{"id":13576,"date":"2026-05-25T17:12:18","date_gmt":"2026-05-25T14:12:18","guid":{"rendered":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/?p=13576"},"modified":"2026-06-05T14:26:09","modified_gmt":"2026-06-05T11:26:09","slug":"mis-on-lisanaited","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/mis-on-lisanaited\/","title":{"rendered":"Mis on lisan\u00e4ited?"},"content":{"rendered":"\r\n
\r\n

L\u00fchidalt<\/h4>\r\n<\/div>\n\n\n

Lisan\u00e4idete all m\u00f5istame tekstikorpusest<\/a> automaatselt valitud lauseid. Need on m\u00f5eldud lisainfona neile, kes tahavad n\u00e4ha rohkem n\u00e4iteid selle kohta, kuidas s\u00f5nu tegelikult kasutatakse.<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n\r\n

Pikemalt<\/h4>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n

EKI \u00fchends\u00f5nastikus s\u00f5nat\u00e4henduste juures esitatud n\u00e4ited<\/strong> (n\u00e4itelaused) p\u00e4rinevad eesti keele \u00fchendkorpusest<\/a>. N\u00e4itelause toetab seletust ja aitab t\u00e4hendust paremini m\u00f5ista. N\u00e4ited on korpusest v\u00e4lja valinud s\u00f5naraamatu koostajad, sealjuures on v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral lauseid l\u00fchendatud ja kohendatud. Tsitaadi puhul on \u00e4ra toodud tsitaadi allikas. Lisaks neile n\u00e4idetele kuvatakse S\u00f5naveebi kasutajale lehe paremas veerus lisan\u00e4iteid.<\/p>\n\n\n\n

Lisan\u00e4ited<\/strong> on \u00fcks sellistest infokihtidest, mis on tekstikorpusest arvuti abil automaatselt loodud ning mida s\u00f5naraamatukoostaja pole \u00fcle toimetanud. Sellised infokihid on S\u00f5naveebis veel n\u00e4iteks \u201eVeel sarnaseid s\u00f5nu\u201c (s\u00fcnon\u00fc\u00fcmid) ja \u201eV\u00f5imalikud vasted\u201c (v\u00f5\u00f5rkeelsed vasted). S\u00f5naveeb ei ole aga kindlasti ei esimene ega ka viimane portaal, kus automaatselt tuvastatud autentset ja toimetamata keeleinfot kasutajale n\u00e4idatakse. Sarnaselt kuvatakse lisan\u00e4iteid ka n\u00e4iteks inglise s\u00f5nastikes: \u201eCollins Dictionary<\/a>\u201c (vt \u201eExamples of X in a sentence”), \u201eMerriam-Webster Dictionary<\/a>\u201c (vt \u201eRecent Examples on the Web”) ja \u201eLongman Dictionary of Contemporary English<\/a>\u201c (vt \u201eExamples from the Corpus”).<\/p>\n\n\n\n

S\u00f5naveebis kuvatavad lisan\u00e4ited p\u00e4rinevad eesti keele veebilausete korpusest, mis sisaldab erinevaid meedia- ja teadusartikleid, ilukirjandust, eestikeelset Wikipediat, aga ka blogi- ja foorumipostitusi. Lisan\u00e4idete eesm\u00e4rk on t\u00e4iendada s\u00f5naraamatukoostajate valitud lauseid, kuid nende kasulikkus ilmneb eriti selliste s\u00f5naartiklite juures, kuhu leksikograaf pole ise n\u00e4idet lisada j\u00f5udnud. Ka leksikograafi valitud n\u00e4itelaused EKI \u00fchends\u00f5nastikus on tegelikult valitud korpusest, vajadusel on neid toimetatud. Nii on see alati k\u00e4inud \u2212 kui varasemalt kasutasid s\u00f5naraamatukoostajad n\u00e4idete allikana sedelkartoteeke, mis sisaldasid k\u00e4sitsi \u00fcles kirjutatud s\u00f5nasedeleid, siis n\u00fc\u00fcd e-korpusi, mis sisaldab k\u00f5ikv\u00f5imalikke digitekste.<\/p>\n\n\n\n

EKI \u00fchends\u00f5nastik S\u00f5naveebis on niisiis kaetud eri t\u00fc\u00fcpi n\u00e4idetega \u2212 t\u00e4henduste juures n\u00e4itame s\u00f5nastikukoostaja valitud(\/toimetatud) n\u00e4iteid ning \u201eLisan\u00e4idete\u201c plokis automaatselt valitud korpuslauseid. S\u00f5naveebi kasutaja j\u00e4rgmine samm v\u00f5iks olla ligip\u00e4\u00e4s korpusele, kust ta saaks ise k\u00f5iki n\u00e4iteid lugeda ja anal\u00fc\u00fcsida.<\/p>\n\n\n\n

