{"id":11602,"date":"2022-05-25T19:16:09","date_gmt":"2022-05-25T16:16:09","guid":{"rendered":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/?p=11602"},"modified":"2024-11-18T10:10:11","modified_gmt":"2024-11-18T08:10:11","slug":"arvsonade-kokku-ja-lahkukirjutamine","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/arvsonade-kokku-ja-lahkukirjutamine\/","title":{"rendered":"Arvs\u00f5nade kokku- ja lahkukirjutamine"},"content":{"rendered":"\r\n<div id=\"tahelepanu-nonboldblock_676f8a3808eb490e1aceab6647bb6901\" class=\"tahelepanu-nonbold\">\r\n\r\n   <p>L\u00fchik\u00e4sitlust vt p\u00f5hireeglite alt (<a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/eesti-keele-oigekirja-pohireeglid\/#kokku--ja-lahkukirjutuse-reeglid\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">reegel 28<\/a>).<\/p>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">P\u00f5hiarvs\u00f5na<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>S\u00f5nad <em>-teist(k\u00fcmmend)<\/em>, <em>-k\u00fcmmend<\/em> ja <em>-sada<\/em> kirjutatakse eelneva arv- v\u00f5i hulgas\u00f5naga kokku:<\/strong> <em>kolmteist<\/em> ~ <em>kolmteistk\u00fcmmend<\/em>, <em>nelik\u00fcmmend<\/em>, <em>paark\u00fcmmend<\/em>, <em>mituk\u00fcmmend<\/em>, <em>viissada<\/em>, <em>m\u00f5nisada<\/em>, <em>poolsada<\/em>, <em>veerandsada<\/em>. <strong>Muud arvs\u00f5nad kirjutatakse eelnevast arv- v\u00f5i hulgas\u00f5nast lahku:<\/strong> <em>nelik\u00fcmmend viis<\/em>, <em>sada seitse<\/em>, <em>viis tuhat<\/em>, <em>paar tuhat<\/em>, <em>veerand tuhat<\/em>, <em>k\u00fcmme miljonit<\/em>, <em>mitu miljonit<\/em>, <em>\u00fcks miljard<\/em>, <em>pool miljardit<\/em>, <em>(\u00fcks) tuhat \u00fcheksasada kuusk\u00fcmmend kolm<\/em>, <em>(\u00fcks)sada kaheksak\u00fcmmend miljonit seitsesada kaksk\u00fcmmend viis tuhat<\/em>, <em>nelisada kuusteist<\/em>, <em>kolmsada tuhat<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">J\u00e4rgarvs\u00f5na, murdarvs\u00f5na ja arvs\u00f5nast moodustatud omaduss\u00f5na<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>P\u00f5hiarvude kirjutamise juhised kehtivad ka j\u00e4rg- ja murdarvude ning arvs\u00f5nadest moodustatud <em>ne<\/em>&#8211; ja <em>line<\/em>-liiteliste omaduss\u00f5nade kohta:<\/strong> <em>kolmteist<\/em> \u2013 <em>kolmeteistk\u00fcmnes<\/em>, <em>kolmeteistk\u00fcmnene<\/em>, <em>kolmeteistk\u00fcmnendik<\/em>, <em>nelik\u00fcmmend viis<\/em> \u2013 <em>neljak\u00fcmne viies<\/em>, <em>neljak\u00fcmne viiene<\/em>, <em>neljak\u00fcmne viiendik<\/em>, <em>sada seitse<\/em> \u2013 <em>saja seitsmes<\/em>, <em>saja seitsmene<\/em>, <em>saja seitsmendik<\/em>, sama moodi: <em>\u00fche tuhande \u00fcheksasaja kuuek\u00fcmne kolmas<\/em>, <em>kahe tuhande kaheksateistk\u00fcmnendal<\/em>, <em>neljasaja viiek\u00fcmne tuhandene<\/em>, <em>tuhande kuuek\u00fcmnene<\/em>, <em>kuue ja poole miljonine<\/em>, <em>\u00fcks kolme tuhande kuuesajandik<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table><tbody><tr><th><\/th><th>viisteist, viisk\u00fcmmend, viissada<\/th><th>viis tuhat, viis miljonit, viis miljardit<\/th><\/tr><tr><td>j\u00e4rgarvs\u00f5na<\/td><td>viieteistk\u00fcmnes, viiek\u00fcmnes, viiesajas<\/td><td>viie tuhandes, viie miljones, viie miljardes<\/td><\/tr><tr><td><em>ne<\/em>&#8211; v\u00f5i <em>line<\/em>-liitega omaduss\u00f5na<\/td><td>viieteistk\u00fcmne(li)ne, viiek\u00fcmne(li)ne, viiesaja(li)ne<\/td><td>viie tuhande(li)ne, viie miljoni(li)ne, viie miljardi(li)ne<\/td><\/tr><tr><td>murdarvs\u00f5na<\/td><td>viieteistk\u00fcmnendik, viiek\u00fcmnendik, viiesajandik<\/td><td>viie tuhandik, viie miljondik, viie miljardik<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>M\u00e4rkus.