{"id":12105,"date":"2022-06-20T20:12:40","date_gmt":"2022-06-20T17:12:40","guid":{"rendered":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/?p=12105"},"modified":"2025-05-27T12:59:09","modified_gmt":"2025-05-27T09:59:09","slug":"isiku-ja-kohanimeline-taiend-terminis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/isiku-ja-kohanimeline-taiend-terminis\/","title":{"rendered":"Isiku- ja kohanimeline t\u00e4iend terminis"},"content":{"rendered":"\r\n
\r\n

L\u00fchidalt<\/h4>\r\n<\/div>\n\n\n

Isikunimesid kirjutatakse isikunimelise t\u00e4iendiga termineis suure t\u00e4hega, nt Weyrichi nelk<\/code>, Bennetti k\u00e4nguru<\/code>, Alzheimeri t\u00f5bi<\/code>, t\u00f5unimetustes erandlikult v\u00e4iket\u00e4hega. Kohanimesid kirjutatakse kohanimelise t\u00e4iendiga termineis nii suure kui ka v\u00e4ikese t\u00e4hega, kindlamini on v\u00e4iket\u00e4helise kirjutusviisi juurde j\u00e4\u00e4dud eesk\u00e4tt botaanikas, zooloogias ja loomakasvatuses, nt saaremaa robirohi<\/code>, l\u00e4\u00e4nemere kilu<\/code>, tori hobune<\/code>. V\u00e4iket\u00e4hega kaasnevat n\u00f5uet nime h\u00e4\u00e4ldusp\u00e4rastada oskuskeele praktikas alati ei j\u00e4rgita.<\/p>\n\n\n\n

\u00dcldkeeles kirjutatakse nii isiku- kui ka kohanimelisi t\u00e4iendeid suure t\u00e4hega, nt Jack Russelli terjer<\/code>, Saaremaa robirohi<\/code>, L\u00e4\u00e4nemere kilu<\/code>, Tori hobune<\/code>.<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n\r\n

Pikemalt<\/h4>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n

Isikunimeline t\u00e4iend<\/h2>\n\n\n\n

Terminimoodustuses ei ole isikunimelisi t\u00e4iendeid \u00fcldiselt soositud, p\u00f5hjuseks on nende v\u00e4iksem v\u00e4ljendusv\u00f5ime, v\u00f5rreldes m\u00f5iste tunnusest motiveeritud terminiga. Vrd nt haiguste nimetusi M\u00e9ni\u00e8re\u2019i s\u00fcndroom<\/code> ja peap\u00f6\u00f6ritus<\/code>, Baastrupi s\u00fcndroom<\/code> ja ogaj\u00e4tkete kokkupuute s\u00fcndroom<\/code> v\u00f5i Landau-Kleffneri s\u00fcndroom<\/code> ja afaasia koos epilepsiaga<\/code>. Isikunimega on siiski t\u00e4histatud nii abstraktseid kui ka konkreetseid m\u00f5isteid, rohkem on neid loodusteaduses, v\u00e4hem tehnikas v\u00f5i humanitaarias. <\/p>\n\n\n\n

Emakeele Seltsi juhatuse 1923. aasta otsus lubas v\u00e4iket\u00e4hega kirjutada omaduss\u00f5na funktsioonis esinevaid maa- ja rahvanimesid. Isikunimesid hakati ulatuslikumalt v\u00e4iket\u00e4hestama ja h\u00e4\u00e4ldusp\u00e4rastama 1948. ja 1951. aastal ilmunud \u201eSuure \u00f5igekeelsuse-s\u00f5naraamatu\u201c vihikutes, enne seda olid s\u00f5naraamatud ja teatmeteosed piirdunud isikunimedest tuletatud omaduss\u00f5nade esitamisel paari-kolme seda t\u00fc\u00fcpi n\u00e4itega, nt 1925 ilmunud \u201eEesti \u00f5igekeelsuse-s\u00f5naraamatu\u201c I k\u00f6ites galvaani<\/em> [ahelik, element, patarei, vool jne], gregoriaani<\/em> [kalender], luteri<\/em> [usk].<\/p>\n\n\n\n

