{"id":11608,"date":"2022-05-25T19:45:24","date_gmt":"2022-05-25T16:45:24","guid":{"rendered":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/?p=11608"},"modified":"2026-01-15T13:26:09","modified_gmt":"2026-01-15T11:26:09","slug":"tegusonade-kokku-ja-lahkukirjutamine","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/tegusonade-kokku-ja-lahkukirjutamine\/","title":{"rendered":"Tegus\u00f5nade kokku- ja lahkukirjutamine"},"content":{"rendered":"\r\n<div id=\"tahelepanu-nonboldblock_152161a305c2cdabe0202cb558c08f34\" class=\"tahelepanu-nonbold\">\r\n\r\n   <p>L\u00fchik\u00e4sitlust vt p\u00f5hireeglite alt (<a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/eesti-keele-oigekirja-pohireeglid\/#kokku--ja-lahkukirjutuse-reeglid\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">reeglid 29\u201332<\/a>).<\/p>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">\u00dcldreegel<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>K\u00e4\u00e4nds\u00f5nad, m\u00e4\u00e4rs\u00f5nad ja verbide tegevusnimed kirjutatakse verbi p\u00f6\u00f6rdelistest ja k\u00e4\u00e4ndelistest vormidest \u00fcldiselt lahku.<\/strong> Nt <em>puu on vette kukkunud<\/em>, <em>vette kukkunud puu<\/em>, <em>aed on kollaseks v\u00e4rvitud<\/em>, <em>kollaseks v\u00e4rvitud aed<\/em>, <em>aeda kollaseks v\u00e4rvima<\/em>, <em>remonti vajav mootor<\/em>, <em>metsas kasvavad taimed<\/em>, <em>andekaks peetav \u00f5pilane<\/em>, <em>saalis viibinud juristid<\/em>; <em>selgesti loetav k\u00e4ekiri<\/em>, <em>hiljuti saabunud k\u00fclalised<\/em>, <em>palju kiidetud skulptuur<\/em>, <em>v\u00e4ga austatud juubilar<\/em>, <em>ruumist tasa lahkuma<\/em>; <em>lauldes tehtud t\u00f6\u00f6<\/em>, <em>\u00f5ppimata j\u00e4etud t\u00fckk<\/em>, <em>\u00f5itsema hakkav rukis<\/em>, <em>kannatada saanud hooned<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u00dcldreeglist k\u00f5rvalekaldeid on liit-, \u00fchend- ja v\u00e4ljendtegus\u00f5nade ortograafias.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Liittegus\u00f5nad<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Liittegus\u00f5nad<\/strong> on mingi s\u00f5na v\u00f5i s\u00f5nat\u00fcve ja tegus\u00f5na p\u00fcsi\u00fchendid, mida ei saa lahutada osade \u00fcmberpaigutamise ega muude s\u00f5nade vaheleasetamise teel. Nt <em>abielluma<\/em>, <em>alahindama<\/em>, <em>autasustama<\/em>, <em>eba\u00f5nnestuma<\/em>, <em>eelsoojendama<\/em>, <em>ees\u00f5igustama<\/em>, <em>esietenduma<\/em>, <em>heakorrastama<\/em>, <em>helilindistama<\/em>, <em>h\u00e4bim\u00e4rgistama<\/em>, <em>h\u00e4damaanduma<\/em>, <em>j\u00e4relvalmima<\/em>, <em>kahekordistama<\/em>, <em>koosk\u00f5lastama<\/em>, <em>kuritarvitama<\/em>, <em>kuumsuitsutama<\/em>, <em>naeruv\u00e4\u00e4ristama<\/em>, <em>nuris\u00fcnnitama<\/em>, <em>pealkirjastama<\/em>, <em>pealtv\u00e4etama<\/em>, <em>rahvap\u00e4rastama<\/em>, <em>salakuulama<\/em>, <em>sundv\u00f5\u00f5randama<\/em>, <em>taandarenema<\/em>, <em>tasaarvestama<\/em>, <em>umbusaldama<\/em>, <em>vastun\u00e4idustama<\/em>, <em>v\u00f5idur\u00f5\u00f5mutsema<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Liittegus\u00f5nade osad kirjutatakse k\u00f5igis vormides kokku:<\/strong> <em>alahindama<\/em>, <em>alahinnata<\/em>, <em>alahinnates<\/em>, <em>alahindav<\/em>, <em>alahinnatav<\/em>, <em>alahinnanud<\/em>, <em>alahinnatud<\/em>, <em>alahindan<\/em>, <em>alahindas<\/em>, <em>alahindaksime<\/em>, <em>alahinnaku<\/em>, <em>alahindavat<\/em>, <em>on alahinnanud<\/em>, <em>alahinnatakse<\/em>, <em>oli alahinnatud<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">\u00dchend- ja v\u00e4ljendtegus\u00f5nad<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u00dchend- ja v\u00e4ljendtegus\u00f5nad on