Tegelikus kasutuses<\/kbd> ka kahek\u00fcmneviie(li)ne<\/em><\/p>\n\n\n\n Selgitus.<\/kbd> Arvs\u00f5nade kirjutamise reeglite kohaselt laienevad p\u00f5hiarvs\u00f5nade kirjutamise juhised ka arvs\u00f5nadest moodustatud ne<\/em>– ja line<\/em>-liiteliste s\u00f5nade kohta: kaksk\u00fcmmend viis<\/em> \u2013 kahek\u00fcmne viie(li)ne<\/em>. Tegelikus tarvituses n\u00e4eb selle k\u00f5rval ka kokkukirjutust, nt tulevad eesti keele \u00fchendkorpuses (2023) enam-v\u00e4hem v\u00f5rdsel m\u00e4\u00e4ral esile seitsmek\u00fcmne viiene<\/em> ja seitsmek\u00fcmneviiene<\/em>, viiek\u00fcmne viiene<\/em> ja viiek\u00fcmneviiene<\/em>, kahek\u00fcmne viiene<\/em> ja kahek\u00fcmneviiene<\/em>, peamiselt liits\u00f5nana esineb kahek\u00fcmneviieline<\/em>.<\/p>\n\n\n\n Seesuguses reeglitest lahknevas kokkukirjutuses v\u00f5ib n\u00e4ha muude ne<\/em>– ja line<\/em>-tuletiste eeskuju (kahek\u00fcmneviie(li)ne<\/em>, v\u00f5rdle kaheeurone<\/em>, viiekrooniline<\/em>). Tiiu Erelti \u201eEesti ortograafia\u201f 2. tr\u00fckk (1997) m\u00f6\u00f6nis s\u00f5nadest tuhat<\/em>, miljon<\/em>, miljard<\/em> saadud j\u00e4rg- ja murdarvude ning omaduss\u00f5nade kokkukirjutamist tuletiste eeskujul, nt kaks tuhat<\/em>, aga kahetuhandes<\/em>, kahetuhandik<\/em>, kahetuhande(li)ne<\/em>. Nagu n\u00e4ha, v\u00f5ib tuletiste eeskuju haarata ka muid arvs\u00f5nar\u00fchmi.<\/p>\n\n\n\n Kuidas edasi?<\/kbd> Kuiv\u00f5rd arvs\u00f5nakirjutus toetub kindlakskujunenud tavale, tuleb selle muutmist p\u00f5hjalikult kaaluda. Seni tasub muutusi j\u00e4lgida.<\/p>\n\n\n\n Tegelikus kasutuses<\/mark> ka veelkord<\/em>, igakord<\/em>, taaskord<\/em>.<\/p>\n\n\n\n Selgitus.<\/mark> Normingukohaseks on peetud lahkukirjutust, nt \u00d5S 1976 iga kord<\/em>, veel kord<\/em>, \u00d5S 2018 lisaks taas kord<\/em>. M\u00f5nes allikas on s\u00f5na\u00fchendi k\u00f5rval siiski m\u00f6\u00f6ndud ka liits\u00f5na v\u00f5imalust, nt Aavik 1936 igakord<\/em>. Vabariiklik \u00f5igekeelsuskomisjon ehk V\u00d5K arutas muutumatute s\u00f5nade kokku-lahkukirjutust p\u00f5hjalikult 1970.\u201380. aastate vahetusel. \u00dchendid veel kord<\/em> ja iga kord<\/em> on V\u00d5Ki otsuses liigitatud ebakindlate ehk kaheti kirjutatavate liitkeelendite hulka: tava on kirjutada lahku, kuid kindlate liits\u00f5nade analoogial (nt m\u00f5nikord<\/em>) on v\u00f5imalik ka liits\u00f5na.