{"id":11590,"date":"2022-05-25T17:29:35","date_gmt":"2022-05-25T14:29:35","guid":{"rendered":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/?p=11590"},"modified":"2024-06-28T18:14:39","modified_gmt":"2024-06-28T15:14:39","slug":"kohanimede-kokku-ja-lahkukirjutamine","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/kohanimede-kokku-ja-lahkukirjutamine\/","title":{"rendered":"Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine"},"content":{"rendered":"\r\n<div id=\"tahelepanu-nonboldblock_336979105b237b91d806f0551913a64d\" class=\"tahelepanu-nonbold\">\r\n\r\n   <p>L\u00fchik\u00e4sitlust vt p\u00f5hireeglite alt (<a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/eesti-keele-oigekirja-pohireeglid\/#kokku--ja-lahkukirjutuse-reeglid\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">reegel 33<\/a>).<\/p>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Kohanimedes kirjutatakse liigis\u00f5na nimetuumaga harilikult kokku:<\/strong> <em>Emaj\u00f5gi<\/em>, <em>Hirvepark<\/em>, <em>Kivisild<\/em>, <em>Lasnam\u00e4gi<\/em>, <em>Loodekarjamaa<\/em>, <em>Metsakalmistu<\/em>, <em>Munam\u00e4gi<\/em>, <em>M\u00f5isak\u00fcla<\/em>, <em>Pelgurand<\/em>, <em>P\u00f5hjalaht<\/em>, <em>Rannav\u00e4rav<\/em>, <em>Rohukabjasoo<\/em>, <em>Suveaed<\/em>, <em>T\u00e4higenotsum\u00e4gi<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Kohanime liigis\u00f5na kirjutatakse nimetuumast lahku j\u00e4rgmistel juhtudel:<\/strong> <\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>1) kohanimi v\u00f5ib samas t\u00e4henduses ette tulla nii koos liigis\u00f5naga kui ka ilma selleta: <em>Aakre k\u00fcla<\/em> (= <em>Aakre<\/em>), <em>Kihnu saar<\/em> (= <em>Kihnu<\/em>), <em>R\u00e4pina alev<\/em> (= <em>R\u00e4pina<\/em>), <em>Surju m\u00f5is<\/em> (= <em>Surju<\/em>), <em>Peipsi j\u00e4rv<\/em> (= <em>Peipsi<\/em>), <em>Tartu linn<\/em> (= <em>Tartu<\/em>);<\/li>\n\n\n\n<li>2) tegemist on aadressikoha, s.o t\u00e4nava, maantee, puiestee, v\u00e4ljaku vms nimega: <em>Allika t\u00e4nav<\/em>, <em>J\u00e4rve tee<\/em>, <em>Lossi plats<\/em>, <em>Mere puiestee<\/em>, <em>Narva maantee<\/em>, <em>Suitsu p\u00f5ik<\/em>, <em>Vabaduse v\u00e4ljak<\/em> (kui nime esiosa on pelk omaduss\u00f5nat\u00fcvi, siis kirjutatakse s\u00f5naosad ikkagi <strong>kokku<\/strong>: <em>Keskt\u00e4nav<\/em>, <em>Keskv\u00e4ljak<\/em>, <em>Umbt\u00e4nav<\/em>);<\/li>\n\n\n\n<li>3) nimetuumaks on k\u00e4\u00e4nduv omaduss\u00f5na: <em>Suur v\u00e4in<\/em> (sees\u00fctlev <em>Suures v\u00e4inas<\/em>), <em>Vaikne ookean<\/em> (vrd <em>Vaiksel ookeanil<\/em>), V\u00e4ike Emaj\u00f5gi (vrd <em>V\u00e4ikesel Emaj\u00f5el<\/em>);<\/li>\n\n\n\n<li>4) tegemist on selge sekundaarnimega; s.o teisest kohanimest tuleneva kohanimega: <em>Endla j\u00e4rv<\/em>, <em>Kihnu v\u00e4in<\/em>, <em>Muuga laht<\/em>, <em>P\u00e4rnu j\u00f5gi<\/em>;<\/li>\n\n\n\n<li>5) nimetuumaks on isikunimi, eesk\u00e4tt perekonnanimi v\u00f5i v\u00f5\u00f5rap\u00e4rane eesnimi: <em>Forseliuse park<\/em>, <em>Glehni park<\/em>, <em>Margareeta aed<\/em>, <em>Mathieseni aed<\/em> (vrd siiski <em>Andreses\u00f5erd<\/em>, <em>Jaanikoppel<\/em>, <em>Jaanim\u00e4gi<\/em> jms nimed, kui neid ei k\u00e4sitata sekundaarsetena,st n\u00e4iteks talunimest tulenenutena).<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">T\u00e4psustavaid m\u00e4rkusi<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kokku- ja lahkukirjutamist m\u00f5jutavad ka \u00fcldised nimis\u00f5nade kokku- ja lahkukirjutuse reeglid, nt kirjutatakse liigis\u00f5nast lahku enamasti mitmusliku nimetuumaga kohanimed, eriti kui need on n-\u00f6 pandud kohanimed linnades (<em>Dominiiklaste hoov<\/em>, <em>Tornide v\u00e4ljak<\/em>, <em>Viirastuste aed<\/em>; vrd samas <em>Kaskedev\u00e4li<\/em>, <em>Kividem\u00e4gi<\/em>, <em>P\u00f5ldudem\u00e4gi<\/em>). Samas esineb kohanimedes rohkem kokkukirjutust kui tava\u00fchendites, nt on vastuv\u00f5etav kirjutada kokku nimetuumas esinevad s\u00f5nad, mis muidu oleksid lahus: <em>Lindakivi peatus<\/em> (vrd <em>Linda kivi<\/em>), <em>Uueturu t\u00e4nav<\/em> (vrd <em>Uus turg<\/em>), <em>Vanaturu kael<\/em> (vrd <em>Vana turg<\/em>).