{"id":13734,"date":"2022-10-29T03:00:06","date_gmt":"2022-10-29T00:00:06","guid":{"rendered":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/?p=13734"},"modified":"2025-08-26T11:32:38","modified_gmt":"2025-08-26T08:32:38","slug":"mis-on-linguae","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/mis-on-linguae\/","title":{"rendered":"Mis on Linguae"},"content":{"rendered":"\n

Andmebaasi sisu<\/h2>\n\n\n\n

Andmebaasi on v\u00f5etud k\u00f5ik keelte nimetused, mis esinevad v\u00e4hemalt \u00fches j\u00e4rgmistest allikatest: 1) Paul Ariste \u201eMaailma keeled\u201c (I, 1967; II, 1969; 2. tr\u00fckk 1972); 2) \u201eEesti n\u00f5ukogude ents\u00fcklopeedia\u201c (1968\u20131978) ja \u201eENE\/Eesti ents\u00fcklopeedia\u201c (1985\u20131999) maailmajagude keelekaardid; 3) Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitatud keelte ja rahvaste nimetused (1998, sisaldab peaaegu k\u00f5iki standardites ISO 639-1 ja 639-2 mainitud keeli). Kui varasemaid keelenimetusi ei ole olnud v\u00f5imalik \u00fcheselt seostada praegu tuntud keelte nimetustega, on vanemad variandid varustatud m\u00e4rkusega \u201ek\u00fcsitav\u201c. M\u00f5nel juhul on n\u00fc\u00fcdisvariant j\u00e4\u00e4nud \u00fcldse kindlaks tegemata, sel juhul on viide kirje tekstis.<\/p>\n\n\n\n

Primaarne on andmebaasis keelenimetus, vastav rahvanimetus (etnon\u00fc\u00fcm) lisatakse, kui see on keelenimetusega seostatav (uues andmebaasis eraldi kirjena). Etnon\u00fc\u00fcmil antakse tavaliselt ainsuse kuju ehk rahvaliikmenimetus.<\/p>\n\n\n\n

Keeled v\u00f5i murded?<\/h2>\n\n\n\n

P\u00f5hiliselt on joondutud ISO 639 standardis antud m\u00e4\u00e4ratlustest, mida kajastavad nt Ethnologue’i andmebaas ja Linguist List. Seejuures on \u00e4ra kasutatud ISO 639-3s pakutud nn makrokeele m\u00f5istet: kui mingi rahvas peab ennast \u00fcheks ja kasutab oma keele t\u00e4histamiseks kindlat nimetust, ent lingvistiliselt on tegu eri keeltega, siis on ISO standardis seda nimetatud makrokeeleks. Nii on kurdi keele puhul tegemist \u00fchtse identiteediga, mida kajastab kurdi makrokeel, ent lingvistiliselt on tegu v\u00e4hemalt kolme keelega (p\u00f5hjakurdi ehk kurmand\u017ei, keskkurdi ehk sorani ja l\u00f5unakurdi). Kui makrokeele kontseptsioon toodi algul k\u00e4ibele ISO standardite ISO 639-1, 639-2 ja 639-3 kokkusobitamiseks (esimesed kaks osa k\u00e4sitasid keeltena m\u00f5nev\u00f5rra laiemaid kooslusi), siis siinses andmebaasis on seda laiendatud ka nendele keeltele, mis ISO 639-1s ega 639-2s ei esine, ent moodustavad siiski \u00fchtse identiteedi (ISO 639-3 on seevastu neid killustanud mitmeks k\u00f5neldavaks keeleks).<\/p>\n\n\n\n

Kuiv\u00f5rd osa eespool nimetatud allikates mainitud keeli liigituvad t\u00e4nap\u00e4eval murreteks, siis on ka need andmebaasis antud. Murrete p\u00f5hjalikumat esitust ei ole siiski siinsest andmebaasist p\u00f5hjust eeldada. Lisatud on \u00fcksnes meie l\u00e4himate naaberkeelte murdeid.<\/p>\n\n\n\n

Keelte liigitus keelkondadesse<\/h2>\n\n\n\n

Aluseks on peamiselt v\u00f5etud ENE-EE keelekaartidel antud liigitused, ent arvestatud on ka uuemaid k\u00e4sitlusi (sh Ethnologue ja Linguist List). Ameerika indiaani keelte puhul on antud h\u00fcpoteetilised h\u00f5imkonnad ja suurh\u00f5imkonnad, kuigi valdav osa n\u00fc\u00fcdisk\u00e4sitlusi neid ei j\u00e4rgi. Keelte liigitusega seotut on vahel kommenteeritud t\u00e4iskirjes.<\/p>\n\n\n\n