<\/strong> Kui s\u00f5nadest <em>tuhat<\/em>, <em>miljon<\/em>, <em>miljard<\/em> saadud j\u00e4rg- v\u00f5i murdarvule v\u00f5i omaduss\u00f5nale eelneb \u00fche s\u00f5naga kirjutatav arv, v\u00f5ib kirjutada nii lahku kui ka (tuletiste eeskujul) kokku: <em>viie tuhandes<\/em> ~ <em>viietuhandes<\/em>, <em>viieteistk\u00fcmne tuhandes<\/em> ~ <em>viieteistk\u00fcmnetuhandes<\/em>, <em>kolmesaja tuhandes<\/em> ~ <em>kolmesajatuhandes<\/em>, <em>pool(e)teise miljoni(li)ne<\/em> ~ <em>pool(e)teisemiljoni(li)ne<\/em>. Mitmest s\u00f5nast koosnev arv kirjutatakse alati lahku: <em>kahek\u00fcmne seitsme tuhandes<\/em>.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\">Reegli ajalugu<\/h4>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><small>Arvs\u00f5nade kokku-lahkukirjutus on eesti keeles k\u00e4inud traditsiooni p\u00f5him\u00f5ttel: ei arvestata t\u00e4hendust, konteksti, pikkust jms kokku-lahkukirjutuse \u00fcldp\u00f5him\u00f5tteid, vaid hoitakse kinni kujunenud tavast. See n\u00e4eb ette, et k\u00fcmned, teistk\u00fcmned ja sajad kirjutame eelneva arvs\u00f5naga kokku, \u00fchelised, tuhanded, miljonid, miljardid jne lahku. On siiski olnud k\u00fcsimus, kuidas toimida juhul, kui p\u00f5hiarvu asemel on j\u00e4rg- v\u00f5i murdarv v\u00f5i arvust tuletatud omaduss\u00f5na.<\/small><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><small>1918 ilmunud \u201eEesti keele \u00f5igekirjutuse-s\u00f5naraamatust\u201c liitarvs\u00f5nu veel ei leia, kuid aasta hiljem ehk 1919 avaldas Tartu \u00fclikooli eesti keele lektor ja hilisem professor Jaan J\u00f5gever grammatikavihu, milles on eesti arvs\u00f5nade kokku-lahkukirjutus antud t\u00e4iesti t\u00e4nap\u00e4evaste p\u00f5him\u00f5tete j\u00e4rgi: \u201eKokku kirjutada tuleb \u00fcks . . . kuni \u00fcheksa j\u00e4rgneva k\u00fcmne ehk sajaga, muidu lahus, n\u00e4it. kaksk\u00fcmmend, nelisada, viis tuhat, kaksk\u00fcmmend viis tuhat jne.\u201c<sup><a href=\"https:\/\/keeleabi.eki.ee\/viki\/Arvsonade_kokku-_ja_lahkukirjutamine.html#cite_note-1\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">[1]<\/a><\/sup> J\u00f5gever ei too k\u00fcll n\u00e4iteid, kuid nimetab siiski, et liitj\u00e4rgarvude kokkukirjutamise kohta maksab seesama, mis on \u00f6eldud liitp\u00f5hiarvude kokkukirjutamise kohta.<\/small><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><small>1927 avaldas Elmar Muuk k\u00e4siraamatu \u201eEesti keele\u00f5petus I. H\u00e4\u00e4liku- ja vormi\u00f5petus\u201c ning siitpeale j\u00e4\u00e4b arvs\u00f5nade kirjutamine \u00fchtsete, t\u00e4nap\u00e4evani kehtivate p\u00f5him\u00f5tete juurde. 1927. aasta grammatikas ei ole veel otses\u00f5nu \u00f6eldud, kas p\u00f5hiarvude kokku-lahkukirjutuse reegel laieneb ka nt j\u00e4rg- v\u00f5i murdarvudele, kuid liitj\u00e4rgarvude n\u00e4idetest v\u00f5ib seda oletada: <em>nelik\u00fcmmend kaks<\/em> \u2013 <em>neljak\u00fcmne teine<\/em>, <em>viissada seitse<\/em> \u2013 <em>viiesaja seitsmes<\/em>, <em>seitse tuhat<\/em> \u2013 <em>seitsme tuhandes<\/em>. 