{"id":12620,"date":"2022-08-12T01:00:45","date_gmt":"2022-08-11T22:00:45","guid":{"rendered":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/?p=12620"},"modified":"2026-10-08T13:24:25","modified_gmt":"2026-10-08T10:24:25","slug":"kaanamine-normingud-ja-tegelik-kasutus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/kaanamine-normingud-ja-tegelik-kasutus\/","title":{"rendered":"K\u00e4\u00e4namine: normingud ja tegelik kasutus"},"content":{"rendered":"\n

Artikli eesm\u00e4rk on anda kokkuv\u00f5te juhtumitest, kus kirjakeeles normitud k\u00e4\u00e4namise k\u00f5rval v\u00f5i asemel on igap\u00e4evakeeles muid variante. Juhtumid on j\u00e4rjestatud m\u00e4rks\u00f5nade alusel. Kui tegu on t\u00fc\u00fcbiga, siis on m\u00e4rks\u00f5naks valitud kas k\u00f5ige sagedam v\u00f5i t\u00fc\u00fcpilisem. Iga k\u00e4sitluse alguses on roosas kastis antud normingukohane k\u00e4\u00e4namine (kui vaja, siis h\u00e4\u00e4ldusm\u00e4rkidega<\/a>). M\u00e4rks\u00f5nade loend:<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n\r\n

au \u2192 n\u00f5u | kaamel | kontsert | kuus \u2192 viis | k\u00f5ne | k\u00e4nguru | m\u00f5ni | m\u00f5ru | n\u00f5u | n\u00fcri \u2192 m\u00f5ru | pesa | teemant | video | viis | \u00f5lu | \u00f5udne<\/p>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n

kaamel<\/h2>\n\n\n\r\n
\r\n

kaamel : kaameli : kaamelit<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

Tegelikus kasutuses<\/kbd> ka kaamel<\/em> : kaamli<\/em> : kaamlit<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Samasugused<\/kbd> on paljud el<\/em>– v\u00f5i er<\/em>-l\u00f5pulised s\u00f5nad, milles viimane silp algab kaash\u00e4\u00e4likuga ja eelviimane silp on III-v\u00e4lteline, nt juubel<\/code> jt.<\/p>\n\n\n\n

Selgitus.<\/kbd> el<\/em>– v\u00f5i er<\/em>-l\u00f5pulistel s\u00f5nadel v\u00f5ib k\u00e4\u00e4namisel l\u00f5ppsilbi e<\/em> kas v\u00e4lja langeda (number : numbri<\/em>) v\u00f5i alles j\u00e4\u00e4da (korter : korteri<\/em>). e<\/em>-d kipuvad s\u00e4ilitama eesk\u00e4tt uuemad laenud, samuti need, kus e<\/em> kao tulemusena tekiks raskesti h\u00e4\u00e4ldatav \u00fchend, ent iga \u00fcksikut valikut on keeruline p\u00f5hjendada ja tegelik piir osutub h\u00e4gusaks.<\/p>\n\n\n\n

Kuidas edasi?<\/kbd> Vajab uurimist.<\/p>\n\n\n\n

kontsert<\/h2>\n\n\n\r\n
\r\n

kontsert : kontserdi : kontserti
[k`onts`ert : k`ontserdi : k`onts`erti]<\/small><\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

Tegelikus kasutuses<\/kbd> ka kontsert : kontserdi ~ kontserti : kontserdit ~ kontsertit<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Samasugused<\/kbd> on veel teemant<\/code> (vt see eraldi) ja teadmata hulk s\u00f5nu.<\/p>\n\n\n\n

