{"id":11585,"date":"2022-05-25T15:00:55","date_gmt":"2022-05-25T12:00:55","guid":{"rendered":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/?p=11585"},"modified":"2025-10-27T12:55:44","modified_gmt":"2025-10-27T10:55:44","slug":"omadus-arv-asesona-voi-muutumatu-sona-nimisona","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/omadus-arv-asesona-voi-muutumatu-sona-nimisona\/","title":{"rendered":"Omadus-, arv-, ases\u00f5na v\u00f5i muutumatu s\u00f5na + nimis\u00f5na"},"content":{"rendered":"\r\n
\r\n\r\n

L\u00fchik\u00e4sitlust vt p\u00f5hireeglite alt (reegel 26<\/a>).<\/p>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n

Omadus-, arv- ja ases\u00f5na + nimis\u00f5na<\/h2>\n\n\n\n

Omadus-, arv- ja ases\u00f5na kirjutatakse j\u00e4rgnevast nimis\u00f5nast \u00fcldiselt lahku:<\/strong> suur maja<\/em>, r\u00f5\u00f5sk koor<\/em>, valge ristik<\/em>, pehme m\u00f6\u00f6bel<\/em>, k\u00f5va juust<\/em>, v\u00e4rske kartul<\/em>, loov t\u00f6\u00f6<\/em>, elav muusika<\/em>, p\u00f5lev turvas<\/em>, head t\u00f5ugu<\/em>, sinist v\u00e4rvi<\/em>, kolm nurka<\/em>, meie maa<\/em>, meie aja<\/em>, oma aja<\/em>, omal ajal<\/em>, tol ajal<\/em>, tolle aja<\/em>, ses suhtes<\/em>, sel m\u00e4\u00e4ral<\/em>. Sama reegli j\u00e4rgi kirjutatakse lahku ka: teist laadi kaalutlused<\/em>, seda liiki juhtumid<\/em>, mitut seltsi mehed<\/em>, igat sorti k\u00fclalised<\/em>, sama t\u00fc\u00fcpi suvila<\/em> jms juhtumid.<\/p>\n\n\n\n

Omadus-, arv- ja ases\u00f5na kirjutatakse j\u00e4rgneva nimis\u00f5naga kokku, kui ta koos sellega v\u00e4ljendab kindlat omaette m\u00f5istet:<\/strong> vanaema<\/em> (vrd vana ema<\/em>), vanaraud<\/em>, suurlinn<\/em>, suur\u00fcritus<\/em>, v\u00e4ikebuss<\/em>, v\u00e4ikeettev\u00f5te<\/em>, k\u00f5rgepinge<\/em>, raskej\u00f5ustik<\/em>, pehmepaber<\/em> (nt tualettpaber), hapukapsas<\/em> (= hapendatud kapsas), hapupiim<\/em>, hapukoor<\/em>, mahetoode<\/em>, mahek\u00f6\u00f6givili<\/em>, heategevus<\/em>, julgeolek<\/em>, loovisik<\/em>, elavnurk<\/em>, p\u00f5levkivi<\/em>, kolmnurk<\/em>, k\u00fcmmep\u00e4evak<\/em>, kaheksandikfinaal<\/em>, veerandaasta<\/em>, omakasu<\/em>, enesekriitika<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

J\u00e4rgneva nimis\u00f5naga kirjutatakse alati kokku l\u00fchenenud t\u00fcvega omaduss\u00f5na, samuti tegus\u00f5na t\u00fcvivorm:<\/strong> esmaabi<\/em>, kiirrong<\/em>, kinnist\u00e4ht<\/em>, k\u00f5rgr\u00f5hkkond<\/em>, lihtsaadetis<\/em>, l\u00fchikursus<\/em>, normaaltasu<\/em>, n\u00fc\u00fcdisaeg<\/em>, pisik\u00fcsimus<\/em>, rohevetikas<\/em>, r\u00f5htpuu<\/em>, sinilill<\/em>, sirgjoon<\/em>, siseturg<\/em>, toormaterjal<\/em>, tsiviil\u00f5igus<\/em>, v\u00f5\u00f5rkeel<\/em>, v\u00e4lispoliitika<\/em>, \u00fchistegevus<\/em>, \u00fcrgmets<\/em>; heegeln\u00f5el<\/em>, lihvketas<\/em>, keerdtrepp<\/em>, lendorav<\/em>, peitvara<\/em>, raidkivi<\/em>, rippsild<\/em>, ronitaim<\/em>, triivj\u00e4\u00e4<\/em>, t\u00f5mblukk<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Reegli ajalugu<\/h4>\n\n\n\n

Omadus- ja nimis\u00f5na kokkukirjutus on olnud arutluskoht oskuskeeles.<\/small><\/p>\n\n\n\n

