{"id":12939,"date":"2022-09-02T12:04:26","date_gmt":"2022-09-02T09:04:26","guid":{"rendered":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/?p=12939"},"modified":"2023-03-31T13:42:54","modified_gmt":"2023-03-31T10:42:54","slug":"algustaheortograafia-normingud-ja-tegelik-kasutus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/algustaheortograafia-normingud-ja-tegelik-kasutus\/","title":{"rendered":"Algust\u00e4heortograafia: normingud ja tegelik kasutus"},"content":{"rendered":"\n

(Koostamisel.)<\/p>\n\n\n\n

Koha- ja isikunime t\u00e4iendosa algust\u00e4ht<\/h2>\n\n\n\n

Reegli j\u00e4rgi<\/mark> Natsi-Saksamaa<\/em>, Filmi-Sipsik<\/em> (v\u00f5i filmi Sipsik<\/em>)<\/p>\n\n\n\n

Tegelikus kasutuses<\/mark> ka natsi-Saksamaa<\/em>, filmi-Sipsik<\/em><\/p>\n\n\n\n

Selgitus.<\/mark> Liits\u00f5na p\u00f5hjana v\u00f5ib nimi k\u00e4ituda kolmel moel: 1) v\u00f5tta enda ette t\u00e4iendi, mis kirjutatakse suure t\u00e4hega ja \u00fchendatakse sidekriipsuga (nt Ida-Euroopa<\/em>, Baari-Paavo<\/em>), 2) saada kokkukirjutatud t\u00e4iendi, mis omandab suurt\u00e4he (nt Suurbritannia<\/em>, Valgevene<\/em>), 3) saada t\u00e4iendi, mis s\u00e4ilitab oma algust\u00e4he ja \u00fchendatakse sidekriipsu abil (natsi-Saksamaa<\/em>, naabri-Mari<\/em>).<\/p>\n\n\n\n

Kohanimena k\u00e4sitatavaid liitumeid kirjutatakse valdavalt malli S-S j\u00e4rgi, nt L\u00f5una-Eesti<\/em>, Mandri-Eesti<\/em>, V\u00e4ike-Maarja<\/em>, Suur-Tartu<\/em>, Kirde-Atlant<\/em>. Muudes r\u00fchmades on levinud ka mall v-S, nt ajaloole viitava t\u00e4iendiga liitumid Tsaari-Venemaa<\/em> ja tsaari-Venemaa<\/em>, Natsi-Saksamaa<\/em> ja natsi-Saksamaa<\/em>, Puna-Hiina<\/em> ja puna-Hiina<\/em>, isikule viitav Naabri-Mari<\/em> ja naabri-Mari<\/em>. Suurt\u00e4heline t\u00e4iend asetab liitumi nimede hulka (Tsaari-Venemaa<\/em> nagu P\u00f5hja-Venemaa<\/em>), v\u00e4ike t\u00e4ht on aga p\u00f5hjendatav sama v\u00f5i samasisulise s\u00f5na\u00fchendiga (nt naabri-Mari<\/em> nagu naabri v\u00f5i naabermaja Mari).<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4henduslikku vahet suurel ja v\u00e4ikesel algust\u00e4hel ei ole, mist\u00f5ttu saaks \u00fchtsuse tagada puhtkokkuleppeliselt. 1974 tegigi vabariiklik \u00f5igekeelsuskomisjon otsuse eelistada sidekriipsu korral suurt\u00e4hte (nt L\u00f5una-Eesti<\/em>, Suure-Jaani<\/em>, Vana-Kreeka<\/em>; Kaval-Ants<\/em>, Julk-J\u00fcri<\/em>, Sauna-Madis<\/em>), lahkukirjutuse korral v\u00e4iket\u00e4hte (nt mineviku Eesti<\/em>, balleti Toots<\/em>). Vahevarianti v-S peeti v\u00f5imalikuks vaid vormilistel (t\u00e4iendosa s\u00f5naliik v\u00f5i vormit\u00fc\u00fcp) v\u00f5i sisulistel p\u00f5hjustel (m\u00f5tte selgus), nt Euroopa<\/em> ja mitte-Euroopa riigid<\/em>, n\u00fc\u00fcdis-Eesti<\/em> (vrd n\u00fc\u00fcdisaegne Eesti).<\/p>\n\n\n\n

Tegelikkuses on mall v-S v\u00f5rdlemisi eluj\u00f5uline. Seda on oma vastustes muu hulgas m\u00f6\u00f6nnud ka keelen\u00f5uandjad, soovitades kirjutada nt mini-Rimi<\/em>, veebi-Maxima<\/em>, maasika-Pavlova<\/em> (kuid siiski maasika V\u00e4rska<\/em>), mustika-Tosca<\/em>, sidruni-Madeleine<\/em>, maksu-Oscar<\/em>, sport-Porsche<\/em>, naabri-Liisa<\/em>, naabri-Miisu<\/em> (kuid siiski naabri Mart<\/em>), vabadiku-Mari<\/em>. Suurt\u00e4helist t\u00e4iendit on kindlamini soovitatud h\u00fc\u00fcdnimega sarnanevates liitumites, nt t\u00f5sielusarjade tegelased Baari-Paavo<\/em>, Bussi-Pirjo<\/em>, T\u00f5ehetke-Lilit<\/em> (vrd ilukirjanduse tegelaskujud Julk-J\u00fcri<\/em>, Kupja-Prits<\/em>, Sauna-Madis<\/em>).<\/p>\n\n\n\n