Kuiv\u00f5rd v\u00e4ikese algust\u00e4hega kaasneb nime h\u00e4\u00e4ldusp\u00e4rastamise n\u00f5ue, kasvas ajapikku rahulolematus isikunimede kirjapilti moonutava reegliga. 1958. aastal peeti ajakirjas Keel ja Kirjandus m\u00f5ttevahetus isiku- ja kohanimeliste t\u00e4iendite ortograafia \u00fcle. M\u00f5ttevahetuse algatanud botaanik August Vaga pidas p\u00f5hjendamatuks kartust, et isikunime omastavat v\u00f5idakse suure t\u00e4he t\u00f5ttu t\u00f5lgendada possessiivse omastavana, kuuluvuse v\u00e4ljendajana (nt Torricelli t\u00fchik<\/em> kui \u2019Torricelli enda sees olev t\u00fchik\u2019). Mis omastavaga on tegu, selgub ikkagi kontekstist; ei kardeta ju valesti m\u00f5istmist, kui liigi v\u00f5i t\u00fc\u00fcbi nimetusi kasutatakse k\u00f5nes.<\/p>\n\n\n\n

M\u00f5ttevahetuse tulemusena loobuti isikunimeliste t\u00e4iendite v\u00e4iket\u00e4hestamisest ja h\u00e4\u00e4ldusp\u00e4rastamisest. Erandiks j\u00e4id esialgu kalendrite, usundite ja loomat\u00f5ugude nimetused (juuliuse kalender<\/em>, luteri usk<\/em>, orlovi traavel<\/em>), kus ei tahetud muuta kirjakeele kauaaegset traditsiooni. Praeguseks on \u00fcldkeele reeglistuses kolmest erandr\u00fchmast alles j\u00e4\u00e4nud \u00fcks, usundinimetused. Kalendrinimetustes loobus isikunimede v\u00e4ikese t\u00e4hega kirjutamisest 1976. a \u00d5S,  loomat\u00f5unimetustes Tiiu Erelti \u201eEesti ortograafia\u201c 3. tr\u00fckk 1999. <\/p>\n\n\n\n

Erialakeeled on \u00fcldiselt pidanud kinni 1958. aastal saavutatud kokkuleppest ja kirjutavad isikunimelisi t\u00e4iendeid suure t\u00e4hega ja h\u00e4\u00e4ldusp\u00e4rastamata, nt taimenimetused Freyni nelk<\/code>, Knappi nelk<\/code>, Waldsteini nelk<\/code>, Weyrichi nelk<\/code>, Winteri nelk<\/code>[1]<\/sup>, imetajanimetused Bennetti k\u00e4nguru<\/code>, Nattereri lendlane<\/code>, Pr\u017eevalski hobune<\/code>, Thomsoni gasell<\/code>, Tristrami liivahiir<\/code>[2]<\/sup>, haiguste nimetused Alzheimeri t\u00f5bi<\/code>, Aspergeri s\u00fcndroom<\/code>, Downi s\u00fcndroom<\/code>, Kelly-Patersoni s\u00fcndroom<\/code>, Wolffi-Parkinsoni-White\u2019i s\u00fcndroom<\/code>[<\/sup>3]<\/sup>.<\/p>\n\n\n\n

Loomat\u00f5ugude nimetustes on erialapruugis s\u00e4ilitatud isikunimede erandlik v\u00e4iket\u00e4ht, kuid loobutud nimede h\u00e4\u00e4ldusp\u00e4rastamisest, nt koerat\u00f5ud hamiltoni hagijas<\/em> (vrd Adolf Patrik Hamilton), hygeni hagijas<\/em> (Hans Fredrik Hygen), schilleri hagijas<\/em> (Per Schiller), jack russelli terjer<\/em>, parson russelli terjer<\/em> (pastor John Russell)[4]<\/sup>. H\u00e4\u00e4ldusp\u00e4rastamist tuleb ette harva ja juhuslikult, nt kampelli part<\/em> (vrd Adele Campbell)[5]<\/sup>, nagu ka suurt algust\u00e4hte koos nime algup\u00e4rase kujuga.<\/p>\n\n\n\n

Kohanimeline t\u00e4iend<\/h2>\n\n\n\n

Ehkki 1958. aasta m\u00f5ttevahetuses kritiseeriti nii isiku- kui ka kohanimede omastava k\u00e4\u00e4nde v\u00e4iket\u00e4hega kirjutamist, j\u00f5uti kohanimede puhul p\u00f5him\u00f5ttelise reeglimuudatuseni alles nelik\u00fcmmend aastat hiljem. 1998. aastal andis Emakeele Seltsi keeletoimkond soovituse kirjutada kohanimelise esiosaga kaubanimetustes kohanime suure algust\u00e4hega (Tallinna kilud<\/code>, Camemberti juust<\/code>, Vene sinep<\/code>). <\/p>\n\n\n\n

