{"id":12639,"date":"2022-08-17T11:16:15","date_gmt":"2022-08-17T08:16:15","guid":{"rendered":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/?p=12639"},"modified":"2026-02-18T15:42:25","modified_gmt":"2026-02-18T13:42:25","slug":"pooramine-normingud-ja-tegelik-kasutus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/pooramine-normingud-ja-tegelik-kasutus\/","title":{"rendered":"P\u00f6\u00f6ramine: normingud ja tegelik kasutus"},"content":{"rendered":"\n

Artikli eesm\u00e4rk on anda kokkuv\u00f5te juhtumitest, kus kirjakeeles normitud p\u00f6\u00f6ramise k\u00f5rval v\u00f5i asemel on igap\u00e4evakeeles muid variante. Juhtumid on j\u00e4rjestatud m\u00e4rks\u00f5nade alusel. Kui tegu on t\u00fc\u00fcbiga, siis on m\u00e4rks\u00f5naks valitud kas k\u00f5ige sagedam v\u00f5i t\u00fc\u00fcpilisem. Iga k\u00e4sitluse alguses on roosas kastis antud normingukohane p\u00f6\u00f6ramine. Kui vaja, siis on vormid esitatud ka h\u00e4\u00e4ldusm\u00e4rkidega<\/a>. M\u00e4rks\u00f5nade loend:<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n\r\n

julgema | naasma | taotlema | t\u00f6\u00f6tama<\/p>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n

julgema (otsus 16.11.2022)<\/h2>\n\n\n\n

Vt Emakeele Seltsi keeletoimkonna 16.11.2022. a otsus<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

naasma<\/h2>\n\n\n\r\n
\r\n

naasma : naasta : naasen : naasin : naasnud : naastud
[n`aasma : n`aasta : naasen : n`aasin : n`aasnud : n`aastud]<\/small><\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

Tegelikus kasutuses<\/kbd> ka naasema<\/em> [n`aasema] : naaseda<\/em> [n`aaseda] : naasen<\/em> [n`aasen] : naasesin<\/em> [n`aasesin] : naasenud<\/em> [n`aasenud] : naasetud<\/em> [naasetud ~ n`aasetud], samuti naasetakse<\/em> [naasetakse ~ n`aasetakse], naaseti<\/em> [naaseti ~ n`aaseti].<\/p>\n\n\n\n

Samasuguseid<\/kbd> teisi n\u00e4iteid ei ole.<\/p>\n\n\n\n

Selgitus.<\/kbd> Naasma<\/em> on keeleuuenduse ajal loodud tehist\u00fcveline tegus\u00f5na, mille muutt\u00fc\u00fcbiks on m\u00e4rgitud t\u00f5usma<\/em> (Aavik 1936: 431; Muuk nt 1940). K\u00f5nekeeles on levinud e-<\/em>lised vormid ka seal, kus norming seda ette ei n\u00e4e, nt naasesin<\/em>, naasenud<\/em>, naaseti<\/em>. Kuiv\u00f5rd t\u00f5usma<\/em>-t\u00fc\u00fcp on keeleajalooline suletud t\u00fc\u00fcp, kuhu uusi s\u00f5nu tavaliselt enam ei lisandu, on rahvakeeles naasma<\/em>-s\u00f5nast tekkinud variant naasema<\/em>, mis kuulub sagedamasse t\u00fc\u00fcpi ja mida on kergem p\u00f6\u00f6rata. Vaheldus naasma ~ naasema<\/em> on sarnasel kujul ka s\u00f5nades kaitsma ~ kaitsema<\/em>, \u00f5itsma ~ \u00f5itsema<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Kuidas edasi?<\/kbd> Keelen\u00f5uandest on naasma<\/em>-tegus\u00f5na p\u00f6\u00f6ramist k\u00fcsitud 28 korda. Korpusstatistiline uuring n\u00e4itab e<\/em>-ga r\u00f6\u00f6pkujusid olenevalt vormist 2 kuni 53%, nt naasenud<\/em> 358 \u2013 naasnud<\/em> 17 331, naasetakse<\/em> 46 \u2013 naastakse<\/em> 694, naasema<\/em> 416 \u2013 naasma<\/em> 5300, naasegu<\/em> 2 \u2013 naasku<\/em> 19, naasesid<\/em> 709 \u2013 naasid <\/em>2886, naases<\/em> 4789 \u2013 naasis<\/em> 16 741, naasesime<\/em> 249 \u2013 naasime<\/em> 472. Seet\u00f5ttu v\u00f5iks naasma<\/em> k\u00f5rval normingukohaseks tunnistada ka naasema<\/em> (analoogne on nt p\u00e4\u00e4sema<\/em> ja p\u00e4\u00e4sma<\/em>). Vajab arutamist toimkonnas.<\/p>\n\n\n\n

taotlema<\/h2>\n\n\n\r\n
\r\n

taotlema : taotleda : taotlen<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

Tegelikus kasutuses<\/kbd> ka taodelda<\/em>, samuti taodelnud<\/em>, taodeldakse<\/em>, taodeldi<\/em>, taodeldud<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Samasuguseid<\/kbd> teisi n\u00e4iteid ei ole.<\/p>\n\n\n\n