teatud m\u00e4\u00e4rs\u00f5na v\u00f5i k\u00e4\u00e4nds\u00f5navormi ja tegus\u00f5na \u00fchendid, mille osi saab reeglite kohaselt \u00fcmber paigutada ja muude s\u00f5nade vaheleasetamise teel lahutada. Nt <em>alla tulema<\/em>, <em>ette v\u00f5tma<\/em>, <em>juurde astuma<\/em>, <em>maha h\u00fcppama<\/em>, <em>vastu panema<\/em>, <em>v\u00e4lja s\u00f5itma<\/em>, <em>\u00fcle v\u00e4rvima<\/em>, <em>kokku puutuma<\/em>, <em>laiali jooksma<\/em>, <em>segi ajama<\/em>, <em>vaja olema<\/em>, <em>tarvis minema<\/em> (\u00fchendtegus\u00f5nad); <em>aru saama<\/em>, <em>heaks kiitma<\/em>, <em>meelde j\u00e4\u00e4ma<\/em>, <em>osa v\u00f5tma<\/em>, <em>t\u00e4hele panema<\/em> (v\u00e4ljendtegus\u00f5nad).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"> \u00dchendtegus\u00f5nu moodustavad nelja liiki m\u00e4\u00e4rs\u00f5nad: <\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>1) <strong>koham\u00e4\u00e4rs\u00f5nad<\/strong>, nt <em>all<\/em>, <em>alla<\/em>, <em>alt<\/em>, <em>asemel<\/em>, <em>asemele<\/em>, <em>asemelt<\/em>, <em>edasi<\/em>, <em>eemal<\/em>, <em>eemale<\/em>, <em>eemalt<\/em>, <em>ees<\/em>, <em>eest<\/em>, <em>esil<\/em>, <em>esile<\/em>, <em>ette<\/em>, <em>juurde<\/em>, <em>juures<\/em>, <em>juurest<\/em>, <em>j\u00e4rel<\/em>, <em>j\u00e4rele<\/em>, <em>kaasa<\/em>, <em>kaasas<\/em>, <em>kallal<\/em>, <em>kallale<\/em>, <em>kallalt<\/em>, <em>kaugel<\/em>, <em>kaugele<\/em>, <em>kaugelt<\/em>, <em>kohal<\/em>, <em>kohale<\/em>, <em>kohalt<\/em>, <em>k\u00f5rval<\/em>, <em>k\u00f5rvale<\/em>, <em>k\u00f5rvalt<\/em>, <em>k\u00e4es<\/em>, <em>k\u00e4est<\/em>, <em>k\u00e4tte<\/em>, <em>k\u00fclge<\/em>, <em>ligi<\/em>, <em>l\u00e4bi<\/em>, <em>l\u00e4hedal<\/em>, <em>l\u00e4hedale<\/em>, <em>l\u00e4hedalt<\/em>, <em>maha<\/em>, <em>m\u00f6\u00f6da<\/em>, <em>otsa<\/em>, <em>paigal<\/em>, <em>paigale<\/em>, <em>paigalt<\/em>, <em>peal<\/em>, <em>peale<\/em>, <em>pealt<\/em>, <em>p\u00e4ral<\/em>, <em>p\u00e4rale<\/em>, <em>ringi<\/em>, <em>seal<\/em>, <em>sealt<\/em>, <em>sees<\/em>, <em>seest<\/em>, <em>siia<\/em>, <em>siin<\/em>, <em>siit<\/em>, <em>sinna<\/em>, <em>sisse<\/em>, <em>taga<\/em>, <em>tagant<\/em>, <em>tagasi<\/em>, <em>taha<\/em>, <em>vahel<\/em>, <em>vahele<\/em>, <em>vahelt<\/em>, <em>vastu<\/em>, <em>v\u00e4lja<\/em>, <em>v\u00e4ljas<\/em>, <em>v\u00e4ljast<\/em>, <em>\u00fclal<\/em>, <em>\u00fclalt<\/em>, <em>\u00fcle<\/em>, <em>\u00fcles<\/em>, <em>\u00fcmber<\/em>; <\/li>\n\n\n\n<li>2) <strong>seisundim\u00e4\u00e4rs\u00f5nad<\/strong>, nt <em>alles<\/em>, <em>ilma<\/em>, <em>kaardu<\/em>, <em>kaotsi<\/em>, <em>katki<\/em>, <em>kimpu<\/em>, <em>kinni<\/em>, <em>kissi<\/em>, <em>kissis<\/em>, <em>kokku<\/em>, <em>koos<\/em>, <em>koost<\/em>, <em>kortsu<\/em>, <em>k\u00e4ngu<\/em>, <em>k\u00f6ssi<\/em>, <em>k\u00fclili<\/em>, <em>lahti<\/em>, <em>laiali<\/em>, <em>l\u00f5hki<\/em>, <em>norgu<\/em>, <em>nurja<\/em>, <em>pooleli<\/em>, <em>puruks<\/em>, <em>puudu<\/em>, <em>p\u00e4rani<\/em>, <em>rikki<\/em>, <em>sassi<\/em>, <em>segi<\/em>, <em>t\u00e4is<\/em>, <em>umbe<\/em>, <em>vait<\/em>, <em>valmis<\/em>, <em>viltu<\/em>; <\/li>\n\n\n\n<li>3) <strong>l\u00f5petatust v\u00f5i tulemuslikkust m\u00e4rkivad m\u00e4\u00e4rs\u00f5nad<\/strong>, nt <em>l\u00e4bi<\/em>, <em>maha<\/em>, <em>minema<\/em> (minema minema), <em>otsa<\/em>, <em>tulema<\/em> (tulema tulema), <em>t\u00e4is<\/em>, <em>valmis<\/em>, <em>v\u00e4lja<\/em>, <em>\u00e4ra<\/em>; <\/li>\n\n\n\n<li>4) <strong>r\u00f5hum\u00e4\u00e4rs\u00f5nad<\/strong><em> <\/em><em>vaja<\/em> (vaja minema, vaja olema), <em>tarvis<\/em> (tarvis minema, tarvis olema).