Andmebaasi peaeesm\u00e4rk on kokku viia eri nimekujud, mida keelte, rahvaste, keeler\u00fchmade jne t\u00e4histamiseks tarvitatakse, ja valida neist v\u00e4lja keeleliselt soovitatavad.<\/strong> Baasis kajastuvaid liigitusi keelteks ja murreteks, keelkondadeks jm-ks ei saa pidada l\u00f5plikeks<\/strong>, kasutajale j\u00e4\u00e4b alati v\u00f5imalus neid omatahtsi sobitada. Kui n\u00e4iteks baasis on karjala, livviko ja l\u00fc\u00fcdi keel, siis ei t\u00e4henda see muud kui et ISO standardis on neile keelekujudele antud oma koodid, see ei v\u00e4lista n\u00e4iteks karjala keelest ja selle Aunuse ja l\u00fc\u00fcdi murretest kirjutamist. Keeler\u00fchmade nimetuste puhul on tarvis silmas pidada, et kuigi paljud nimetused on s\u00fcnon\u00fc\u00fcmsed, on neile eri autorid andnud ka eri t\u00e4hendusi (vt nt m\u00e4rkust Nigeri-Kordofani keelte all).<\/p>\n\n\n\n

Nimetuste valik ja vormistus<\/h2>\n\n\n\n

Keeli ja rahvaid on nimetatud mitmeti. Mitmeid traditsioonilisi nimetusi peavad vastava keele k\u00f5nelejad ise m\u00f5nikord halvustavateks. Sel juhul on ka eesti keeles p\u00fc\u00fctud senine nimetus asendada uuemaga, mis l\u00e4htub tavaliselt rahva endanimetusest. M\u00f5ned n\u00e4ited muudatustest: auka > vaorani, birale > ongota, galla > oromo<\/em>. Piiritlemine on siiski keeruline, n\u00e4iteks ei pea eesti \u00f5igekeelsusallikad mustlast<\/em> ega laplast<\/em> halvustavaks, kuigi inglise tavas eelistatakse nende puhul omakeelseid nimetusi.<\/p>\n\n\n\n

Standardi ISO 639-3 aluseks on Ethnologue’i andmebaasis kasutatavad nimetused. Erinevalt standardi teistest osadest (ISO 639-1 ja -2) p\u00fc\u00fcab Ethnologue keeli liigitada n\u00f6 objektiivsete kriteeriumide alusel, kasutades m\u00f5istetavuse printsiipi: kui kahe keelekuju k\u00f5nelejad saavad teineteisest piisavalt h\u00e4sti aru, on tegemist sama keele murretega, kui ei, siis eri keeltega (vt selle kohta l\u00e4hemalt ISO 639-3 m\u00e4\u00e4ratluste lehelt<\/a>). Selle tulemuseks on paljude keelte killustamine mitmeteks keelekujudeks ja neile t\u00e4iesti tinglike nimetuste andmine, milles eristava t\u00e4iendina kasutatakse kas kohanimesid v\u00f5i ilmakaari. Vastava keele k\u00f5nelejad ise ei pruugi niisugustest nimetustest teadlikudki olla ja loevad end tavaliselt suurema koosluse osaks (need on sel juhul makrokeeled, vt eespoolt). Siinses andmebaasis on niisuguseid keelenimetusi sisse v\u00f5etud enamasti paratamatusest, sest keelekood on antud just neile, mitte laiemale kooslusele, makrokeelele. Loobutud on Ethnologue’i t\u00e4psustavatest t\u00e4ienditest juhul, kui valdavalt tuntakse eri keelekujudest vaid \u00fcht: andmebaasis on khmeeri keel<\/em> (mitte \u201ekeskkhmeeri keel\u201c \u2013 vrd Ethnologue’is on ka p\u00f5hjakhmeeri keel), altai keel<\/em> (mitte \u201el\u00f5unaaltai keel\u201c, Ethnologue eristab sellest p\u00f5hjaaltai keelt) jne. (M\u00f5nel juhul on n\u00e4iteks kohanimeandmebaasi rakendustes \u00fcldisem keelekood hakanud t\u00e4histama kitsamat keelekuju: chm<\/strong> t\u00e4histab niidumari keelt, kuigi Ethnologue’is on \u201echm\u201c mari makrokeel, mis koosneb niidumari (mhr) ja m\u00e4emari (mrj) keelest, samuti on mn<\/strong> Mongoolia mongoli (halhimongoli) keele t\u00e4his, kuigi Ethnologue’is on see j\u00e4lle makrokeel, mis koosneb halhimongoli (khk) ja nn \u00e4\u00e4remongoli (sisemongoli, mvf) keelest.)<\/p>\n\n\n\n