<\/p>\n\n\n\n Korpusuuring n\u00e4itab, et keeletarvituses on s\u00f5na\u00fchendite k\u00f5rval levinud ka liitm\u00e4\u00e4rs\u00f5nad veelkord<\/em>, igakord<\/em> ja taaskord<\/em>. S\u00f5na\u00fchend iga kord<\/em> tuleb siiski ette seitse korda sagedamini kui liits\u00f5na igakord<\/em>, kuid s\u00f5na\u00fchendi veel kord<\/em> ja liits\u00f5na veelkord<\/em> esinemus on peagu v\u00f5rdne. Liits\u00f5na taaskord<\/em> on aga omakorda ligi viis korda sagedasem kui s\u00f5na\u00fchend taas kord<\/em>. Nt<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n \u00dchend taas kord<\/em> j\u00f5udis \u00d5Si 2013. a tr\u00fckis. Selle keelendi puhul on antud soovitusi nii kokku-lahkukirjutuse kui ka t\u00e4henduse kohta: vaikimisi on eelistatud s\u00f5na\u00fchendit (liits\u00f5na pole esitatud) ning \u00fchendis taas kord<\/em> on s\u00f5na kord<\/em> peetud sageli liigseks. Sama laadi soovitus on antud ka lt<\/em>-liitelise m\u00e4\u00e4rs\u00f5na kohta: pigem taas <\/em>kui taaskordselt<\/em>.<\/p>\n\n\n\n Kuidas edasi?<\/mark> Normingus tasuks s\u00f5na\u00fchendite k\u00f5rval m\u00f6\u00f6nda ka liits\u00f5nu. <\/p>\n\n\n\n T\u00e4hele tuleks panna<\/mark> neid harvu juhtumeid, kus tegemist pole liitm\u00e4\u00e4rs\u00f5naga, nt iga kord l\u00e4heb arvesse eraldi<\/em>; iga <\/em>[j\u00e4rgmine] kord on hullem<\/em>; \u00fctle seda veel <\/em>[\u00fcks] kord<\/em>. Need sobib kirjutada lahku.<\/p>\n\n\n\n Tegelikus kasutuses<\/mark> ka koguaeg<\/em>.<\/p>\n\n\n\n Selgitus.<\/mark> K\u00e4\u00e4ndumatu ases\u00f5na kogu<\/em>, mis ainsusliku nimis\u00f5na laiendina n\u00e4itab, et k\u00f5nesolevat eset, n\u00e4htust, isikute r\u00fchma vm k\u00e4sitletakse t\u00e4ies ulatuses, tervikuna, kirjutatakse j\u00e4rgnevast nimis\u00f5nast harilikult lahku: kogu p\u00e4ev<\/em>, kogu aasta<\/em>, kogu elu<\/em>, kogu lugu<\/em>, kogu rahvas<\/em>, kogu vara<\/em>.<\/p>\n\n\n\n Sellest r\u00fchmast on kujunenud v\u00e4hemalt \u00fcks erand: kaheti kirjutatav kogu aeg<\/em> ~ koguaeg<\/em> t\u00e4henduses \u2019alati, igal ajal; v\u00e4ga tihti, pidevalt\u2019. Kui s\u00f5na\u00fchendit kogu aeg<\/em> kohtab nii kirja- kui ka k\u00f5nekeelsetes tekstides, siis liitm\u00e4\u00e4rs\u00f5na koguaeg<\/em> on omane eesk\u00e4tt k\u00f5nekeelsetele tekstidele. Nt \u00dcks sahker mahker k\u00e4ib koguaeg. Ta koguaeg uurib kus ma olen. Ahh, \u00e4ra sa ka n\u00e4\u00e4guta koguaeg.<\/em><\/p>\n\n\n\n Liitm\u00e4\u00e4rs\u00f5nast tuleb eristada liitnimis\u00f5na koguaeg<\/em> \u2019v\u00f5istkonna eri liikmete v\u00f5i \u00fche sportlase poolt (eri distantsidel) saavutatud aegade summa\u2019. <\/p>\n\n\n\n Kuidas edasi?<\/mark> S\u00f5na\u00fchendi k\u00f5rval v\u00f5iks (esialgu k\u00f5nekeelsena) m\u00f6\u00f6nda ka liits\u00f5na.