<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u00dchendtegus\u00f5nu ei moodusta <strong>ajam\u00e4\u00e4rs\u00f5nad<\/strong> (nt <em>ammu<\/em>, <em>harva<\/em>, <em>hiljuti<\/em>, <em>kaua<\/em>, <em>seni<\/em>, <em>varem<\/em>, <em>vast<\/em>, <em>\u00e4sja<\/em>), <strong>viisim\u00e4\u00e4rs\u00f5nad<\/strong> (nt <em>h\u00e4sti<\/em>, <em>halvasti<\/em>, <em>kergesti<\/em>, <em>kiiresti<\/em>, <em>k\u00e4sitsi<\/em>, <em>vaevu<\/em>), <strong>hulga- ja m\u00e4\u00e4ram\u00e4\u00e4rs\u00f5nad<\/strong> (nt <em>palju<\/em>, <em>v\u00e4he<\/em>, <em>rohkem<\/em>, <em>enam<\/em>, <em>v\u00e4hem<\/em>, <em>v\u00e4ga<\/em>, <em>h\u00e4sti<\/em>), <strong>k\u00fcsim\u00e4\u00e4rs\u00f5nad<\/strong> (nt <em>kuhu<\/em>, <em>kus<\/em>, <em>kust<\/em>) ning <strong>liits\u00f5nalised koham\u00e4\u00e4rs\u00f5nad<\/strong> (nt <em>allpool<\/em>, <em>eespool<\/em>, <em>kohapeal<\/em>).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">V\u00e4ljendtegus\u00f5nad on \u00fclekantud t\u00e4hendusega \u00fchendid ning neid moodustavad mitmesugustes k\u00e4\u00e4netes nimi-, omadus- ja ases\u00f5nad, samuti kuulub v\u00e4ljendtegus\u00f5nade hulka ka kolmest v\u00f5i enamast s\u00f5nast koosnevaid \u00fchendeid: <\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>1) <strong>nimis\u00f5na nimetav<\/strong>: <em>kaardid avama<\/em>, <em>k\u00e4ed l\u00f6\u00f6ma<\/em>; <strong>osastav<\/strong>: <em>aru pidama<\/em>, <em>aru saama<\/em>, <em>aset leidma<\/em>, <em>asja saama<\/em>, <em>elu v\u00f5tma<\/em>, <em>end tundma<\/em> (kuidas? kellena?), <em>hammast ihuma<\/em>, <em>hinge heitma<\/em>, <em>hinge t\u00f5mbama<\/em>, <em>hoolt kandma<\/em>, <em>jagu saama<\/em>, <em>jalga laskma<\/em>, <em>juttu ajama<\/em>, <em>lugu pidama<\/em>, <em>maid jagama<\/em>, <em>n\u00e4gu n\u00e4itama<\/em>, <em>n\u00e4gu tegema<\/em>, <em>osa v\u00f5tma<\/em>, <em>pead murdma<\/em>, <em>poppi tegema<\/em>, <em>s\u00f5na kuulama<\/em>; <strong>sisse\u00fctlev<\/strong>: <em>arvesse v\u00f5tma<\/em>, <em>ausse t\u00f5stma<\/em>, <em>ellu viima<\/em>, <em>hukka m\u00f5istma<\/em>, <em>joonde ajama<\/em>, <em>j\u00f5usse j\u00e4\u00e4ma<\/em>, <em>kirja panema<\/em>, <em>korda minema<\/em>, <em>korda saatma<\/em>, <em>k\u00e4iku laskma<\/em>, <em>luhta minema<\/em>, <em>meelde j\u00e4\u00e4ma<\/em>, <em>m\u00f5ttesse j\u00e4\u00e4ma<\/em>, <em>nahka panema<\/em>, <em>ninna kargama<\/em>, <em>n\u00e4rvi minema<\/em>, <em>paika panema<\/em>, <em>plehku pistma<\/em>, <em>p\u00e4he \u00f5ppima<\/em>, <em>silma hakkama<\/em>, <em>silma torkama<\/em>; <strong>sees\u00fctlev<\/strong>: <em>joones olema<\/em>, <em>silmas pidama<\/em>, <em>vaos hoidma<\/em>; <strong>seest\u00fctlev<\/strong>: <em>jalust rabama<\/em>, <em>kurjast olema<\/em>, <em>laest v\u00f5tma<\/em>; <strong>alale\u00fctlev<\/strong>: <em>hingusele minema<\/em>, <em>ilmale tulema<\/em>, <em>jalule seadma<\/em>, <em>jutule saama<\/em>, <em>jutule v\u00f5tma<\/em>, <em>j\u00e4lile saama<\/em>, <em>kaubale saama<\/em>, <em>korrale kutsuma<\/em>, <em>k\u00e4sile v\u00f5tma<\/em>, <em>lavale tooma<\/em>, <em>liistule t\u00f5mbama<\/em>, <em>l\u00f5pule viima<\/em>, <em>mehele minema<\/em>, <em>n\u00e4ole andma<\/em>, <em>n\u00e4rvidele k\u00e4ima<\/em>, <em>pikale venima<\/em>, <em>t\u00e4hele panema<\/em>; <strong>alal\u00fctlev<\/strong>: <em>kaalul olema<\/em>, <em>rahul olema<\/em>, <em>s\u00f5jajalal olema<\/em>; <strong>saav<\/strong>: <em>andeks andma<\/em>, <em>haneks v\u00f5tma<\/em>, <em>imeks panema<\/em>, <em>naeruks panema<\/em>, <em>n\u00f5uks v\u00f5tma<\/em>, <em>osaks saama<\/em>, <em>seltsiks olema<\/em>, <em>teoks saama<\/em>, <em>tuleroaks langema<\/em>, <em>\u00f5nneks minema<\/em>; <strong>rajav<\/strong>: <em>k\u00f5rini olema<\/em>; <strong>kaasa\u00fctlev<\/strong>: <em>jalaga segama<\/em>, <em>jumalaga