1933 ilmunud \u201eV\u00e4ikese \u00f5igekeelsus-s\u00f5naraamatu\u201c \u00f5igekirjajuhistes s\u00f5nastas Elmar Muuk ka reegli: \u201eLiitarvude arv-osadest kirjutatakse kokku ainult s\u00f5nad 1\u20139 juurdekuuluvate k\u00fcmnete ja sadadega ja s\u00f5nad 11\u201319: <em>kaksk\u00fcmmend<\/em> (= 20), <em>kolmsada<\/em> (= 300), <em>nelik\u00fcmmend<\/em> (= 40), <em>kolmteistk\u00fcmmend<\/em> (= 13), <em>viieteistk\u00fcmnes<\/em> (= 15.) jne. K\u00f5igil muudel puhkudel kirjutatakse arv-osad \u00fcksteisest lahku: <em>neli miljonit viis tuhat kuus<\/em> (= 4.005.006), <em>kuue tuhandes<\/em> (= 6000.), <em>kaksk\u00fcmmend seitse miljonit kuussada viis tuhat kolmsada nelik\u00fcmmend neli<\/em> (= 27.605.344), <em>tuhande \u00fcheksasaja seitsmeteistk\u00fcmnendal aastal<\/em> (= 1917. a.) jne.\u201c<sup><a href=\"https:\/\/keeleabi.eki.ee\/viki\/Arvsonade_kokku-_ja_lahkukirjutamine.html#cite_note-2\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">[2]<\/a><\/sup><\/small><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><small>Johannes Valgma ja Nikolai Remmeli k\u00e4siraamat<sup><a href=\"https:\/\/keeleabi.eki.ee\/viki\/Arvsonade_kokku-_ja_lahkukirjutamine.html#cite_note-3\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">[3]<\/a><\/sup> ning 1976. aasta \u00f5igekeelsuss\u00f5naraamatu \u00f5igekirjalisa<sup><a href=\"https:\/\/keeleabi.eki.ee\/viki\/Arvsonade_kokku-_ja_lahkukirjutamine.html#cite_note-4\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">[4]<\/a><\/sup> kinnitasid varasemate allikate eeskujul, et p\u00f5hiarvude kokku-lahkukirjutuse reegel k\u00e4ib ka j\u00e4rgarvude (ja murdarvude) kohta. Eduard V\u00e4\u00e4ri keskkooli\u00f5pikus on lahkukirjutatavate \u00fchendite hulgas olemas nii <em>\u00fcheksa tuhandes<\/em> (vrd Muugi n\u00e4ited <em>seitsme tuhandes<\/em>, <em>kuue tuhandes<\/em>) kui ka arvu <em>kolme miljones<\/em> sees\u00fctlev <em>kolme miljonendas<\/em>.<sup><a href=\"https:\/\/keeleabi.eki.ee\/viki\/Arvsonade_kokku-_ja_lahkukirjutamine.html#cite_note-5\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">[5]<\/a><\/sup><\/small><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><small>Tiiu Erelti \u201eEesti ortograafia\u201c teine tr\u00fckk tegi 1997. aastal senise tava suhtes kannap\u00f6\u00f6rde, \u00f5petades: <em>kaks tuhat<\/em>, aga <em>kahetuhandes<\/em>, <em>kahetuhandik<\/em>, <em>kahetuhande(li)ne<\/em>.<sup><a href=\"https:\/\/keeleabi.eki.ee\/viki\/Arvsonade_kokku-_ja_lahkukirjutamine.html#cite_note-6\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">[6]<\/a><\/sup> T\u00f5si, kui seada p\u00f5hi-, j\u00e4rg-, murdarv ja arvust tuletatud <em>ne<\/em>&#8211; v\u00f5i <em>line<\/em>-l\u00f5puline omaduss\u00f5na sel moel k\u00f5rvuti (mida varasemad k\u00e4sitlused polnud teinud), n\u00e4ib \u00fcks v\u00f5imalus kirjutada need \u00fchtviisi kokku kui tuletised (<em>s<\/em>-, <em>ik<\/em>&#8211; ja <em>ne<\/em>-\/<em>line<\/em>-tuletis), mis ongi olnud Tiiu Erelti p\u00f5hjendus. Eriti loomulik on kirjutada kokku murdarve (nt <em>kahetuhandik<\/em>, <em>kolm kahetuhandikku<\/em>, <em>kolme kahetuhandiku<\/em>) ning <em>ne<\/em>&#8211; v\u00f5i <em>line<\/em>-liitelisi omaduss\u00f5nu (<em>kahetuhandene<\/em>, <em>kahetuhandeline<\/em>), v\u00e4hem j\u00e4rgarve.<\/small><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><small>\u00dcsna samasugune probleem on \u00f5igupoolest arvs\u00f5nadega <em>pool<\/em> ja <em>veerand<\/em>, kui neile liitub <em>ne<\/em>-l\u00f5puline arvs\u00f5na. <em>ne<\/em>-liide kallutab kirjutama kokku (<em>poolekuuene<\/em>, <em>veerandkahene<\/em> nagu <em>poolesajane<\/em> v\u00f5i ka <em>poolekilone<\/em>, <em>veerandliitrine<\/em>), kuid arvs\u00f5nade \u00fcldreegel v\u00f5imaldaks ka lahkukirjutust (<em>pool kuus<\/em> \u2013 <em>poole kuuene<\/em>, <em>veerand kaks<\/em> \u2013 <em>veerand kahene<\/em>).