna on moodustatud valikt\u00e4htl\u00fchend (\u00f5a<\/em> \u2013 \u00f5ppeaasta, lk<\/em> \u2013 lehek\u00fclg, rmtk<\/em> \u2013 raamatukogu). Erandina on lugemist h\u00f5lbustav sidekriips m\u00f5nes pikemas valikt\u00e4htl\u00fchendis, nt auastmed kpt-ltn<\/em> \u2013 kaptenleitnant, n-srs<\/em> \u2013 nooremseersant, m-kpt<\/em> \u2013 merev\u00e4ekapten.<\/p>\n\n\n\n

Suurt\u00e4htl\u00fchend ja s\u00f5na<\/strong> liidetakse sidekriipsuga, kui sisuliselt moodustub (enamasti liiki v\u00f5i laadi n\u00e4itav) liits\u00f5na: digi-TV<\/em>, suusa-MM<\/em>, CD-m\u00e4ngija<\/em>, IT-spetsialist<\/em>, Rootsi NATO-poliitika<\/em>, 5G-v\u00f5rk<\/em>, 3D-printima<\/em>. Sel juhul k\u00e4sitatakse l\u00fchendit nagu \u00fcksiks\u00f5na, isegi kui l\u00fchendi aluseks olev s\u00f5na\u00fchend v\u00f5i pikem liits\u00f5na kirjutatakse p\u00f5his\u00f5nast lahku: vrd HEV-kool<\/em> (nagu erikool<\/em>) ja hariduslike erivajadustega laste kool<\/em>, LNG-terminal<\/em> (nagu gaasiterminal<\/em>) ja veeldatud maagaasi terminal<\/em> (LNG \u2013 ingl liquefied natural gas<\/em>), LCD-teler<\/em> (nagu plasmateler<\/em>) ja vedelkristallekraaniga teler<\/em> (LCD \u2013 ingl liquid crystal display<\/em>). <\/p>\n\n\n\n