j\u00e4tma<\/em>, <em>k\u00e4ega l\u00f6\u00f6ma<\/em>; <\/li>\n\n\n\n<li>2) <strong>omaduss\u00f5na saav<\/strong>: <em>araks l\u00f6\u00f6ma<\/em>, <em>heaks arvama<\/em>, <em>heaks kiitma<\/em>, <em>heaks tegema<\/em>, <em>kindlaks m\u00e4\u00e4rama<\/em>, <em>kindlaks tegema<\/em>, <em>pahaks panema<\/em>, <em>paljaks riisuma<\/em>, <em>pehmeks k\u00f5nelema<\/em>, <em>sirgeks tegema<\/em>, <em>vedelaks l\u00f6\u00f6ma<\/em>; <strong>muud k\u00e4\u00e4nded<\/strong>: <em>hea seisma<\/em>, <em>t\u00e4ide minema<\/em>, <em>libedale minema<\/em>, <em>pikale venima<\/em>; <\/li>\n\n\n\n<li>3) <strong>ases\u00f5na<\/strong>: <em>mikski panema<\/em>, <em>omaks v\u00f5tma<\/em>, <em>paljuks pidama<\/em>; <\/li>\n\n\n\n<li>4) <strong>k\u00e4\u00e4nds\u00f5na koos kaass\u00f5naga<\/strong>: <em>auru all olema<\/em>, <em>au sees pidama<\/em>, <em>hinge peal olema<\/em>, <em>l\u00e4bi s\u00f5rmede vaatama<\/em>, <em>naha peale andma<\/em>, <em>nina peale andma<\/em>, <em>pea peale p\u00f6\u00f6rama<\/em>, <em>pinna peale k\u00e4ima<\/em>, <em>s\u00fcdame peale panema<\/em>, <em>vastu p\u00fckse saama<\/em>, <em>vee peal hoidma<\/em>, <em>\u00fcle j\u00f5u k\u00e4ima<\/em>; <strong>mitu k\u00e4\u00e4nds\u00f5na<\/strong>: <em>aega surnuks l\u00f6\u00f6ma<\/em>, <em>elu kaalule panema<\/em>, <em>keelt hammaste taga hoidma<\/em>, <em>puhta kullana v\u00f5tma<\/em>, <em>ei sooja ega k\u00fclma olema<\/em>, <em>s\u00f5na suust v\u00f5tma<\/em>, <em>t\u00f5ele au andma<\/em>, <em>\u00fchist keelt leidma<\/em>; <strong>k\u00e4\u00e4nds\u00f5na koos \u00fchendverbiga<\/strong>: <em>arust \u00e4ra olema<\/em>, <em>jalgu maha saama<\/em>, <em>k\u00f5ne alla tulema<\/em>, <em>k\u00fclge m\u00f6\u00f6da maha jooksma<\/em>, <em>puust ette tegema<\/em>, <em>vedru v\u00e4lja viskama<\/em>, <em>tuult alla tegema<\/em>.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>\u00dchend- ja v\u00e4ljendtegus\u00f5nade osad kirjutatakse harilikult lahku.<\/strong> Nt <em>kui ma alla tulen<\/em>, <em>et sa \u00fcle vaataksid<\/em>, <em>olen andeks andnud<\/em>, <em>olid aru saanud<\/em>, <em>oleksime juures olnud<\/em>, <em>\u00e4rge ette rutake<\/em>, <em>kuni arvesse v\u00f5etakse<\/em>, <em>on l\u00e4bi m\u00fc\u00fcdud<\/em>, <em>olevat t\u00e4hele pandud<\/em>, <em>olgu \u00e4ra koristatud<\/em>; <em>\u00e4ra s\u00f5itma<\/em>, <em>k\u00f5rval seismas<\/em>, <em>p\u00e4rale j\u00f5udmast<\/em>, <em>eemalt tulla<\/em>, <em>silmas pidada<\/em>, <em>trepist alla tulnud<\/em>, <em>peatus ta ukse ees<\/em>; <em>t\u00f6\u00f6 l\u00f5pule viidud, lahkuti ruumist<\/em>; <em>j\u00e4tkati teed kedagi t\u00e4hele panemata<\/em>; <em>seltskonnast k\u00f5rvale t\u00f5mbununa kirjutas ta memuaare<\/em>; <em>rahasse \u00fcmber arvestatuna oli see suur summa<\/em>; <em>ta n\u00e4is aru pidavat<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">\u00dchend- ja v\u00e4ljendtegus\u00f5nade oleviku ja mineviku kesks\u00f5na ning mata-vorm<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Kui \u00fchend- ja v\u00e4ljendtegus\u00f5nade oleviku kesks\u00f5nad esinevad lauses t\u00e4iendina v\u00f5i \u00f6eldist\u00e4itena ja mineviku kesks\u00f5nad ning <em>mata<\/em>-vorm t\u00e4iendina, v\u00f5ib nende osi kas kokku v\u00f5i lahku kirjutada.<\/strong> Nt <em>\u00e4raminev k\u00fclaline<\/em> ~ <em>\u00e4ra minev k\u00fclaline<\/em>, <em>eemalseisev v\u00f5\u00f5ras<\/em> ~ <em>eemal seisev v\u00f5\u00f5ras<\/em>, <em>k\u00e4tteantavad raamatud<\/em> ~ <em>k\u00e4tte antavad raamatud<\/em>, <em>halvakspandav komme<\/em> ~ <em>halvaks pandav komme<\/em>; <em>jalgratas on lahtiv\u00f5etav<\/em> ~ <em>jalgratas on lahti v\u00f5etav<\/em>, <em>lehed on \u00e4rarebitavad<\/em> ~ <em>lehed on \u00e4ra rebitavad<\/em>; <em>mahamurdunud puu<\/em> ~ <em>maha murdunud puu<\/em>, <em>asetleidnud s\u00fcndmus<\/em> ~ <em>aset leidnud s\u00fcndmus<\/em>, <em>allakirjutatud dokument<\/em> ~ <em>alla kirjutatud dokument<\/em>, <em>vastuv\u00f5etud otsus<\/em> ~ <em>vastu v\u00f5etud otsus<\/em>, <em>t\u00e4helepandud vead<\/em> ~ <em>t\u00e4hele pandud vead<\/em>, <em>vastuv\u00f5tmata t\u00f6\u00f6<\/em> ~ <em>vastu v\u00f5tmata t\u00f6\u00f6<\/em>. <\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>M\u00e4rkus.