V\u00d5Ki otsus j\u00e4tab osalt kirjutaja m\u00e4\u00e4rata, kas k\u00e4sitada juhuslikumat laadi liitumeid nimena ja kirjutada t\u00e4iendosa suure t\u00e4hega v\u00f5i eelistada lahkukirjutust ja v\u00e4iket\u00e4hte. Kasutusuuring n\u00e4itab, et v\u00e4ljaspool kinnistunud kujuga koha- ja h\u00fc\u00fcdnimesid vastab kirjutajate kavatsustele sageli hoopis vahemall v-S, mida rakendatakse nii juhuslike (nt filmi-Sipsik<\/em>, maksu-Oscar<\/em>) kui ka p\u00fcsivamat laadi liitumite korral (nt mini-Rimi<\/em>, maasika-Pavlova<\/em>). K\u00e4sitades t\u00e4iendi ja nime \u00fchendit tervikuna, mida sobib kirjutada sidekriipsuga kokku, eelistavad kirjutajad seejuures sageli s\u00e4ilitada t\u00e4iendi v\u00e4iket\u00e4he.<\/p>\n\n\n\n

Kuidas edasi?<\/mark> Tuleks kaaluda, kas malli S-S k\u00f5rval aktsepteerida ka malli v-S, ning kui aktsepteerida, siis mis ulatuses (j\u00e4ttes nt v\u00e4lja koha- ja h\u00fc\u00fcdnimed). \u00a0<\/p>\n\n\n\n

Asutuste l\u00fchinimetuste algust\u00e4ht<\/h2>\n\n\n\n

Reegli j\u00e4rgi<\/mark> reformierakond<\/em>, tehnika\u00fclikool<\/em>, linnateater<\/em><\/p>\n\n\n\n

Tegelikus kasutuses<\/mark> ka Reformierakond<\/em>, Tehnika\u00fclikool<\/em>, Linnateater<\/em> (vrd t\u00e4isnimetused Eesti Reformierakond<\/em>, Tallinna Tehnika\u00fclikool<\/em>, Tallinna Linnateater<\/em>)<\/p>\n\n\n\n

Selgitus.<\/mark> Asutustele saab viidata nii t\u00e4is- kui ka l\u00fchinimetusega. L\u00fchinimetusena v\u00f5idakse tarvitada asutusenimetuses sisalduva s\u00f5na\u00fchendi p\u00f5his\u00f5na (nt instituut<\/em> Eesti Keele Instituudi asemel), liits\u00f5na p\u00f5his\u00f5na (nt ministeerium<\/em> Haridus- ja Teadusministeeriumi asemel) v\u00f5i asutuse t\u00fc\u00fcbile viitavat liht- v\u00f5i liits\u00f5na ilma koham\u00e4\u00e4rangu ehk kohanimeta (nt muuseum<\/em> P\u00e4rnu Muuseumi asemel v\u00f5i tehnika\u00fclikool<\/em> Tallinna Tehnika\u00fclikooli asemel).<\/p>\n\n\n\n

Algust\u00e4heortograafia reeglistikus on t\u00e4isnimetus k\u00e4inud kokku suure algust\u00e4hega, l\u00fchinimetus v\u00e4ikese algust\u00e4hega. Selles suure ja v\u00e4ikese algust\u00e4he vastanduses on v\u00e4iket\u00e4he \u00fclesanne olnud osutada, et nimetust ei tarvitata t\u00e4ielikul kujul, vaid seda on l\u00fchendatud, sellest on mingeid osi v\u00e4lja j\u00e4etud (nt liit<\/em> v\u00f5i juristide liit<\/em> t\u00e4isnimetuse Eesti Juristide Liit<\/em> asemel).<\/p>\n\n\n\n

Praktikas on v\u00e4iket\u00e4he reegli j\u00e4rgimine m\u00f5neti eba\u00fchtlane. On asutuse t\u00fc\u00fcbile viitavaid nimetusi, mida sel juhul, kui nad j\u00e4\u00e4vad teksti \u00fcksi, kirjutataksegi v\u00e4iket\u00e4hega, nagu ministeerium<\/em> (vrd Rahandusministeerium), amet<\/em> (Tehnilise J\u00e4relevalve Amet), vallavalitsus<\/em> (Otep\u00e4\u00e4 Vallavalitsus), kuid on ka selliseid, mille puhul n\u00e4eb sageli v\u00f5i isegi enamasti suurt\u00e4hte, nt linnateater<\/em> ~ Linnateater <\/em>(Tallinna Linnateater), draamateater<\/em> ~ Draamateater <\/em>(Eesti Draamateater), tehnika\u00fclikool<\/em> ~ Tehnika\u00fclikool <\/em>(Tallinna Tehnika\u00fclikool), keskerakond<\/em> ~ Keskerakond <\/em>(Eesti Keskerakond). L\u00fchinimetused, mis on saadud t\u00e4isnimetusest koham\u00e4\u00e4rangu \u00e4raj\u00e4tmise teel, nt reformierakond ~ Reformierakond<\/em> (vrd Eesti Reformierakond) v\u00f5i kaubamaja ~ Kaubamaja<\/em> (vrd Tallinna ja Tartu kaubamaja, mida haldab Kaubamaja AS), ongi algust\u00e4he m\u00f5ttes olnud probleemne r\u00fchm. Kas k\u00e4sitada neid sama moodi nagu mis tahes t\u00fc\u00fcbinimetusi v\u00f5i siiski erandliku r\u00fchmana?<\/p>\n\n\n\n

