{"id":14683,"date":"2023-03-13T13:54:10","date_gmt":"2023-03-13T11:54:10","guid":{"rendered":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/?p=14683"},"modified":"2023-03-16T14:45:40","modified_gmt":"2023-03-16T12:45:40","slug":"liitsona-esiosa-vorm-tipp-ja-lopp-algulistes-terminites","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/liitsona-esiosa-vorm-tipp-ja-lopp-algulistes-terminites\/","title":{"rendered":"Liits\u00f5na esiosa vorm tipp- ja l\u00f5pp-algulistes terminites"},"content":{"rendered":"\r\n
\r\n

L\u00fchidalt<\/h4>\r\n<\/div>\n\n\n

Tipp-<\/code> ja l\u00f5pp<\/code>-algulistes liits\u00f5nades n\u00e4eb nii nimetavalist kui ka omastavalist liitumist. Ehkki liits\u00f5na esiosa vormi ja t\u00e4henduse vahel pole kindlat seost, on siiski n\u00e4ha, et t\u00e4hendusi \u2019tipmine\u2019, \u2019viimane\u2019, l\u00f5plik\u2019 v\u00e4ljendatakse sagedamini nimetavalise kui omastavalise esiosaga: tippaeg<\/code>, tipphind<\/code>, tippkoormus<\/code>, l\u00f5ppkontsert<\/code>, l\u00f5ppkuup\u00e4ev<\/code>, l\u00f5pparuanne<\/code>. Liitumist\u00fc\u00fcbi valikut m\u00f5jutab ka analoogia, nt tiputarbimine<\/code> nagu elektritarbimine<\/code>, l\u00f5puklass<\/code> nagu l\u00f5pueksam<\/code>.<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n\r\n

Pikemalt<\/h4>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n

Tipp<\/code>-s\u00f5na esineb liits\u00f5nade esiosana harilikult nimetava k\u00e4\u00e4nde vormis. V\u00e4hem on liits\u00f5nu, mille esiosaks on omastava vorm. Nende hulgas hakkavad silma kaks-kolm, mille esinemissagedus on teiste omast suurem: sporditermin tipur\u00fcndaja<\/code> (ka tipur\u00fcnne<\/code>) ja parf\u00fcmeerias\u00f5natipunoot<\/code>. Tipur\u00fcndaja<\/code> t\u00e4histab jalgpallis r\u00fcndem\u00e4ngijat, kes on vastase v\u00e4ravale k\u00f5ige l\u00e4hemal, tegutseb r\u00fcndeliini tipus. Varasem termin sama m\u00f5iste kohta on olnud kesktormaja<\/code>, ka inglise, saksa ja vene terminis on n\u00e4ha kesk<\/em>-s\u00f5na (inglise centre forward<\/em>, saksa Mittelst\u00fcrmer<\/em>, vene \u0446\u0435\u043d\u0442\u0440\u0430\u043b\u044c\u043d\u044b\u0439 \u043d\u0430\u043f\u0430\u0434\u0430\u044e\u0449\u0438\u0439<\/em>). Inglise r\u00f6\u00f6ptermin lone striker<\/em> on s\u00f5na-s\u00f5nalt \u00fcksik r\u00fcndaja.<\/p>\n\n\n\n

Oma vormilt sobib liits\u00f5na tipur\u00fcndaja<\/code> t\u00e4histama nii tipust r\u00fcndajat kui ka r\u00fcndajat, kelle sihiks on tipp (vrd tipuvallutaja). Sama moodi pakub kaht t\u00f5lgendusv\u00f5imalust nimetavalise esiosaga liits\u00f5na tippr\u00fcndaja<\/code>: r\u00fcndeliini tipuks olev m\u00e4ngija v\u00f5i r\u00fcndem\u00e4ngijate paremikku kuuluv m\u00e4ngija.<\/p>\n\n\n\n