<\/p>\n\n\n\n Kokku- ja lahkukirjutusreeglites on t\u00fcvekordusega \u00fchendeid tavap\u00e4raselt jagatud kolme r\u00fchma: 1) nimetava ja alalt\u00fctleva k\u00e4\u00e4nde \u00fchendid kirjutatakse sidekriipsuga, nt j\u00e4rk-j\u00e4rgult<\/em>; 2) muude k\u00e4\u00e4nete \u00fchendid lahku, nt p\u00e4evast p\u00e4eva<\/em>, samuti kaass\u00f5na\u00fchendid, nt samm sammu haaval<\/em>; 3) ne<\/em>– ja line<\/em>-liitelised t\u00fcvekordusega \u00fchendid kirjutatakse kokku ilma sidekriipsuta, nt j\u00e4rkj\u00e4rguline<\/em>. <\/p>\n\n\n\n R\u00fchmad m\u00f5jutavad siiski \u00fcksteist vastastikku ning nimetavas ja alalt\u00fctlevas k\u00e4\u00e4ndes t\u00fcvesid v\u00f5idakse kirjutada ka s\u00f5na\u00fchendina, nt samm sammult<\/em>, ning muude k\u00e4\u00e4nete \u00fchendeid liits\u00f5nana, nt ots-otsaga<\/em>. T\u00fcvekordusega liits\u00f5nu kirjutatakse enamasti sidekriipsuga, harvemini kriipsuta, nt j\u00e4rk-j\u00e4rgult ~ j\u00e4rkj\u00e4rgult<\/em>, nendest moodustatud ne<\/em>– ja line<\/em>-liitega omaduss\u00f5nu enamasti ilma sidekriipsuta, nt j\u00e4rkj\u00e4rguline<\/em>.<\/p>\n\n\n\n Tegelikus kasutuses<\/mark> ka aegajalt<\/em> ja aeg ajalt<\/em>, j\u00e4rkj\u00e4rgult<\/em> ja j\u00e4rk j\u00e4rgult<\/em>.<\/p>\n\n\n\n Selgitus.<\/mark> Tava, et nimetava ja alalt\u00fctleva k\u00e4\u00e4nde \u00fchendeid kirjutatakse sidekriipsuga, on v\u00f5rdlemisi ammune, nt 1925 ilmunud \u201eEesti \u00f5igekeelsuse-s\u00f5naraamatu\u201c I k\u00f6ites on m\u00e4\u00e4rs\u00f5nad aasta-aastalt<\/em>, aeg-ajalt<\/em>, j\u00e4rk-j\u00e4rgult<\/em>. 1993 ilmunud \u201eEesti keele grammatika\u201c t\u00f5demusel on sidekriips t\u00fcvekordusega m\u00e4\u00e4rs\u00f5nades valdav, ehkki funktsioonitu, eriti v\u00f5rreldes ne<\/em>– ja line<\/em>-tuletiste kriipsuta kokkukirjutusega.<\/p>\n\n\n\n Tegelikus kasutuses on reeglikohane sidekriipsuga kirjutus v\u00e4ga selges \u00fclekaalus, vaid kaht suure sagedusega liits\u00f5na on r\u00f6\u00f6pselt vormistatud ka kriipsuta, need on aegajalt<\/em> ja j\u00e4rkj\u00e4rgult<\/em>. K\u00f5rvuti liits\u00f5nadega on peagu k\u00f5igi nimetav + alalt\u00fctlev -\u00fchendite puhul n\u00e4ha ka s\u00f5na\u00fchendina kirjutust, nt aasta aastalt<\/em>, aeg ajalt<\/em>, j\u00e4rk j\u00e4rgult<\/em>, p\u00e4ev p\u00e4evalt<\/em>, rida realt<\/em>, samm sammult<\/em>, s\u00f5na s\u00f5nalt<\/em>, t\u00e4ht t\u00e4helt<\/em>, mida v\u00f5ib pidada ka muus k\u00e4\u00e4ndes t\u00fcvedest moodustatud \u00fchendite analoogiaks. Lauses esinevad sellised \u00fchendid enamasti m\u00e4\u00e4rusena.