Kui vaadata reegli ajalugu, on n\u00e4ha eri liiki l\u00fchinimetuste kirjutamist nii suure kui ka v\u00e4ikese t\u00e4hega. 1930. aastail arutas algust\u00e4he k\u00fcsimusi Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkond, tehtud otsuses peeti v\u00f5imalikuks kirjutada ka tekstis \u00fcksi esinevat t\u00fc\u00fcbinimetust suure t\u00e4hega, eriti juhul, kui see on ka t\u00e4isnimetuses suure t\u00e4hega (nt Eesti Kirjanduse Seltsi<\/em> asemel Selts<\/em>). L\u00fchinimetuste suurt\u00e4hte on n\u00e4ha ka 1960. aastate reeglites (nt 1960. a \u00d5Si \u00f5igekirjalisas Viktor Kingissepa nimelise Tallinna Riikliku Akadeemilise Draamateatri<\/em> asemel Riiklik Draamateater<\/em>). Alates 1976. a \u00d5Si \u00f5igekirjalisast on nimetusi, mis on saadud t\u00e4isnimetuse l\u00fchendamise teel, soovitatud kirjutada \u00fcldjuhul v\u00e4iket\u00e4hega (nt Tallinna draamateater<\/em> v\u00f5i Kingissepa-nimeline draamateater<\/em> v\u00f5i akadeemiline draamateater<\/em>, vrd eespool toodud t\u00e4isnimetus). Erandiks j\u00e4id nn ametlikud l\u00fchinimetused, mis v\u00f5imaldasid ladusamat v\u00e4ljendust, v\u00f5rreldes \u201epikkusega uhkeldavate\u201c t\u00e4isnimetustega (nt V\u00e4lismaaga S\u00f5pruse ja Kultuurisidemete Arendamise Eesti \u00dchingu<\/em> asemel Eesti S\u00f5prus\u00fching<\/em>). Emakeele Seltsi keeletoimkonna 1994. a valminud soovituses algust\u00e4heortograafia ja jutum\u00e4rkide kohta ei ole pikkade asutusenimetuste l\u00fchendamist ega ka asutuste ametlikke l\u00fchinimetusi enam eraldi k\u00e4sitletud. On vaid t\u00f5detud, et \u00fcksi konteksti j\u00e4\u00e4v t\u00fc\u00fcbinimetus, nt tarbijate \u00fchistu<\/em>, g\u00fcmnaasium<\/em>, selts<\/em>, liit<\/em>, erakond<\/em>, kirjutatakse alati v\u00e4iket\u00e4hega.  <\/p>\n\n\n\n

Kuidas edasi?<\/mark> Kas m\u00f6\u00f6nda, et on olemas r\u00fchm erandlikke l\u00fchinimetusi, mida on tavaks kirjutada suure t\u00e4hega? Sel juhul tekib k\u00fcsimus, kas niisuguste nimetuste hulk oleks l\u00f5plik v\u00f5i lahtine, st kas Keskerakonna<\/em> ja Draamateatri<\/em> r\u00fchma v\u00f5iksid kuuluda ka nt Kirjandusmuuseum<\/em>, Linnamuuseum<\/em>, isegi Muuseum<\/em> (vrd Eesti Kirjandusmuuseum<\/em>, Tallinna Linnamuuseum<\/em>, P\u00e4rnu Muuseum<\/em>)? 2019. a ilmunud \u00f5igekeelsusk\u00e4siraamat pidas v\u00f5imalikuks allutada seesugused l\u00fchinimetused \u00fcldreeglile, soovitades ministeeriumi<\/em>, valitsuse<\/em>, instituudi<\/em> (vrd Rahandusministeerium<\/em>, Vabariigi Valitsus<\/em>, Eesti Keele Instituut<\/em>) eeskujul kirjutada ka draamateater<\/em>, keskerakond<\/em> ja tehnika\u00fclikool<\/em>. Soovitus l\u00e4htus eeldusest, et v\u00e4iket\u00e4he roll seda laadi nimetustes on eristada l\u00fchinimetust t\u00e4ielikust. Praktikas seda reeglit alati ei j\u00e4rgita.<\/p>\n\n\n\n

Kirjandus<\/h2>\n\n\n\n