Erandlik on omaduss\u00f5nalise t\u00e4iendi kirjutus liiginimetustes: taimede liiginimetustes kirjutatakse omaduss\u00f5naline t\u00e4iend lahku (must s\u00f5star<\/em>, must r\u00f5igas<\/em>), loomade omades kokku (mustr\u00e4stas<\/em>, hallh\u00fcljes<\/em>). 1960. aastail p\u00fc\u00fcdis vabariiklik \u00f5igekeelsuskomisjon botaanikaprofessor August Vaga eestv\u00f5ttel botaanikute ja zooloogide kirjutustava \u00fchtlustada. Otsustati, et liiginimetustes kirjutatakse omaduss\u00f5naline t\u00e4iend vastava taime v\u00f5i looma perekonnanimetust t\u00e4histavast p\u00f5his\u00f5nast lahku: kibe tulikas<\/em>, hall vares<\/em>, must k\u00e4rbsen\u00e4pp<\/em>, valge j\u00e4nes<\/em>. Selle reegli alla ei k\u00e4i juhud, kus a) omaduss\u00f5na asemel kasutatakse selle l\u00fchenenud t\u00fcve (sinilill<\/em>, rohevint<\/em>), b) tegu on perekonnanimetusega (mustjuur<\/em>, kirjur\u00e4hn<\/em>), c) p\u00f5his\u00f5na pole selle taime v\u00f5i looma perekonnanimetus (valgep\u00f6\u00f6k<\/em> ei kuulu p\u00f6\u00f6kide hulka). Zooloogid ei ole siiski 1961. aasta kokkulepet j\u00e4rginud ning j\u00e4tkavad lindude ja imetajate liiginimetustes omaduss\u00f5nalise t\u00e4iendi kokkukirjutamist.[1]<\/sup><\/small><\/p>\n\n\n\n

Tiiu Erelt on hoiatanud omadus- ja nimis\u00f5na \u00fclem\u00e4\u00e4rase kokkukirjutamise eest mis tahes erialal. Kui kokkukirjutis ei t\u00e4hista selgelt erinevat m\u00f5istet, v\u00f5rreldes samade s\u00f5nade lahkukirjutusega, pole ka kokkukirjutuse j\u00e4rele tarvidust (tahked j\u00e4\u00e4tmed<\/em>, must vesi<\/em> \u2019reovesi\u2019, kuiv j\u00e4\u00e4<\/em>). Samal p\u00f5hjusel on ta soovitanud hoiduda v<\/em>-kesks\u00f5na kokkukirjutamisest j\u00e4rgneva nimis\u00f5naga (lahustuv kohv<\/em>, taastuv energia<\/em>, muutuv kood<\/em>).[2]<\/sup> Erialati on siiski ka kokkukirjutisi (nt elavnurk<\/em>, jooksevkonto<\/em>, j\u00e4\u00e4vhammas<\/em>, sulavkaitse<\/em>, vahelduvvool<\/em>), nende kaitseks on s\u00f5na v\u00f5tnud Uno Mereste.[3]<\/sup> M\u00f5nikord on v<\/em>-kesks\u00f5na asemel otstarbekam kasutada l\u00fchenenud t\u00fcve: juhtteadur<\/em>, p\u00fcsiklient<\/em>, ujukurss<\/em> (vrd juhtiv teadur<\/em>, p\u00fcsiv klient<\/em>, ujuv kurss<\/em>).<\/small><\/p>\n\n\n\n

Muutumatu s\u00f5na + nimis\u00f5na<\/h2>\n\n\n\n

Muutumatu s\u00f5na esineb lauses harilikult teistest s\u00f5nadest lahus: kummuli paat<\/em>, lokkis juuksed<\/em>, valjusti r\u00e4\u00e4kimine<\/em>, kaelakuti k\u00f5ndijad<\/em>. M\u00f5nel juhul v\u00f5ib ta siiski moodustada liitnimis\u00f5na: all\u00fc\u00fcrnik<\/em>, eeskoda<\/em>, koost\u00f6\u00f6<\/em>, k\u00f5rvalhoone<\/em>, otsetabamus<\/em>, pealkiri<\/em>, p\u00fcstiasend<\/em>, tagahoov<\/em>, t\u00e4nap\u00e4ev<\/em>, vastukaja<\/em>, poolth\u00e4\u00e4l<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Kolme- v\u00f5i enamat\u00fcvelised omaette t\u00e4hendusega \u00fchendid<\/h2>\n\n\n\n