<\/p>\n\n\n\n V\u00d5Ki 1980. a otsuses muutumatute s\u00f5nade kokku-lahkukirjutuse kohta on soovitatud eristada kindlaid ja ebakindlaid ehk kaheti kirjutatavaid liitkeelendeid. Nagu n\u00e4itab kasutus, liigituvad ka nimetava ja alalt\u00fctleva k\u00e4\u00e4nde \u00fchendid pigem ebakindlate kui kindlate liitkeelendite hulka. Kindlate liits\u00f5nade analoogial kirjutatakse neid kokku, olgu sidekriipsuga v\u00f5i ilma, nt aeg-ajalt<\/em> v\u00f5i aegajalt<\/em> (nagu aegam\u00f6\u00f6da<\/em> v\u00f5i k\u00f5igepealt<\/em>), s\u00f5na\u00fchendite eeskujul aga lahku, nt aeg ajalt<\/em> v\u00f5i j\u00e4rk j\u00e4rgult<\/em> (nagu k\u00e4est k\u00e4tte<\/em> v\u00f5i ots otsaga<\/em>).<\/p>\n\n\n\n Kuidas edasi?<\/mark> Kaalumiseks on kolm v\u00f5imalust: 1) j\u00e4\u00e4da senise reegli juurde, kus terve s\u00f5nar\u00fchm on normitud \u00fchtmoodi (sidekriipsuga liits\u00f5na); 2) j\u00e4\u00e4da p\u00f5hiosas senise reegli juurde, kuid m\u00f6\u00f6nda kasutusest l\u00e4htuvalt \u00fcksiks\u00f5nuti r\u00f6\u00f6pkujusid, mis normingule ei allu (sidekriipsuga liits\u00f5na k\u00f5rval sidekriipsuta liits\u00f5na v\u00f5i s\u00f5na\u00fchend); 3) m\u00f6\u00f6nda kogu r\u00fchmas nii liits\u00f5nana (sidekriipsuga v\u00f5i ilma) kui ka s\u00f5na\u00fchendina kirjutuse v\u00f5imalust.<\/p>\n\n\n\n Tegelikus kasutuses<\/mark> ka k\u00e4est-k\u00e4tte<\/em>, ots-otsaga<\/em> ja otsotsaga<\/em>.<\/p>\n\n\n\n Selgitus.<\/mark> Muude k\u00e4\u00e4nete \u00fchendites on senine reegel n\u00e4inud ette lahkukirjutuse. Siin on suuremad r\u00fchmad 1) seest\u00fctlev + sisse\u00fctlev v\u00f5i rajav (silmast silma<\/em>, otsast otsani<\/em>), 2) alalt\u00fctlev + alale\u00fctlev (ukselt uksele<\/em>), 4) nimetav + sees-, alale- v\u00f5i kaasa\u00fctlev (toon toonis<\/em>, \u00fcks \u00fchele<\/em>, ots otsaga<\/em>).<\/p>\n\n\n\n Tegelikus tarvituses on n\u00e4ha nii reeglikohast lahkukirjutust kui ka liits\u00f5nade analoogial sidekriipsuga kokkukirjutust. Mida suurema sagedusega on keelend, seda t\u00f5en\u00e4olisemalt on s\u00f5na\u00fchendi k\u00f5rval kasutusel ka sidekriipsuga vormistatud liits\u00f5na. Paarist eriti suure sagedusega \u00fchendist on n\u00e4ha ka sidekriipsuta kokkukirjutist (\u00fcks\u00fchele<\/em>, otsotsaga<\/em>). Nt<\/p>\n\n\n\n 1) seest\u00fctlev + sisse\u00fctlev v\u00f5i rajav:<\/strong> aastast aastasse ~ aastast-aastasse<\/em>, ajast aega ~ ajast-aega<\/em>, k\u00e4est k\u00e4tte ~ k\u00e4est-k\u00e4tte<\/em>, n\u00e4ost