<\/strong> Kui \u00fchendtegus\u00f5na m\u00e4\u00e4rs\u00f5nalisele osale eelneb sellega s\u00fcntaktiliselt seotud laiend, tuleb eelistada kesks\u00f5nade ja <em>mata<\/em>-vormi lahkukirjutamist: <em>trepist alla jooksev koer<\/em>, <em>piletist ilma j\u00e4\u00e4nud poiss<\/em>, <em>tunnelist l\u00e4bi s\u00f5itnud rong<\/em>, <em>majast m\u00f6\u00f6da s\u00f5itvad autod<\/em>, <em>aknast v\u00e4lja visatud m\u00fcts<\/em>, <em>j\u00f5est \u00fcle ujuv poiss<\/em>, <em>m\u00e4est \u00fcles s\u00f5itnud suusatajad<\/em>, <em>k\u00fclalisega kaasas olevad isikud<\/em>, <em>autole ette h\u00fcpanud koer<\/em>, <em>t\u00fcdrukule j\u00e4rele jooksnud ema<\/em>, <em>teek\u00e4ijale kallale tulnud r\u00f6\u00f6vlid<\/em>, <em>bussile peale langenud puu<\/em>, <em>emale vastu jooksev laps<\/em>. S\u00fcntaktiliselt seotud on eesk\u00e4tt selline k\u00e4\u00e4nds\u00f5naline laiend, mis ei s\u00f5ltu mitte kogu verbi\u00fchendist, vaid ainult \u00fchendverbi m\u00e4\u00e4rs\u00f5nast, ja mille k\u00e4\u00e4ne on tingitud sellestsamast m\u00e4\u00e4rs\u00f5nast (nt <em>sillast \u00fcle minema<\/em>, <em>majale peale langema<\/em>, <em>tasust ilma j\u00e4tma<\/em>). Peale k\u00e4\u00e4nds\u00f5na v\u00f5ib kokku-lahkukirjutust m\u00f5jutada ka m\u00e4\u00e4rs\u00f5na (nt <em>natuke lahti l\u00fckatud aken<\/em>, <em>t\u00e4iesti rikki l\u00e4inud aparaat<\/em>, <em>siit minema kihutanud auto<\/em>).<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">\u00dchend- ja v\u00e4ljendtegus\u00f5nadest moodustatud k\u00e4\u00e4nd- ja m\u00e4\u00e4rs\u00f5nad<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>\u00dchend- ja v\u00e4ljendtegus\u00f5nadest moodustatud <em>mine<\/em>-liitelised teonimed, <em>ja<\/em>-liitelised tegijanimed ja kesks\u00f5nadest moodustatud <em>lt<\/em>-liitelised m\u00e4\u00e4rs\u00f5nad v\u00f5ib sarnaselt omaduss\u00f5na funktsioonis kasutatavate kesks\u00f5nadega kirjutada kokku v\u00f5i lahku:<\/strong> <em>allakukkumine<\/em> ~ <em>alla kukkumine<\/em>, <em>k\u00e4tteandmine<\/em> ~ <em>k\u00e4tte andmine<\/em>, <em>edasi\u00f5ppija<\/em> ~ <em>edasi \u00f5ppija<\/em>, <em>silmahakkavalt<\/em> ~ <em>silma hakkavalt<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Muude liidetega \u00fchend- ja v\u00e4ljendverbituletised, samuti omaduss\u00f5nastunud kesks\u00f5nad kirjutatakse kokku, sest need on omaette t\u00e4hendusega iseseisvad s\u00f5nad: <em>allak\u00e4ik<\/em>, <em>kokkulepe<\/em>, <em>sissemakse<\/em>, <em>t\u00e4helepanelik<\/em>, <em>lugupidavalt<\/em>, <em>v\u00e4ljapaistev teadlane<\/em>, <em>silmapaistev kunstnik<\/em>. Omaette t\u00e4hendusega iseseisvaid s\u00f5nu on ka <em>mine<\/em>&#8211; ning <em>ja<\/em>-tuletiste hulgas: <em>n\u00f5upidamine<\/em>, <em>koosviibimine<\/em>, <em>l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised<\/em>, <em>ettekandja<\/em>, <em>pealtvaataja<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>M\u00e4rkus.<\/strong> \u00dchend- ja v\u00e4ljendtegus\u00f5nast tuletatud teo- ja tegijanimede kokkukirjutamine on vajalik eesk\u00e4tt sellistes s\u00fcntaktilistes positsioonides, kus lahkukirjutamine v\u00f5ib j\u00e4tta t\u00e4hendusseose kahem\u00f5tteliseks, vrd <em>trepi allakukkumine<\/em> (tuletis \u00fchendverbist <em>alla kukkuma<\/em>) ja <em>trepi alla kukkumine<\/em> (tuletist lihtverbist <em>kukkuma<\/em>, millele eelneb nimi- ja kaass\u00f5na \u00fchend), <em>koera k\u00e4tteandja<\/em> ja <em>koera k\u00e4tte andja<\/em>.