Kolme- v\u00f5i enamat\u00fcvelised omaette t\u00e4hendusega \u00fchendid on tavaks kirjutada kokku: soojaveekraan<\/em>, mustas\u00f5stramoos<\/em>, v\u00e4rskekapsasupp<\/em>, vabaajakeskus<\/em> (omaduss\u00f5na + nimis\u00f5na + nimis\u00f5na), \u00fcheinimesevoodi<\/em>, kaheinimesetuba<\/em>, kolmet\u00e4rnihotell<\/em>, kolmepunktivise<\/em>, neljasilmajutt<\/em> (arvs\u00f5na + nimis\u00f5na + nimis\u00f5na), koguperefilm<\/em>, mitmeparteis\u00fcsteem<\/em> (ases\u00f5na + nimis\u00f5na + nimis\u00f5na), allveelaev<\/em>, \u00fclepannikook<\/em>, \u00fcmbermaailmareis<\/em> (kaass\u00f5na + nimis\u00f5nad). Kui omaette t\u00e4hendust ei ole, sobib kirjutada lahku: puhta vee juurdevool<\/em>, kahe silla jooks<\/em>, \u00fcle mere tulijad<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4psustavaid m\u00e4rkusi<\/h2>\n\n\n\n

Nimis\u00f5nast lahku kirjutatakse ka k\u00e4\u00e4ndumatud omaduss\u00f5nad<\/strong> ja nende sarnased v\u00e4iket\u00e4helised kohanimelised t\u00e4iendid<\/strong>: v\u00e4\u00e4rt t\u00fcdruk<\/em>, kulla s\u00f5ber<\/em>, katoliku kirik<\/em>, gooti stiil<\/em>, indiaani naine<\/em>, slaavi h\u00f5imud<\/em> (vt ka allpool eri<\/em>); eesti keel<\/em>, l\u00e4ti rahvas<\/em>, vene muusika<\/em>, ungari kirjandus<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Iseseisvate nimis\u00f5nadena tarvitatavad nimel\u00e4htesed s\u00f5nad<\/strong> (nt diisel<\/em>, morse<\/em>, r\u00f6ntgen<\/em>, maraton<\/em>, moka<\/em>, ol\u00fcmpia<\/em>) kirjutatakse j\u00e4rgneva nimis\u00f5naga kokku liits\u00f5nades, nagu diiselmootor<\/em>, morset\u00e4hestik<\/em>, r\u00f6ntgenikiired<\/em>, maratonijooks<\/em>, mokakohv<\/em>, ol\u00fcmpiam\u00e4ngud<\/em>, ol\u00fcmpiatuli<\/em> jms.<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4iket\u00e4heline eesnimeline t\u00e4iend<\/strong> kirjutatakse j\u00e4rgneva nimis\u00f5naga kokku: jaaniuss<\/em>, jaanilill<\/em>, kadrip\u00e4ev<\/em>, mardihani<\/em>, p\u00e4rtli\u00f6\u00f6<\/em>, aadama\u00f5un<\/em>, eeva\u00fclikond<\/em> (vrd Madise leib<\/em>, Kadri sai<\/em> kui leiva-, saiasort).<\/p>\n\n\n\n

S\u00f5na eri<\/strong> kirjutatakse j\u00e4rgnevast nimis\u00f5nast lahku, kui ta t\u00e4hendab \u2018erinev, erisugune; lahusolev, omaette, eraldi, \u00fcksik\u2019; t\u00e4henduses \u2018spetsiaalne, eriline\u2019 kirjutatakse see j\u00e4rgneva s\u00f5naga kokku. Nt t\u00f6\u00f6tasime iga\u00fcks eri alal<\/em> (= iga\u00fcks omaette, erineval alal), aga tuli valida endale m\u00f5ni teine eriala<\/em> (= spetsiaalala); iga\u00fchele neist anti eri \u00fclesanne<\/em> (= erisugune, teistest erinev \u00fclesanne), aga talle anti eri\u00fclesanne<\/em> (= mingi eriline, spetsiaal\u00fclesanne); selle kohta ilmus mitu eri teadet<\/em> (= mitu \u00fcksikut teadet), aga k\u00f5igepealt kuulsime sellest p\u00e4evauudiste eriteates<\/em> (= sellekohases spetsiaalteates).<\/p>\n\n\n\n

Omaduss\u00f5nad vanem<\/strong>, noorem<\/strong> kirjutatakse \u00fcldiselt ametinimetusega kokku, nt vanem\u00f5de<\/em>, vanemmehaanik<\/em>, vanemvalvur<\/em>, vanemraamatupidaja<\/em>, vanemt\u00f6\u00f6dejuhataja<\/em>, nooremm\u00fc\u00fcja<\/em>, nooremfarmatseut<\/em>. Pikematesse nimetustesse v\u00f5ib panna loetavussidekriipsu, nt vanem-vahetus\u00fclem<\/em>, vanem-katlaoperaator<\/em>, noorem-reisikonsultant<\/em>, noorem-personaliinspektor<\/em>. M\u00f5nikord sobib kirjutada ka lahku, nt vanem elekter- ja gaaskeevitaja<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Kirjandus<\/h2>\n\n\n\n