Selgitus.<\/kbd> Algselt on pear\u00f5hk paiknenud 2. silbil, mist\u00f5ttu s\u00f5na on k\u00e4\u00e4natud nagu \u00fchesilbilist (sert : serdi : serti<\/em>). Hiljem on pear\u00f5hk nihkunud esisilbile, ent s\u00e4ilitades 2. silbil kaasr\u00f5hu, seega k\u00e4\u00e4ndub kontsert<\/em> nagu liits\u00f5na (nt kuldm\u00fcnt : kuldm\u00fcndi : kuldm\u00fcnti<\/em>). Aegam\u00f6\u00f6da on 2. silbi kaasr\u00f5hk n\u00f5rgenenud, s\u00f5na on muutumas II-v\u00e4lteliseks ja seega nihkumas \u00f5pik<\/em>-t\u00fc\u00fcpi. Samas s\u00e4ilib 2. ja 3. silbi piiril t<\/em> ja d<\/em> vaheldus, mida muidu r\u00f5huta silpide j\u00e4rel ei esine (v.a kurat : kuradi<\/em>). Kuigi analoogilisi kahesilbilisi, 2. silbi kaasr\u00f5huga s\u00f5nu on rohkem (nt asfalt, dotsent, piiskop<\/em>), ei ole uurimata selge, milliseid s\u00f5nu siin kirjeldatud muutus h\u00f5lmab.<\/p>\n\n\n\n

Kuidas edasi?<\/kbd> Teemat on varem uuritud, kuid ettepanekuni pole j\u00f5utud. Vajab uut uurimist.<\/p>\n\n\n\n

k\u00f5ne<\/h2>\n\n\n\r\n
\r\n

k\u00f5ne : k\u00f5ne : k\u00f5net<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

Tegelikus kasutuses<\/kbd> vahel ka k\u00f5ne : k\u00f5ne : k\u00f5ne<\/em> (pesa<\/em>-t\u00fc\u00fcbi eeskujul).<\/p>\n\n\n\n

Samasugused<\/kbd> on k\u00f5ik kahesilbilised I-v\u00e4ltelised e<\/em>-l\u00f5pulised nimis\u00f5nad: pere<\/code>, vale<\/code> jne.<\/p>\n\n\n\n

Selgitus.<\/kbd> k\u00f5ne<\/em>-t\u00fc\u00fcbi osastava t<\/em>-lisel kujul on keeleajaloolised p\u00f5hjused. Selle k\u00f5rval on m\u00e4rksa arvukam pesa<\/em>-t\u00fc\u00fcp, mille osastav on enamasti l\u00f5puta, kuigi uuemal ajal kipub ka sinna tekkima t<\/em>-l\u00f5pulisi vorme. Neid kahte r\u00fchma eristab \u00fcksnes l\u00f5puvokaal: k\u00f5ne<\/em>-t\u00fc\u00fcpi kuuluvad e<\/em>-l\u00f5pulised s\u00f5nad, k\u00f5ik \u00fclej\u00e4\u00e4nud pesa<\/em>-t\u00fc\u00fcpi. Kuigi esialgu mitte v\u00e4ga levinud, n\u00e4ib algavat pesa<\/em>– ja k\u00f5ne<\/em>-t\u00fc\u00fcbi kokkusulamine, mis sel juhul oleks \u00fcks suurimaid nihkeid eesti vormimoodustuse ajaloos. Vt ka pesa<\/em>-t\u00fc\u00fcp.<\/p>\n\n\n\n

Kuidas edasi?<\/kbd> Vajab j\u00e4lgimist ja uurimist.<\/p>\n\n\n\n

k\u00e4nguru<\/h2>\n\n\n\r\n
\r\n

k\u00e4nguru : k\u00e4ngurute : k\u00e4nguruid
\r\n[k`\u00e4nguru : k`\u00e4ngurute : k`\u00e4nguruid]<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

Tegelikus kasutuses<\/kbd> ka k\u00e4nguru<\/em> : k\u00e4ngurude<\/em> : k\u00e4ngurusid<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Selgitus.<\/kbd> S\u00f5na on normitud ohutu<\/em>-t\u00fc\u00fcpi, kuid mitmuses on normingukohaste vormide k\u00f5rval (k\u00e4ngurute<\/em>, k\u00e4nguruid<\/em>, k\u00e4ngurutega<\/em> jne) n\u00e4ha t\u00fc\u00fcbist lahknevaid vorme (k\u00e4ngurude<\/em>, k\u00e4ngurusid<\/em>, k\u00e4ngurudega<\/em> jne). P\u00f5hjus v\u00f5ib olla r\u00f5humalli muutumises: k`\u00e4nguru<\/em>, vrd k`<\/em>\u00e4ng\u00b4uru<\/em> v\u00f5i k`<\/em><\/em>\u00e4ngur\u00b4u<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Kuidas edasi?<\/kbd> Vajab uurimist.<\/p>\n\n\n\n

m\u00f5ni<\/h2>\n\n\n\r\n
\r\n

m\u00f5ned : m\u00f5nede : m\u00f5nesid : m\u00f5nedesse : m\u00f5nedes ..<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