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">\u00dchend- ja v\u00e4ljendtegus\u00f5nade hulka mittekuuluvad kesks\u00f5na\u00fchendid<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>\u00dchend- ja v\u00e4ljendtegus\u00f5nade hulka mittekuuluvad kesks\u00f5na\u00fchendid kirjutatakse lahku<\/strong> (vt eespool \u00fcldreegel): <em>ammu tuntud lood<\/em>, <em>palju loetud raamat<\/em>, <em>\u00e4sja avatud kauplus<\/em>, <em>v\u00e4he kasutatud \u00f5mblusmasin<\/em>, <em>h\u00e4sti hoitud auto<\/em>, <em>v\u00e4hem tuntud helit\u00f6\u00f6<\/em>, <em>viimati nimetatud asjaolu<\/em>, <em>ammu m\u00f6\u00f6dunud ajad<\/em>, <em>vast alanud meistriv\u00f5istlused<\/em>, <em>kergesti s\u00fcttivad ained<\/em>, <em>raskesti j\u00e4lgitav tekst<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kokku kirjutatakse ainult harvad juhud, kui on moodustunud iseseisev omaduss\u00f5na: <em>paljut\u00f5otav algus<\/em>, <em>p\u00f5hjapanev uuendus<\/em>, <em>v\u00e4heminev kaup<\/em>, <em>ennastsalgav t\u00f6\u00f6<\/em>, <em>teretulnud k\u00fclaline<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\">Reegli ajalugu<\/h4>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><small>Tegus\u00f5nade kokku-lahkukirjutuse reeglistik p\u00f5hineb Emakeele Seltsi keeletoimkonna 21. novembri 1979. aasta otsusel ning Emakeele Seltsi keeletoimkonna 11. juuni 2012. aasta otsusel<sup>[1]<\/sup>.<\/small><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><small>Praegune tegus\u00f5nade kokku-lahkukirjutuse reeglistik p\u00e4rineb 1979. aastast, kui vabariiklik \u00f5igekeelsuskomisjon ehk V\u00d5K tegi selle kohta oma otsuse.<sup><a href=\"https:\/\/keeleabi.eki.ee\/viki\/Tegusonade_kokku-_ja_lahkukirjutamine.html#cite_note-2\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">[<\/a>2<a href=\"https:\/\/keeleabi.eki.ee\/viki\/Tegusonade_kokku-_ja_lahkukirjutamine.html#cite_note-2\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">]<\/a><\/sup> Seni olid kehtinud 1976. aasta \u00f5igekeelsuss\u00f5naraamatu \u00f5igekirjalisa juhtn\u00f6\u00f6rid, mille p\u00f5hijooned<sup>[3]<\/sup> ulatuvad tagasi 1920.\u20131930. aastatesse.<\/small><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><small>V\u00d5Ki otsus, mis vastandus \u00d5S 1976 reeglitele, h\u00f5lmas kahesuguseid muudatusi: \u00fched t\u00e4psustasid m\u00f5isteid ja termineid, teised andsid senisesse normingusse l\u00f5tkuruumi. M\u00f5istestiku puhul 1) m\u00e4\u00e4rati kindlaks, et \u00fchendverbe v\u00f5ivad moodustada koha-, seisundi- ja perfektiivsusm\u00e4\u00e4rs\u00f5nad, seni kasutusel olnud abim\u00e4\u00e4rs\u00f5na m\u00f5iste j\u00e4eti k\u00f5rvale, arusaamise h\u00f5lbustamiseks 2) v\u00f5eti tegus\u00f5na ja k\u00e4\u00e4nds\u00f5na fraseoloogilise t\u00e4hendusega \u00fchendite tarvis kasutusele termin <em>v\u00e4ljendverb<\/em>.<\/small><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><small>Normingus oli k\u00f5ige t\u00e4htsam muudatus see, et 1) lauses t\u00e4iendiks v\u00f5i \u00f6eldist\u00e4iteks olevaid kesks\u00f5navorme lubati senise kokkukirjutuse asemel kirjutada nii kokku kui ka lahku (sest need vormid ei ole enamasti iseseisvad liits\u00f5nad, vaid \u00fcksnes verbi k\u00e4\u00e4ndelised vormid). Kolm \u00fclej\u00e4\u00e4nud muudatust puudutasid 2) \u00fchendverbi m\u00e4\u00e4rs\u00f5naga seotud laiendit, mis kallutab t\u00e4iendiks olevaid kesks\u00f5navorme lahku kirjutama (seni tuli kirjutada ainult kokku), 3) <em>nuna<\/em>&#8211; ja <em>tuna<\/em>-tunnusega lausel\u00fchendeid, mis arvati lahkukirjutatavate \u00fchendite hulka (sest nad on oma olemuselt m\u00e4\u00e4ruslikud), 4) tegus\u00f5nadest saadud k\u00e4\u00e4nd- ja m\u00e4\u00e4rs\u00f5nu, mida soovitati kirjutada kokku nagu omaette t\u00e4hendusega iseseisvaid s\u00f5nu, lahku v\u00f5is kirjutada pikemaid \u00fchendeid.