{"id":11651,"date":"2022-05-27T18:18:35","date_gmt":"2022-05-27T15:18:35","guid":{"rendered":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/?p=11651"},"modified":"2026-06-12T12:24:09","modified_gmt":"2026-06-12T09:24:09","slug":"ajaloosundmused","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/ajaloosundmused\/","title":{"rendered":"Ajaloos\u00fcndmused"},"content":{"rendered":"\r\n
\r\n\r\n

L\u00fchik\u00e4sitlust vt p\u00f5hireeglite alt (reegel 22<\/a>). <\/p>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n

Ajaloos\u00fcndmustel on nimetused<\/strong>. S\u00fcndmusele v\u00f5ib nimetuse anda toimumise aeg (j\u00fcri\u00f6\u00f6 \u00fclest\u00f5us<\/em>), koht (j\u00e4\u00e4lahing<\/em>, lahes\u00f5da<\/em>), kestus (kolmek\u00fcmneaastane s\u00f5da<\/em>), ulatus (esimene ja teine maailmas\u00f5da<\/em>), osav\u00f5tjad (laste ristis\u00f5da<\/em>), eesm\u00e4rk (vabaduss\u00f5da<\/em>), iseloom (k\u00fclm s\u00f5da<\/em>, laulev revolutsioon<\/em>), atribuutika (oran\u017e revolutsioon<\/em>, rooside s\u00f5da<\/em>) jne. Osal ajaloos\u00fcndmustel on kujundlik liigis\u00f5na<\/strong>, nt p\u00e4rtli\u00f6\u00f6<\/em> pro hugenottide tapmine \u00f6\u00f6l vastu p\u00e4rtlip\u00e4eva<\/em>, pronksi\u00f6\u00f6<\/em> pro pronkss\u00f5duri teisaldamise \u00f6\u00f6 rahutused<\/em>, araabia kevad<\/em> pro revolutsioonilaine araabia maades<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Ajaloos\u00fcndmuste, ajastute jms nimetusi kirjutatakse v\u00e4ikese algust\u00e4hega,<\/strong> suure t\u00e4hega on ainult neis sisalduvad nimed. Nt talves\u00f5da<\/em>, 1905. aasta revolutsioon<\/em>, j\u00fcri\u00f6\u00f6 \u00fclest\u00f5us<\/em>, madisep\u00e4eva lahing<\/em>, oktoobrirevolutsioon<\/em>, juunip\u00f6\u00f6re<\/em>, m\u00e4rtsik\u00fc\u00fcditamine<\/em>, aprillirahutused<\/em>, 1. detsembri riigip\u00f6\u00f6rdekatse<\/em>, j\u00e4\u00e4lahing<\/em>, p\u00f5hjas\u00f5da<\/em>, lahes\u00f5da<\/em>, Liivi s\u00f5da<\/em>, Mahtra s\u00f5da<\/em>, Vene-Jaapani s\u00f5da<\/em>, Prantsuse revolutsioon<\/em>, Kuuba kriis<\/em>, Paju lahing<\/em>, V\u00f5nnu lahing, Balti kett<\/em>, kolmek\u00fcmneaastane s\u00f5da<\/em>, saja-aastane s\u00f5da<\/em>, kuuep\u00e4evane s\u00f5da<\/em>, esimene ja teine maailmas\u00f5da<\/em>, maailmarevolutsioon<\/em>, suur rahvaster\u00e4ndamine<\/em>, laste ristis\u00f5da<\/em>, dekabristide \u00fclest\u00f5us<\/em>, vabaduss\u00f5da<\/em>, suur proletaarne kultuurirevolutsioon<\/em>, p\u00fcha s\u00f5da<\/em>, k\u00fclm s\u00f5da<\/em>, j\u00e4tkus\u00f5da<\/em>, kodus\u00f5da<\/em>, laulev revolutsioon<\/em>, sametrevolutsioon<\/em>, vaikiv ajastu<\/em>, oran\u017e revolutsioon<\/em>, rooside revolutsioon<\/em>, rooside s\u00f5da<\/em>, R\u00e4pina puuaias\u00f5da<\/em>, p\u00e4rtli\u00f6\u00f6<\/em>, kristalli\u00f6\u00f6<\/em>, pronksi\u00f6\u00f6<\/em>, pikkade nugade \u00f6\u00f6<\/em>, araabia kevad<\/em>, r\u00e4ndekriis<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

P\u00f5hireegli k\u00f5rval aktsepteeritakse ajalookirjutuse tava kirjutada ajaloos\u00fcndmuste kinnistunud nimetusi eelistatult esisuurt\u00e4hega, n\u00e4iteks J\u00e4\u00e4lahing<\/em>, J\u00fcri\u00f6\u00f6 \u00fclest\u00f5us<\/em>, Madisep\u00e4eva lahing<\/em>, P\u00f5hjas\u00f5da<\/em>, Seitsmeaastane s\u00f5da<\/em>, Teine maailmas\u00f5da<\/em> ehk II maailmas\u00f5da<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Reegli ajalugu<\/h4>\n\n\n\n

Emakeele Seltsi keeletoimkonna 11. juuni 2012. aasta otsus n\u00e4gi ette kirjutada ajaloos\u00fcndmuste nimetusi v\u00e4iket\u00e4hega.<\/small><\/p>\n\n\n\n

