Registri eesm\u00e4rk on anda p\u00f5hiinfo keelte kohast lingvistilises klassifikatsioonis, seet\u00f5ttu on kogu ainestik jagatud keeler\u00fchmade kaupa. Keeler\u00fchma t\u00e4his on v\u00e4hemalt kahet\u00e4heline, neist esimene suur, teine v\u00e4ike, j\u00e4rgnevad suurt\u00e4hed v\u00f5i numbrid t\u00e4psustavad asukohta keeler\u00fchmas. Nt Ie<\/strong> t\u00e4histab indoeuroopa keelkonda, IeG<\/strong> germaani keeli, IeG1<\/strong> p\u00f5hjagermaani keeli.<\/p>\n\n\n\n Linguae andmebaasis on kasutusel j\u00e4rgmised keeler\u00fchmade p\u00f5hit\u00e4hised: Aa<\/strong> = austroaasia h\u00f5imkond, Ad<\/strong> = Andamani keelkond, Ae<\/strong> = Andi-ekvaatori suurh\u00f5imkond, Af<\/strong> = afroaasia keelkond, Al<\/strong> = Altai keelkond, An<\/strong> = austroneesia h\u00f5imkond, Ar<\/strong> = tehiskeeled, At<\/strong> = asteegi-tano h\u00f5imkond, Au<\/strong> = Austraalia keeled, Ca<\/strong> = Kaukaasia h\u00f5imkond, Dr<\/strong> = draviidi keelkond, Ea<\/strong> = eskimo-aleuudi keelkond, Gp<\/strong> = \u017eee-pano-kariibi suurh\u00f5imkond, Ho<\/strong> = hoka h\u00f5imkond, Hu<\/strong> = hurri keeled, Ie<\/strong> = indoeuroopa keelkond, Ii<\/strong> = h\u00f5imkonnav\u00e4lised ja isoleeritud indiaani keeled, Is<\/strong> = isoleeritud keeled, Ja<\/strong> = Jaapani keeled, Kh<\/strong> = khoisani keelkond, Ma<\/strong> = makroalgonkini h\u00f5imkond, Mc<\/strong> = makrot\u0161ibt\u0161a h\u00f5imkond, Ms<\/strong> = makrosiuu h\u00f5imkond, Nd<\/strong> = naa-dene h\u00f5imkond, Nk<\/strong> = Nigeri-Kordofani h\u00f5imkond, Ns<\/strong> = Niiluse-Sahara h\u00f5imkond, Om<\/strong> = oto-mange h\u00f5imkond, Pa<\/strong> = paleoaasia keeled, Pe<\/strong> = penuti h\u00f5imkond, Pp<\/strong> = Paapua keeled, Sg<\/strong> = viipekeeled, St<\/strong> = hiina-tiibeti keelkond, Ur<\/strong> = Uurali keelkond, xxx<\/strong> = liigitamata keeled, kirjad ja rahvad. Vt ka keeler\u00fchmade t\u00e4isloendit<\/a>.<\/p>\n\n\n\n Registris on S\u00f5naveebi<\/a> Linguae andmebaasis<\/a> esinevad eestikeelsed m\u00e4rks\u00f5nad. Kirje struktuur t\u00e4iskujul on j\u00e4rgmine:<\/p>\n\n\n\n Lisas\u00fcmbolid:<\/p>\n\n\n\n Igas alajaotises loetletakse k\u00f5igepealt \u00fcldm\u00f5isted, seej\u00e4rel keeled, kirjad ja rahvad.<\/p>\n\n\n\n Keele, kirja v\u00f5i rahvar\u00fchma liikme nimetus.<\/strong> Eestikeelne m\u00e4rks\u00f5na ja valikuliselt selle kasutatavad s\u00fcnon\u00fc\u00fcmid, vananenud vasted on t\u00e4histatud l\u00fchendiga van<\/em>. Kui vaja, antakse nurksulgudes ja kursiivis eesti h\u00e4\u00e4ldus, nt Gagnoa [ganj`oa<\/em>].<\/p>\n\n\n\n Endanimetus, inglise, rahvusvaheline vm nimetus.<\/strong> Esitatakse sulgudes ja kaldkirjas, eri keelte valik eraldatud semikooloniga. Endanimetus v\u00f5ib olla IPA transkriptsioonis<\/a> (vt selle eestikeelset koondtabelit<\/a>), see antakse alati nurksulgudes ja p\u00fcstkirjas. Kui keel kasutab muud kirja kui ladina, antakse k\u00f5igepealt originaalkirjapilt, seej\u00e4rel selle \u00fcmberkirjutus ladina kirja KNABis kasutusel oleva s\u00fcsteemi<\/a> kohaselt. Endanimetus v\u00f5ib ka puududa, seet\u00f5ttu on ta paremaks eristuseks t\u00e4histatud \u24d4-t\u00e4hega nimetuse ees. Teisena antakse inglise nimetus koos variantidega, esikohal tavaliselt standardis antud. Kolmandana v\u00f5idakse anda mingi piirkonnas olulise keele variant. Variantide puhul kasutatakse t\u00e4psustavaid l\u00fchendeid v\u00f5i s\u00fcmboleid:<\/p>\n\n\n\n ISO kood.<\/strong> Kasutatakse koode j\u00e4rgmistest standarditest:<\/p>\n\n\n\n Kolmet\u00e4helised keelekoodid v\u00f5ivad seega p\u00e4rineda standardi kolmest osast, kuid et nad on unikaalsed, st kordumatud, siis vastuolusid ei teki, igal koodil on oma kindel t\u00e4hendus. Kui keelel on mitu koodi, esitatakse need kaldkriipsuga eraldatult, nt et\/est<\/kbd> (eesti keel). Kui koode on kolm, siis j\u00e4rjekorras teine on terminoloogiline, kolmas bibliograafiline, nt de\/deu\/ger<\/kbd> (saksa keel). Keelekoodide kehtivust ja p\u00f5hiandmeid saab kontrollida j\u00e4rgmiselt lingilt, kui keelekood aae<\/kbd> asendada otsitava koodiga: https:\/\/iso639-3.sil.org\/code\/aae<\/a>.