Kuidas lisan\u00e4iteid valitakse?<\/h2>\n\n\n\n

Lisan\u00e4ited on valitud spetsiaalse programmi abil (GDEX<\/a> ehk Good Dictionary Examples<\/em>), mis hindab lause vastamist etteantud hea n\u00e4itelause reeglitele.<\/p>\n\n\n\n

Need reeglid on kohandatud just eesti keelele. Alustatakse sellest, et lause algab suure t\u00e4hega ja l\u00f5peb lausel\u00f5pum\u00e4rgiga. Lisaks arvestatakse lausete ja s\u00f5nade pikkust. Samuti m\u00f5\u00f5detakse s\u00f5nade esinemist korpuses: k\u00f5rvale j\u00e4\u00e4vad laused, milles esinevad  v\u00e4ga madala sagedusega s\u00f5nad. (Nii saab v\u00e4listada \u00fcsna palju tr\u00fckivigadega lauseid.) Samuti ei kuvata lauseid, mis sisaldavad teatud vulgaarseid v\u00f5i tundlikke s\u00f5nu. K\u00f5rvale j\u00e4\u00e4vad laused, mis algavad eelnevale kontekstile viitava s\u00f5na v\u00f5i fraasiga (nt seet\u00f5ttu, sellest l\u00e4htuvalt<\/em>), sest \u00fcksikuna v\u00f5ivad nad olla raskesti m\u00f5istetavad.<\/p>\n\n\n\n

Reegleid, mida programm arvestab, on tegelikult palju rohkem (loe t\u00e4psemalt Koppel 2020).<\/p>\n\n\n\n

Miks on lisan\u00e4idetes vigu?<\/h2>\n\n\n\n

Kuna lisan\u00e4iteid valib arvuti, mitte inimene, siis v\u00f5ib n\u00e4idete hulka sattuda ka ebat\u00e4psusi. Eesk\u00e4tt tekib segadusi s\u00f5nade puhul, millel on eri t\u00e4hendused, aga sama kirjakuju: n\u00e4iteks kuvatakse homon\u00fc\u00fcmide tamm : tamme<\/em> ja tamm : tammi<\/em> juures samu lisan\u00e4iteid, mitmet\u00e4hendusliku s\u00f5na leht<\/em> juures on l\u00e4bisegi laused, milles r\u00e4\u00e4gitakse kord ajalehtedest, kord puulehtedest.<\/p>\n\n\n\n

Lisan\u00e4idete hulka v\u00f5ib sattuda ka vigaseid lauseid. Siin on lauseid, milles autor on eksinud n\u00e4iteks m\u00f5ne ortograafiareegli vastu v\u00f5i teinud tr\u00fckivea. Aga vea v\u00f5ib olla teinud ka masin \u2013 automaatse m\u00e4rgenduse t\u00f6\u00f6riist. EKI kasutab Tartu \u00dclikooli tarkvaraarendajate loodud t\u00f6\u00f6riistakasti EstNLTK<\/a>, mis on loodud just eestikeelsete tekstide t\u00f6\u00f6tluseks. Vead v\u00f5ivad tekkida algvormi m\u00e4\u00e4ramisel, morfoloogilisel anal\u00fc\u00fcsil vm protseduuri k\u00e4igus. N\u00e4iteks v\u00f5ib juhtuda, et p\u00e4risnimi Malle<\/em> on m\u00e4rgendatud hoopis nimis\u00f5naks mall<\/em> v\u00f5i nimis\u00f5na koha <\/em>(teatud kala) on m\u00e4rgendatud kui nimis\u00f5na koht <\/em>omastava k\u00e4\u00e4nde vorm. Sellised  vead paistavad kahjuks  v\u00e4ga h\u00e4sti silma just S\u00f5naveebi lisan\u00e4idetes.<\/p>\n\n\n\n

Oluline on r\u00f5hutada, et korpuselauseid ei suuda keegi kunagi k\u00e4sitsi parandada \u2013 neid on selleks lihtsalt liiga palju. Seeasemel saame aina paremaks arendada lisan\u00e4idete automaatset anal\u00fc\u00fcsi. Uuendame lisan\u00e4idete korpust iga kahe aasta tagant, samuti kasutame korpuste m\u00e4rgendamisel alati uusimat ja parimat EstNLTK versiooni, mis eelmiste versioonidega v\u00f5rreldes v\u00e4hem m\u00e4rgendamise vigu teeb. Lisaks loodame tulevikus kasutada muid meetodeid, n\u00e4iteks on v\u00f5imalik rahva kaasabil lisan\u00e4idete korpuse kvaliteeti veelgi parandada.<\/p>\n\n\n\n

Kirjandus<\/h2>\n\n\n\n