Murrete nimetamisel on p\u00fc\u00fctud j\u00e4rgida \u00fchtset malli: kui murdenimetus tuleneb kohanimest v\u00f5i h\u00f5imunimetusest, siis keele enda nimetust ei ole lisatud, kui see aga sisaldab n\u00e4iteks ilmakaart m\u00e4rkivat vm kirjeldavat s\u00f5na (kesk-, \u00fclem-<\/em> jts), siis on ette lisatud keelenimetus: mansi idamurded, mansi l\u00e4\u00e4nemurded, mari loodemurre<\/em> jne. See t\u00e4hendab, et tavakasutuses v\u00f5ib keelenimetus ka puududa (kui keele kontekst on selge), nt idamurded, l\u00e4\u00e4nemurded, loodemurre<\/em> jne. Samah\u00e4sti v\u00f5ib t\u00e4iendi teinekord lisada ka keelenimetuse ette: idamansi murded, l\u00e4\u00e4nemansi murded, loodemari murre<\/em> jne. Et k\u00f5iki niisuguseid vorme andmebaasis pole, on \u00fcksnes seet\u00f5ttu, et selline vaheldamine on t\u00e4iesti reeglip\u00e4rane. (Niisamuti on talitatud vene vastete puhul: kui murdenimetus sisaldab \u00fcksnes ilmakaari vm \u00fcldisi s\u00f5nu, on lisatud keelenimetus \u2013 kuigi allikas v\u00f5ib see puududa \u2013, nt \u0437\u0430\u043f\u0430\u0434\u043d\u044b\u0439 \u0434\u0438\u0430\u043b\u0435\u043a\u0442 \u043c\u043e\u043a\u0448\u0430\u043d\u0441\u043a\u043e\u0433\u043e \u044f\u0437\u044b\u043a\u0430 = mok\u0161a l\u00e4\u00e4nemurre.)<\/p>\n\n\n\n

Nimetuste mugandamine ja sobitamine<\/h2>\n\n\n\n

L\u00e4htutud on Emakeele Seltsi keeletoimkonna 1998. a soovitusest, mille j\u00e4rgi kirjutatakse keelte, rahvaste ja h\u00f5imude nimetused h\u00e4\u00e4ldusp\u00e4rasel kujul. Seek\u00f5rval saab aga kasutada nimetusi ka algup\u00e4rasel kirjakujul, sarnaselt tsitaats\u00f5nadele, st muust tekstist eristatult. N\u00f5nda sobivad v\u00f5rdselt nii sgoo keel (\u00fcks kareni keeli) kui ka sgaw’<\/em> keel, anindiljakva keel (Austraalia keeli) ja anindilyakwa<\/em> keel, hoo keel (khoisani keeli) ja !x\u00f3\u00f5<\/em> keel.<\/p>\n\n\n\n

Andmebaasis on p\u00fc\u00fctud v\u00f5imalikult paljudele keelenimetustele pakkuda mugandatud nimetusi, ent kasutaja v\u00f5ib soovi korral muidugi piirduda algup\u00e4rase kirjakujuga. Seejuures maksab siiski t\u00e4hele panna asjaolu, et keelenimetuste rahvusvahelisel standardimisel ei ole leebelt \u00f6eldes kaugele j\u00f5utud ja keelenimetuste kirjapildis valitseb sageli \u00fcsna piisav segadus. Piisab, kui v\u00f5rrelda keelenimetuste kirjaviisi Ethnologue’is ja n\u00e4iteks Wikipedias.<\/p>\n\n\n\n