<\/p>\n\n\n\n Kiri.<\/strong> Kirjas\u00fcsteem(id), mida keele kirjapanekuks tarvitatakse, nt ladina.<\/p>\n\n\n\n Rahvas.<\/strong> Keelele vastav rahvas, esitatakse kahes vormis, ainsuses (rahvaliikmenimetusena) ja mitmuses (rahvanimetusena), nt eestlane, eestlased<\/em>. V\u00f5\u00f5rkeelte vasted p\u00fc\u00fctakse anda samuti ainsuse vormis, ent v\u00f5ivad esineda ka mitmuse vormis, kui ainsust ei ole usaldusv\u00e4\u00e4rselt v\u00f5imalik kindlaks teha.<\/p>\n\n\n\n Asuala.<\/strong> Peamised riigid, kus keele k\u00f5nelejad asuvad, \u00fcldjuhul t\u00e4hestikj\u00e4rjestuses. Sulgudes v\u00f5ib olla lisatud haldus\u00fcksuse nimi, vahel ka t\u00e4psem asukohakirjeldus. Laiemaid m\u00e4\u00e4ratlusi (maailmajagu, maailm) kasutatakse juhul, kui tegemist on mitme riigi alaga v\u00f5i ei ole asukoha t\u00e4psustus riigi tasandini otstarbekas.<\/p>\n\n\n\n K\u00f5nelejate arv.<\/strong> \u00dcmardatud hinnang, esialgu 2009.\u20132013. a kindlaks tehtud seisuga. P\u00f5hiallikaks on olnud Ethnologue’i andmebaas. Juhul, kui andmeid on 2022. aastast alates uuendatud, on k\u00f5nelejate arvule lisatud nurksulgudes v\u00f5imaluse korral k\u00f5nelejate arvu dateering (st mis aastast andmed p\u00e4rinevad) ning noole j\u00e4rel allikas (E = Ethnologue, W = Wikipedia) ja aastaarv, millal uuendus on tehtud (st millal andmeid on kontrollitud), nt 40 000 [2015 < W, 2022] (st arv 40 000 p\u00e4rineb aastast 2015 ja see on \u00fcle kontrollitud Wikipediast aastal 2022).<\/p>\n\n\n\n ISO 639 koodi link ja kehtivuse kontrolli aeg.<\/strong> Tekstile M\u00e4rkused.<\/strong> Eelk\u00f5ige leiab siin mainimist, kas tegu on nn makrokeelega (katusterminiga, mille alla arvatakse mitu keelt) v\u00f5i makrokeele osaks oleva keelega. (Makrokeelte kohta l\u00e4hemalt vt andmebaasi sissejuhatusest<\/a>.)<\/p>\n\n\n\n Koostanud Peeter P\u00e4ll<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Registri kirjete selgitus.<\/p>\n","protected":false},"author":8,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1304],"tags":[1305,1306],"class_list":["post-13676","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-linguae","tag-linguae","tag-maailma-keeled"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/13676","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/8"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=13676"}],"version-history":[{"count":19,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/13676\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":28005,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/13676\/revisions\/28005"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=13676"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=13676"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=13676"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}Registrikirje struktuur<\/h2>\n\n\n\n
\n
ainsuses<\/code> (st rahvaliige), mitmuses. Asuala: asukohariik v\u00f5i -riigid. K\u00f5nelejaid: keele k\u00f5nelejate ligikaudne arv. \u2666 M\u00e4rkused.
Kirjad: keelega seotud kirjad, sh kirjastiilid.
Murded: keele murded vm variatsioonid.
Rahvad: keelega seotud rahvar\u00fchmad.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n\n
Kirje koostisosade selgitus<\/h2>\n\n\n\n
\n
\n
ISO 639<\/code> lisatud link viib ISO standardi koodide andmebaasi, vt l\u00e4hemalt registri kasutamise \u00f5petusest<\/a>. Selle j\u00e4rel on s\u00fcmbol \u2234 ning viide aastale ja kuule, millal selle koodi ja vastava keelenimetuse kehtivust on viimati kontrollitud. Nt \u223426-02 t\u00e4hendab, et seda on tehtud 2026. a 2. kuul, st veebruaris.<\/p>\n\n\n\n