Toimkond pidas v\u00f5imalikuks rakendada sama p\u00f5him\u00f5tet mis tahes toodete, n\u00e4htuste, viiside, meetodite, haiguste, ravimite, keemiliste \u00fchendite, v\u00e4rvuste<\/strong> jm puhul (Soome kelk<\/code>, Hiina k\u00f6\u00f6k<\/code>, Rootsi laud<\/code>, Siberi katk<\/code>, Berliini roheline<\/code>). Varem oli v\u00e4iket\u00e4hest juba loobutud murdenimetustes<\/strong> (V\u00d5Ki otsus 1975), \u00fcrginimeste, geoloogiliste lademete ja setete nimetustes<\/strong> (\u00d5S 1976). <\/p>\n\n\n\n

Botaanika taimenimetuste, zooloogia loomanimetuste ning loomakasvatuse t\u00f5unimetuste v\u00e4iket\u00e4ht (saaremaa robirohi<\/em>, l\u00e4\u00e4nemere kilu<\/em>, tori hobune<\/em>) j\u00e4eti eriteadlaste otsustada m\u00f6\u00f6ndusega, et \u00fcldkeeles ei tohiks pidada veaks kohanime kirjutamist suure t\u00e4hega (Saaremaa robirohi<\/code>, L\u00e4\u00e4nemere kilu<\/code>, Tori hobune<\/code>).<\/p>\n\n\n\n

Kohanime kirjutamisel v\u00e4iket\u00e4hega on tavap\u00e4raselt kaasnenud nime mugandamise n\u00f5ue. See on olnud \u00fcks argument v\u00e4iket\u00e4helise kirjutuse vastu, sest mugandi tagant on sageli raske originaalnime \u00e4ra tunda, vrd nt \u00e4\u00e4r\u0161iri<\/em> v\u00f5i Ayrshire\u2019i veis<\/em>, uaiendoti<\/em> v\u00f5i Wyandotte\u2019i kana<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Botaanikud, zooloogid ja loomakasvatajad kirjutavad v\u00f5\u00f5rkohanimesid k\u00fcll v\u00e4iket\u00e4hega, kuid mitte alati h\u00e4\u00e4ldusp\u00e4raselt. Botaanikas ja zooloogias j\u00e4rgitakse \u00fcldiselt eesti v\u00f5\u00f5rkohanimede kirjutuse tava ning h\u00e4\u00e4ldusp\u00e4rastamine piirdub tuntumate muganditega, nt argentiina kukerpuu<\/em>, kalifornia magun<\/em>, kolumbia valgesaba-hirv<\/em>, jamaika tormilind<\/em>, venetsueela v\u00f5rkpapagoi<\/em>, puertoriiko r\u00e4hn<\/em>. V\u00f5\u00f5ramaid, v\u00e4hem tuntud kohanimesid ei mugandata, nt yunnani karmiinleevike<\/em>, okinawa r\u00e4hn<\/em>, wetari maatuvi<\/em>, s\u00e3o tom\u00e9 helmestuvi<\/em>.[6]<\/sup><\/p>\n\n\n\n

Kirevam on pilt loomakasvatuses. P\u00f5llumajandusloomade ja -lindude nimetustes kirjutatakse v\u00f5\u00f5rkohanimesid \u00fcldiselt h\u00e4\u00e4ldusp\u00e4raselt, nt \u00e4\u00e4r\u0161iri veis<\/em>, jork\u0161iri siga<\/em>, \u0161rop\u0161iri lammas<\/em>, kalifornia k\u00fc\u00fclik<\/em>, eelsberi part<\/em> (Aylesbury), tuluusi hani<\/em> (Toulouse), njuuh\u00e4mp\u0161iri kana<\/em>; harvem originaalkujul, nt shetlandi poni<\/em>, suffolki lammas<\/em>, lleyni lammas<\/em>. Koerat\u00f5ugude nimetustes kohanimesid sageli enam ei h\u00e4\u00e4ldusp\u00e4rastata, nt shetlandi lambakoer<\/em>, yorkshire\u2019i terjer<\/em>, west highlandi terjer<\/em>, staffordshire\u2019i bullterjer<\/em>, nova scotia retriiver<\/em>, romagna veekoer<\/em>.[7]<\/sup><\/p>\n\n\n\n

Kirjandus<\/h2>\n\n\n\n