Tipunoot<\/code> on parf\u00fcmeeriavaldkonna s\u00f5na. Parf\u00fcmeerias t\u00e4histab noot aroomivarjundit ning selle j\u00e4rgi, millal mingi varjund ilmub ja kui kaua kestab, eristatakse tipu-<\/code>, s\u00fcdame-<\/code> ja p\u00f5hi-\/p\u00f5hjanoote<\/code>. Selle sarja s\u00f5nad ei ole liitumise m\u00f5ttes p\u00e4ris \u00fchtlased: kahel on esiosa liidetud omastavaliselt (tipunoot<\/code>, s\u00fcdamenoot<\/code>, vrd harvadtipp-<\/code>, s\u00fcdanoot<\/code>), \u00fchel nii nimetavaliselt kui ka omastavaliselt (p\u00f5hinoot<\/code>, p\u00f5hjanoot<\/code>). S\u00fcsteemne oleks liita k\u00f5ik esiosad kas nimetavaliselt v\u00f5i omastavaliselt.<\/p>\n\n\n\n

F\u00fc\u00fcsikas ja tehnikas on tipp<\/code> t\u00e4histanud millegi maksimumi, suurimat v\u00e4\u00e4rtust, nagu terminites tippkoormus<\/code>, tipp-pinge<\/code>, tippv\u00f5imsus<\/code>. \u00dcldkeeles on samadel s\u00f5nadel olemas omastavalise esiosaga r\u00f6\u00f6pkujud ehk tipukoormus<\/code>, tipupinge<\/code> ja tipuv\u00f5imsus<\/code>.<\/p>\n\n\n\n

Elektrihindade t\u00f5us on toonud lisaks eelnevatele igap\u00e4evakeelde ka s\u00f5nad tipp-\/tiputarbimine<\/code>, tarbimistipp<\/code> (tarbimismaksimum, milleks praegu on 18.02.2021 saavutatud 1591 MW) ja tipp-\/tipuhind<\/code> (mida varem on kasutatud eesk\u00e4tt kinnisvaraturu anal\u00fc\u00fcsides). R\u00f6\u00f6pvariantide olemasolu paneb m\u00f5tlema liits\u00f5na esiosa vormile. Kas omastavas k\u00e4\u00e4ndes esiosaga tiputarbimine<\/code> ja tipuhind<\/code> v\u00f5ivad osutada, et esimese liits\u00f5na esi- ja j\u00e4relosa vahel on sihiline seos (tarbitakse tippu) ja teise liits\u00f5na esiosa v\u00e4ljendab kuuluvust (tipu rahaline v\u00e4\u00e4rtus)?<\/p>\n\n\n\n

Kasutajate valikuid eri vormide v\u00f5imalik t\u00e4henduserinevus t\u00f5en\u00e4oliselt ei m\u00f5juta, sest k\u00f5igi m\u00f5istete puhul on m\u00e4rgata nii nimetavalist kui ka omastavalist liitumist. \u00dcksikm\u00f5istete puhul saab siiski esile tuua emma-kumma liitumist\u00fc\u00fcbi \u00fclekaalu: pigem omastavalise esiosaga on tiputarbimine<\/code>, pigem nimetavalisega tippaeg<\/code>, tipphind<\/code>, tippkoormus<\/code>, tippv\u00f5imsus<\/code>. Tarbimisliike v\u00e4ljendavad liits\u00f5nad liituvadki enamasti omastavaliselt, kuid valdavalt on sellistes s\u00f5nades esi- ja j\u00e4relosa vahel sihiline seos, nt elektritarbimine<\/code> (tarbitakse elektrit), vee-<\/code>, k\u00fctuse-<\/code>, hapniku-<\/code>, tubaka-<\/code>, suhkru-<\/code>, uimastitarbimine<\/code>. V\u00e4heseid nimetavalise liitumisega s\u00f5nu on l\u00f5pptarbimine<\/code>, kuid selle analoogia ei ole siiski haaranud kaasa tarbimismaksimumi t\u00e4histavat tiputarbimist<\/code>.<\/p>\n\n\n\n

L\u00f5pp<\/code> on nii oma h\u00e4\u00e4likuliselt ehituselt kui ka t\u00e4henduselt tipp<\/code>-s\u00f5naga v\u00f5rdlemisi sarnane. M\u00f5lemad s\u00f5nad t\u00e4histavad teatavat piiri, maksimumv\u00e4\u00e4rtust, ning liits\u00f5na esiosa vormi vaheldades on eriti oskuskeeles peetud v\u00f5imalikuks v\u00e4ljendada erinevat suhet selle piiriga: nimetavaliselt liites t\u00e4histaksime m\u00f5isteid, mis v\u00e4ljendavad sellel piiril olemist (tippkiirus<\/code> on suurim, tipmine kiirus, l\u00f5ppkuup\u00e4ev<\/code> on viimane kuup\u00e4ev), omastavaliselt liites aga selle piiriga seotust, selle l\u00e4hedusse kuulumist (sajandi l\u00f5puaastad<\/code> kui sajandi l\u00f5ppu kuuluvad aastad).<\/p>\n\n\n\n