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">S\u00f5na <em>maa<\/em> kirjutatakse harilikult eelneva osaga kokku (<em>Donimaa<\/em>, <em>Novgorodimaa<\/em>, <em>Saksamaa<\/em>, <em>Tartumaa<\/em>), lahku j\u00e4\u00e4b ta juhul, kui nimetuum on isikunimi (<em>Ad\u00e9lie maa<\/em>, <em>Baffini maa<\/em>) v\u00f5i on s\u00f5na <em>maa(d)<\/em> kasutatud t\u00e4henduses \u2019riik (riigid)\u2019 ja sellele eelneb suurema territooriumi nimi (<em>Aafrika maad<\/em>, st Aafrika riigid, <em>Balkani maad<\/em>, <em>L\u00e4\u00e4nemere maad<\/em>, <em>Skandinaavia maad<\/em>). Viimasest reeglist on erandeid (<em>Baltimaad<\/em>), m\u00f5nikord vormilistel p\u00f5hjustel (<em>Madalmaad<\/em>). Eesti maakondi v\u00f5ib nimetada kaht moodi: \u00fches\u00f5nalistena (<em>Harjumaa<\/em>, <em>L\u00e4\u00e4nemaa<\/em>, <em>Tartumaa<\/em>, <em>Valgamaa<\/em>) v\u00f5i kahes\u00f5nalistena (<em>Harju maakond<\/em>, <em>L\u00e4\u00e4ne maakond<\/em>, <em>Tartu maakond<\/em>, <em>Valga maakond<\/em>).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Omaduss\u00f5naline nimetuum ja liigis\u00f5na v\u00f5ivad traditsiooni alusel olla ka kokku kirjutatud: <em>Mustj\u00f5gi<\/em>, <em>Mustj\u00e4rv<\/em>, <em>Suursoo<\/em>, <em>Valgej\u00f5gi<\/em>. Neil juhtudel omaduss\u00f5naline esiosa ei k\u00e4\u00e4ndu, vaid k\u00e4\u00e4ndub \u00fcksnes liigis\u00f5na (<em>Mustj\u00f5gi<\/em>&nbsp;: <em>Mustj\u00f5e<\/em>). Seevastu k\u00e4\u00e4nduvateks ja seega lahku kirjutatavateks on loetud omaduss\u00f5nad, mis on lisatud nimetuuma ja liigis\u00f5na liitumitele (<em>Suur Muna\/m\u00e4gi<\/em> ja <em>V\u00e4ike Muna\/m\u00e4gi<\/em>, <em>Suur T\u00fctar\/saar<\/em> ja <em>V\u00e4ike T\u00fctar\/saar<\/em>).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Nimede sekundaarsust tuleks k\u00e4sitada s\u00fcnkroonses t\u00e4henduses, st lahku tuleks liigis\u00f5na kirjutada eelk\u00f5ige nendes sekundaarnimedes, mis tulenevad nt k\u00fclade v\u00f5i olemasolevate talude nimedest. Nimede varasem p\u00e4ritolu j\u00e4\u00e4gu kaalutlusest v\u00e4lja.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Sidekriipsu kasutamise kohta kohanimedes vt <a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/sidekriips\/#sidekriips-pannakse\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">sidekriipsu tarvitamise \u00f5petust<\/a>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Lahku (ilma sidekriipsuta) kirjutatakse kohanime t\u00e4psustav t\u00e4iend, mis ei kuulu p\u00fcsivalt nimesse, vaid lisatakse eesk\u00e4tt asukohale viitamiseks v\u00f5i samanimeliste kohtade eristamiseks: <em>R\u00f5uge Suurj\u00e4rv<\/em>, <em>Valguta Mustj\u00e4rv<\/em>, <em>Virtsu Vanasadam<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Kirjandus<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Tiiu Erelt<\/strong>, Eesti ortograafia. Viies, t\u00e4iendatud tr\u00fckk. Toimetanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016, lk 44\u201345.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Peeter P\u00e4ll<\/strong>, <a href=\"http:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/et\/raamatud\/22214\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Eesti kohanimede \u00f5igekirjast.<\/a> \u2013 Kirjakeele teataja II 1993\u20132000. Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitused. Koostanud ja toimetanud Tiiu Erelt ja Maire Raadik. Tallinn: Emakeele Selts, 2000, lk 52\u201353.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kohanime tuuma ja liigis\u00f5na kokku-lahkukirjutus, kohanimede kokku- ja lahkukirjutust m\u00f5jutavad tegurid.<\/p>\n","protected":false},"author":8,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1494],"tags":[976,753],"class_list":["post-11590","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-laiendatud-oigekirjareeglid","tag-kohanimi","tag-kokku-voi-lahkukirjutamine"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11590","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/8"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11590"}],"version-history":[{"count":8,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11590\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":20615,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11590\/revisions\/20615"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11590"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=11590"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=11590"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}