Nimetuste h\u00e4\u00e4likulisel mugandamisel on p\u00fc\u00fctud arvestada eesti v\u00f5\u00f5rs\u00f5nades v\u00e4ljakujunenud kirjaviisi. P\u00fc\u00fctud on v\u00e4ltida t\u00e4ish\u00e4\u00e4likute meelevaldset pikendamist, n\u00e4itamaks nime r\u00f5hku (nt mitte \u201etukaano\u201c \/hispaania Tucano\/, vaid tukano<\/em>; mitte \u201etrioo\u201c \/portugali Tri\u00f3\/, vaid trio<\/em>; mitte \u201ema\u0161akalii\u201c \/portugali Maxakal\u00ed\/, vaid ma\u0161akali<\/em>). Samas, kui l\u00e4htekeeles on selgelt pikk t\u00e4ish\u00e4\u00e4lik, siis see on s\u00e4ilitatud, kui paikneb r\u00f5hulises silbis (baraamu, datooga, eboo<\/em>). R\u00f5hk nimetustes on enamasti n\u00e4idatud esisilbil, kui l\u00e4hemad andmed l\u00e4htekeelse h\u00e4\u00e4lduse kohta puuduvad, v\u00f5i kaugemal s\u00f5nas, kui seda eeldab silbistruktuur (mask`oi keel<\/em>, mitte m\u00b4askoi<\/em> v\u00f5i m`ask`oi<\/em>).<\/p>\n\n\n\n

\u00dchesilbiliste nimetuste mugandamisel on peetud silmas senist tava: kui silbis \u00fchtegi h\u00e4\u00e4likut pikendada ei ole loomulik, siis lisatakse nimetuse l\u00f5ppu nimetavas k\u00e4\u00e4ndes i<\/em>-l\u00f5puline lisasilp, et nimetust oleks ladus kasutada. Nt mitte \u201e\u0161ann\u201c (sellest tuleneks \u201e\u0161anni keel\u201c), vaid \u0161ani<\/em> (rahvaliikmenimetuse ainsuse nimetav) ja \u0161ani keel<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Kuigi mugandamisel on p\u00fc\u00fctud j\u00e4rgida kindlaid malle, on see siiski vahel paratamatult ebaj\u00e4rjekindel, kuna kinnistunud mugandeid pole tahetud muuta. Nii on eesti keeles traditsiooniliselt (ilmselt varasema saksa h\u00e4\u00e4lduse eeskujul) maoori keel<\/em> (ootusp\u00e4rane mugand v\u00f5iks olla \u201emaaori keel\u201c, vrd M\u0101ori). Kahtluste korral sobiva h\u00e4\u00e4lduse osas on p\u00fc\u00fctud valida pigem kirjapildil\u00e4hedane variant.<\/p>\n\n\n\n

Paljud l\u00e4htenimetused sisaldavad grammatilisi tunnuseid (ees- v\u00f5i j\u00e4relliiteid), mis teeb nende otsemugandamise eesti keelde keeruliseks. Senisest tavast l\u00e4htudes on, kui v\u00f5imalik, aluseks v\u00f5etud l\u00e4htenime nominatiiv ja see pandud eesti omastava vormi. Nii on adjektiivse keelenimetuse Wymysi\u00f6ery\u015b<\/em> (saksa Wilmesaurisch<\/em>, ingl Vilamovian<\/em> v\u00f5i Wilamowicean<\/em>) mugandamisel aluseks v\u00f5etud asulanimi Wymysoj ja saadud vimisoi keel<\/em>. Prantsuse murre poitevin<\/em> on taandatud kohanimele Poitou ja saadud Poitou murre<\/em>. Inglise Omotic languages<\/em> on t\u00f5lgitud Omo keelteks<\/em> (mitte \u201eomootilisteks keelteks\u201c vms), sest l\u00e4hteks on Omo j\u00f5e nimi. Jne. Kindlasti on siin aga andmete puudumisel veel palju ebaj\u00e4rjekindlust.<\/p>\n\n\n\n

Algust\u00e4ht nimetustes<\/h2>\n\n\n\n

Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitus n\u00e4eb ette kirjutada keelte nimetused \u00fcldjuhul v\u00e4ikese t\u00e4hega. Sellest on ka kinni peetud, v.a m\u00f5ned v\u00e4hesed erandid, kui keelte nimetamisel on selgelt aluseks v\u00f5etud mingi kohanimi, nt Coeur d’Alene’i keel (nimetatud reservaadi j\u00e4rgi).<\/p>\n\n\n\n