n\u00e4kku ~ n\u00e4ost-n\u00e4kku<\/em>, p\u00f5lvest p\u00f5lve ~ p\u00f5lvest-p\u00f5lve<\/em>, p\u00e4evast p\u00e4eva ~ p\u00e4evast-p\u00e4eva<\/em>, seinast seina ~ seinast-seina<\/em>, silmast silma ~ silmast-silma<\/em>, suust suhu ~ suust-suhu<\/em>; otsast otsani ~ otsast-otsani<\/em>, uksest ukseni ~ uksest-ukseni<\/em>;<\/p>\n\n\n\n \u00fcksnes s\u00f5na\u00fchendina: kuust kuusse<\/em>, n\u00e4dalast n\u00e4dalasse<\/em>, s\u00fcdamest s\u00fcdamesse<\/em>, ilmast ilma<\/em>, kaanest kaaneni<\/em>, kellast kellani<\/em>, servast servani<\/em>;<\/mark><\/p>\n\n\n\n 2) alalt\u00fctlev + alale\u00fctlev:<\/strong> k\u00fcljelt k\u00fcljele ~ k\u00fcljelt-k\u00fcljele<\/em>, ukselt uksele ~ ukselt-uksele<\/em>;<\/p>\n\n\n\n \u00fcksnes s\u00f5na\u00fchendina: jalalt jalale<\/em>, oksalt oksale<\/em>, suult suule<\/em>, v\u00f5idult v\u00f5idule<\/em>, \u00f5ielt \u00f5iele<\/em>;<\/mark><\/p>\n\n\n\n 3) nimetav + sees-, alale- v\u00f5i kaasa\u00fctlev:<\/strong> toon toonis ~ toon-toonis<\/em> (liits\u00f5na sagedasem); \u00fcks \u00fchele ~ \u00fcks-\u00fchele ~ \u00fcks\u00fchele<\/em> (s\u00f5na\u00fchend ja sidekriipsuga liits\u00f5na v\u00f5rdse sagedusega); ots otsaga ~ ots-otsaga ~ otsotsaga<\/em>;<\/p>\n\n\n\n \u00fcksnes s\u00f5na\u00fchendina: linn linnas<\/em>, riik riigis<\/em>.<\/mark><\/p>\n\n\n\n Lauses esinevad sellised \u00fchendid harilikult kas m\u00e4\u00e4rusena (suhtleme inimestega silmast silma<\/em>) v\u00f5i omaduss\u00f5nalise t\u00e4iendi funktsioonis (silmast silma vestlus<\/em>, silmast silma suhtlus<\/em>).<\/p>\n\n\n\n K\u00f5rvutised k\u00e4\u00e4nds\u00f5na vormid v\u00f5ivad moodustada s\u00f5na\u00fchendeid ka koos kaass\u00f5naga, nagu jalg jala ette<\/em>, kivi kivi peale<\/em>, k\u00fclg k\u00fclje k\u00f5rval<\/em>, p\u00e4ev p\u00e4eva j\u00e4rel<\/em>, silm silma vastu<\/em>, hammas hamba vastu<\/em>, vorst vorsti vastu<\/em>. Reeglis ette n\u00e4htud lahkukirjutus l\u00e4heb kokku tegeliku tarvitusega, \u00fcksnes m\u00f5ne sagedasema \u00fchendi puhul on v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral n\u00e4ha korduvate t\u00fcvede \u00fchendamist sidekriipsuga, nt k\u00fclg-k\u00fclje k\u00f5rval<\/em>, silm-silma vastu<\/em>, hammas-hamba vastu<\/em>, vorst-vorsti vastu<\/em>. Selleski v\u00f5ib n\u00e4ha liits\u00f5nade nagu j\u00e4rk-j\u00e4rgult<\/em> v\u00f5i p\u00e4ev-p\u00e4evalt<\/em> analoogiat.<\/p>\n\n\n\n Kuidas edasi?