<\/small><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><small>Emakeele Seltsi keeletoimkond arutas asja 2016. aastal ja otsustas toetada eesti keele instituudi keelekorraldajate ettepanekut<sup><a href=\"https:\/\/keeleabi.eki.ee\/viki\/Arvsonade_kokku-_ja_lahkukirjutamine.html#cite_note-7\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">[7]<\/a><\/sup>, mille kohaselt laienevad p\u00f5hiarvs\u00f5nade kirjutamise p\u00f5him\u00f5tted ka j\u00e4rg- ja murdarvs\u00f5nadele ning arvs\u00f5nast saadud <em>ne<\/em>&#8211; ja <em>line<\/em>-omaduss\u00f5nadele: <em>viis tuhat<\/em> \u2013 <em>viie tuhandes<\/em>, <em>viis miljonit<\/em> \u2013 <em>viie miljondik<\/em>, <em>viis miljardit<\/em> \u2013 <em>viie miljardi(li)ne<\/em>, <em>pool kuus<\/em> \u2013 <em>poole kuuene<\/em>, <em>veerand kaks<\/em> \u2013 <em>veerand kahene<\/em>. R\u00f6\u00f6pv\u00f5imalus on kirjutada tuletisena kokku: <em>viietuhandes<\/em>, <em>viiemiljondik<\/em>, <em>viiemiljardi(li)ne<\/em>, <em>poolekuuene<\/em>, <em>veerandkahene<\/em>.<\/small><\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Arvs\u00f5na + omaduss\u00f5na<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>\u00dche s\u00f5naga kirjutatud arv kirjutatakse j\u00e4rgneva <em>ne<\/em>&#8211; v\u00f5i <em>line<\/em>-liitelise omaduss\u00f5naga kokku:<\/strong> <em>kolmeaastane<\/em>, <em>viiekilone<\/em>, <em>kaheksatunnine<\/em>, <em>k\u00fcmneliikmeline<\/em>, <em>kahesajaprotsendi(li)ne<\/em>, <em>kaheksateist(k\u00fcmne)aastane<\/em>. <strong>Mitme s\u00f5naga kirjutatud arv kirjutatakse j\u00e4rgnevast <em>ne<\/em>&#8211; v\u00f5i <em>line<\/em>-liitelisest omaduss\u00f5nast lahku:<\/strong> <em>neljak\u00fcmne kolme aastane<\/em>, <em>viie ja poole kilone<\/em>, <em>saja k\u00fcmne liikmeline<\/em>, <em>mitme tuhande pealine<\/em>, <em>\u00fche tuhande kahesaja kaheksateistk\u00fcmne lehek\u00fcljeline<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u00dches\u00f5nalise arvs\u00f5na ja <em>ne<\/em>&#8211; v\u00f5i <em>line<\/em>-omaduss\u00f5na kokkukirjutised j\u00e4\u00e4vad kokku ka siis, kui neile eelneb m\u00e4\u00e4rs\u00f5naline laiend (<em>kuni<\/em>, <em>ligi<\/em>, <em>ligemale<\/em>, <em>ligikaudu<\/em>, <em>\u00fcle<\/em>, <em>alla<\/em>, <em>peaaegu<\/em>, <em>umbes<\/em>): <em>kuni kahekilone raskus<\/em>, <em>umbes kaheksatunnine ajavahe<\/em>, <em>alla neljateistaastastele keelatud<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">T\u00e4psustusi \u00fcksiks\u00f5nuti<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">S\u00f5na <em>pool<\/em> kirjutatakse j\u00e4rgnevast nimis\u00f5nast lahku, kui ta esineb hulgas\u00f5nana ning k\u00e4\u00e4ndub: <em>pool aastat<\/em>, <em>pool tundi hiljem<\/em>, <em>poole kuu p\u00e4rast<\/em>, <em>poolest veebruarist saadik<\/em>, <em>poole kilo kaupa<\/em>. S\u00f5na <em>pool<\/em> kirjutatakse j\u00e4rgneva nimis\u00f5naga kokku, kui ta moodustab sellega omaette t\u00e4hendusega s\u00f5na ega k\u00e4\u00e4ndu: <em>poolaasta<\/em>, <em>poolkuu<\/em>, <em>poolsaar<\/em>, <em>pooltoode<\/em>. M\u00e4\u00e4rs\u00f5na <em>pool<\/em> \u2019pooleldi\u2019 kirjutatakse j\u00e4rgneva s\u00f5naga alati kokku: <em>pooltoores<\/em>, <em>poolametlik<\/em>, <em>poolsurnud<\/em>, <em>pooln\u00e4ljas<\/em>, <em>pooljoostes<\/em>, <em>poolnuttes<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Sama moodi kirjutatakse ka s\u00f5nad <em>veerand<\/em> ja <em>kolmveerand<\/em>: lahku <em>veerand aastat<\/em>, <em>kolmveerand tundi<\/em>, kokku <em>veerandaasta<\/em>, <em>kolmveerandtaktis<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Kirjandus<\/h2>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Tiiu Erelt,<\/strong> Eesti ortograafia. Viies, t\u00e4iendatud tr\u00fckk. Toimetanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016, lk 47\u201348.