Tegelikus kasutuses<\/kbd> ka m\u00f5ned<\/em> : m\u00f5ndade<\/em> : m\u00f5ndasid<\/em> : m\u00f5ndadesse <\/em>: m\u00f5ndades <\/em>.. <\/p>\n\n\n\n

Selgitus.<\/kbd> [koostamisel]<\/p>\n\n\n\n

m\u00f5ru, n\u00fcri<\/h2>\n\n\n\r\n
\r\n

m\u00f5ru : m\u00f5ru : m\u00f5ru<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

Tegelikus kasutuses<\/kbd> ka m\u00f5ru : m\u00f5ruda : m\u00f5rudat ~ m\u00f5rut.<\/em> Vormi m\u00f5rut<\/em> kohta vt m\u00e4rks\u00f5na pesa<\/em> alt.<\/p>\n\n\n\n

Samasugused<\/kbd> on veel n\u00fcri<\/code>, s\u00fcdi<\/code>, tragi<\/code>, vilu<\/code>.<\/p>\n\n\n\n

Selgitus.<\/kbd> Nende s\u00f5nade puhul liitub rahvakeeles omastavast k\u00e4\u00e4ndest alates sageli lisasilp –da<\/em>, nii nagu e<\/em>-l\u00f5pulistel kahesilbilistel I-v\u00e4ltelistel omaduss\u00f5nadel (tore : toreda<\/em>, sile : sileda<\/em> jts). Kuigi neid on kirjakeelest p\u00fc\u00fctud t\u00f5rjuda (nt Aavik 1936, lk 30), on nad kasutuses p\u00fcsinud.<\/p>\n\n\n\n

Kuidas edasi?<\/kbd> Tehtud on korpusstatistiline uuring ja leitud, et kasutussageduselt t\u00f5usevad m\u00f5ru : m\u00f5ruda<\/em> ja n\u00fcri : n\u00fcrida<\/em> teistest enam esile, mist\u00f5ttu neid v\u00f5iks lugeda normingukohaseks. Ettepanek on Emakeele Seltsi keeletoimkonnale esitatud juunis 2022. Keelekorpuses on ka n\u00e4iteid k\u00e4\u00e4namisest vilu : viluda<\/em>, ent tragi : tragida<\/em> ja s\u00fcdi : s\u00fcdida<\/em> on peaaegu olematud.<\/p>\n\n\n\n

Toimkond arutas ettepanekut oma koosolekutel, kuid ei toetanud seda.<\/p>\n\n\n\n

n\u00f5u, au<\/h2>\n\n\n\r\n
\r\n

n\u00f5u : n\u00f5u : n\u00f5u, samuti eeln\u00f5u, abin\u00f5u, vanden\u00f5u, keelen\u00f5u, kogumisn\u00f5u<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

Tegelikus kasutuses<\/kbd> ainsuse osastavas ka n\u00f5ud<\/em>, samuti eeln\u00f5ud<\/em>, abin\u00f5ud<\/em>, vanden\u00f5ud<\/em>, keelen\u00f5ud<\/em>, kogumisn\u00f5ud<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Samasugune<\/kbd> on ka au<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Selgitus.<\/kbd> S\u00f5na n\u00f5u<\/em> kuulub keeleajalooliselt kahesilbiliste s\u00f5nade hulka, mis on vahetanud k\u00e4\u00e4ndt\u00fc\u00fcpi, aga uues t\u00fc\u00fcbis on j\u00e4\u00e4nud talle omaseks vana t\u00fc\u00fcbi osastav. N\u00f5u<\/em> vormimoodustus langeb kokku nt s\u00f5na elu<\/em> vormimoodustusega.<\/p>\n\n\n\n