Seevastu murrete ja keeler\u00fchmituste nimetamisel tuleb kasutada suurt algust\u00e4hte, kui aluseks on kohanimi: Altai keelkond, Uurali keelkond<\/em>, soome keele Per\u00e4pohjola murded<\/em>. Sageli ei ole aga v\u00f5imalik olnud kindlaks teha, kas on liigitatud kohanimede v\u00f5i h\u00f5imunimetuste alusel, seep\u00e4rast on v\u00f5imalik, et andmete t\u00e4psustamisel nimetuste kirjapilt muutub. Keeler\u00fchmituste puhul on p\u00fc\u00fctud suure algust\u00e4he p\u00f5him\u00f5tet v\u00f5imalikult j\u00e4rjekindlalt rakendada. Paraku toob j\u00e4rjekindel l\u00e4henemine teisal kaasa ootamatuid kombinatsioone, nt nahhi-Dagestani keelkond<\/em> (esimene pool nimetuses viitab nahhi ehk t\u0161et\u0161eeni-ingu\u0161i h\u00f5imudele, teine pool kohanimele Dagestan) v\u00f5i Kesk-Iraani keeled<\/em> (kesk-<\/em> on siin ajalises m\u00f5ttes, st keskperioodi Iraani keeled, samas vrd nt Vana-Kreeka). Teisal sunnib j\u00e4rjekindlus lahku kirjutama seni harjumusp\u00e4raseid \u00fchendeid, vrd traditsiooniline obiugri keeled<\/em> ja uue reegli kohane Obi ugri keeled<\/em>. Ilmselt on paratamatu, et m\u00f5neks ajaks j\u00e4\u00e4vad v\u00e4hemasti paljud neist r\u00f6\u00f6pselt kasutusele.<\/p>\n\n\n\n

PP, 17.11.2009, uuendatud 29.10.2022.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Uude andmebaasi \u00fclekandmine<\/h2>\n\n\n\n

Uude andmebaasi \u00fclekandmist on kavas teha etappide kaupa, j\u00f5udum\u00f6\u00f6da ja l\u00f5ppt\u00e4htaega seadmata. Esmaj\u00e4rjekorras p\u00fc\u00fctakse valmis saada s\u00fcstemaatiline register, seej\u00e4rel nimetuste p\u00f5hivasted (eesti, inglise, prantsuse, saksa, soome ja vene keeles + keele endanimetus) ning kolmandas j\u00e4rgus k\u00f5ik muu info. \u00dclekandmise ajal p\u00f5hjalikke muudatusi kavas teha ei ole, ent muudatused-t\u00e4iendused on t\u00e4histatud \u00b0-m\u00e4rgiga. Kui on lisatud uusi keeli vm \u00fcksusi, siis need on t\u00e4histatud v\u00e4ikese \u00fclaplussiga (\u207a).<\/p>\n\n\n\n

Lisainfo<\/h2>\n\n\n\n

Keelekoodi abil on v\u00f5imalik keele kohta otsida lisainfot:<\/p>\n\n\n\n

    \n
  1. Koodi ajakohasust saab kontrollida, kopeerides URLi aknasse https:\/\/iso639-3.sil.org\/code\/xxx<\/code>, milles xxx<\/code> on asendatud vastava koodiga.<\/li>\n\n\n\n
  2. Wikipedia ingliskeelse artikli mingi keele kohta saab k\u00e4tte \u00fcmbersuunava lingiga https:\/\/en.wikipedia.org\/w\/index.php?title=ISO_639:xxx&redirect=yes<\/code>, milles xxx<\/code> tuleb samuti asendada vastava koodiga.<\/li>\n\n\n\n
  3. Glottologi kogutud teavet keele kohta, sh kaardi keele k\u00f5nelejate asukohaga, leiab lingilt http:\/\/glottolog.org\/glottolog?iso=xxx<\/code>, milles xxx<\/code> on asendatud vastava keele koodiga.<\/li>\n\n\n\n
  4. Ethnologue’i l\u00fchik\u00e4sitluse (p\u00f5hjalikum \u00fclevaade on tasuline) leiab lingilt https:\/\/www.ethnologue.com\/language\/xxx\/<\/code> (xxx<\/code> asendada vastava koodiga).<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n

    Vt ka<\/h4>\n\n\n\n