{"id":14135,"date":"2022-12-20T16:05:31","date_gmt":"2022-12-20T14:05:31","guid":{"rendered":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/?p=14135"},"modified":"2025-10-30T09:44:53","modified_gmt":"2025-10-30T07:44:53","slug":"lahte-ja-vahenduskeel-voorsona-mugandamisel","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/lahte-ja-vahenduskeel-voorsona-mugandamisel\/","title":{"rendered":"L\u00e4hte- ja vahenduskeel v\u00f5\u00f5rs\u00f5na mugandamisel"},"content":{"rendered":"\r\n<div id=\"luhidalt-block_805d067c4320f985d49238053c459345\" class=\"luhidalt\">\r\n   <h4>L\u00fchidalt<\/h4>\r\n<\/div>\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">V\u00f5\u00f5rs\u00f5nade kuju eesti keeles v\u00f5ib j\u00e4rgida nii l\u00e4hte\u00ad- kui ka vahenduskeeli. L\u00e4htekeel on kaugeim kindlakstehtav et\u00fcmoloogiline allikas, vahenduskeel on keel, mille kaudu laen on vahetult tulnud.<\/p>\n\n\n\r\n<div id=\"pikemalt-block_50f70ad663d1a145a0203196754f39a3\" class=\"pikemalt\">\r\n\r\n   <h4>Pikemalt<\/h4>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Mitmekordne laenamine eri keeltest on eesti keelde tekitanud lahknevaid kirjakujusid.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Sageli on kasutusele v\u00f5etud esmalt vahenduskeelseid (nt saksa keele kaudu <code>aaria<\/code>), seej\u00e4rel aga soovitatud l\u00e4htekeelseid kirjakujusid (sanskritist l\u00e4htuv <code>aarja<\/code>). Kui l\u00e4htekeele j\u00e4rgi mugandades saaks \u00fche kirjakuju ja vahenduskeelest mugandades teise, on siiski harilikult&nbsp;rohkem kasutusel vahenduskeelep\u00e4rane variant&nbsp; (<code>aaria<\/code>).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Palju s\u00f5nu on laenatud \u00fchest keelest, ent mugandatud teise keele kirjakuju arvestades, nt <code>stend<\/code><em> <\/em>(vene <em>\u0441\u0442\u0435\u043d\u0434<\/em>, vrd inglise <em>stand<\/em>, mis annaks otselaenamisel kuju <em>st\u00e4nd<\/em>). Selline eri aegadel eri keelte kaudu laenamine ja taaslaenamine on normaalne protsess ja r\u00f6\u00f6psete kirjakujude korral saab m\u00f5lemat kuju \u00fcldjuhul normingukohaseks pidada (<code>dublikaat <\/code>ja <code>duplikaat<\/code>; <code>gangster <\/code>ja <code>g\u00e4ngster<\/code>).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u00dche konkreetse keele l\u00e4htekeeleks ja teise pidamine vahenduskeeleks on m\u00f5nev\u00f5rra tinglik ja l\u00f5puni pole alati kindlalt v\u00f5imalik \u00f6elda, mis keelest t\u00e4pselt s\u00f5na mingisse keelde tuleb. Ka vahenduskeele m\u00e4\u00e4ratlemine v\u00f5ib tekitada raskusi, n\u00e4iteks pole sageli v\u00f5imalik \u00f6elda, kas s\u00f5na on eesti keelde tulnud vene v\u00f5i saksa&nbsp; keele kaudu.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kreeka- ja ladinal\u00e4hteste s\u00f5nade mugandamisel on siiski p\u00fc\u00fctud ideaalis aluseks v\u00f5tta kreeka v\u00f5i ladina t\u00fcvesid, ent alati ei ole seegi \u00f5nnestunud. Inglise <em>cybernetics <\/em>on k\u00fcll eesti keelde v\u00f5etud kreekap\u00e4rasel kujul <code>k\u00fcberneetika<\/code> (mitte inglise moodi <em>saibernetiks<\/em>), aga samas&nbsp;on inglisp\u00e4rase algusosaga  <code>saientoloogia<\/code>, mitte <em>stsientoloogia<\/em> (inglise <em>scientology<\/em>). Seek\u00f5rval on ladinap\u00e4raselt j\u00e4llegi <code>stsientomeetria<\/code><em> <\/em>\u2019teaduse m\u00f5\u00f5tmise teadus\u2019 (inglise <em>scientometrics<\/em>).<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Kirjandus<\/h2>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Aino J\u00f5gi, 2014. Inglise p\u00e4ritolu s\u00f5nad eesti keeles. Koost. ja toim. Urmas Sutrop, toim. Tiina Paet. (= T\u00f6id antropoloogilise ja etnolingvistika vallast 9.) Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Tiina Paet, 2022. V\u00f5\u00f5rs\u00f5nade kuju normimise probleeme t\u00e4nap\u00e4eva eesti keeles. Keel ja Kirjandus, 10, 923\u2212947. DOI: 10.54013\/kk778a3<\/li>\n\n\n\n<li>Tiina Paet.\u00a0<a href=\"https:\/\/dspace.ut.ee\/server\/api\/core\/bitstreams\/2cb9c9cb-d90f-4fbf-841b-88fb49c78583\/content\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener nofollow\">V\u00f5\u00f5rainese kinnistumine eesti keeles: keelekorralduslik ja leksikograafiline vaade.<\/a>\u00a0Doktoriv\u00e4itekiri. Tartu \u00dclikooli Kirjastus, 2023.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Erich Raiet, 1966. V\u00f5\u00f5rs\u00f5nade kuju s\u00f5ltuvus l\u00e4hte- ja vahendajakeeltest t\u00e4nap\u00e4eva eesti kirjakeeles. V\u00e4itekiri filoloogiateaduste kandidaadi kraadi taotlemiseks. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Koostanud Tiina Paet<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>V\u00f5\u00f5rs\u00f5nade kuju eesti keeles v\u00f5ib j\u00e4rgida nii l\u00e4hte\u00ad- kui ka vahenduskeeli.<\/p>\n","protected":false},"author":16,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[711],"tags":[1341,1130,1340,699],"class_list":["post-14135","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-voorsonad","tag-laenamine","tag-lahtekeel","tag-vahenduskeel","tag-voorsona"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/14135","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/16"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=14135"}],"version-history":[{"count":11,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/14135\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":26091,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/14135\/revisions\/26091"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=14135"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=14135"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=14135"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}