Kuidas edasi?<\/kbd> Keelen\u00f5uandest on neist kahest s\u00f5nast k\u00fcsitud eesk\u00e4tt n\u00f5u<\/em> k\u00e4\u00e4namist \u2013 54 korda. Keeletarvituses esineb d<\/em>-l\u00f5pulist osastavat v\u00f5rdlemisi tihti. Statistika huvides tuleks t\u00e4psemalt uurida, kui suure osa \u00fchendkorpuse d<\/em>-l\u00f5pulistest vormidest (ainsuse osastav ja mitmuse nimetav) moodustavad osastava vormid. Praegu nt eeln\u00f5ud<\/em> 15 198 juhtu, abin\u00f5ud <\/em>8507, vanden\u00f5ud<\/em> 1925, kogumisn\u00f5ud<\/em> 55. Samuti tuleks selgitada v\u00e4lja, kuidas jagunevad k\u00e4\u00e4ndeti kujult kokkulangevad ainsuse nimetav, omastav ja osastav ning millises suhtes on normingukohane ja r\u00f6\u00f6pne osastava vorm. <\/p>\n\n\n\n

pesa<\/h2>\n\n\n\r\n
\r\n

pesa : pesa : pesa<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

Tegelikus kasutuses<\/kbd> ka pesa : pesa : pesat.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Samasugused<\/kbd> on k\u00f5ik kahesilbilised I-v\u00e4ltelised t\u00e4ish\u00e4\u00e4likuga (v.a –e<\/em>) l\u00f5ppevad s\u00f5nad, v.a erandid (\u00f5lu<\/em> jts).<\/p>\n\n\n\n

Selgitus.<\/kbd> \u00dcldiselt on pesa<\/em>-t\u00fc\u00fcbi ainsuse osastav l\u00f5puta, kuid tarvituses levib \u00fcha enam ka t<\/em>-l\u00f5puline osastav. \u00d5S 2018 m\u00f6\u00f6nab seda uuemate laens\u00f5nade (logo<\/em> jms) puhul ja peab tavaks eesti isikunimede (Anu, J\u00fcri, Eenpalu<\/em>) ja kohanimede (T\u00fcri, Muhu<\/em>) puhul, kuid t\u00e4nap\u00e4evane kasutus n\u00e4ib olevat sellest m\u00e4rksa laiem. Vt ka k\u00f5ne<\/em>-t\u00fc\u00fcp.<\/p>\n\n\n\n

Kuidas edasi?<\/kbd> Vajab uurimist.<\/p>\n\n\n\n

teemant<\/h2>\n\n\n\r\n
\r\n

teemant : teemandi : teemanti
[t`eem`ant : t`eemandi : t`eem`anti]<\/small><\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

Tegelikus kasutuses<\/kbd> ka teemant<\/em> (II v\u00e4lde) : teemandi ~ teemanti : teemandit ~ teemantit<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Samasugune<\/kbd> on kontsert<\/code> (vt).<\/p>\n\n\n\n

Selgitus.<\/kbd> Ei ole teada, miks on see s\u00f5na normitud kaher\u00f5hulisena. K\u00f5nes tundub sel s\u00f5nal \u00fcsna \u00fcldiselt olevat II v\u00e4lde ja k\u00e4\u00e4namine nagu s\u00f5nal koobalt<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Kuidas edasi?<\/kbd> Teemat on varem uuritud, kuid ettepanekuni pole j\u00f5utud.<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

video (seisukohav\u00f5tt 08.10.2025)<\/h2>\n\n\n\r\n
\r\n

video : video : videot : videod : videote : videoid<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

Tegelikus kasutuses<\/kbd> ka video<\/em>: video<\/em>: videod, <\/em>samuti videod <\/em>: videode <\/em>: videosid<\/em> ja videosi<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Samasugused <\/kbd> on rodeo<\/em> ja stereo<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Selgitus. <\/kbd> S\u00f5na video k\u00e4\u00e4natakse normingukohaselt t\u00fc\u00fcps\u00f5na ohutu <\/em>j\u00e4rgi. <\/p>\n\n\n\n