Selles, et ajaloos\u00fcndmustel on enamasti nimetused, on l\u00e4bi aegade oldud enam-v\u00e4hem \u00fchel meelel. Muutunud on arvamused aga ses suhtes, kas neid nimetusi tuleks ka kirjutada v\u00e4iket\u00e4hega nagu nimetusi, iga s\u00f5na suure algust\u00e4hega nagu nimesid v\u00f5i veel kuidagi kolmandat moodi \u2013 p\u00fcsikindlust n\u00e4itava esisuurt\u00e4hega. Keelekomisjonid on ajaloos\u00fcndmuste algust\u00e4hte arutanud kaks korda, esimene kord Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkond 1934. aastal[1]<\/sup>, teine kord Emakeele Seltsi keeletoimkond 2012.<\/small><\/p>\n\n\n\n

Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonna 23. oktoobri 1934. aasta otsus n\u00e4gi ette kirjutada ajalooliste s\u00fcndmuste fikseerunud nimetusi nagu p\u00e4risnimesid, suur algust\u00e4ht oli seejuures l\u00e4biv: P\u00f5hjas\u00f5da<\/em>, Kolmek\u00fcmneaastane S\u00f5da<\/em>, Nikea Kirikukogu<\/em>, Punased Aastad<\/em>.[2]<\/sup> Paar aastat hiljem ilmunud Johannes Aaviku grammatikas olid ajaloos\u00fcndmuste nimetuste lahku kirjutatavad s\u00f5nad siiski v\u00e4iket\u00e4hega, nagu Kolmek\u00fcmneaastane s\u00f5da<\/em> ja J\u00fcri\u00f6\u00f6 m\u00e4ss<\/em>.[3]<\/sup> 1960. aastate k\u00e4sitlustes[4]<\/sup> v\u00f5eti ajaloos\u00fcndmuste nimetuste kirjeldamisel appi liigis\u00f5na m\u00f5iste: ajaloolise s\u00fcndmuse nimi kirjutatakse suure t\u00e4hega, s\u00fcndmuse liiki n\u00e4itav s\u00f5na aga v\u00e4ikese algust\u00e4hega, nt Peipsi j\u00e4\u00e4lahing<\/em>, J\u00fcri\u00f6\u00f6 \u00fclest\u00f5us<\/em>, P\u00f5hjas\u00f5da<\/em>, Laste ristis\u00f5da<\/em>, Verine p\u00fchap\u00e4ev<\/em>. Kuiv\u00f5rd riigikord oli vahepeal muutunud, t\u00e4iendasid \u00fcldreeglit austust v\u00e4ljendava l\u00e4biva suurt\u00e4hega kirjutatavad erandid: Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon<\/em> ehk Suur Oktoober<\/em>, Suur Isamaas\u00f5da<\/em>, Pariisi Kommuun<\/em>.[5]<\/sup><\/small><\/p>\n\n\n\n

Taktika muutus, kui ilmus 1976. aasta \u00f5igekeelsuss\u00f5naraamat. Siitpeale r\u00f5hutati, et ajaloos\u00fcndmusi nimetatakse enamasti \u00fcldnimeliselt, kuid nimetuse p\u00fcsikindluse n\u00e4itamiseks kasutatakse esisuurt\u00e4hte. Nimetuste k\u00f5rval toodi esile nimesid, mida v\u00f5ib kirjutada l\u00e4biva suurt\u00e4hega (Verine P\u00fchap\u00e4ev<\/em>), sedasama lubati teha austuse m\u00e4rgiks ka m\u00f5nede nimetuste puhul (Suur Isamaas\u00f5da<\/em>). N\u00e4iteid selle kohta, kas ajaloos\u00fcndmustel v\u00f5ib olla ka selliseid nimetusi, mis pole kinnistunud ja mida v\u00f5iks sellel v\u00f5i m\u00f5nel muul p\u00f5hjusel kirjutada v\u00e4iket\u00e4hega, siiski ei toodud.[6]<\/sup><\/small><\/p>\n\n\n\n

Emakeele Seltsi keeletoimkonna 11. juuni 2012. aasta otsus n\u00e4gi ette kirjutada ajaloos\u00fcndmusi nimetustena ehk v\u00e4iket\u00e4hega.[7]<\/sup> Kui otsus oli vastu v\u00f5etud ja avalikuks tehtud, koostasid ajaloolased sellele vastulause.[8]<\/sup> P\u00f6\u00f6rdumisele kirjutasid alla ka need kaks ajaloolast, kes varem olid keeletoimkonna koosolekul olnud v\u00e4iket\u00e4he poolt. \u00dchel meelel olid ajaloolased ja filoloogid siiski selles, et n\u00f5ukogude ajast p\u00e4rit austussuurt\u00e4hest ja -nimedest on aeg loobuda; see lubab nt Suure Prantsuse revolutsiooni<\/em> v\u00f5i Prantsuse kodanliku revolutsiooni<\/em> asemel \u00f6elda ja kirjutada lihtsalt Prantsuse revolutsioon<\/em> \u2013 R\u00e9volution fran\u00e7aise<\/em>. P\u00e4rast uusi arutelusid ajaloolastega v\u00f5ttis Emakeele Seltsi keeletoimkond 16. novembril 2012 vastu otsuse uue variandi, mis m\u00f6\u00f6nis ajaloolaste erisoovi kirjutada kinnistunud nimetusi esisuurt\u00e4hega, kuid j\u00e4ttis \u00fcldkeele tarvis siiski kehtima v\u00e4iket\u00e4he soovituse.[9]<\/sup> Ajaloos\u00fcndmuste p\u00fcsikindlust markeeriv esisuurt\u00e4ht on erialapruugist kunagi \u00fcldkohustuslikku ortograafiasse kantud, kuid t\u00e4nap\u00e4eva s\u00fcndmusrohkes maailmas ei ole erialateadmisi eeldava malli rakendamine \u00fcldkeelele enam j\u00f5ukohane.<\/small><\/p>\n\n\n\n

Kirjandus<\/h2>\n\n\n\n