L\u00f5pp<\/code>-s\u00f5naga algavate liits\u00f5nade hulgas on r\u00fchm aega v\u00e4ljendavaid s\u00f5nu, mille esiosa vorm on ka keelen\u00f5uk\u00fcsimustes korduv teema: kas l\u00f5ppkuup\u00e4ev v\u00f5i l\u00f5pukuup\u00e4ev, l\u00f5ppaasta v\u00f5i l\u00f5puaasta, l\u00f5ppaeg v\u00f5i l\u00f5puaeg. Konkreetset kuup\u00e4eva m\u00e4rkivates liits\u00f5nades on sagedasem nimetavaline liitumine: l\u00f5ppkuup\u00e4ev<\/code> \u2019viimane kuup\u00e4ev\u2019, l\u00f5ppt\u00e4htp\u00e4ev<\/code>, l\u00f5ppt\u00e4htaeg<\/code> (t\u00e4psem oleks k\u00fcll t\u00e4htaja l\u00f5pp<\/code> v\u00f5i l\u00f5ppt\u00e4htp\u00e4ev<\/code>). Omastavaliselt liidetakse k\u00fcmnendid ja aastad: l\u00f5puk\u00fcmnendid<\/code> \u2019hrl sajandi l\u00f5puosa k\u00fcmnendid\u2019, l\u00f5puaastad<\/code>.  <\/p>\n\n\n\n

J\u00e4relosale aeg<\/code> liitub l\u00f5pp<\/code>-s\u00f5na enamasti omastavaliselt (l\u00f5puaeg<\/code>), harvemini nimetavaliselt (l\u00f5ppaeg<\/code>), m\u00f5lema liits\u00f5naga v\u00f5idakse t\u00e4histada nii v\u00f5istlusmaa l\u00e4bimise aega (jooksu, jooksja l\u00f5pu-\/l\u00f5ppaeg<\/code>) kui ka millegi l\u00f5ppemise aega (t\u00f6\u00f6de l\u00f5pu-\/l\u00f5ppaeg<\/code>). Mingi ajaj\u00e4rgu l\u00f5puosa v\u00e4ljendatakse pigem omastavalise liitumisega (krooni l\u00f5puaeg<\/code>, piibli k\u00e4sitlus l\u00f5puaegadest<\/code>).   <\/p>\n\n\n\n

Rohkesti variantsust on n\u00e4ha s\u00f5nades, mis t\u00e4histavad millegi l\u00f5ppemisega seotud n\u00e4htusi. Nimetavaliselt liituvad n\u00e4iteks l\u00f5pparuanne<\/code>, l\u00f5ppraport<\/code>, l\u00f5ppanal\u00fc\u00fcs<\/code> (= l\u00f5plik aruanne, raport, anal\u00fc\u00fcs), omastavaliselt l\u00f5puk\u00f5ne<\/code> (l\u00f5pu puhul peetav k\u00f5ne) ja l\u00f5pulause<\/code>. \u00dcritustest liitub l\u00f5ppkontsert<\/code> (= hooaja vm viimane kontsert) pigem nimetavaliselt, l\u00f5pukonverents<\/code> (= l\u00f5pu puhul peetav konverents) ja l\u00f5pu\u00fcritus<\/code> pigem omastavaliselt. Omastavalise liitumisega on ka l\u00f5puklass<\/code>, mida varem on k\u00fcll p\u00fc\u00fctud suunata nimetavalise liitumise poole (l\u00f5ppklass kui viimane klass), kuid mis p\u00fcsib kindlalt samas sarjas muu kooli l\u00f5petamist k\u00e4sitleva s\u00f5navaraga, nagu l\u00f5pueksam<\/code>, l\u00f5pupidu<\/code>, l\u00f5puaktus<\/code>, l\u00f5pukleit<\/code>, l\u00f5putunnistus<\/code>, l\u00f5pus\u00f5rmus<\/code>.<\/p>\n\n\n\n

Kirjandus<\/h2>\n\n\n\n