Kuidas edasi?<\/kbd> Video <\/em>on \u00fcks keelen\u00f5uandest k\u00fcsitumaid k\u00e4\u00e4nds\u00f5nu. Aastatel 1999\u20132024 on k\u00fcsitud selle s\u00f5na k\u00e4\u00e4namist ligi 100 korral. Peamiselt valmistab keelekasutajale raskusi mitmuse osastava k\u00e4\u00e4nde vorm. Korpusstatistiline uuring (eesti keele \u00fchendkorpuse 2023 j\u00e4rgi) n\u00e4itab, et normingukohane videoid <\/em>ja normingust lahknev videosid <\/em>on kasutusel pea v\u00f5rdselt, esimest leidub 24 560 korda ja teist 22 260 korda). Toimetatud ja ametlikes tekstides esineb normingukohast vormi rohkem, blogides ja foorumites aga normingust lahknevat rohkem. V\u00e4hem, kuid siiski m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt levinud on ka vormi videosi <\/em>(3830) kasutus.<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

2025. a oktoobris otsustas Emakeele Seltsi keeletoimkond edaspidi normingukohasteks lugeda nii videote <\/em>kui ka videode <\/em>(mitmuse omastavas ja selle p\u00f5hjal moodustatavates vormides), samuti nii videoid <\/em>kui ka videosid <\/em>(mitmuse osastavas). Niisamuti v\u00f5ib normingukohasteks lugeda nii rodeote<\/em> kui ka rodeode<\/em> ja nii stereote <\/em>kui ka stereode<\/em>. Vt Emakeele Seltsi keeletoimkonna 8.10.2025. a seisukohav\u00f5tt<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

viis, kuus (otsus 16.11.2022)<\/h2>\n\n\n\n

Vt Emakeele Seltsi keeletoimkonna 16.11.2022. a otsus<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

\u00f5lu<\/h2>\n\n\n\r\n
\r\n

\u00f5lu : \u00f5lle : \u00f5lut : \u00f5llesse : \u00f5llede : \u00f5llesid : \u00f5lledesse<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

Tegelikus kasutuses<\/kbd> ka \u00f5lu <\/em>: \u00f5lu <\/em>: \u00f5lu<\/em>, samuti \u00f5lud<\/em>, \u00f5lude<\/em>, \u00f5lusid<\/em>, \u00f5ludesse<\/em>. Peale s\u00f5na \u00f5lu <\/em>on kasutusel ka \u00f5ll <\/em>ja \u00f5lts<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Samasuguseid<\/kbd> teisi n\u00e4iteid ei ole.<\/p>\n\n\n\n

Selgitus.<\/kbd> Keeleajalooliselt erandiks kujunenud s\u00f5na \u00f5lu <\/em>k\u00e4\u00e4namine on n\u00fc\u00fcdiseestlastele v\u00e4ga raske. Lihtsam on analoogia\u00fcldistuslik pesa<\/em>-t\u00fc\u00fcpi k\u00e4\u00e4namine.<\/p>\n\n\n\n

Kuidas edasi?<\/kbd> \u00d5lu <\/em>on k\u00f5ige k\u00fcsitum k\u00e4\u00e4nds\u00f5na \u2013 selle k\u00e4\u00e4namist on keelen\u00f5uandjatelt teada tahetud 57 korral. Korpusstatistiline uuring n\u00e4itab pesa<\/em>-t\u00fc\u00fcbi vorme kuni 6,4% vastavatest normingukohastest vormidest: \u00f5lusse<\/em> 12 \u2013 \u00f5llesse<\/em> 201, \u00f5lud<\/em> 148  \u2013 \u00f5lled<\/em> 7059, \u00f5lude<\/em> 32 \u2013 \u00f5llede<\/em> 2235, \u00f5lusid<\/em> 96 \u2013 \u00f5llesid<\/em> 1507. Statistilist pilti v\u00f5ib muuta nimetava, omastava ja osastava vormide t\u00e4psem uuring: \u00f5lu<\/em> (nii nimetav kui ka r\u00f6\u00f6pomastav ja -osastav) 36 001 \u2013 \u00f5lle<\/em> 36 017 \u2013  \u00f5lut<\/em> 56 527. <\/p>\n\n\n\n

\u00f5udne (otsus 16.11.2022)<\/h2>\n\n\n\n

Vt Emakeele Seltsi keeletoimkonna 16.11.2022. a otsus<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Vt ka<\/h4>\n\n\n\n