Selgitus.<\/kbd> Taotlema<\/em> on laenatud eesti kirjakeelde keeleuuenduse ajal (< soome tavoitella<\/em>) ja see on normeeritud astmevahelduseta s\u00f5nana juba 1918. aastal ilmunud “Eesti keele \u00f5igekirjutuse-s\u00f5naraamatus”. Selle p\u00f5hjuseks on peetud seisukohta, et ao<\/em>-diftong on hiline ega allu seet\u00f5ttu astmevaheldusele. K\u00f5nes on siiski v\u00e4ga levinud ka astmevahelduslikud vormid, nt taodelda<\/em>, taodelge<\/em>, taodeldakse<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Kuidas edasi?<\/kbd> Taotlema<\/em> on keelen\u00f5uandes \u00fcks sagedamini k\u00fcsitud tegus\u00f5nu \u2013 selle p\u00f6\u00f6ramist on teada tahetud 54 korral. Samas korpusstatistiline uuring n\u00e4itab astmevahelduslike vormide kasutust \u00fcksnes v\u00e4hesel hulgal (kuni 3% vastavatest astmevahelduseta vormidest), nt taodelda<\/em> 2594 \u2013 taotleda<\/em> 84 425, taodelnud<\/em> 234 \u2013 taotlenud<\/em> 11 642, taodeldi<\/em> 60 \u2013 taotleti<\/em> 3260, taodeldud<\/em> 199 \u2013 taotletud<\/em> 8380, taodeldav<\/em>  107 \u2013 taotletav<\/em> 3294. Vaid vormi taodelgu<\/em> esinemus on v\u00f5rreldes normingukohase vormiga taotlegu<\/em> suurem \u2013 16%. Taotlema <\/em>vajab edasist uurimist, j\u00e4\u00e4b esildise ootele.<\/p>\n\n\n\n

t\u00f6\u00f6tama<\/h2>\n\n\n\r\n
\r\n

t\u00f6\u00f6tama : t\u00f6\u00f6tada : t\u00f6\u00f6tan<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

Tegelikus kasutuses<\/kbd> ka t\u00f6\u00f6data<\/em>, samuti t\u00f6\u00f6danud<\/em>, t\u00f6\u00f6datakse<\/em>, t\u00f6\u00f6dati<\/em>, t\u00f6\u00f6datud<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Samasuguseid<\/kbd> teisi n\u00e4iteid ei ole, kuid on n\u00e4iteid analoogse struktuuriga astmevahelduslike tegus\u00f5nade kohta, millel on astmevahelduseta r\u00f6\u00f6pvorme. Sellised s\u00f5nad on nt ootama<\/em>, uitama<\/em>, t\u00fc\u00fctama<\/em>, l\u00f5ikama<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Selgitus.<\/kbd> S\u00f5na t\u00f6\u00f6tama<\/em> on normeeritud astmevahelduseta s\u00f5nana juba 1918. aastal ilmunud “Eesti keele \u00f5igekirjutuse-s\u00f5naraamatus”. <\/p>\n\n\n\n

Kuidas edasi?<\/kbd> Keelen\u00f5uandest on s\u00f5na t\u00f6\u00f6tama<\/em> p\u00f6\u00f6ramist k\u00fcsitud 25 korral. Korpusstatistiline uuring n\u00e4itab astmevahelduslike vormide kasutust v\u00e4hesel hulgal (kuni ligi 4% vastavatest astmevahelduseta vormidest), nt t\u00f6\u00f6data<\/em> 1343 \u2013 t\u00f6\u00f6tada<\/em> 149 559, t\u00f6\u00f6daku<\/em> 12 \u2013 t\u00f6\u00f6tagu<\/em> 334, t\u00f6\u00f6danud<\/em> 3650 \u2013 t\u00f6\u00f6tanud<\/em> 158 222, t\u00f6\u00f6datakse<\/em> 64 \u2013 t\u00f6\u00f6tatakse<\/em> 13 338, t\u00f6\u00f6dati<\/em> 28 \u2013 t\u00f6\u00f6tati<\/em> 10 685, t\u00f6\u00f6datud<\/em> 301 \u2013 t\u00f6\u00f6tatud<\/em> 53 217. <\/p>\n\n\n\n

Analoogse struktuuriga astmevahelduslike s\u00f5nade puhul esineb astmevahelduseta r\u00f6\u00f6pvorme v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral, m\u00f5ne s\u00f5na puhul ka rohkem. Nt ootama<\/em>-s\u00f5nal on astmevahelduseta vorme vastavatest astmevahelduslikest vormidest kuni 1,2%: ootada <\/em>317 \u2013 oodata<\/em> 287 838, ootanud <\/em>601 \u2013 oodanud <\/em>48 820; l\u00f5ikama<\/em>-s\u00f5nal kuni 1,5%: l\u00f5ikatud <\/em>21 \u2013 l\u00f5igatud <\/em>39 199, l\u00f5ikanud <\/em>112 \u2013 l\u00f5iganud <\/em>7491; uitama<\/em>-s\u00f5nal kuni 14,6%: uitatakse <\/em>1 \u2013 uidatakse <\/em>18, uitanud<\/em> 55 \u2013 uidanud <\/em>377; t\u00fc\u00fctama<\/em>-s\u00f5nal kuni 23,8%: t\u00fc\u00fctanud <\/em>313 \u2013 t\u00fc\u00fcdanud <\/em>5562, t\u00fc\u00fctades <\/em>10 \u2013 t\u00fc\u00fcdates<\/em> 42.<\/p>\n\n\n\n

Nii t\u00f6\u00f6tama <\/em>kui ka teised sama struktuuriga tegus\u00f5nad vajavad edasist uurimist.<\/p>\n\n\n\n

Vt ka<\/h4>\n\n\n\n