{"id":14356,"date":"2023-01-20T13:52:08","date_gmt":"2023-01-20T11:52:08","guid":{"rendered":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/?p=14356"},"modified":"2023-03-31T09:59:40","modified_gmt":"2023-03-31T06:59:40","slug":"mis-on-naabersonad","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/mis-on-naabersonad\/","title":{"rendered":"Mis on naabers\u00f5nad?"},"content":{"rendered":"\r\n
\r\n

L\u00fchidalt<\/h4>\r\n<\/div>\n\n\n

Naabers\u00f5nad on s\u00f5nad, mis esinevad keeles sageli koos, n\u00e4iteks p\u00e4ike paistab<\/em>, ere p\u00e4ike<\/em> ja p\u00e4ikest nautima<\/em>. Rahvusvaheliselt on naabers\u00f5nade kohta kasutatud terminit kollokatsioon.<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n\r\n

Pikemalt<\/h4>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n

Naabers\u00f5nad on s\u00f5na\u00fchend, mis moodustub s\u00f5nadest, mis koos esinevad sagedamini kui v\u00f5iks eeldada nende \u00fchekaupa esinemise sageduste p\u00f5hjal. Lihtsamalt \u00f6eldes on naabers\u00f5nad s\u00f5nad, mis esinevad keeles sageli koos. Naabers\u00f5nad moodustavad s\u00f5na\u00fchendi, mille t\u00e4hendus ilmneb tema komponentidest (nt ere p\u00e4ike<\/em>, konn krooksub<\/em>, peole minema<\/em>). Naabers\u00f5nade hulka ei kuulu \u00fchendid, millel on oma spetsiifiline t\u00e4hendus, mis ei tulene \u00fchendis olevate s\u00f5nade summast: nt v\u00e4ljendverbid (p\u00e4ikest v\u00f5tma, rahas suplema, \u00e4mbrisse astuma<\/em>), v\u00e4ljendid (vesi ahjus<\/em>, au ja uhkus<\/em>) ja \u00fchendverbid (ette \u00fctlema<\/em>, alla k\u00e4ima<\/em>).<\/p>\n\n\n\n

Igal keelel on eriomaseid s\u00f5nade kombinatsioone, mille tundmine on vajalik, et selles keeles loomulikult ja ladusalt r\u00e4\u00e4kida ning kirjutada. Emakeeles on naabers\u00f5nade valik pigem intuitiivne, kuid keele\u00f5ppijad nende olemasolust sageli teadlikud ei ole, mist\u00f5ttu v\u00f5ivad nad \u00fche s\u00f5na naabriks valida sellise paarilise, mis nende emakeeles konteksti sobib, aga mis \u00f5pitavas keeles k\u00f5lab pisut kummaliselt. N\u00e4iteks \u00fctleme eesti keeles kange kohv<\/em> ja lahja kohv<\/em>, inglise keeles hoopis tugev kohv<\/em> ja n\u00f5rk kohv<\/em> ehk strong coffee <\/em>ja weak coffee<\/em>. Nii ongi keele\u00f5ppijal kasulik keelt \u00f5ppida n-\u00f6 valmis t\u00fckkide kaupa ehk naabers\u00f5nade abil, et tema keelekasutus oleks v\u00f5imalikult sarnane emakeelse k\u00f5neleja omaga.<\/p>\n\n\n\n

Varasemates eesti keele s\u00f5naraamatutes<\/strong> ei ole olnud traditsiooni naabers\u00f5nu s\u00fcstematiseeritult v\u00e4lja tuua, samas leidub neid mitmete s\u00f5naraamatute n\u00e4itelausete hulgas. “Eesti keele seletavas s\u00f5naraamatus” (EKSS 2009) on s\u00f5na pidu<\/em> juures n\u00e4itena esitatud tavap\u00e4rased \u00fchendid (naabers\u00f5nad) Pidu pidama, korraldama<\/em> (vt pidu<\/a>) ning \u00d5S 2018-s n\u00e4ide Peame pidu, korraldame v teeme peo<\/em> (vt pidu<\/a>).<\/p>\n\n\n\n

EKI \u00fchends\u00f5nastikus<\/strong> (S\u00f5naveebis) on naabers\u00f5nad esitatud r\u00fchmade kaupa ning omakorda varustatud n\u00e4idetega. Naabers\u00f5nade info p\u00e4rineb EKI-s 2019. a valminud kollokatsioonis\u00f5nastikust (\u201eEesti keele naabers\u00f5nad 2019<\/a>\u201d).<\/p>\n\n\n\n

Naabers\u00f5nad EKI \u00fchends\u00f5nastikus<\/h2>\n\n\n\n

EKI \u00fchends\u00f5nastikus on naabers\u00f5nad esitatud umbes 10 000 k\u00f5ige sagedama m\u00e4rks\u00f5na t\u00e4henduste juures. Vaikimisi kuvatakse esimesed kolm k\u00f5ige sagedamini esinevat naabers\u00f5na, kolmele punktile (\u201eN\u00e4ita rohkem\u201d) vajutades n\u00e4eb sageduselt j\u00e4rgmisi, vt nt pidu<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Kui naabers\u00f5nade plokk on avatud (\u201eN\u00e4ita rohkem\u201d)<\/h3>\n\n\n\n

Naabers\u00f5nad on r\u00fchmitatud s\u00f5naliikide kaupa, vastavalt sellele, kas m\u00e4rks\u00f5na esineb koos omaduss\u00f5na, m\u00e4\u00e4rs\u00f5na, tegus\u00f5na, nimis\u00f5na v\u00f5i kaass\u00f5naga. N\u00e4iteks esineb s\u00f5na pidu <\/em>k\u00f5ige sagedamini koos omaduss\u00f5nadega suur<\/em>, v\u00e4ike<\/em>, \u00f5htune<\/em>, tore <\/em>jne; koos tegus\u00f5nadega toimub<\/em>, algab <\/em>ja kestab<\/em>; ning nimis\u00f5nadega (peo) algus<\/em>, l\u00f5pp<\/em> ja korraldaja<\/em>. Kui m\u00e4rks\u00f5na v\u00f5i tema paarilise vorm r\u00fchma sees muutub, on naabers\u00f5nad selguse huvides paigutatud uuele reale \u2013 nii on tegus\u00f5nade r\u00fchmas eri ridadel pidu panema<\/em>, peole minema <\/em>ja peolt lahkuma<\/em>. (vt pidu<\/a>)<\/p>\n\n\n\n

Naabers\u00f5nade kasutamist illustreerivad n\u00e4itelaused, mida on r\u00fchma kohta antud v\u00e4hemalt \u00fcks. Kuna naabers\u00f5nu on palju, on n\u00e4itelaused esialgu peidus, et kasutaja saaks esmalt mugavasti tervikliku pildi k\u00f5ikidest s\u00f5napaaridest. N\u00e4itelausete n\u00e4gemiseks tuleb vajutada naabers\u00f5nade rida l\u00f5petavale kolmele punktile (\u201eN\u00e4ita rohkem\u201d).<\/p>\n\n\n\n

Kirjandus<\/h2>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n