<\/small><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><small>Otsusele j\u00e4rgnenud aastatel hakkas kesks\u00f5navormides lubatud lahkukirjutus m\u00f5jutama ka \u00fchend- ja v\u00e4ljendverbituletiste kokku-lahkukirjutust: nagu v\u00f5ib kirjutada lahku <em>v\u00e4lja makstud raha<\/em>, nii hakati lahku kirjutama ka <em>v\u00e4lja maksmine<\/em> ja <em>v\u00e4lja maksja<\/em>. Olles asja kaalunud, otsustas Emakeele Seltsi keeletoimkond 2012. aastal Reet Kasiku esildise alusel lisada V\u00d5Ki 1979. aasta otsusele t\u00e4ienduse, mis lubab \u00fchend- ja v\u00e4ljendtegus\u00f5nadest moodustatud <em>mine<\/em>-teonimesid, <em>ja<\/em>-tegijanimesid ja kesks\u00f5nadest moodustatud <em>lt<\/em>-m\u00e4\u00e4rs\u00f5nu kirjutada omaduss\u00f5na funktsioonis kasutatavate kesks\u00f5nade eeskujul kokku v\u00f5i lahku. Omaette t\u00e4hendusega iseseisvaid s\u00f5nu (nagu ka \u00fchendeid, mis lahku kirjutatuna v\u00f5iksid segi minna kaass\u00f5nafraasiga) soovitati siiski kirjutada kokku.<sup>[4]<\/sup><\/small><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><small>1930-ndail oli Elmar Muuk teinud ettepaneku kirjutada verbaalnoomeneid k\u00f5igis vormides lahku \u2013 sama moodi nagu verbe. Kokku tulnuks neid kirjutada vaid t\u00e4henduse (nt <em>k\u00e4esolev<\/em> \u2013 <em>k\u00e4es olev<\/em>) v\u00f5i konteksti m\u00f5jul (nt <em>rongi ettes\u00f5it<\/em> \u2013 <em>rongi ette s\u00f5it<\/em>). Muuk t\u00f5des siiski, et k\u00f5ige raskem takistus, mille vastu uuendus p\u00f5rkab, on kirjakeele traditsioon. \u201eKirjutusviisid \u00e4ra s\u00f5it, ette j\u00f5udmine, kinni v\u00f5tja jts. n\u00e4ivad meile veidrad ning vastuv\u00f5tmatud. K\u00f5ige selle t\u00f5ttu on vaevalt loota, et seesugune suur ortograafiline muutus meil l\u00e4bi l\u00f6\u00f6b; on pealgi tunnuseid, mis n\u00e4itavad, et meie keeletarvitaja on paljudest kirjakeeles toimunud muudatustest kaunikesti t\u00fcdinud.\u201c<sup>[5]<\/sup> Seitse aastak\u00fcmmet hiljem, kui Emakeele Seltsi keeletoimkond deverbaalide reeglimuudatuse ajaloos\u00fcndmuste algust\u00e4he otsuse \u00fcmber puhkenud tormi varjus teoks tegi, ei pannud keeletarvitaja seda \u00f5ieti t\u00e4helegi.<\/small><\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Kirjandus<\/h2>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Tiiu Erelt,<\/strong> Eesti ortograafia. Viies, t\u00e4iendatud tr\u00fckk. Toimetanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016, lk 49\u201351.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Elmar Muuk,<\/strong> <a href=\"https:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/et\/perioodika\/26019\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Verbide ja verbaalnoomenite kokkukirjutamisest.<\/a> \u2013 Eesti Keel 1938, nr 1, lk 4\u201317.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Maire Raadik,<\/strong> <a href=\"http:\/\/keeleabi.eki.ee\/pdf\/ks5_009.pdf\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Tegus\u00f5nade kokku- ja lahkukirjutus.<\/a> \u2013 Keelen\u00f5uanne soovitab 5. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2015, lk 9\u201356.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Maire Raadik,<\/strong> <a href=\"http:\/\/keeleabi.eki.ee\/pdf\/ks5_057.pdf\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"><em>mitte<\/em>-s\u00f5na kokku- ja lahkukirjutus.<\/a> \u2013 Keelen\u00f5uanne soovitab 5. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2015, lk 57\u201363.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Huno R\u00e4tsep,<\/strong> Eesti keele lihtlausete t\u00fc\u00fcbid. Emakeele Seltsi toimetised nr 12. Tallinn: Valgus, 1978.<\/li>\n\n\n\n<li><a href=\"http:\/\/www.digar.ee\/id\/nlib-digar:191295\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Verbide kokku- ja lahkukirjutamine.<\/a> Selgitab Huno R\u00e4tsep. \u2013 Kirjakeele teataja 1979\u20131983. \u00d5igekeelsuskomisjoni otsused. Koostanud Tiiu Erelt ja Henn Saari. Tallinn: Valgus, 1985, lk 39\u201344.<\/li>\n\n\n\n<li><a href=\"https:\/\/www.emakeeleselts.ee\/keeletoimkond\/\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u00dchend- ja v\u00e4ljendverbituletiste kokku- ja lahkukirjutamisest.<\/a> Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsus 11.06.2012.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">M\u00e4rkused<\/h2>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>[1] <a href=\"https:\/\/www.emakeeleselts.ee\/keeletoimkond\/\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u00dchend- ja v\u00e4ljendverbituletiste kokku- ja lahkukirjutamisest.<\/a> Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsus 11.06.2012.<\/li>\n\n\n\n<li>[2] <a href=\"http:\/\/www.digar.ee\/id\/nlib-digar:191295\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Verbide kokku- ja lahkukirjutamine.<\/a> Selgitab Huno R\u00e4tsep. \u2013 Kirjakeele teataja 1979\u20131983. \u00d5igekeelsuskomisjoni otsused. Koostanud Tiiu Erelt ja Henn Saari. Tallinn: Valgus, 1985, lk 39\u201344. Ainult reeglistik: Tiiu Erelt, Eesti ortograafia. Viies, t\u00e4iendatud tr\u00fckk. Toimetanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016, lk 49\u201351.<\/li>\n\n\n\n<li>[3] Elmar Muuk, <a href=\"https:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/et\/perioodika\/26019\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Verbide ja verbaalnoomenite kokkukirjutamisest.<\/a> \u2013 Eesti Keel 1938, nr 1, lk 4\u201317.<\/li>\n\n\n\n<li>[4] <a href=\"https:\/\/www.emakeeleselts.ee\/keeletoimkond\/\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u00dchend- ja v\u00e4ljendverbituletiste kokku- ja lahkukirjutamisest.<\/a> Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsus 11.06.2012.<\/li>\n\n\n\n<li>[5] Elmar Muuk, <a href=\"https:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/et\/perioodika\/26019\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Verbide ja verbaalnoomenite kokkukirjutamisest.<\/a> \u2013 Eesti Keel 1938, nr 1, lk 13\u201314.<\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Liittegus\u00f5nad, \u00fchend- ja v\u00e4ljendtegus\u00f5nad, \u00fchend- ja v\u00e4ljendtegus\u00f5nadest moodustatud k\u00e4\u00e4nd- ja m\u00e4\u00e4rs\u00f5nad.<\/p>\n","protected":false},"author":13,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1494],"tags":[753,811],"class_list":["post-11608","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-laiendatud-oigekirjareeglid","tag-kokku-voi-lahkukirjutamine","tag-tegusona"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11608","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/13"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11608"}],"version-history":[{"count":10,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11608\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":27284,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11608\/revisions\/27284"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11608"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=11608"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=11608"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}