<\/mark> Kaalumiseks on kolm v\u00f5imalust: 1) j\u00e4\u00e4da senise reegli juurde, kus terve s\u00f5nar\u00fchm on normitud \u00fchtmoodi (s\u00f5na\u00fchendina ehk lahku kirjutatuna); 2) j\u00e4\u00e4da p\u00f5hiosas senise reegli juurde, kuid m\u00f6\u00f6nda kasutusest l\u00e4htuvalt \u00fcksiks\u00f5nuti r\u00f6\u00f6pkujusid, mis normingule ei allu (s\u00f5na\u00fchendi k\u00f5rval sidekriipsuga v\u00f5i ka kriipsuta liits\u00f5na); 3) m\u00f6\u00f6nda kogu r\u00fchmas nii s\u00f5na\u00fchendina kui ka liits\u00f5nana (sidekriipsuga v\u00f5i ilma) kirjutuse v\u00f5imalust.<\/p>\n\n\n\n Tegelikus kasutuses<\/mark> ka aeg-ajaline<\/em>, \u00fcks-\u00fcheselt<\/em>.<\/p>\n\n\n\n Selgitus.<\/mark> On olnud reegel, et tuletise aluseks oleva keelendi sidekriipsu tuletises ei s\u00e4ilitata (nt P\u00f5hja-Eesti<\/em> ja p\u00f5hjaeestlane<\/em>). Sama p\u00f5him\u00f5te on kehtinud ka t\u00fcvekordusega \u00fchendite puhul, seega aeg-ajalt > aegajaline<\/em>, j\u00e4rk-j\u00e4rgult > j\u00e4rkj\u00e4rguline<\/em>, samm-sammult > sammsammuline<\/em>, s\u00f5na-s\u00f5nalt > s\u00f5nas\u00f5naline<\/em>, t\u00e4ht-t\u00e4helt > t\u00e4htt\u00e4heline<\/em>.<\/p>\n\n\n\n Tegelikus kasutuses on sidekriipsu siiski n\u00e4ha ka omaduss\u00f5natuletistes ning on s\u00f5nu, nt aegajaline ~ aeg-ajaline<\/em>, sammsammuline ~ samm-sammuline<\/em>, kus kriipsuga kokkukirjutus on isegi sagedasem kui kriipsuta. Omaduss\u00f5na ja sellest omakorda m\u00e4\u00e4rs\u00f5na on tuletatud ka nimetava ja alale\u00fctleva \u00fchendist \u00fcks \u00fchele<\/em>, nii omadus- kui ka m\u00e4\u00e4rs\u00f5na n\u00e4eb tegelikus tarvituses nii kriipsuta kui ka koos kriipsuga: \u00fcks\u00fchene ~ \u00fcks-\u00fchene<\/em>, \u00fcks\u00fcheselt ~ \u00fcks-\u00fcheselt<\/em>. <\/p>\n\n\n\n Kuidas edasi?<\/mark> Kaalumiseks on kolm v\u00f5imalust: 1) j\u00e4\u00e4da senise reegli juurde, kus terve s\u00f5nar\u00fchm on normitud \u00fchtmoodi (ilma sidekriipsuta liits\u00f5na); 2) j\u00e4\u00e4da p\u00f5hiosas senise reegli juurde, kuid m\u00f6\u00f6nda kasutusest l\u00e4htuvalt \u00fcksiks\u00f5nuti r\u00f6\u00f6pkujusid, mis normingule ei allu (sidekriipsuta liits\u00f5na k\u00f5rval ka sidekriipsuga liits\u00f5na); 3) m\u00f6\u00f6nda kogu r\u00fchmas nii sidekriipsuga kui ka sidekriipsuta liits\u00f5nana kirjutuse v\u00f5imalust.<\/p>\n\n\n\nveel kord, iga kord, taas kord<\/h2>\n\n\n\n
\n
kogu aeg<\/h2>\n\n\n\n
T\u00fcvekordusega \u00fchendid<\/h2>\n\n\n\n
aeg-ajalt, j\u00e4rk-j\u00e4rgult<\/h3>\n\n\n\n
k\u00e4est k\u00e4tte, ots otsaga<\/h3>\n\n\n\n
aegajaline, \u00fcks\u00fcheselt<\/h3>\n\n\n\n
Kirjandus<\/h2>\n\n\n\n
\n