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Elmar Muuk,<\/strong> Eesti keele\u00f5petus I. H\u00e4\u00e4liku- ja vormi\u00f5petus. Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetised XII. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, 1927, lk 95\u201398.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Maire Raadik,<\/strong> <a href=\"https:\/\/www.just.ee\/oigusloome-arendamine\/oiguskeel\/ajakiri-oiguskeel#item-10\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Arvs\u00f5nade kokku-lahkukirjutuse seiku<\/a>. \u2013 \u00d5iguskeel 2015, nr 4.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">M\u00e4rkused<\/h2>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>[1] Jaan J\u00f5gever, Eesti keele grammatika. I. aasta. Tartu: Odamees, 1919, lk 48.<\/li>\n\n\n\n<li>[2] Elmar Muuk, Eesti keele\u00f5petus I. H\u00e4\u00e4liku- ja vormi\u00f5petus. Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetised XII. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, 1927, lk 95\u201398.<\/li>\n\n\n\n<li>[3] Johannes Valgma, Nikolai Remmel, Eesti keele grammatika. K\u00e4siraamat. Tallinn: Valgus, 1968, lk 392.<\/li>\n\n\n\n<li>[4] <a href=\"https:\/\/portaal.eki.ee\/\/dict\/qs76\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u00d5igekeelsuss\u00f5naraamat.<\/a> Toimetanud Rein Kull ja Erich Raiet. Koostanud Tiiu Erelt, Rein Kull, Valve P\u00f5lma, Kristjan Torop. ENSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus, 1976, lk 893\u2013894.<\/li>\n\n\n\n<li>[5] Eduard V\u00e4\u00e4ri, Eesti keele \u00f5pik keskkoolile. Tallinn: Valgus, 1968, lk 179.<\/li>\n\n\n\n<li>[6] Tiiu Erelt, Eesti ortograafia. Teine, t\u00e4iendatud tr\u00fckk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 1997, lk 48.<\/li>\n\n\n\n<li>[7] Maire Raadik, <a href=\"https:\/\/www.just.ee\/oigusloome-arendamine\/oiguskeel\/ajakiri-oiguskeel#item-10\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Arvs\u00f5nade kokku-lahkukirjutuse seiku<\/a>. \u2013 \u00d5iguskeel 2015, nr 4.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>P\u00f5hi-, j\u00e4rg- ja murdarvs\u00f5nade, arvs\u00f5nast moodustatud omaduss\u00f5nade kirjutus, arvs\u00f5na ja j\u00e4rgneva omaduss\u00f5na kokku-lahkukirjutus. <\/p>\n","protected":false},"author":13,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1494],"tags":[826,753],"class_list":["post-11602","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-laiendatud-oigekirjareeglid","tag-arvsona","tag-kokku-voi-lahkukirjutamine"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11602","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/13"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11602"}],"version-history":[{"count":9,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11602\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":22431,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11602\/revisions\/22431"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11602"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=11602"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=11602"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}